Mehaanikateaduskond Õpperühm KMI-21 Juhendaja: lektor Mait Purde Tallinn 2011 Ülesanne nr. 1 Lähteandmed: Ø90N6/h5 Lahenduskäik: N 6 0 , 016 1. Ø90 0 , 038 h5 0 , 015 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 90 d 90 2. Ülemine piirhälve ES -0,038 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,016 ei -0,015 4. Suurim piirmõõde Dmax 89,984 dmax 90,000 5
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? LÄHTEVARIANT 21: Ø76JS6/h6 LAHENDUS JS 6 +- 00,,0095 0095 1. Ø76 h6 - 0,0190 2. Nimetus Ava Võll
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? H 7 +0 , 030 n6 + 0 , 039 + 0 , 020 1. Ø55 2. Nimetus Ava Võll
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? LAHENDUS Variant 16 N 7 -0 , 039 1. Ø78 Avade piirhälbed: TABEL 2 h7 -0 , 030
2.1 Lähteülesanne: Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? 2.2 Lähtevariant: + 0,025 Ø32 ( ) 0 + 0,008 −0,008 2.3 Lahenduskäik: + 0,025 H7 Ø32 js 6 ( ) 0 + 0,008
Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälbed. Pinnakaredus, lainelisus, mõõtmine 2 11. Valutoodete ja keevitatud toodete tolerantsid 2 Keermete ja hammasrataste hälbed 12. Laagrite istude tolereerimise põhimõtted 2
Y – töökaliibri kulumispiiri koordinaat avale Y1 – töökaliibri kulumispiiri koordinaat võllile Töötlemistolerantsid: TDt = TD - Z – H = 25 - 3,5 – 4= 17,5 Tdt = Td - Z1 – H1 = 16 - 3,5 – 4= 8,5 Töötlemislõtkud ja –pingud: H H1 4 4 2 2 2 2 Smaxt = Smax + + =1+ =5 Nmaxt = Nmax + Y + Y1 = 42 + 3 + 3=48 Töökaliibri valmistusmõõtme arvutamine: Korkkaliiber H 0,004 11suurim Dmin Z 41,958 0,0035 41,9635 2 2 H 0,004 11vähim Dmin Z 41,958 0,0035 41,9595 2 2
.....................................3 02. Dra Saamine ...................................................................................................................................3 03. Ira leidmine ....................................................................................................................................3 04. Referentsi tabel ...............................................................................................................................4 05. Dra tolerantsid ................................................................................................................................4 06. Mõisted ...........................................................................................................................................5 07. Eskiis võllist: ..................................................................................................................................5 08. Kokkuvõte .............................................
TA BAK 3 Üliõpilane: ,,....." ................. 2015. a ....................................... Juhendaja: ,,....." ................. 2015. a ....................................... Lemmik Käis Tartu 2015 1. ülesanne Ava H5 Võll h4 GuH =250,020 mm GuS=250,00 mm Suurim piirmõõde GlH =250,000 mm GlS =249,986 mm Vähim piirmõõde Ülemine piirhälve ES= 0,020 mm es= 0 mm Alumine piirhälve EI= 0 mm ei= -0,014 mm T H =0,02 mm T S=0,014 mm Tolerantsid Fcmax =GuH -G lS =250,020-249,986=0,034 mm Suurim lõtk
.................................................................................................. 2.5 Järeldused.................................................................................................. 2.6 Kasutatud kirjandus................................................................................... LISA A - VORMISTATUD JOONISED................................................................ 2.1 Lähteülesanne Leida lähteandmetega [2.1] määratud istu tolerantsid, teha istude arvutus, kujutada ist skemaatiliselt, sobivas mõõtkavas ja anda istu kompleksne tähis, mis koostejoonisele kantakse. 2.2 Lähteandmed: lähtevariant nr. 11. Ist nimimõõtmele 18 mm, koos vastavate tolerantsitsoonide tähistega: +0.033 H8 0 18 m7 0
.... Lemmik Käis Tartu 2014 1. Ülesanne - siledate silindriliste detailide istud Ülesande tingimuste kohaselt on teada standardsed istud: Põhiava JS6, mille läbimõõt on 122,62mm. Liite moodustunud istus on lõtku T 65m Fc.max==14,6% ja HS 100% 65m 14.6% x x 9.49m 0.00949mm 1) Istu täielik arvutus Ava JS6 Võll h7 Nimimõõde N 122.62mm Suurim võll GuS 122.62mm Suurim ava GuH 122.6325mm Väikseim ava GlH 122.6075mm Väikseim võll GlS 122.58mm Ava ülemine piirhälve ES 0.0125mm Võlli ülemine piirhälve es 0
joonte,noolte ja lühikirjete abil. Ajakulu skeemi koostamisel pole suur. 6. Kinemaatikaskeemide koostamise põhireeglid (näite põhjal): 1,2 - mõõtetransformaatorid, 3- südamik,mille siiret mõõdetakse, 4- kompensaatori südamik 5- võimendi, 6- inertsivaba reverssiivmootor, 7- reduktor, mille võll on sidestatud kompensaatori südamikuga ja indikatsiooniseadisega (8), 8- indikatsiooniseade . 7. Konstruktsioon, ehk masina-aparaadi ehitus (viis kuidas ja kuhu on toote komponendid paika sätitud), peab tagama nii paigalseisvate kui ka liikuvate struktuurielementide talitlusskeemile vastava asendi ja selle jäävuse ekspluatatsiooni kestel (st.määrab ära elemendi koordinaadid). Igal
Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks. Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks. Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks. Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid
funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega MASINAELEMENTIDEST. 3. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse? MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) 5. Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Lahtivõetavuse järgi: Lahtivõetavad liited , Kinnisliited. Saamise viisi järgi: Aine(te) oleku muutmine, Plastne deformatsioon, Elastne deformatsioon, Aine(te) olekut muutmata ja
Istud liigitatakse liigitatakse: · Liikuvad e. garanteeritud lõtkuga istud;. · Liikumatud e garanteeritud pinguga istud 5. Mida tähendab detaili mõõtmine? Teada detaili mõõte mm-ides-, cmides või kraadides või kõikvõimalikes mõõdetes. Mõõtmine on mingi suuruse võrdlemine vastava mõõtühikuga. 6. Kuidas määratakse istutolerantsi ja mida ta näitab? Koostamise täpsust iseloomustab istu tolerants , mis näitab, kui palju erineb lõtk valmisliidetes. TS = Smax - Smin = 0,075 - 0,025 = 0,050 mm. 7. Miks saadakse detaili töötlemisel kare pind? Detailide pinnad ei ole kunagi täiesti siledad, sest ka kõige hoolikamal töötlemisel jätab lõikeriist sinna üksteisega kõrvuti paiknevaid konarusi , rääkimata töötlemata jäetud valu- ja sepistatud pindadest.. 8. Missugused tunnussuurused iseloomustavad pinnakaredust? Pinnakaredust
Sele 1. [2] Laager 6303-RS: [2] d -17 mm D- 47 mm B- 14 mm d1- 26,5 mm d2- 26,5 mm D1- 37,6 mm D2- 39,6 mm R12 min- 1 mm C- 13500 N (dünaamiline koormus) C0- 6550 N (staatiline koormus) Mass- 0,12 Kg Kuna laagri tähises pole märgitud täpsusklassi võib oletada ,et antud laagri täpsusklass on 0 (enam kasutatav täpsusklass, seda ei märgita).0 täpsusklassi laagri tolerants L0= 8 m ning l0= 11m.[11, lk 4]Laagri pöörlev võru peab olema kinnitatud pinguga.Plokiratta konstruktsioonis peab laagri välis võru pöörlevaks komponendiks.Kuna tavaliselt on välisvõru paigal seisev siis on laagri pesa tolerantsi üsna keeruline valida.Minu arvates oleks kõige optimaalsem valida IT5 tolerantsi järk N5 [4, lk 111]mis tekitaks laagri välisvõrule siirdeistu maksimaalse lõtkuga 0,004 mm ning maksimaalse pinguga 0,024 mm.
= 2 + 4 2 [ ] 7 Euergeetiline ehk IV tugevusteooria: piirseisund tekib siis, kui deformatsioonienergia tihedus antud punktis saavutab teatud piirväärtuse( materjalid, mille piirseisundiks on paksuse teke) 1 IV = ( 1 - 2 ) 2 + ( 2 - 3 ) 2 + ( 3 - 1 ) 2 .või. ekv IV = 2 + 3 2 2 36. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus. Mõõtme tolerants on mõõtme lubatav muutumise ulatus. T=Dmax-Dmin. T= ülemine piirhälve- alumine piihälve. Tolerants oleneb detaili koostamis- kvaliteedist. Tolerants sõltub piirhälbest(piirhälve-piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe) Oleneb suurima ja vähima piirmõõtme vahelisest suurusest. 37. Ava- ja võllipõhine tolerantside ja istude süsteemid (skeemid).
Mehhanism-tehislikult loodud kehade süsteem, mis ……………………………………… ++ teisendab ühe või mitme keha etteantud liikumise tieste Sisuliselt pinguga ist, ei ole lahtivõetav, peale lahtivõtmist ja uuesti kehade nõutavaks e soovitud liikumiseks. Masin- seade koostamist ping väheneb ja seega ka kandevõime. + lihtne inimese füüsilise või vaimse töö konstruktsioon, hea tsenseerimine, suur pöördemoment ja telgjõu kergendamiseks.Koosneb mehhansimist või kandevõime; talub dünaamilist koormust - probleemid koostamisel, mehhanismidest. kandevõime suur hajuvus ja pingu sõltuvus detailide tegelikust 3 Mis on detail ja mis on masinaelement
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž
Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ja kulumise intensiivsus?Nende sõltuvus ajast. Kulum-mõõtmete või massi muutumine.Kulumise intensiivsus-kulumi suurus ajaühikus või läbitava tee pikkuse suhtes.vt vihikusse. 7.Mis on nimimõõde ja mis on tegelik mõõde? Nimimõõde-arvutuste tulemusena saadud või konstruktiivselt valitud mõõde.Tegelik mõõde- ülemõõtmise tulemusena saadud mõõde. 8.Mis on tolerants ja millest oleneb tema arvuline suurus? Tolerants-suurima ja vähima piirmõõtme vahel.Tema arvuline suurus sõltub tolerantsi järgust ja nimimõõtme suurusest. 9.Ist ja selle põhitüübid(skeemid)? Ist on võlli ja ava omavaheline ühendus,mida iseloomustab vastastikuse liikuvuse. Lõtkuga ist tekib kui enne koostamist on ava mõõde võlli mõõtmest suurem. Pinguga ist tekib kui ava mõõde on enne koostamist võlli mõõtmest väiksem
Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengusuunad
heitgaasis ning väiksema kütusekulu tänu parema segumoodustumise. [4, p. 226] VTEC ehk muutuv klapiajastus on antud mootoril lahendatud selliselt, et iga silindri kohta on nii sisselaske kui ka väljalaske nukkvõllil on kolm nukki. Kaks välimist nukki (sekundaar) jagavad sama profiili ning keskmine (primaar) on suurema tõusu ja kestvusega. Samuti on nookureid iga silindri kohta kolm, nii sisse kui väljalaske puhul. Võll mille peal nookurid paiknevad on seest õõnes ning avadega, millega on võimalik juhtida õlisurvet nookuri kanalisse. Nookurites asetsevad riivistus liugurid (Foto 4). Selleks, et riivistus liugureid juhtida on kasutusele võetud solenoidklapp, mis asetseb plokikaanes, millega juhitakse juhtseadmelt signaali saades rõhul all õli nookurite võlli ning sealt nookuri riivistus liuguritele, mistõttu nookurid lukustuvad omavahel, selle tulemusel
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................
või. ekv IV = 2 + 3 2 ristlõike polaarvastupanumoment max = [ ] 2 W0 36. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus. Tolerants on mõõtme lubatav muutumise ulatus ehk piirmõõtmete või piirhälvete vahe. Tolerants on alati positiivne suurus (märgita). Iga tolerantsijärk määrab igale osavahemikule kindla tolerantsi suuruse. 34
............................................................................ 31 5.2 Painutatud varda stabiilsus ............................................................................................................. 32 5.3 Surutud ja painutatud varda stabiilsus............................................................................................ 34 5.4 Tõmmatud ja painutatud varda stabiilsus....................................................................................... 34 6. LIITED................................................................................................................................................. 35 6.1 Põiksuunas koormatud liidete kandevõime .................................................................................... 41 6.1.1 Puit-puiduga ja (puidupõhjaline)plaat -puiduga ühendused ....................................................... 42 6.1.2 Puit-teras ühendused ..................................................................
õgvendamist. Rotatsioon-leheõgvendusmasina skeem: 1 sisendjuhtvaltsid; 2 õgvendusvaltsid; 3 väljundvaltsid. joon. 87 Lühem varbmaterjal läbimõõduga kuni 30 mm õgvendatakse plaadil lukksepavasaraga. Pikad vardad õgvendatakse spetsiaalsetel õgvendusvaltsidel. Suure ristlõikega võlle ja ümarmaterjali õgvendatakse kruvi- või hüdropressil (joon. 88). Võll asetatakse pressi töölaual prismadele. Võlli kontroll peale õgvendust toimub tsentrilel. Paindunud võllide õgvendamise skeem: a käsitsi kruvipressil (I õgvendamine pressi all; II kontrollimine tsentrite vahel); b õgvendamine 25t hüdraulilisel pressil (1 tempel; 2 võll; 3 prisma; 4 laud) joon. 88 Võlliõgvendusrakise skeem
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10
..30 m järgi maandusjuhiga. Seadmete kaitseks tuleb: · kõik madalpingejuhtmed paigaldada metalltorudesse · kõikide ehitisse sisenevate kaablite metallkestad ühendada · elektriseadmete kestad ja trafode neutraalid ühendada ehitise metallkarkassiga 62. Püst- ja rõhtmaandurid, valgumistakistus Maandurid võivad olla: · rõhtmaandurid (paigaldussügavus 0,5...1 m) o sirgmaandurid (ühe- või mitmekiirelised: 2...6 kiirt ) o kontuurmaandurid (rõngas-, ristkülik- ja võrkmaandurid; Dmin 2 m, võrgu silma laius kuni 20 m ) · püstmaandurid Maandurid koosnevad elektroodist või elektroodide süsteemist. Elektroodiks võib olla: · ümarjuht (teras: Ø vähemalt 10 mm, vask: vähemalt 25 mm2) · kiudjuht (vask: vähemalt 25 mm2) · riba (teras: ristlõige vähemalt 90 mm2 , paksus vähemalt 3 mm) 63. Puute- ja sammupinge ühest ja mitmest elektroodist koostatud maanduri korral Joonis 5.18 Puute- ja sammupinge ühest elektroodist koosneva maanduri korral
ülikõrgsagedusele. Ioniseerimise ja deioniseerimise protsesside kestvus on umbes 2μs. Gaaslahendaja kaitseb radari vastuvõtja sisendit teiste radarite impulsside eest. 4.Raadiolokaatori tehnilised parameetrid Navigatsioonilised raadiolokaatorid erinevad üksteisest ekspluatatsiooniliste parameetrite poolest, mis määravad nende omadused kasutamisel ohutu meresõidu tagamisel. Suurim avastuskaugus Raadiolokaatori suurim avastamiskaugus Dmax oleneb raadiolainete levitingimustest, objekti peegelduspinnast, raadiolokaatori saatja impulssvõimsusest, vastuvõtja tundlikkusest, mis kõik võivad kasutamise käigus muutuda. Suurimaks avastamiskauguseks loetakse Dmax, mille puhul võib avastada objekte etteantud tõenäosusega. Vähim avastuskaugus Vähim avastuskaugus Dmin määratakse vähima kaugusega laevast, kus objekti võib veel avastada. Vähim avastamiskaugus sõltub kahest tegurist: 1
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v
milledel läbimõõt 35 mm ja 20 nuudiga millel läbimõõt 45 mm. Klassikalistel traktoritel paikneb jõuvõtuvõll tagasilla küljes, ulatub sillast välja ja suletav ohutuskaanega. Kui riputusseade paikneb traktoril esisilla juures, paigaldatakse jõuvõtuvõll ka esisilla juurde. Pöördemomendi ülekandmiseks kasutatakse mehhaanilist või hüdraulilist jõuülekannet .Viimase puhul on hüdromootori võll jõuvõtuvõlliks. Jõuvõtuvõlli saab sisse ja välja lülitada mehhaanilise puhul siduri ja hüdraulilise puhul jaoturi abil. Jõuvõtuvõll võib olla sõltuva ajamiga ja sõltumatu ajamiga. Sõltuv ajam on siis, kui pöördemoment jõuvõtuvõlli käitamiseks võetakse traktori käigukastist või rattavõllilt ning võlli pöörlemissagedus muutub koos liikumiskiiruse muutumisega
........................................ 25 4.1 Üldist........................................................................................................................................ 25 4.1.1 Vundamendid.................................................................................................................... 25 4.1.2 Betoonisegu etteandmine platsil........................................................................................26 4.1.3 Konstruktsioonide tolerantsid ja vajalikud norm dokumendid......................................... 27 5 TÖÖKAITSE............................................................................................................29 5.1 Töökaitse korraldus.................................................................................................................. 29 5.2 Meetmed tööohutuse tagamiseks..............................................................................................29 5.2
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasaselepinnaleasetatudkatsekehal vdetaksem66dudtiipsu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
