Punkti kujutis on asümmeetriline kooniline laiguke, milles suurus on võrdeline punkti kaugusega optilisest teljest. 13. Mis on lahutuse difraktsioonibarjäär? 14. Mis on luup? LUUP e. SUURENDUSKLAAS. Selle kujutis on küll suurendatud, kuid ainult näiv, st seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 15. Mis on läätse fokaaltasand? Fokaaltasapind Tasandeid, mis läbivad fookusi ja on risti optilise peateljega nimetatakse fokaaltasanditeks. 16. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vastatud küs. Nr 8 17. Mis on näiv kujutis? Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul).Seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 18. Mis on objektiivläätse ülesanne? Ülesandeks on fokuseerida kiirt täpile, mitte luua pilti proovist 19. Mis on okulaari ülesanne mikroskoobis?
("maagiline silm"). Ehituselt sarnanevad vaakumluminestsents-indikaatorid elektronlamp-trioodiga. Nende ehitus on kujutatud joonisel 4.19. [http://hem.passagen.se/communication/vfd.html]. . Joonis 4.19. Vaakumluminestsents-indikaatori ehitus [4] ja [http://hem.passagen.se/communication/vfd html]. Indikaatori töötamiseks vajalikke elektrone emiteerib otseküttega katood, mille töötemperatuur on sedavõrd madal, et hõõgumine ei ole nähtav, kuigi ta asub Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 21 (43) helenduvatest anoodidest vaataja pool. Helenduvad anoodid on segmentide või täppide kujulised ja nende kombinatsioonide sisselülitamisel moodustuvad tärgid. Anoodi ja katoodi vahel asub tärkide kujutisi
= h· kaudu. Nii on näiteks ultraviolettkiirguse footonid suurema energiaga kui nähtava valguse footonid, mille sagedus on madalam. Energia neeldumisel toimuvad aatomi elektronide üleminekud tuumast kaugemal asuvatele energiatasemetele E1, E2, ..., En. Ergastunud aatomid kaotavad saadud energiahulga kiiresti ja ligikaudu 10 -8 s möödudes lähevad üle kas väiksema energiaga või mitteergastanud normaalolekusse. Seejuures saadab aatom välja energiat elektromagnetilise kiirgusenergia kvandina, mille suurus võrdub energeetiliste olekute vahega. Efooton = E2 E1 Mida tähendab Lambert-Beer´i seadus ja mis rolli mängib see keskkonna spektroskoopilistes analüüsides? Kui valgusvoog läbib lahusega täidetud läbipaistvate seintega anuma, siis anumast väljuva valguse intensiivsus I on neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu alati väiksem anumasse siseneva valguse intensiivsusest I0
(1. joonis. 8-elektroniline orbiit) Kristallstruktuuris paiknevad elektronid võnguvad, kus juures võnkumiste amplituud sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on võnkumiste amplituud ja seda suurem on elktronide energia. Sellise energia tõusu tulemusel võivad osa elektrone oma kohalt lahkuda ja käituvad edaspidi sõltuvalt mõjuvale elektri väljale (nad saavad laengukandjateks). Struktuurist lahkunud elektroni kohale jääb vaba koht, selle aatom omandab positiivse laengu. Seda kohta nimetatakse auguks ja teda võib vaadelda positiivse ühiklaenguna. Positiivse laengu toimel võidakse tõmmata auku mõni kõrval aatomi elektron ning tekib augu liikumine, mis on vastassuunaline elektroni liikumisele. Kirjeldatud olukorda, kus aines tekib võrdsel määral elektrone ja auke nimetatakse pooljuhi omajuhtivuseks. Seejuures mõlemad, elektronid ja augud tekitavad voolu, kuid nad liiguvad erisuundades. Elektronid liiguvad vastu
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.......................................13 8. Fotofi
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. 16) Mineraale iseloomustatakse väliskuju, koostise, tekke ja omaduste järgi. 17) Materjali struktuure saab jagada *makrostruktuuriks *mesostruktuuriks *mikrostruktuuriks *nanostruktuuriks 18) Makrostruktuur on silmaga või suurendusklaasiga nähtav, tuvastatav struktuur. 19. Mesostruktuur on optilise mikroskoobi abil jälgitav struktuur. 20. Mikrostruktuur on elektronmikroskoobi, röntgendifraktomeetri ja muude uurimisseadmetega jälgitav struktuur (aatomid ja molekulid) 21. Nanostruktuur paikneb mikroskoopilise ja molekulaarstruktuuri vahel. 22. Keemliste sidemete tüübid on aatomite või ioonie vahel molekulis või kristallis. *Kovalentne üldiselt 2 või enam mittemetalli *Iooniline ühendis on metall ja mittemetallid *Metalliline metallides
1. Fluorestsentsi mõõtmisel varieeritakse ergastavat kiirgust, kuni tekib fluorestsents. 2. Selle järel mõõdetakse teise monokromaatori abil fluorestsentsi spekter ja maksimaalse emisiooni lainepikkuse jaoks mõõdetakse ergastusspekter. 3. Kolmandal korral mõõdetakse emissiooni maksimaalsel ergastusel. 30.Kuidas tekib ergastus-emissioon spekter (3D spekter) Esimesel monokromaatoril valitakse ergastuse lainepikkus ja siis mõõdetakse kogu emisiooni spekter. Detektor – ribadetektorite süsteem (mitu detektorit järjest). Spektrid järjestatakse ergastuse lainepikkuse kasvu järgi. 31.Mis on fluorestsentsi kvantsaagis? Iga neelatud energia kvant ei põhjusta fluorestsentsi. Fluorestsentsi efektiivsuse kvantitatiivseks näitajaks on fluorestsentsi kvantsaagis: Kvantsaagise näitaja asub vahemikus 0 (fluorestsentsi ei ole) – 1 (kõik molekulid ergastatud olekus põhjustavad fluorestsentsi). 32.Elektrokeemiline rakk
lääts veidigi valgust neelab, tekivad ta pealispinnale lõhed. On andmeid, mis tõendavad, et laserkiire põhjustatud sulametalli plahvatus on osaliselt tingitud soojusest, osaliselt lööklainest Mõõduka intensiivsusega tekitatud lokaalset kuumenemist on kasutatud mikrodetailide keevitamiseks. Võimalikuks on osutunud ka ülipeenikeste traatide kokkusulatamine mikroelektroonilise aparatuuri tarvis. Sääraseks juveliiritööks monteeritakse tilluke laser väikese suurendusega mikroskoobi külge, kasutades selleks külgobjektiivi. Objekti teravustamise järel tulistatakse laserikiir vajalikku punkti. Laser mõõtmiseks Laserkaugusmõõtja (joonisel on kujutatud ühte mõõtmise võimalust) on mõeldud asendama mõõdulinti ning joonlauda ning seda ilma abilist kasutamata. Lihtsamad mudelid võimaldavad kauguse mõõtmist ning pindala ja ruumala arvutamist. Keerukamatel mudelitel on võimalus mõõteandmeid salvestada
qq F = k 1 22 r Punktlaeng on laetud keha mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvutada. 9 Nm 2 1 Punktlaengu välja võrdetegur k = 9 10 , k= C2 4 0 Vastavalt võimele elektrivoolu juhtida jagunevad kõik ained dielektrikuteks (e.isolaatoriteks), juhtideks ja pooljuhtideks. N: õhk, vaakum. Keskkonna suhteline dielektriline läbitavus . Näitab mitu korda on laengute vaheline jõud antud keskkonnas(vaakumis) väiksem kui vaakumis. = Fvaakumis/F N: vaakumis 1,õhus 1.0003,dest vesi 81. Elektriväli Elektriväli on üks mateeria eksisteerimisvorme. Tema põhiomaduseks on mõjutada laetud kehi jõuga.Elektriväli esineb laetud kehade ümber. Elektriväli levib lõpliku kiirusega V=C=3*108m/s. Elektrivälja tugevuse vektor
oma kohalt struktuuris, kuna selleks vajalik energia, nn. energeetiline keelutsoon on küllaltki väike (ränil 1,1 eV, germaaniumil 0,73 eV). Põhiliseks väliseks teguriks, mis soodustab juhtivuselektronide tekkimist on temperatuur. Nii on näiteks toatemperatuuril 1 cm3 ränis 1 0 . . . 10 vaba elektroni, samal ajal vases aga 10. Struktuurist lahkunud elektroni kohale jääb vaba koht. Seetõttu omandab aatom positiivse laengu, mille väärtus võrdub elektroni laenguga. Taolist vaba kohta nimetatakse auguks ja me võime teda vaadelda positiivse ühiklaenguna. Kuna auk omab positiivset laengut, võib ta tõmmata oma kohale struktuuris mõne kõrvalaatomi elektroni. Selle protsessi kordumisel auk nagu liiguks, kusjuures see liikumine on elektroni liikumisega vastassuunaline. Rakendades pooljuhile elektrivälja, hakkavad vabanenud elektronid liikuma
Kvantitaiivseks analüüsiks rakendatakse Beeri seadust, kuigi tulemuste linaarsus võib esineda kitsas kontsentratsioonivahemikus. Lisaks on muutuvate parameetrite arv küllalt suur, mistõttu tasub kaliibrimisgraafikut sageli teha. AAS segavad mõjud Spektraalsed häired muud leegis olevad osakesed neelduvad Spektraaljooned võivad kattuda või on neeldumisjooned liiga laiad Keemilised leegis esinevad tasakaalud, mõni aatom võib leegis minna muusse vormi (nt ioniseerub või mood. oksiidi) Vastu aitab: tööparameetrite varieerimine, spektrokeemilised puhvrid : vabastavad agendid kaitsvad agendid ionisatsioonisupressorid AAS rakendusi · Tavaline metallianalüüs · Mineraalide analüüs · Suurte sisaldustega bioloogilised proovid
I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii elem
kõikide liikumisvormide korral. Anname ülevaate liikumist kirjeldavatest klassikalistest seadustest ning liikumisega seotud füüsikalistest suurustest ja seostest nende vahel. 5.1. Liikumise kirjeldamine Alustame liikumise kirjeldamist kehade liikumisega, jättes väljade liikumise kirjeldamise hilisemaks. Liikumine on keha asukoha või asendi muutus ruumis. Mis on aga keha? Füüsikas nimetatakse kõiki objekte kehadeks. Kehaks on näiteks inimene, kuid ka Maa või aatom. Kui on oluline keha kui terviku liikumise uurimine, siis kasutatakse punktmassi mõistet: keha, millel pole ruumala, kuid mille mass on võrdne keha massiga. Aga kui ikka täpselt tahta teada, missugusele keha punktile vastab punktmassi asukoht, siis tuleb öelda, et see koht on keha massikese (inertsikese, raskuskese). See on niisugune punkt kehas, kuhu toetatult jääb keha tasakaalu. Massikeskme asukohta saab leida riputusmeetodil.
5. Elektrodünaamika 5.1. Sissejuhatus elektriõpetusse Elektri- ja magnetnähtused on looduses esineva ühtse elektromagnetilise vastastik- mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose- energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline side- ja infotehnika hõlm
temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Hapete ja aluste teooria: happed eraldavad ja alused liidavad prootoneid. Kas aine on alus või hape oleneb partnerist: CH3COO(a)+H2O(h)=CH3COOH(h)+OH(a)NH4(h)+ H2O(a)= H2O(h)+ NH4(a); 6. Aatomi, molekuli, iooni jne.: Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Molekul on elektriliselt neutraalne, normaaltingimustel iseseisvalt eksisteeriv väikseim aine osake, ühe või erisuguste aatomi tuumade ja elektronide püsiv dünaamiline süsteem, mille sisemised vastasmõjud on suuremad kui vastastikmõjud ümbrusega. Mool on aine kogus, mis sisaldab samapalju struktuuri elemente kui on aatomeid 12g süsinikus
pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest ning millel on elemendile omased keemilised omadused. Elektron on negatiivse elektrilaenguga püsiv elementaarosake. Molekul on lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt ja samal ajal säilitab selle elemendi keemilised omadused. Ioon on elektriliselt laetud osake, mis tekib siis, kui aatom loovutab või liidab ühe või mitu elektroni, et moodustada stabiilselt väliselektronkihti jaguneb katioonideks ja anioonideks. Valem väljendab molekulide koostist empiiriline valem näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet; struktuurvalem näitab lisaks ka kuidas on elemendid omavahel seotud. Mool on aine hulga SI ühik. Aine hulk, mis sisaldab 6,02*10 23 mistahes aine osakest Avogadro arv, osakeste arv ühe mooli kohta
_ Sünkroniseerivate impulsside vahel on lahendajalamp suletud tüürvõre negatiivse eelpingega Eg = -800 V. Koguv kondensaator laadub läbi piirava takisti R, induktiivsuse L ja ja takisti R2. Tüürvõrele antav sünkroniseeriv impulss pingega +2000 V avab lahendajalambi. Koguv kondensaator Ck, laetud kuni 17 kV-ni, tühjeneb läbi ahela: kondensaatori vasakpoolne plaat, lahendajalamp, korpus, magnetroni anood (maandatud), magnetroni katood ja koguva kondensaatori parempoolne plaat. Magnetroni katoodile antakse täisnurkne negatiivne impulss amplituudiga 15 kV ja magnetron genereerib ülikõrgsagedusliku impulsi kandevsagedusega 9.2...9,4 GHz. Sondeeriva impulsi pikkust lülitatakse ümber eelmodulaatoris. Väikestel kaugusskaaladel on sondeeriva impulsi pikkus 0.07 μs, suurtel 0,7 μs. Lühike sondeeriv impulss tagab suure eraldamisvõime, pika impulsi sumbuvus aga on suurtel kaugusskaaladel väiksem.
e. Agregaadid on sekundaarsed osakesed, millede vahel on nõrk side f. Aglomeraadid on kuumutamisel või surve all agregaatidest tekkinud osad, millede vahel on tugevad sidemed (nt. katusekivide valmistamisel kasutatav "punane savi"). g. Pulbrite koostise määramiseks kasutatakse: sõelumist, mikroskoopiat, erikaalust ja magnetetilisusest tulenevaid omadusi. 20. Mõisted kristallaine struktuurist: elementaarrakk, võre parameetrid. Võre klassifitseerimine võre sõlmpunktides olevate osakeste ja nende paiknemise geomeetria järgi. Näited. Kas kristalseid aineid on võimalik identifitseerida nii puhtal kujul kui segudes amorfsete ainetega ja mitmete kristalsete ainetega, põhjendage vastust?! a. Elementaarrakk on kristallvõre väikseim osa, mille puhul ilmnevad kõik võre struktuuri iseärasused. b. Võre parameetrid on sidemete pikkused ja nendevahelised nurgad.
tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis. Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga: = Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis. Langemis- ja murdumisnurgaga siinuste suhe on sin teise keskkonna murdumisnäitaja esimese suhtes sin = n21 Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum (praktiliselt ka õhk), saame niisugusel viisil n teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja n2 , võime kirjutada n 2 ning murdumisseadus 1 sin n2 võtab kuju = . sin n1 Sisuliselt on absoluutne murdumisnäitaja määratud valguse levimise kiirusega c
...................................... 13 2.2. Aatomi ehitus. ......................................................................................................... 13 2.2.1. Aatomnumbrid. ............................................................................................... 13 2.2.2. Aatommassid. .................................................................................................. 13 2.3. Aatomite elektronstruktuur. Vesiniku aatom. ........................................................ 14 2.3.1. Kõrvalepõige kvantmehhaanikasse. Kvantarvud............................................. 15 2.4. Keerulisemate (multielektroonsete) aatomite elektronstruktuur. ......................... 16 2.4.1. Aatomi suurus.................................................................................................. 16 2.4.2. Elektron-konfiguratsioon elementides. .......................
pH mõiste, näited. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi. Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused, koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Elektron negatiivse laenguga (e) aatomi stabiilne elementaarosake. Molekul elektriliselt neutraalne, st aine iseseisvalt eksisteeriv väikseim osake. Ioon on elektriliselt laetud osake, mis tekib siis, kui aatom loovutab või liidab ühe või mitu elektroni, et moodustada stabiilne väliselektronkiht. Jagunevad katioonid ja anioonid. Valem on informatsioon ühendi keemilise koostise ja struktuuri kohta, milles kasutatakse elementide keemilisi sümboleid; jagunevad empiirilisteks ja struktuurilisteks. Empiiriline valem näitab aine elementaarkoostist ja elemendi ning elemendi gruppide omavahelist suhet, nt H2S. Struktuurivalem näitab lisaks empiirilisele ka kuidas need on omavahel seotud, nt O=C=O
Aatom on elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused, koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Elektron on negatiivse laenguga (e) aatomi stabiilne elementaarosake. Molekul on elektriliselt neutraalne, on lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt ja samal ajal säilitab selle elemendi keemilised omadused. Ioon on elektriliselt laetud osake, mis tekib siis, kui aatom loovutab või liidab ühe või mitu elektroni, et moodustada stabiilne väliselektronkiht. Jagunevad katioonid ja anioonid. Valem on informatsioon ühendi keemilise koostise ja struktuuri kohta, milles kasutatakse elementide keemilisi sümboleid; jagunevad empiirilisteks ja struktuurilisteks. Empiiriline valem näitab aine elementaarkoostist ja elemendi ning elemendi gruppide omavahelist suhet, nt H 2S. Struktuurivalem näitab lisaks empiirilisele ka kuidas need on omavahel seotud, nt O=C=O
(ilma aistingulise infotöötluseta). Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid (füüsikalised aatomid), mida aine korral nimetatakse elementaar- või algosa- 5 kesteks, välja korral aga kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut algosakest. Atomistlikku printsiipi võib ka vaadelda kui maailma kohta info saamise üldist põhimõtet (lai tähendus). Sel juhul lähtutakse tõdemusest, et kogu Universumi omadused tulenevad aatomi omadustest. Füüsikaline aatom on reduktiivse põhjusliku ahela alglüli. Kiire tee füüsikasse (käesolevas aines kasutatav lähenemine) seisneb aatomi põhiomaduste defineerimises
*Metalliline side on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallides. *Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. 5.Mis on metallid?Nimeta metallide põhiomadused! Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn. metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Aatomite vahel on metalliline side. Metallide põhiomadused: *Enamik metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja
jälgides hiljem kahjustuse teket ning selle paranemist. Selline oli radiobioloogia algus. Radiobioloogia on teadus ioniseeriva kiirguse toimest elusaines. Kiirguse toime mõistmiseks on vaja eelteadmisi bioloogiast, kiirguse neeldumise füüsikalistest ja keemilistest protsessidest. Ioniseeriva kiirguse neeldumine. Füüsikast ja keemiast. Aatomi ehitus Sõna ‘aatom’ pärineb kreeka keelest ja tähendab ‘jagamatu’. Kaasajal me teame, et aatom ei ole jagamatu, kuid ta on aine väikseim osake, millel on veel selle aine omadused. Ühesuguse ehitusega aatomid moodustavad keemilise elemendi. Aatomid koosnevad kolme liiki osakestest - prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Prootonid on positiivselt laetud osakesed. Elektronid on negatiivse laenguga osakesed. Elektronide ja prootonite laeng on suuruselt võrdne. Neutron nagu ta nimigi ütleb on neutraalne, tal ei ole laengut.
lahuses. Tähtsamad omadused: pH, kontsentratsioon, külmumistemp, elektrijuhtivus, värv lahuste puhul valguse neeldumine, küllastunud auru rõhk lahuse kohal jne. Sertifikaati märgitakse need tunnused, mis on antud aine kasutamise seisukohast olulised Iseloom: vedelad on enamasti anorgaanilised kuid ka orgaanilised; võivad olla tuleohtlikud, toksilised ja kergesti lenduvad. Ca2+ + 2HCO3= CaCO3 + CO2 + H2O või Mg2+ + 2HCO3= Mg(OH)2 + 2CO2. 6. Aatom: elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused, koosn pos laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Elektron: neg laenguga (-e) aatomi stabiilne elementaarosake. Molekul: elektriliselt neutraalne, st iseseisvalt eksisteeriv väikseim aine osake. Ioon: on elektriliselt laetud osake, mis tekib siis, kui aatom loovutab või liidab ühe või mitu elektroni, et moodust stabiilset väliselektronkihti. Jagunevad katioonid ja anioonid. Valem: on
Olenevalt sellest, kumb energia on suurem, energia neeldub või eraldub. Põlemissoojus Aine täielikul põlemisel eraldub soojushulk Valguse jõul Fotosüntees, valgus ergastab aine osakest, UV-kiirguse toimel. Mehhaaniline energia jõul · Ainete töötlemine valtsveskis suure surve all · Ainete (pulber, vedelik) töötlemine löökveskis Elektrivoolu toimel - Selle toimel või kasutamisel eraldub elektrit. (Akud) Redoksreaktsioon - mille käigus aatom liidab või loovutab elektrone. Elektronide tõttu muutub ka aatomi osküdatsiooniaste. Saab vaid toimuda siis, kui reageerivate ühendite redokspotensiaalid on erinevad. Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reaktsioonide saaduste keemilisi valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu (2H2+O2=2H2O.) Koostamine - · Võrrandi vasakule poole kirja lähteaine valemid, paremale saaduste valemid
Sertifitseerimine: a)agregaatolek normaalrõhul ja toatemperatuuril (tahke, vedel, gaas) b) värvus- silmale nähtava spektri ulatuses c)tahke aine korral osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus d)vedelike puhul viskoossus erinevatel temperatuuridel e)tihedus f)sulamis- ja keemistemp. g)koostiselementide või –ainete ja lisandite sisaldused h)lisainfo (tuleohtlikkus, eripind, hoidmistingimused) Gaaside ja aurude korral: a)sulamis-, keemis-, tahkumis-, veeldumistemperatuu 6. Aatom Molekulidena esinevad kõik gaasilised ained (O2, N2, NH3), paljud vedelikud (vesi, alkoholid) Valem on elementide sümbolitest koosneb avaldis, millega märgitakse keemilise ühendi kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist. Mool on aine kogus, mis sisaldab samapalju struktuurielemente kui on aatomeid 12g süsinikus. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa, faaside vahel on piirpinnad, s.t. faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise
Töö käik A. Katseklaasi valatakse 45 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävee vannil või veejoa all. Kirjeldatakse ja põhjendatakse lahuse värvusega toimuvaid muutusi. NB! Vältida tuleb liigset joodi lisamist tärkliselahusele, kuna sel juhul ei pruugi värvus kaduda! B. Mikroskoobi alusklaasile kantakse erinevate tärkliste või tärkliserikka materjali (jahu) proovid. Lisatakse 1 tilk lahjendatud (helekollast) joodilahust, mille liig kõrvaldatakse filterpaberi tükikesega. Preparaadid kaetakse katteklaasidega nii, et õhumullid klaasi alla ei jääks ja vaadeldakse mikroskoobis suurendusega 15 x 8. Joonistatakse üles erinevate tärkliseliikide terade kuju ja võrreldakse omavahel nende suurust. Kontrollküsimused 1
Vesilahuste peamised omadused sertifikaadis on välimus, värvus, olek, pH, kontsentratsioon, strateegilised temperatuurid (sulamis-, keemis- jne), tihedus, viskoossus, riskid (põleb, plahvatab) 6. Aatomi, elektroni, molekuli, iooni, valemi, mooli, faasi ja süsteemi mõisted ja sisu, näited. Hapete ja aluste teooria, hapete ja aluste tugevuse ja reaktsioonivõime mõiste, näited. pH mõiste, näited. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi. Aatom - keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Tal on elemendile omased keemil. omadused. Elektron - negatiivse elektrilanguga püsiv elementaarosake. Molekul - lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt ja samal ajal säilitab selle elemendi keemil. omadused. Ioon - elektriliselt laetud osake, mis tekib siis, kui aatom loovutab või liidab ühe
tahkumistemperatuur) ja amorfseteks (molekulide korrapäratu asetus) . Amorfsete ainete füüsikalised omadused on isotroopsed ühesuguste füüsikaliste omaduste olemasolu sõltumata suunast. Kristallsüsteemide klassifikatsioon Eristatakse 7 kristallsüsteemi osakeste paiknemise geomeetria järgi (sümmeetria, telgede pikkus ning nurgad telgede vahel) Olenevalt kristallvõre sõlmpunktides asuvate osakeste liigist eristatakse 4 võre põhitüüpi: aatom-, molekul-, ioon- ja metallivõret. Kristallivõre energia energia, mis eraldub kristallide moodustamisel aatomitest, molekulidest või ioonidest. Tahke aine tugevus sõltub kristallivõre energiast, mille suurus sõltub osakeste vahelise sideme tüübist. Sideme tüüp sõltub sellest, millistest osakestest on ehitatud antud kristall.. Elementaarrakk kristallaine väikseim osakene, mille n-kordne moodustab suurema monokristalli
tahkumistemperatuur) ja amorfseteks (molekulide korrapäratu asetus) . Amorfsete ainete füüsikalised omadused on isotroopsed ühesuguste füüsikaliste omaduste olemasolu sõltumata suunast. Kristallsüsteemide klassifikatsioon Eristatakse 7 kristallsüsteemi osakeste paiknemise geomeetria järgi (sümmeetria, telgede pikkus ning nurgad telgede vahel) Olenevalt kristallvõre sõlmpunktides asuvate osakeste liigist eristatakse 4 võre põhitüüpi: aatom-, molekul-, ioon- ja metallivõret. Kristallivõre energia energia, mis eraldub kristallide moodustamisel aatomitest, molekulidest või ioonidest. Tahke aine tugevus sõltub kristallivõre energiast, mille suurus sõltub osakeste vahelise sideme tüübist. Sideme tüüp sõltub sellest, millistest osakestest on ehitatud antud kristall.. Elementaarrakk kristallaine väikseim osakene, mille n-kordne moodustab suurema monokristalli
(3.1) kus N - üldine osakeste kontsentratsioon (aatomit/cm3) EV vakantside tekkeenergia k Boltzmani konstant (1,38·10-23 J/K·aatom = 8,62·10-5 ev/K·aatom) Valemit võib kirjutada ka nii: Kui T Tsul N/NV 104 Kui T0, siis NV0 Tegelikult, kui temperatuur alaneb alla 0,6 Tsul, jääb defektide kontsentratsioon püsivaks, st defektid nagu ,,külmutatakse kinni", nende kontsentratsioon ei saa enam väheneda, kuna aatomid muutuvad väheliikuvaks. 2) Võre sõlmede vahelised (lüh võrevahelised) aatomid (joon 3-1) Kui aatom läheb võresõlmest sõlmede vahelisse tühimikku, siis tekibki võrevaheline aatom. Kuna toimub võre deformatsioon, siis tekkeenergia on suurem, kui EV ja võrevaheliste aatomite kontsentratsioon on tavaliselt väiksem. 3) Schottky defektid ja Frenkeli defektid Keemiliste ühendite kristallides (näit AB) esievad omadefektid alati paarisdefektidena, seda nõuab kristalli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
