Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Materjaliõpetus - sarnased materjalid

plast, metall, plasti, korrosioon, plastid, sinik, siniku, kapron, leeni, niimoodi, laat, karastamise, termoplast, rvus, noolutus, meer, hjustavad, vadus, kroom, korrosioonikindlus, elektrol, karastamine, kuumuskindlus, rgel, ristl, vesinik, elastsus, mullad, hendeid, seej, biokorrosioon, soojusjuhtivus, nteetiline, ester, kilet, temperatuurikindlus
thumbnail
17
docx

Materjaliõpetus

............ 5 Alumiiniumisulamid.............................................................................................. 6 Magneesiumisulamid............................................................................................ 6 Titaani sulamid..................................................................................................... 6 Laagriliuasulamid................................................................................................. 6 Korrosioon ja korrosioonitõrje..................................................................................6 Keemiline korrosioon............................................................................................ 7 Elektrokeemiline korrosioon.................................................................................7 Biokorrosioon........................................................................................................ 7 Polümeermaterjalid.................

Materjaliõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33

179 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33

Materjaliõpe
59 allalaadimist
thumbnail
52
odt

Materjaliõpetus

1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e 3 C ) kujul. Selline

Materjaliõpetus
37 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Materjaliõpetus

Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 Materjaliõpetus Sissejuhatus Eesmärk omandada teadmisi auto ehituses kasutatavatest materjalidest, omadustest ja töödeldavusest. Toodetavast metalli kogusest enamus läheb masina ehitusse. Lisaks auto hoolduses ja remondis vajalikke kasutusmaterjale. 1. Metalli sulamid. Põhiomadused. 1.1. Füüsikalised omadused 1.1.1. Värvus - metalli läige peegeldunud valguses, murtud metalli pinnal. a) mustad: teras, malm b) värvilised: Cu Au Al Ni Cr 1.1.2. Tihedus ­ metalli ühe mahuühiku mass. a) rasked metallid Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/cm3 Titaan

Auto õpetus
114 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Materjaliõpetus

Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Metallid ............................................................................ 3 2. Materjalide omadused ............................................................ 4 3. Teras ............................................................................... 5 4. Malmid .............................................................................. 5 5. Plastid ............................................................................................. 6 6. Magnetmaterjalid ................................................................... 7 7. Vask ja vasesulamid ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... .... .... ... .... .... .. .. 7 8. Plastid ................................................................................. 9 9. Klaas .................................................................................. 12 10. Värvid ..............

76 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Materjaliõpetus

Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid .....................................................

Auto õpetus
71 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Materjaliõpetus

Põltsamaa Ametikool Matrejaliõpetus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Autokütused 1.1 Bensiin CAS NR.: 86290-81-5 AINE NIMETUS (IUPAC): BENSIIN, pliivaba SÜNONÜÜM: Motorspirit, unleaded INGLISEKEENE NIMETUS: Gasoline KEEMILINE VALEM: C4 ... C12 süsivesinike ühend RISKILAUSE: 45-48-20/21/22-18 OHUTUSLAUSE: (1/2-)-53-16-23-29-36/37 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergestiaurustuv vedelik. Värvus sõltub margist. PÕLEVUS: Kergesti süttiv vedelik. TIHEDUS VEE SUHTES: 0,7...0,8 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1 PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS: 35,4...231 g/m3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR: 220° C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR: -44...24° C KEEMISTEMPERATUUR: 30 ... 215° C SULAMISTEMPERATUUR: <-20° C LAHUSTUVUS: Vees lahustub <0,150g/l. LISATEAVE: Bensiin põlemisel soojeneb sügavuti, moodustades kasvava homotermilise kihi, temp. 80 ... 100 ° C

Auto õpetus
127 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Materjali Õpetus

Kasutatakse palju sulamites tähtsamat sulamid: sirumiin ja duuralumiin. 2) Vask ­ hea elektri ja soojusjuht plastiline ja korrosiooni kindel. Valmistatakse õlitorusi elektrijuhtmeid, tihendeid, jootetõlvikuid jne. Suur tähtsus oli vase sulamitel. 3) Tsink ­ Heade valu ja korrosiooniliste omadustega. Tsinki kasutatakse teras detailide välispinna katmiseks korrosiooni kaitse eesmärgil. 4) Tina ­ Väga plastiline ja pehme metall, kasutatakse joodiste koostises. 5) Plii (seatina) ­ Pehme ja väga plastiline kuulub messingite, pronkside, joodiste koostisse. 6) Antimon ­ Väga kõva ja habras metall kasutatakse laagrisulamite ja pehme joodiste koostises materjali kõvaduse suurendamiseks. 7) Messing ­ Vase ja tsingi sulamid. Messing on tugevam kui vask ja tsink eraldi, mida rohkem on tsinki seda tugevam on messing. 8) Pronks ­ vase sulamid teiste elementidega va. Tsink

Auto õpetus
68 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Materjaliõpetus

Selleks,et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust.Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikega materjali oomides. Soojusjuhtivus.Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale Magnetilisus. keha mõõtmete määramine soojenemisel Värvus. Jagatakse mustadeks ja värvilisteks (rauaühendid). Keemilistest omadused. metallide juures kõige tähtsam korrosioon.Viimase kaitseks ja tõkestamiseks kasutatakse mitmesuguseid tehnoloogilisi võtteid nagu pindade katmine mitmesuguste metallidega mille korrosioonivõime on kõrge, katmine lakkide värvide ja plastmassiga. Kõvadus. Nimetatakse materjali omadust vastupanna teistele temasse tungivatele materjalidele.Brinelli meetod, ta kasutas kõvaduse määramiseks kolme karastatud teraskuuli läbimõõduga 10, 5, 2,5mm.Kõvaduse määramiseks surutakse kuul pressi abil

439 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Materjaliõpetus-kordamisküsimused

6. Mis on kõvadus? Nimeta 2 kõvat metalli. Missugused detailid peavad olema kõvast materjalist? 7. Mis on sitkus? Missugused detailid peavad olema sitkest materjalist? 8. Mis on valatavus? Kas parem on valada terast või malmi? Miks? 9. Mis on keevitatavus? Kas keevitada on parem musti või värvilisi metalle?Miks? 10. Mis on elastsus?Missugused detailid peavad olema elastsest materjalist? 11. Mis on plastsus? Nimeta mõni plastne metall või sulam. 12. Mis on tihedus?Nimeta 2 kergmetalli ja 2 raskmetalli. 13. Mis on soojusjuhtivus? Nimeta 2 head soojusjuhti. 14. Mis on elektrijuhtivus? Nimeta 2 kõige paremat elektrijuhti. 15. Mis on sulamistemperatuur? Nimeta mõni kergsulav ja mõni rasksulav metall. 16. Defineeri mõisted: a)teras, b)malm. 17. Defineeri mõisted: a)süsinikteras, b)legeerteras. 18. Lõõmutamine: definitsioon, kasutamise eesmärgid, kuumutustemperatuuride valik. 19

Materjaliõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

materjalid ­ tehnomaterjalid ­ ongi enamikus nii- viisist. sugused materjalid. Materjaliõpetus, mis moodustab käesoleva Masinates ja aparaatides, mistahes tehno- õpperaamatu esimese osa, käsitleb peamiselt seda, seadmetes ja -riistades on peamised materjalid missugune on eri materjalide liigitus, nende koostis metallid, plastid, keraamilised ja komposiitmaterjalid. ja struktuur, kuidas sellest oleneb materjali tugevus Nendre liike ja sorte on väga palju. Enam levinumalt ja teised omadused. Teine osa on metallide kasutatakse näiteks vähemalt 400 sorti terast ja tehnoloogia, milles vaadeldakse metallide ja nende malmi, samapalju värvilismetallide sulameid, üle 200 sulamite tootmist, töötlemisviise ja otstarbekat liigi plaste, 50 keraamilise materjali liiki jne. rakendamist

334 allalaadimist
thumbnail
80
docx

Keemia ja materjaliõpetus

kergesti (traditsioonilised); Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui metallid ja polümeerid). *Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. *Fe3O4- magnetilised omadused. 13. Polümeersete materjalide üldiseloomustus. Plastid ja kummid. *Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si). *Suur molekulaarstruktuur, ahelad, C-skelett (PE, nailon, PVC, PC, PS, silikoonkummi). *Omadused: Madal tihedus; Mitte nii tugevad ja jäigad kui eelnevad tahked materjalid; Plastilised, kergesti valatavad ja vormitavad; Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad; Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel

Keemia ja materjaliõpetus
38 allalaadimist
thumbnail
62
doc

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

*Omadused: Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Kõvad; Purunevad kergesti (traditsioonilised); Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui metallid ja polümeerid). *Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. *Fe3O4- magnetilised omadused. 14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus Plastid ja kummid. *Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si). *Suur molekulaarstruktuur, ahelad, C-skelett(PE, nailon, PVC, PC, PS, silikoonkummi). *Omadused: Madal tihedus; Mitte nii tugevad ja jäigad kui eelnevad tahked materjalid; Plastilised, kergesti valatavad ja vormitavad; Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad; Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel; Madal elektrijuhtivus, Mittemagnetilised. 15

Keemia ja materjaliõpetus
108 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

plaatina, kuld, hõbe. · Haruldased metallid ­ nt. liitium, titaan, volfram. Berüllium. Tööstuses kasutatakse: · Al, Mg, Cr, Ti, Fe - lennukitööstuses, · Al, Cu, Cr, Zn ­ aparaadiehituses, · Ag, Cu, Cr, Al, Zn ­ mõõteriistades, · Al, Cu, Fe, (Ag) ­ juhtmetena elektrotehnnikas ja energeetikas, · Cu, Pb, Sn, Zn, Al ­ masinaehitus. Vask ­ punaka värvusega, sepistatav, valtsitav, traadiks tõmmatav metall. · Hea soojus- ja elektrijuht · Kuumutamisel õhus kattub musta värvuse, vask(II)oksiidiga, · Kuivas õhus püsiv, · Niiskes õhus tekib pruuni või roheka värvusega paatinakiht, · Toodetakse vaskpüriidist, · Lisand suurendavad vase eritakistust, · Külmtöötlemisel saadakse kõva vask, kasutatakse õhuliinides paljasjuhtmetena, elektriaparaatides,

Keemia ja materjaliõpetus
214 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Materjaliõpetus

Plaatina (Pt) 0,105 0,0039 21,45 1770 Palladium (Pd) 0,110 0,0036 12,02 1554 Tina (Sn) 0,12 0,0044 7,31 232 Plii Pb) 0,21 0,0037 11,4 327 Temperatuuritegur antakse käsiraamatutes tavaliselt keskkonna temperatuurile +15 või + 20 °C. Vask(Cu) Vask ja vasesulamid on roosakaspunane hästi töödeldav metall margitähisega Cu-ETP EN –eurostandardis, E-Cu Saksa DIN-is, M Vene GOST-is ja Suurbritannia BS-is 101,C102, mis määravad materjali keemilise koostise ja mehaanilised omadused. Lisaks standardites kasutatavad tunnusnumbrite süsteemid võimaldavad valida materjali tehnoloogilise töötluse (valatud, sepistatud, termiliselt töödeldud jne.) ja nomenklatuuri (leht , latt, varras, traat, toru jne.) alusel Vask on põhiline elektrotehnikas kasutatav

Masinaelemendid
16 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Materjaliõpetus

1.MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID.....................................................................4 Omadused......................................................................................................................4 Mustad metallid..........................................................................................................4 Sulamid..........................................................................................................................4 Korrosioon.....................................................................................................................4 Korrosioonitõrje.............................................................................................................5 2.POLÜMEERMATERJALID..........................................................................................6 Liigitus...........................................................................................................................6

Aktiivsed ja passiivsed...
8 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Sissejuhatus materjaliõpetusse

Sissejuhatus materjaliõpetusse Sissejuhatus Tekstiilid etendavad tänapäeva igapäevaelus nii olulist rolli, et igal inimesel oleks tarbijana vajalik midagi nende kohta lähemalt teada. Olulisemaks muutuvad teadmised tekstiilide kohta töötades paljudel ametikohtadel ja erialadel, mis on otseselt või kaudselt seotud tekstiilidega ja nendest valmistatud toodetega. Tekstiilitööstus on väga kompleksne. See on väga tihedalt seotud ja sõltub muuhulgas põllumajandusest (nt linakasvatus, lambakasvatus jm), metalli- ja mineraalide kaevandamisest, metsatööstusest, keemiatööstusest, kaubandusest. Kõik need valdkonnad vajavad spetsialiste, kelle töö tulemused suuremal või vähemal määral sõltuvad tekstiilide või tekstiiltoodete tundmisest. Tekstiilmaterjalide otstarbekas kasutamine nii individuaalõmbluses kui õmblustööstuses eeldab materjalide omaduste tundmist. Materjalide omaduste tundmine saab alguse tekstiilkiudude ja nende omaduste tundmisest, nagu sorav lugemine sa

Materjaliõpetus
76 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Materjalide põhiomadused

Olenevalt raua ja süsiniku sulamis süsiniku sisaldusest kuni 2,14% nimetatakse materjale teraseks ja üle 2,14% -- malmiks. Teraseid kroomi, nikli, vanaadiumi, molüptemi jt. lisanditega nimetatakse legeeritud sulamiteks ­ roostevabad, kuumuskindlad, eriomadustega terased. Sulamite siseehituse kirjeldamiseks kasutatakse mõisteid: komponent, faas ja süsteem. Komponentideks nimetatakse keemilisi elemente ja ühendeid, mis moodustavad sulami. Järelikult on puhas metall ühekomponendiline süsteem. Kahe metalli sulam kahekomponendiline süsteem jne. Faasiks nimetatakse materjali aine füüsikalist agregaatolekut (vedel, tahke, gaasiline), millel on ühesugune koostis ja ning mis on eraldatud teistest erineva omadusega osadest piirpinnaga. Üleminekul ühest faasist teise muutub aine keemiline koostis või struktuur hüppeliselt. Süsteemiks aga nimetatakse muutumatute välistingimuste (rõhk, temperatuur) korral tasakaalus olevat faaside kogumit

Materjaliõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Materjalid Autoehituses

Sissejuhatus Autotootjad ning autodisainerid püüavad alatasa vähendada autode mõju keskkonnale. Üks võimalus on muuta autosid järjest kütusesäästlikemaks, sest kütusetarbimise vähenemisega muutub ka CO2 emissioon väiksemaks. Autoehituses on kasutuses mitmesuguseid metalle. Erinevate osade tootmiseks on välja kujunenud kindlad metallid. Materjali õigest valikust oleneb suurel määral nii detaili kui ka kogu masina kui service kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Paljud autotootjad üritavad muuta oma autosid keskkonnasõbralikemaks töötades välja väiksemaid ja kergemaid autosid või viies sisse mootorite kõrgtehnoloogilisi uuendusi. Autosid on võimalik kergemaks teha kasutades mootori ning kere ehitamisel kaasaegseid materjale, mis on kerged, tugevad ja vastupidavad.

Materjaliõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Materjaliteadus

vahetult kokku. Sellisel juhul osakese liikumine jõu toimel lükkab naaberosakese võresõlmest välja. TTK võre korral on libisemispindadeks {111} pinnad ja neil omakorda libisemissuundadeks suunad <110> (joon 5-13). Millised on libisemispinnad ja libisemissuunad RTK ja SPH võre korral? 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Metalli tugevusomadused (elastsuspiir, voolamispiir, tõmbetugevus, kõvadus) sõltuvad aga sellest, kui kergesti metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt;

Materjaliteaduse üldalused
107 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Materjaliõpetuse konspekt

Vickersi Materjalide Füüsikalis- keemilised omadused 1.Füüsikalised eristatakse: tihedus, värvus, sulamistemperatuur, (soojusjuhtivus, soojusmahtuvus)- jahutus vedelikus ,soojuspaisumine ja kahanemin, kulumise kindlus, hõõrdumine ehk fiktsioon-, elektrilis magneetilised omadused 2. Keemilised : matejali ja sulami koostis, niiskusesisaldus, korrosiooni kindlus, oksüdeerumine klimaatilistes tingimustes, korrosioon happelises keskkonnas, elektrolüütiline korrosioon, korrosiooni kindlust määratakse (1gramm cm 3kohta sekundis). 3. Tehnoloogilised omadused: määratakse töökohal, töö instrumentide abil. Valatavus, keevitavus, sepistamiseks(survega töötlemisel), keemiliselt töödeldav. 4. Detailide valmistamiseks vajalikud tehnoloogilised omadused: 1) Puurimine, teritamine, freesimine, hööveldamine ja lihvimine. Lõike töötlemiseks vajalikud materjalid

37 allalaadimist
thumbnail
15
rtf

Materjaliõpetus

Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril b) Põletamata

23 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Keemia ja materjaliõpetus

sulamid.Heterogeensed süsteemid. Kolloidsüsteemid- savid, värvid, lakid. tiitrimismeetodil. 8. Keemiliste reaktsioonide seaduspärasused. Redoksreaktsioonid. 9. Elektrokeemia. Elektroodpotentsiaalid, galvaanielement. Metallide 3. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine. pingerida. Nernsti võrrand. Keemilised vooluallikad. Elektrolüüs. 10. Korrosioon. Liigitus. Keemiline – ja elektrokeemiline korrosioon. 4. CO2 molaarmassi määramine. Biokeemiline korrosioon. Korrosiooni ohtlikkus. 11. Korrosioonitõrje meetodid, katted. Elektrokeemiline kaitse. Betooni 5. Metalli massi määramine happega reageerimisel korrosioon. eralduva vesiniku ruumala järgi.

Keemia ja materjaliõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keemia ja materjaliõpetus

Elektrokeemia Uurib ja tegeleb keemiliste protsessidega, mille käigus saab elektrivoolu ja millised toimuvad elektrivoolu toimel. Elektroodipotentsiaal ­ keskkonna ja metalli vahel tekkiv teatav potentsiaalide vahe (võib olla nii positiivne kui negatiivne ­ ei saa mõõta) Galvaanielement ­ seade, milles redoksreaktsiooni tulemusena tekib elektrivool (näiteks vask- ja tsinkplaat lahuses, ühendatud juhtmetega) Kõikide metallide elektrokeemiline korrosioon toimub suuremas osas galvaani elemendina. Standardpotentsiaal ­ galvaanielemendi elektromotoorjõud, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood Kui ehitada metallidest galvaani element, siis hävib see elektrood, mille potentsiaal on negatiivsem. RT Nernsti võrrand EMe = EMe 0 + ln[ Me n + ] (F ­ Faraday arv 96485C/mol) nF

Keemia
10 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Materjaliõpetuse küsimuste vastused

kasutamisel? Füüsikalised omadused: Värv, Tihedus (mass mahu ühikus), Sulamis temperatuur °C, Soojus juhtivus, Soojus paisumine, Soojus kahanemine, Soojus mahtuvus, Metallide magneetilised omadused. Magnetetilised omadused: magneetilisevälja tugevus (A/m), voo tihedus (T), Magneetiline läbitavus µ (H) Keemilised omadused: Metallil on suur puudus, võime oksüdeerida, kas kokkupuutes O2-ga, H2O, hapete või leelistega. Metallid selle tagajärjel hävivad. Korrosioon: Meterioloolistes tingimustes (roostetamine)., Keemiline korosioon agresiivses keskonnas, Elektrolüütiline korosioon, kus kaks kontaktis olevat metalli vedelas elektrolüüdis hävitavad teineteist., Kõrge temperatuuri korosioon Tehnoloogilised omadused: Valatavus, Sepitsetavus, Keevitatavus, Lõike töödeldavatus 2. Milline on kristallilise, amorfse ja kristalliidse materjali struktuuriline erinevus?

137 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksam

püsival temperatuuril. d. Praktikas kasutatakse adsorbtsiooni õhu jt gaaside puhastamiseks kahjulikest lisandites, õlidest jm ning segudest mõne kindla aine eraldamiseks. 24. Millised reaktsioonid on redoksreaktsioonid? Kirjutage vähemalt 4 redoksreaktsiooni võrrandit. Millised ained on oksüdeerijad, millised redutseerijad? Loetlege enamkasutatavaid oksüdeerijaid ja redutseerijaid. Milline nähtus on metallide korrosioon? Millised protsessid leiavad aset metallide korrosioonil, näited? a. Redoksreaktsiooniks nim. keemilist reaktsiooni, mille käigus muutub reageerivate ainete oksüdatsiooniaste. b. Osakest (aatom, ioon, molekul), mis liidab elektrone nim. oksüdeerijaks (nt. Cl2, Br2, NO3­, O2). c. Osakest (aatom, ioon, molekul), mis loovutab elektrone nim. redutseerijaks (nt. C, CO, Na, K, Mg, Al). d

Keemia ja materjaliõpetus
228 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Materjal - konspekt

EL108 Õpetaja: Märt Varul Õppeaasta: 2008-2009 Sissejuhatus Sõna materjal tuleneb ladinakeelsest sõnast materia, mis tähendab ainet. Materjalid mis on märit loodusest on looduslikud materjalid. Tehnikas kasutatakse materjalid ­ tehnomaterjalid. Metall, plast, keraamilised ja kamparitmaterjalid on peamiselt masinates ja aparaatides. Enam levinumalt on kasutusel vähemalt 400. Sorti teraseid, üle 200. Liigi plaste. Materjalide struktuur ja omadused Materjalide aatomistruktuur Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuriühikuks on aatom, mis koosneb põhiliselt laetud tuumast ja seda ümbritsetavatest elektronkattest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatommass määrab aine tiheduse ja elektrijuhitavuse.

69 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Ehitusmaterjalide vastused

dolomiit ­ , mis tekitab räbu ja seob endaga mineraalained maagist ja koksist) . 1. Valumalm (hallmalm): Murdepind on hall (kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel). Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2. Toormalm (valge malm): Ta on heleda murdepinnaga (kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud). Ta on veel hapram. 3. Erimalmid Kasutamine: Valumalmi: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. 9. Ehitusterased tootmine, legeerterased

Ehitusmaterjalid
145 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013

Monokristallides toimub plastiline deformatsioon libisemispindadel (slip planes) toimuva libisemise tulemusel. Polükristalse materjali korral toimub selle tulemusel terade pikenemine. Võib toimuda ka kaksikute tekkimine. 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Metalli tugevusomadused (elastsuspiir, voolamispiir, tõmbetugevus, kõvadus) sõltuvad aga sellest, kui kergesti metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt;

Materjaliõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

MATERJALIÕPETUS ( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka võimalik, et tavaline aatomite või aatomite rühmade korduvus kristallis on piiratud. Kristallivõre elemendid (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsad (primitive, simple) ­ aatomi

Materjaliõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
68
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

 Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad  Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel  Madal elektrijuhtivus  Mittemagnetilised 15. Nõuded karastusjookide taara materjalidele. 1) Peab hoidma CO2, mis on rõhu all 2) Olema mitte-toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitatavalt taaskasutatav 3) Suhteliselt tugev 4) Odav 5) Optiliselt läbipaistev 6) Toodetav erinevates värvitoonides Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester) 16. Komposiitide mõiste, näited. Koonsevad kahest või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid) Eesmärk omaduste kombineerimine, et saada parim. Looduslikud – puit, luud Sünteetilised – fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne

Keemia ja materjaliõpetus
147 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Materjalide omadused

valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m 3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m 3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700...22 000 kg/m 3. Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on alla 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m 3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, jt

34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun