assemblerkeeles programmi masinkoodiks. Assemblerkeeles on masinakäskude kahendkoodid asendatud mnemokoodidega ehk mnemooniliste tähistega. Näiteks 11110111xx100xxx, kus x-id tähistavad operandide aadressi arvuti mälus. Seega on assemblertranslaatori töö päris lihtne, see peab jaotama mälu instruktsioonidele ja andmetele, lisaks tõlkima iga muutuja ning sümboli masinkoodi. Lõpuks koondab see saadud koodi väljundformaati. Väljunditeks võivad olla kas objektkoodi - või käitusfailid Enamik assemblereid oskab seda teha ka käivitus- või objektifailiks. Teegid ja objektifailid saab ühendada üheks tervikuks linkuri abil. Assembler koodi ei optimeeri, kuna teisendamine assemblerkeelest masinkoodi käib üksüheselt. Igapäevaselt kasutatakse sõna assemblerkood tihti ka assembleri kohta, kuigi nii nimetatakse ka assemblerkeele kompilaatorit
saab deklareerida andmeid, programmi võib varustada kommentaaridega, ... · universaalsed programmeerimiskeeled (ei sõltu protsessori käsustikust) e. kõrgtaseme keeled, saab liigitada paradigma alusel · keskkonnad tööks valmiskomponentidega, võimaldavad "liimida" valmiskomponendid tervikuks Keele muudab arvutile arusaadavaks eriline süsteemitarkvara hulka kuuluv programm - keele translaator: · Kompilaator - tõlgib kõrgtaseme keelest masinkoodi (või mingisse nn. vahekoodi, näit. Java baitkoodi). · Interpretaator - täidab programmi ilma masinkoodi moodustamata; tavaliselt interpreteeritakse vahekoodi, mitte programmi teksti. · JIT (Just In Time) kompilaator - teisendab vahekoodi masinkoodiks "vajadusel" (näit. optimiseerimise eesmärgil). Näiteks keele Java korral Programmi elutsükkel (IDE mõttes - small picture, mitte segi ajada elutsükliga tarkvaratootmises):
lahendamisel kasutatakse Ülesanne võib nõuda oma meetodi väljatöötamist! Plokkskeem *Programmeerimine ·Programm Käskude jada, mida arvuti peab ülesande lahendamiseks täitma ·Programmeerimiskeeled ·Masinkood Programm sisaldab vahetult protsessori käske Käsud on numbrilisel kujul Töötatakse vahetult arvuti mäluaadressidega Kõigis teistes keeltes kirjutatud programmid teisendatakse täitmiseks alati masinkoodi ·Sümbolkeel Käskude andmiseks kasutatakse numbrite asemel käsku kirjeldavaid lühendeid Madala taseme keeled on seotud riistvaraga Kõrgtaseme keeled on riistvarast sõltumatud Süntaks kuidas antud keeles programmi kirjutada tuleb. Semantika mida korrektse süntaksiga programmikoodi tulemusena arvuti teeb Pragmaatika kirjeldab keele kasutatavust, rakendusvaldkondi, efektiivsust Metakeel kokkuleppeline väljamõeldud programmeerimiskeel erinevate
Riistvara ... 11.klass Protsessorist Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Lühend on CPU central processing unit Sisendseadmed Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi. Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda
Kokkuvõte Protsessor - Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer : taimeri iga signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus (taktsagedus), kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt kirjeldab
Iseseisev töö. 1) IBM asutati aastal 1924 2) Ajakiri ,, Time" kuulutas välja 1982 aastal inimeseks arvuti 3) Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. 4) Arvutikorpus on arvuti riistvara osa, mis majutab arvutisiseseid komponente. Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. ROM ehk püsimälu on digitaalseadmete mälu tüüp HDD ehk kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 5) Riistvara jaguneb kahte gruppi : 1) siseseadmed asuvad arvuti sees. Näiteks : videokaart, kõvaketas, RAM'id jpt. 2) välisseadmed - asuvad arvutist väljaspool.
teeke levitatakse tasuta. Tehniline info Python on dünaamiliste andmetüüpidega keel, seega programmeerijal ei ole tarvis määratleda muutujate tüüpe. See suurendab programmeerija võimalusi, kuid on veaohtlik. Pythoni koodi interpreteerimine ja optimeerimine võivad olla mõnikord aeglased protsessid. Selle koha pealt sarnaneb Python Javaga, kuna ka Pythoni programmid kompileeritakse enamasti baitkoodiks, kuigi see protsess on Pythoni puhul läbipaistev. Siiski on Pythoni programmid masinkoodi kompileeritud programmidest (C, C++) alati aeglasemad, isegi mitu korda Võrdlus teiste keeltega Pythoni kasutamine erineb teistest keeltest arendamise kiiruse poolest; samas on olemas kõik objektorienteeritud programmeerimise vahendid. Python on hea keel prototüüpimiseks: tihtipeale luuakse mingi arvutiprogrammi esialgne kavand selles keeles ning hiljem realiseeritakse see mõnes kiiremas kõrgkeeles. Vahel kirjutatakse ainult programmi aeglasemad osad C-s või C++- is.
Arvutite liigid Superarvuti · Kümned tuhanded protsessorid Klasterarvuti (cluster) · Mitu arvutit töötavad korraga Suurarvuti (mainframe) · Kümned/sajad protsessorid Tööjaam · Mitu protsessorid Personaalarvuti · Üks protsessor (mitme tuumaline) PC · Lauaarvuti · Kokkupandav arvuti · Märkmikud · Palmtop · Sisseehitatudsüsteem Esimene põlvkond Riistvara mehaanilsed releed, elektronlambid Tarkvara Programmeerimine masinkoodi, puudusid nii operatsioonisüsteemid kui ka süsteemi tarkvara. Teadlased Howard Aiken, John von Neumann, J. Presper Eckert, William Mauchley, Konrad Zuse Selle ajastu arvutid olid: elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured, tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andis elektrijaam OS eelnesid · Teenindusprogrammid laadurid, monitorid. Teine põlvkond Riistvara transistorid, suurarvutid Tüüpilised OS FMS, IBSYS 1952.a
1.Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Seepärast kutsutakse teda ka arvuti ,,ajuks" Pildil on pentium MMX protsessor 2.Magnetlint on sobivate mehaaniliste omadustega plastist riba, mille üks külg on kaetud magneetuva kihiga -- magnet ehk töökihiga. Magnetlinti kasutatakse andmekandjana, analoogsignaali (helisignaali), magneetilise salvestamise puhul. Andmete salvestamine lindile on palju odavam kui nende salvestamine magnetketastele. Lintidel on ka
Kool Tehnika läbi aegade Arvuti protsessori areng Enda nimi Koht Aastaarv Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus (taktsagedus), kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt kirjeldab
lahti saada korduvatest programmeerimistest. Programmeerimise areng Esimesed sammud Esimene programmeerimine seisnes arvutiseadme esipaneelil olevate lülitite õigesse asendisse seadmises. Selge on see, et sellisel viisil ei saa väga pikki programme teha. Arvutitehnika arenemisel ilmus masinkood, mille abil programmeerija andis arvutile käske kasutades vastavaid mälupesi, masina võimalused olid paremini ära kasutatud. Assemblerkeel Masinkoodi asemel masinale orienteeritud kood- assembler. Inimesed kasutavad masinkoodi käskude asemel mnemoonilisi käske, mis tõlgitakse translaatori poolt masinkoodi keelde. Kõikidel protsessoritel on ainult temale omane masinkoodide hulk, assembler. Kõrgtaseme keeled Järgmine samm tehti 1954 a, millal tehti esimene kõrgtaseme keel- FORTRAN -(FORmula TRANslator). Kõrgtaseme keeled imiteerivad loomulike keeli, kasutades kõnekeele sõnu ja üldkasutatavaid matemaatilisi sümboleid
FreeBSD, Linux. 8. Mis on riistvara? Too näiteid! Kõik käega katsutavad seaded. Hiir , klaviatuur , kuvar jne. 9.Mis on sisendseadmed? Too näiteid! Arvuti sisesed seadmed - lülitid, kontaktid, andurid, seadurid jne. 10. Mis on väljundseadmed? Too näiteid! Seadmed mis väljastavad infot kõlarid ,ekraan, hiir jne. 11. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid.Ilma protsessorita ei saa arvuti töödata . 12. Mis on transistor tema olulisus? Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. 13. Mäluseadmed-andmekandjaid, too näiteid
Inimene annab ise näpuga või puutepliiatsiga vastava käskluse nagu tal vaja on ja seda kõike ainult ekraani õrnalt puudutades. Seda võimaldavad peamiselt tänapäeval äriklassi mobiiltelefonid ja pihuarvutid. 11. Töötlusseadmed - Andmete töötluseks sisaldab arvuti mitmesuguseid töötlusseadmeid, millest tähtsamad on: · keskseade · välismälud 12. Protsessor - Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. 13. Siinid - Siin (bus) on üldjuhul signaalide rööpedastuseks (parallel transmission) ettenähtud elektriliste ühenduste kogum, kuid tegemist võib olla ka vaid ühe ühendusega (serial bus). Siiniga on võimalik ühendada rohkem kui kaks seadet. 14. Emaplaat - Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. 15
– Kanna mälu andmeregistri (MDR) sisu üle käsuregistrisse, 4. – Kanna mälu aadressiregistrisse (MAR) LOCB aadress, 5. – Loe LOCB sisu mälu andmeregistrisse (MDR), 6. – Kanna mälu andmeregistri (MDR) sisu üle aritmeetika-loogika seadmesse (ALU), 7. – Kanna registri R1 sisu üle aritmeetika- loogika seadmesse (ALU), 8. – Teosta ALUs liitmistehe, 9. – Kanna vastus ALUst registrisse R1 6) Kui palju kulub protsessoril aega masinkoodi 197 käsu käivitamiseks, kui protsessori taktsagedus on 2,34 GHz ja keskmiselt läheb ühe masinkoodi käsu täitmiseks vaja 2,9 sammu? V:244,1 ns 7) Olgu meil arvuti, mille vahemälust andmete lugemine on 27 korda kiirem andmete lugemisest põhimälust. Oletame, et programmi käivitusaeg on võrdeline käsu kättesaamise kiirusega … mälust. Oletame veel, et konkreetse programmiga töötamisel leitakse käsk vahemälust tõenäosusega 91%.
pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Protsessor Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga takti ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt protsessori taktsagedus, kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe takti ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt mõõdetakse protsessori kiirust instruktsioonides sekundis (IPS) ja ujukomaoperarsioonides sekundis (FLOPS).
kasutatakse arvutatavuse ja selle piiride uurimiseks Relee: mootoriga lüliti Mälutüübid: Assembler: kompilaator, mis tõlgib assemblerkeeles programmi masinkoodiks Kompileerimine: võtab sisendiks kõrgkeelse programmi ja tõlgib selle täitmisprogrammiks. Kompileeritud täitmisprogrammi saab edaspidi iseseisvalt käivitada, vajamata seal juures keelevahendeid Interpreteerimine: loeb programmi lähtekoodi rida haaval, tõlgib rea kohe masinkoodi ning seejärel täidab String: tähemärkidest koosnev järjestikune jada Massiivid: jada ühetüübilisi väärtusi puud: andmestruktuur Lihtsad andmetüübid: int - täisarv, float - ujukomaarv 7. Nädal Eksamiks:, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python). Mis on data warehouse.
apple Eksamja Eksammicrosofti Eksamtooteliinid Riistvarast Eksammälu Eksamtehnoloogia cache Eksamja Eksammälu Eksamhierarhia Eksam– Eksamspeed Eksamregistreid Eksamproses Eksam< EksamL1 EksamCache Eksam< EksamL2 EksamCache Eksam< EksamRAM Eksam< EksamHDD< EksamNetwork mis Eksamon Eksamassembler Eksamja Eksamseos Eksamriistvaraga Eksam– Eksamkoodi käsud vastavad otse sihtprotsessori üksüheselt masinkoodi käskudele mis Eksamon Eksamkompileerimine Eksam– Eksamkoodi tõlkimine teise keelde nt assemblerikeelde v masinkoodi linkimine Eksam– Eksamlinkur otsib kokku vajalikud olemasolevad failid osa sümbolinfo seostamiseks päris koodiviidetega mis Eksamteeb Eksamloader Eksam– Eksamotsib vajalikud failid osa sümbolinfo seostamiseks päris koodiviidetega 4 Eksamiks: Eksam Python(1989) Eksam– Eksamalgas ABC järeltulijana, 2
– Loe LOCA sisu mälu andmeregistrisse (MDR), 6. – Kanna mälu andmeregistri (MDR) sisu üle aritmeetikaloogika seadmesse (ALU), 7. – Kanna registri R0 sisu üle aritmeetikaloogika seadmesse (ALU), 8. – Teosta ALUs liitmistehe, 9. – Kanna vastus ALUst registrisse R0 f. Kui palju kulub protsessoril aega masinkoodi 182 käsu käivitamiseks, kui protsessori taktsagedus on 1,09 GHz ja keskmiselt läheb ühe masinkoodi käsu täitmiseks vaja 1,1 sammu? Vastus esita nanosekundites ühe komakoha täpsusega. ■ t=(N*S)/F, kus N=käskude arv, S=sammude arv, F=sagedus Vastus: 183,7 ns g. Arvuta, kui mitu korda läheb arvuti töö kiiremaks vahemälu lisamisel, kui
Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: ● sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skanner, mikrofon); ● töötlusseadmed (keskseade, välismälud); ● väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Emaplaat (motherboard) on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Protsessor (Central Processing Unit – CPU) on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. ● Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer. Taimeri iga signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone ● 1 MHz tähendab umbes 1 miljon elementaarkäsku sekundis. Mida suurem on taktsagedus seda kiiremini reeglina protsessor ja seega ka arvuti töötab. Sõnapikkuse all mõeldakse protsessorite sisemiste tööregistrite (üldregistrite) pikkust. 8- ja
seadmed ja ühendused (näiteksprotsessor), millel on tarkvara talletatud ja mis teostavad antud juhised.[1][2] Arvuti riist- ja tarkvara vajavad üksteist ja kumbagi ei saa reaalselt kasutada ilma teiseta. "Tarkvara" on üldine termin. See võib viidata kõikidele arvuti juhistele üldiselt või mistahes konkreetsele juhisele. See hõlmab nii masinjuhiseid (kahendkood, mida protsessor "mõistab") kui ka lähtekoodist (inimesele arusaadavamad juhendid, mis tuleb enne käivitamist tõlkida masinkoodi). Arvuti tarkvara on komplekt programme, protseduure, funktsioone, seotud andmeid ja nende dokumentatsioone, kui võimalik. Programmi tarkvara täidab rakendatava programmi ülesande, kas andes juhised otse digitaalsele elektroonikale või töötavad sisendina mõne teise tarkvara jaoks. Kihtstruktuur, mis näitab, kus asub operatsioonisüsteem ja rakendused (rakendusprogrammid). Erinevalt riistvarast on käivitatav tarkvara salvestatud andmetena arvuti süsteemis ning seega ei
Korpuse sees asuvad omakorda: · Toiteplokk seade, mille põhiülesanne on arvuti igat põhielementi elektriga varustada ning elektrivõrgu voolu (230 V või 110 V) arvuti jaoks sobivaks transformeerida (+-5,+- 12,+-3,3). Lisaks osaleb see jahutusprotsessis. Põhiparameeter on võimsus, mis varieerub 1202000 W. · Emaplaat trükkplaat, millega ühendatakse kõik arvuti põhiosad. Emaplaadil paiknevad: · Protsessor mikroskeem mis vastutab aritmeetiliste tehete ja masinkoodi töötlemise eest. · Muutmälu arvutimälu liik, mis võimaldab igal ajal kirjutada või lugeda infot konkreetsest mälukohast aadressist. See mäluliik on ajutise säilitusmehhanismiga, st pärast voolu välja lülitamist läheb info kaotsi. · Helikaart genereerib helisignaale. On olemas kaks põhitüüpi: sisseehitatud või eraldi trükkplaadi peal. · Videokaart genereerib ja väljastab signaale kuvarile. · Võrgukaart - võimaldab arvuti ühendamist võrguga
Laseri liigutamine võimaldab erinevaid kujundeid välja lõigata. Keevitamisel kasutatakse vähem kuumust, et mitte sulatada materjali üles. - eelised: kiire, automaatne, peen lõige, vähe müra, vähe tolmu, igas suunas saab lõigata. ·Pinnatöötlus (pinna tugevdamine, katmine, puhastamine, jne.) - ·Skraibeerimine, markeerimine - (https://www.youtube.com/watch?v=nyGjR04a5aE) digitaalse faili teisendamine materjalile, kus pilt tõlgitakse masinkoodi, ning laser siis saab käsurea joonistatavast pinnast. Nüüd läbib ta joonistava pinna ning märgib pinna staatilise elektriga. Staatiline elekter tõmbab endasse toonerit ning tulemusena saab aluspind kaetud soovitud digitaalse pildiga. - eelised: kiire, täpne, odav(vajab vähe resurssi). ·Komponentide trimmimine mikroelektroonikas - on elektroonika komponentide laserlõikus ehk võimaldab väikeseid elektroonikakomponentide nagu takistite, kondensaatorite lõikamist. - eelised:
puustruktuuri põhiväärtuse ja alamväärtustega(’’vanem ja lapsed“), mis on ühendatud sõlmede kogumina. 6. nädal • Eksamiks: kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python). Mis on data warehouse. Kompileerimine - tõlgib kõrgtaseme keelest masinkoodi (või mingisse nn. vahekoodi, näit. Java baitkoodi) - Kompilaator teeb neist assemblerikeelsed ajutised failid / võtab “source code”i ja tõlgendab selle masinale arusaadavaks koodiks. Masinkoodis programm nimega kompilaator teisendab keeles X programmi masinkoodfailiks Y. Seejärel täidetakse saadud masinkoodis programm Y. Näited: C, Fortran, Go. Interpreteerimine – masinkoodis programm nimega interpretaator loeb sisse X keeles faili,
Interpreteeriv mikroprogramm puudub, käsk läheb kohe täitmisele ehk RISC tuleb käsk täita otse riistvaras ühe taktiga(realiseerimine ALUs). Võimas registermälu,et oleks vähe pöördumisi mälu poole. Jäiga loogikaga juhtautomaat. CISC Palju käske, aeglane. Interpretaator kristallil realiseeritud mikroprogramm. CISC ideoloogia samas vähendas lõhet programmeerija kasutatava keele ja riistvaras realiseeritava masinkoodi vahel. Keerukas käsusüsteem realiseeriti mikroprogrammide abil, mis moodustasid kihi käsusüsteemi käskude ja otseselt riistvaras teostatavate tegevuste vahel. XVI. Suvapöördusmälud /190-213/ Suvapöördusmälud on mälud, kus mälu poole pöördumine ja sealt mingi info saamine võtab alati ühepalju aega, olenemata sellest, kus info mälus asub. Suvapöördusmälud jagunevad pooljuht ja magnetmäludeks. Pooljuhtmälud säilitavateks ja
-> operatsioon andmetega (string või vektorandmed) -> salvestamisele kuuluva tulemi aadressi arvutamine -> tulemi salvestus (mitu tulemit) -> katkestusnõuete kontroll -> katkestusnõude töötlus. 9. Translaatorite liigid. Kompilaator (on kõrgkeele translaator, st programm, mida rakendatakse kõrgtaseme algoritmikeeles koostatud programmi transleerimisel masinakeelde), interpretaator (on arvutiprogramm, mis käivitab programmikoodi, mis ei ole masinkoodi kompileeritud), assembler (arvutiprogramm mis tõlgib assambler keele objekti faili või masinkeele vormi). 10. Kompilaator ja selle üldistatud mudel. Kompilaator on kõrgkeele translaator, st programm, mida rakendatakse kõrgtaseme algoritmikeeles koostatud programmi transleerimisel masinakeelde. Kõrgkeelne (C, Fortran, jt) programm -> keelespetsiifiline eeltöötlus (sõltuvused: keelest/arvutist sõltumatu, Funktrioon: teisendab kõtgkeele konstruktisoonid
loendamise seaduspärasus (kahendloendur nt) moodul võib olla 2^n, kus n järkude arv, aga mitte alati kahendloendurite korral kas loendatakse kasvavas või kahanevas suunas sünkroonne või asünkronne Järjestikülekanne või paralleelülekanne Lk 108 näide joonis 2. Adresseerimise viisid. Vahetu adresseerimine käsukoodi juurde kuulub kohe operand. Käsukoodiga ei ole kaasas operandi aadress vaid operand ise. Programmi on kirjutatud konstant ja masinkoodi transleerituna on see käsukoodi juures. Konstant laetakse protsessorisse koos käsukoodiga. Operandi pikkus võib olla piiratud. Otsene adresseerimine programmis on otseselt määratud operandi asukoht mälus. Analoogiliselt vahetu adresseerimise on operandil piirang peab alati asume mälus kindlas kohas, kuhu näitab käsukoodi juures olev aadress. Operandi väärtus võib muutuda, aga asukoht peab jääma samaks.
Mõningatel juhtudel toimib hargnemise ennustamine staatiliste kriteeriumite baasilt, ent eriti just moodsamates protsessorites on hargnemiste ennustamisega tegelevad skeemid ka ,,õpivõimelised". *Erinvad strateegiad: (a) Fixed Branch Prediction; (b) Static Branch Prediction; (c) Dynamic Branch Prediction; *Hargnemiste ennustamine seisneb iseenesest selles, et skeem üritab ära arvata, kas andmeid tuleks sisse lugema hakata uuest mälu asukohast, millele masinkoodi tingimuslause viitab, või jätkata siiski vanast (see on juhul, kui siiret ,,ei võetud"). Kui siirde ennustamise suhtes langetatakse siiski vale otsus, tuleb konveier käskudega täis laadida otsast peale, millega kaasneb suur ajakulu - siit tuleneb ka vajadus taolise tehnoloogia järele. 29.Katkestused arvutis (Interrupt)[1] *Katkestus(interrupt) on üks kahest põhilisest tehnoloogiast pollimise(polling) kõrval,
g= QI+ QI +1 Gray joodi loendur ei ole kahendloendur, kuid tema moodul on võrnde -ga n-järgulise koodi korral. Kood on kolmejärguline Gray koodi puhul lülitub korraga ainult 1 triger. Adresseerimise viisid. Vahetu adresseerimine – käsukoodi juurde kuulub kohe operand. Käsukoodiga ei ole kaasas operandi aadress, vaid operand ise. St, et programmi on kirjutatud constant ja masinkoodi transleerituna on see käsukoodi juures. Konstant laetakse protsessorisse koos käsukoodiga. Operandi pikkus on piiratud. Otsene adresseerimine – programmis on otseslt määratud operandi asukoht mälus. See operand peab alati asuma arvuti mälus kindlas kohas, kuhu näitab käsukoodi juures olev aadress. Operandi väärtus võib muutuda, aga asukoht peab olema sama. Käsukoodiga võib kaasas olla lühike aadress, mis viitab operandi asukohale registrimälus.
Nihkebaidi all mõtleme nihet alates sektori esimesest baidist. Nihe (B) Maht (B) Selgitus 0x0 0x1B8 Alglaadimise masinkood (boot code) 0x1B8 0x4 Ketta signatuur 0x1BE 0x40 Ketta jaotustabel (partition table) 0x1FE 0x2 MBR-i signatuur (sümbolid koodidega 55 ja AA) Alglaadimise masinkood algab sektori algusest seetõttu, et kui kõvakettalt kästakse süsteem laadida, alustatakse masinkoodi täitmist ketta esimese sektori esimesest baidist. Reeglina on masinkoodis hüpe aktiivse partitsiooni alglaadeplokile (boot block). Ketta jaotustabelis on võimalik kirjeldada kuni 4 partitsiooni, millest ülimalt üks võib olla aktiivne. Partitsioonide kirje maht on 0x10 baiti, seega kirjed algavad nihetelt 0x1BE, 0x1CE, 0x1DE ja 0x1EE. Kirje struktuur on baithaaval esitatud järgmises tabelis. Nihe on võetud kirje alguspunktist. Nihe (B) Maht (B) Selgitus
registermälu registris (akumulaator Ac) ja sinna paigutatakse ka tulemus. Add Ac Ac A1: Ac + A1 ->Ac 0 aadressiga arvuti – adresse käsukoodiga kaasa ei kuulu. Tegemist on pinumälul põhineva arvutiga. Alati võetakse operandid pinumälu pealt ning sinna kirjutatakse ka tulemus. Adresseerimise viisid. Vahetu adresseerimine: Käsukoodi juurde kuulub kohe operand. Käsukoodiga ei ole kaasas mitte operandi aadress vaid operand ise. Tähendab, programmi on kirjutatud konstant ja masinkoodi transleerituna on see käsukoodi juures. Otsene adresseerimine: Käsukoodiga tuleb kaasa operandi aadress. Programmis on otseselt määratud operandi asukoht mälus. Operandi väärtus võib muutuda aga aadress jjääb samaks. Kaudne adresseerimine: Käsuga antakse kaasa aadressi aadress ehk kaasa antav aadress näitab operandi aadressi asukoha mälus. AutoDEkrementne adresseerimine: on seotud pinumällu kirjutamiseg(PUSH) Alguses vähendatakse
Kiip, mis sooritab arvuti tööks vajalikud arvutused ehk tehete teostamine ja teiste seadmete töö juhtimine. Kõik programmid, mida arvutis kasutatakse, lähevad nullide ja ühtede jadana protsessorisse, seal nad töödeldakse tohutul hulgal loogikaelementidega ning lõpuks väljastatakse järjekordne nullide ja ühtede jada, millest moodustatakse videokaartis pilt või helikaartis heli jne. Kiirem protsessor annab kõigis asjades parema jõudluse. Protsessor täidab operatsioone (masinkoodi), mida omakorda juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga signaali (ingl. tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus ehk taktsagedus (Hz), kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühes sekundis teha.
lugeda. NT: videomälu puhul protsessori poolel kirjutatakse kujutise infot mällu ja teiselt poolelt ilmub kujutis ekraanile. Assotsiatiivmälu (Content-Adressable Memory) võimaldab otsida infot sõna sisu järgi ja teada saada teine osa sõnast või tema aadress. 3. SIIRETE (HARGNEMISTE) ENNUSTAMINE (BRANCH PREDICTION) Skeem üritab ära arvasta, kas andmeid tuleks sisse lugema hakata uuest mälu asukohast, millele masinkoodi tingimuslause viitab või jätkata vanast (juhul, kui siiret ,,ei võetud"). Kui siirde ennustamise suhtes otsustatakse valesti, tuleb konveier käskudega täis laadida otsast peale, millega kaasneb suur ajakulu siit ka vajadus taolise tehnoloogia järele. RISC protsessori poolt arvutitehnikasse toodud konveiertehnika ülima efektiivsusega kaasnevad kohati raskesti lahendatavad probleemid:
Lugemise korral peab juba protsessor teadma kas sõna interpreteerida käsuna või andmetena. Kõrgtaseme keel assembler masinkood: Kõrgtaseme keeles kirjutatud programmi (käskude) jada ei ole arvuti riistvara võimeline täitma. Riistvaras on olemas ainult pingenivoo, mis vastab väärtusele 1 ja teine pingenivoo, mis vastab väärtusele 0. Sellepärast teisendatakse programselt (transleeritakse) kõik programmid lõpuks masinkoodi. Masinkoodis vastab igale käsule oma kahendkood. Millised on transleerimise vahe etapid ja kuidas seda tehakse on tarkvaraprobleem, aga lõpuks peab ta olema masinkoodis, et protsessori riistvara saaks read täita. Kõrgtaseme keel If n<100 then a:= b High-level language else v[i]:=k[j-1] end; Assembler keel ADD a,b,c
Lugemise korral peab juba protsessor teadma kas sõna interpreteerida käsuna või andmetena. Kõrgtaseme keel assembler masinkood: Kõrgtaseme keeles kirjutatud programmi (käskude) jada ei ole arvuti riistvara võimeline täitma. Riistvaras on olemas ainult pingenivoo mis vastab väärtusele 1 ja teine pingenivoo mis vastab väärtusele 0.Sellepärast teisendatakse programselt (transleeritakse) kõik programmid lõpuks masinkoodi. Masinkoodis vastab igale käsule oma kahendkood. Millised on transleerimise vahe etapid ja kuidas seda tehakse on tarkvaraprobleem, aga lõpuks peab ta olema masinkoodis, et protsessori riistvara saaks read täita. Kõrgtaseme keel If n<100 then a:= b High-level language else v[i]:=k[j-1] end; Assembler keel ADD a,b,c
Lugemise korral peab juba protsessor teadma kas sõna interpreteerida käsuna või andmetena. Kõrgtaseme keel assembler masinkood: Kõrgtaseme keeles kirjutatud programmi (käskude) jada ei ole arvuti riistvara võimeline täitma. Riistvaras on olemas ainult pingenivoo, mis vastab väärtusele 1 ja teine pingenivoo, mis vastab väärtusele 0. Sellepärast teisendatakse programselt (transleeritakse) kõik programmid lõpuks masinkoodi. Masinkoodis vastab igale käsule oma kahendkood. Millised on transleerimise vahe etapid ja kuidas seda tehakse on tarkvaraprobleem, aga lõpuks peab ta olema masinkoodis, et protsessori riistvara saaks read täita. Kõrgtaseme keel If n<100 then a:= b High-level language else v[i]:=k[j-1] end; Assembler keel ADD a,b,c
Lugemise korral peab juba protsessor teadma kas sõna interpreteerida käsuna või andmetena. Kõrgtaseme keel – assembler – masinkood: Kõrgtaseme keeles kirjutatud programmi (käskude) jada ei ole arvuti riistvara võimeline täitma. Riistvaras on olemas ainult pingenivoo, mis vastab väärtusele 1 ja teine pingenivoo, mis vastab väärtusele 0. Sellepärast teisendatakse programselt (transleeritakse) kõik programmid lõpuks masinkoodi. Masinkoodis vastab igale käsule oma kahendkood. Millised on transleerimise vahe etapid ja kuidas seda tehakse on tarkvaraprobleem, aga lõpuks peab ta olema masinkoodis, et protsessori riistvara saaks read täita. Kõrgtaseme keel If n<100 then a:= b High-level language else v[i]:=k[j-1] end; Assembler keel ADD a,b,c
ka kõigile teistele arendajatele, mis omakorda annab kätte väga võimalusterohked vahendid kiiresti funktsionaalsete programmide ehitamiseks. CLR rakenduste kompileerimine käib kahes faasis: 1. Esimese sammuna programmeerija kompileerib oma lähtekoodi vahekeelde. Microsofti raamistiku puhul on selleks MSIL (Microsoft Intermediate Language). 2. Teise sammuga käivitamise hetkel CLRi kooseisus olev kompilaator kompileerib MSILi masinkoodi, mida protsessor hakkab täitma. Kompileeritakse vaid need osad programmist, mida kasutatakse e. kompileerimine on kiire, kuigi esimene käivitamine võib olla aeglasem kui kohe binaarsel kujul oleval programmil. Viimasel hetkel kompileerimise eelis seisneb selles, et protsessorile käivitamiseks mõeldud binaarset koodi on võimalik optimeerida täpselt selle protsessori jaoks, mis hakkab programmi jooksutama. Ei ole vahet, kas protsessor on 32 või 64 bitine jne.
annaabi.ee 
