TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING PAIDE MASINATEHAS REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Juhendaja: H.Jokk Sisukord Sissejuhatus Oma töö teemaks valisin "Paide Masinatehas". Valiku tegemisel lähtusin mõttest tutvuda tehasega ja saada teada kõike võimalikku asutuse tegevusest. Selle langetamisel ei tekkinud suurt kahtlustki, kuna olen huvitatud tehnikast ja mis olekski parim võimalus, kui uurida oma kodukoha masinatehast. Kõige läbiviimiseks otsustasin läbida mitu etappi, nii küsitleda inimesi, kui otsida erisugust infot ja tutvuda kõigega, mis puudutab tehast. Paljud meist teavad Paide Masinatehast kui tehast, mis tegutseb
hiljem turbiinide jõul. Töölised peamiselt naised. 1872 suur streik Toiduainetööstus • 19. s lõpus töötas Eestis ligi 250 viinavabrikut. Maksid riigile aktsiisi. • Peamine tooraine – kartul • 19. s lõpus moodustas Eesti piiritusetoodang 1/10 Venemaa piirituse kogutoodangust. Peamine turg - Peterburg • Viinavabrikute sisseseade valmistamine arendas masinaehitustööstust • Wiegandi masinatehas ja Krulli tehased Tallinnas tootsid ainult piiritusetööstuse seadmeid. Õlletehased • Suuremates linnades oma õlletehased • Kasutasid kohalikki õlleotra ja linnaseid • Tartus tehas Livonia, A. Le Coq Masinaehitus • Masinaehitustehased koondusid Tallinnasse: laevaehitus Kopli ps • Vaguniehitustehas Dvigatel alustas Tallinnas tööd 1899. aastal.
põllutöömasinad, sordiaretus) Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste” Süvenes sotsiaalne kihistumine XX saj alguseks kujunes maapuudus Tööstuse arenemine Tekstiilitööstus 1857 – Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur Masina- ja metallitööstus Elektrimasinatehas “Volta” Vagunitehas “Dvigatel” Fr. Krulli metallitehas Fr. Wiegandi masinatehas Raudtee Peatehased Paberitööstus Tallinna ja Räpina tehas Tselluloositehas “Waldhof” Pärnus E. J. Johansoni paberivabrik Tallinnas Kohila ja Türi papi- ja paberivabrik Tööstuskeskuseks sai Narva asemel Tallinn Tsemendi-, tellise- ja lubjatehased; villa-, jahu- ja saeveskid; viinavabrikud 1900-1903 Venemaa majanduskriis Majanduselu militariseerimine – Eesti oli üks enamarerenud tööstuspiirkond
Keskhaigla, Tallinna Psühhiaatriahaigla ning hipodroom kui perspektiivne elamu-, äri- ja keskuseala. Kalamaja asum paikneb vanalinnast loodes Kopli kaubajaama, laiarööpmelise raudtee ja mere vahel. Kalamajas elab ca 7800 elanikku. Kalamaja praeguses hoonestuses on valdav 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kahekorruselised puitelamud, kuid on ka uuemaid elamukvartaleid ja tööstusettevõtteid (Estonia Klaverivabrik, Suva AS, Tallinna Masinatehas, Volta AS, AS Maseko, AS Masekonord). Kalamajas asuvad Põhja-Tallinna Valitsus, Linnahall, Tallinna Elektrijaam, Salme Kultuurikeskus, Patarei vangla ning rohkesti kaubandus- ja teenindusettevõtteid. Merimetsa asum paikneb Põhja-Tallinna edelanurgas ning piirneb Pelgulinna, Pelguranna ja Haabersti linnaosa asumitega ning Kopli lahega. Merimetsa asumis elab 13 elanikku. 19. sajandil rajati Merimetsa asumisse Seewaldi (Winckleri) suvemõis, millest hiljem sai psühhiaatriakliinik.
riiklikud hädaabitööd Tööstus 1930.aa-Riigiettevõtete asutamine: • turbabrikett Ulilas, • metsa ülestöötamine, Kehra tselluloosivabrik • põlevkivitööstus Virumaal, • dolomiidikaevandamine Saaremaal Suurimad eraettevõtted: • Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik • Viljandi tikutehas, • Lutheri vineeritehas Tallinnas, • Krulli masinatehas Tallinnas (põllutöömasinad); • Kawe kompvekitehas • jalgrattad, telefonid, raadiod Mis oli maareform ja miks oli see tähtis? 1919 Asutava Kogu otsus, riigistati mõisate maad (u. 1000 mõisat). Maid kingiti Vabadussõjast osavõtnuile ja müüdi maid ka talunikele (pangalaenud vähemalt 55 aastaks). Tulemus: Eesti – väiketalundite maa – üle 100 tuhande talundi. Millised olid tähtsamad:
Vaba tööjõu tekkimisega algas Eestis ka tööstuse kiire areng. Põhiliseks tööstusharuks oli esialgu tekstiilitööstus, mis oli Eestis arenema hakanud juba 19. sajandi alguses. Olulisimad kalevivabrikud olid: Narva (1822), Kärdla (Hiiu- Kärdla vabrik) (1829), Sindi (1834), Tartu (1839) ja Kreenholmi Manufaktuur Narvas (1857). Sajandi lõpus hakkasid arenema ka teised tööstusharud, seda eriti Tallinnas, kus rajati Lutheri mööblivabrik (1880), Volta masinatehas (1899), Ülemiste paberivabriku asemele Osse ja Ko tselluloosivabrik ja Dvigateli vagunitehas. Tööstuse arengule ja uute asulate tekkele aitas tugevalt kaasa raudtee. 1870. aastatel ehitati Balti raudtee, mis ühendas Paldiski ja Tallinna sadamad läbi Narva Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega. Tapa-Tartu raudtee valmis 1876, Tartu-Valga liin 1887 ja Valga-Võru-Pihkva raudtee 1889. Tänu raudteele saavutas Tallinna sadam Venemaa Keisririigi sadamate seas väliskaubanduses käibelt 4
ning ehitusmaterjalitööstuse kiire arengu. Sõjaeelne põlevkivitoodang ületati juba 1946. aastal. Loodi uus tööstusharu põlevkivigaasitööstus, mis orienteerus Eesti- välisele tarbijale. Põlevkivigaas suunati Kohtla-Järvelt torujuhet pidi Leningradi juba 1948. aastal. Olulised muudatused toimusid turbatööstuses. Rekonstrueeriti Tootsi turbabriketitehas. Kiiresti arenes metallitööstus: · taastati elektrimootorite tehas Volta · uue tehnika said Tallinna Masinatehas ja Ilmarine, Eesti Kaabel, põllutöömasinatehas Võit. Kiiresti arenes ka kergetööstus, eriti tekstiili- ja jalatsitööstus. Taastati Kreenholmi ja Balti manufaktuur. Sõjajärgsel viisaastakul kadus Eesti tööstusest lõplikult erasektor (1945. a. 7 %). Viimased väikeettevõtted natsionaliseeriti 1947. aastal. Kuni 1958. aastani töötasid linnades käsitöölisi ühendavad nn. töönduslikud artellid, siis reorganiseeriti need riigiettevõteteks.
Teiseks kujunes majandusjuhtidel tööstusettevõtteid, nagu mingi enam-vähem terviklik elektrimootoreid tootev “Volta”, mit- ettekujutus Eesti tööstusest. mesuguseid masinaid ja seadmeid Tagajärjeks oli tootmisnäitajate tõus. valmistav “Ilmarine”, endisest Krulli Ajavahemikus 1958-65 Eesti majan- tehasest välja kasvanud Tallinna duse kogutoodang kahekordistus. Masinatehas, sõjatööstusettevõte Tõusid ka tööliste palgad. 1961. “Dvigatel”. Rasketööstuse eelisaren- aastal olid need keskeltläbi veel 90 damine oli Nõukogude Liidus rubla kuus. Kui arvestada, et ühe kujunenud dogmaks juba enne Teist inimese toit maksis tollal umbes 1 maailmasõda, ja hoolimata rubla päevas (või veidi alla selle), siis
tööstusharusid. -Juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus. -1857.a. Narvas avatud Kreenholmi puuvillamanufaktuur muutus tänu pidevale laiendamisele Eesti suurimaks ettevõteks.( 1880-5000 töölist) -Tallinnasse rajati Balti puuvillamanufaktuur. -Järsult kasvas masina-ja metallitööstuse osakaal.Asutati terve rida uusi ettevõteid. Suurimatest elektrimasinatehas ''Volta'', vagunitehas ''Dvigatel'', Fr.Kulli metalli-ja Fr.Wiegandi masinatehas. -Suuruselt kolmandaks tööstusharuks kujunes paberitööstus. -Pikka aega suurimaks tööstuskeskusesks oli Eestis Narva, kuid sajandivahetuseks tõusis esikohale Tallinn. -Aastatel 1900-1903 Venemaad tabanud majanduskriis, vähendas ajutiselt tööstuse arengutemposid. -Esimese maailmasõja aastaiks kujunes Eestist Venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkondi. -Tööstuse kiire areng toimus põhiliselt impeeriumi huvides, arvestamata eriti Eesti enese vajadusi ja võimalusi.
Linnuse püstitasid Tartu piiskop ja Liivimaa ordumeister 1342. aastal tolleaegse Pihkva vürstiriigi piirile. 6. Piusa koobaste ajalugu Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama. Peale Järvakandi klaasitehase on Piusa liiva kasutanud Tarbeklaas, vähesel määral ka Meleski klaasivabrik. Liiva kasutasid ka mitmed tehased: Tallinna Betoonitehas, Ilmarine, Dvigatel, Tallinna Masinatehas jt. Peale vanade kaevanduskäikude on Piusa jaamast lõunapool geoloogiliste uuringute otstarbel rajatud kolm tehiskoobast. Piusa liivakivi kuulub ülemdevoni Sventoi lademe Gauja kihistusse. Kõrgetes kaevanduskäikudes on esindatud kollaks- või pruunikashallide põimjas- või horisontaalkihilised liivakivid. Piusa liivas on kvartsi 94 %, päevakivi 3,6 % , vilgukivi 1,1 %, raskeid mineraale 0,1 %. On veel rutiili ja ilmeniiti.
ühisüritustele. Õiglus ja õigsus on väga hinnatud. Eesmärgid ja väärtused on selgelt teadvustatud. Tüüp sobib enam poliitilistele ning kodanikuühendustele. Äriühingutel on raske seda tüüpi pikemalt hoida. Otstarbekas on sellele keskenduda organisatsiooni loomise alguses. Uuringud Eestis Kütt viis läbi organisatsioonikultuuri uuringu läbi erasektorisse kuuluvas kolmes ettevõttes, milleks olid Taliinna Masinatehas, Lehepunkt ja trükikoda Printall. Uuringu tulemusena selgus, et Tallinna Masinatehase ja Lehepunkti domineerivaks kultuuritüübiks on rollikultuur. Printalli trükikojas domineerib aga võimukultuur ja eelistatakse saavutuskultuuri. Neurootilised vormid Dramaatilised organisatsioonid – valitseb ületsentraliseeritus, ülespuhutus Kahtlustavad organisatsioonid – valitseb liigne infotöötlus ja umbusk
TÖÖSTUS Hoogustus ettevõtete rajamine. Need kasutasid enamasti Venemaa toorainet. Peaaegu kogu toodang läks vene turule. 1857 Kreenholmi manufaktuur - Eestis esimene suur tööstus ettevõte. Toorainet - puuvilla - toodi Egiptusest või ameerikast. Avati ka Sindi ja Kärdla kalevivabrikud. 20. sajandi alguses muutus Eesti ja Tsaari Venemaa tähtsaimaks tööstus keskuseks Tallinn. Sinna rajati rasketööstus ettevõteid (Dvigatel - vagunid, Volta - elektrimasinad, Franz Krulli Masinatehas - vedurid, Wiegandi masinatehas). Tallinnas toodeti ka paberit - Venemaa suurim tselluloosi ja paberi vabrik oli Waldhof'i oma Pärnus. Arvatakse, et see oli ka euroopa suurim sellel ajal. 1915. aastal pommitasid Sakslased selle maatasa. Eestis toodeti 70% Venemaa paberist. Tsemendi tehased olid Kundas ja Aseris. Kunda Tsemendi tehas ja Tallinna kaubamaja kuulusid Prantsuse kapitalili - ärimehele Soucanton'ile (Tallinna kaubamaja hüüti sellepärast Suka-Antoni kaubamajaks).
Laiendati ka varasemaid tekstiilivabrikuid Sindis ja Kärdlas. Tallinnas alustas tegevust Balti Puuvillamanufaktuur. Kreenholmis töötas 5000 töölist ning sealsed streigid olid esimesed ning võimsaimad tervel Venemaal. Masina- ja metallitööstus Sajandivahetusel võttis Tallinn Narvalt üle esimese tööstuslinna koha. Suuremad ettevõtted olid: · elektrimasinate tehas "Volta" · vagunitehas "Dvigatel" · metallitehas "Franz Krull" · "Wiegandi masinatehas" 1912-1913 lasti Tallinnas käiku kolm suurt sõjalaevatehast: 1. Vene-Balti 2. Bekker´i 3. Noblessner´i Eesti-ala tööstusettevõtte kapitalist pool kuulus vene ettevõtetele, veerand Saksamaale ja Prantsusmaale ning veerand balti-sakslastele. I Maailmasõja alguseks Eesti Venemaa üheks arenenumaks tööstuspiirkonnaks. Seda näitab ka tööliste arvu kasvamine 1885-1916 kümnelt tuhandelt viiekümnele tuhandele. Kaubandus
Paide MEK 115 78 92 183 169 ehitus Tafrix OÜ 112 172 ehitus Lenne 49 86 122 Türi, väikelasterõivad Pakpoord OÜ 28 72 66 71 73 õmblus Konesko AS 445 60 253 673 819 Koeru, Põltsamaa Paide Masinatehas 49 52 68 84 Edelaraudtee 83 156 Türi Transpoint 114 218 230 287 Paide, autoveod International Taure 70 116 132 148 Türi, autoveod Viljandimaa ettevõtted Töötajaid Käive, milj. EEK Märkusi 2002 2004 2006 2007
1929-33 majanduskriis. Tööpuudus kuni 30 tuh, ettevõtete, talude pankrotid, riiklikud hädaabitööd Tööstus 1930.a Riigiettevõtete asutamine turbabrikett Ulilas, metsa ülestöötamine, Kehra tselluloosivabrik põlevkivitööstus Virumaal Dolomiidi kaevandamine Saaremaal Suurimad eraettevõtted: Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik Viljandi tikutehas Lutheri vineeritehas Tallinnas Krulli masinatehas Tallinnas (põllutöömasinad) Kawe kompvekitehas jalgrattad, telefonid, raadiod Transport Teedele killustikukate 1930.aa esimesed asfaltteed linnades Elektritramm Tallinnas Ülemiste lennujaamast lennud Berliini, Stockholmi, Helsingisse. Hobune, voorimees Raudteeühendus Kultuur I iseseisvusajal Haridus 6-kl tasuta üldharidus Põllumajandus- ja kodunduskoolid, tööstuskoolid, majandus- ja kommertskoolid (tasulised)
Riigiduumas aga olid esindatud Balti kubermangude aadelkonnad ja sakslased: III Riigiduumas Otto Benecke, Oskar Brackman, Alfred von Schilling, Martin Schultzenberg; IV Riigiduumas Oskar Brasche, Karl von Brevern, Otto von Engelhardt. Majanduse areng Vahetult enne Esimest maailmasõda rajati Tallinnasse mitmeid suuri tööstusettevõtteid: Bekkeri laevatehas, Vene-Balti laevaehitustehas (1912), Balti Puuvillavabrik, Bekkeri laevatehas ja Noblessneri laevatehas, Fr. Wiegandi masinatehas, Fr. Krulli metallitehas. Samuti ehitati grandioosset kindlustustesüsteemi Imperaator Peeter Suure Merekindlus, mis ulatus Lääne-Eesti saarestikust Kroonlinna ja Soome edelaosas asuva Turuni, kuid mida enne sõja algust valmis ei jõutudki. 1905. aasta revolutsioon ja poolitiliste erakondade teke Rahutused Tallinnas 12.–24. jaanuaril 1905 toimusid Tallinnas streigid solidaarsusest 9. jaanuaril Peterburis toimunud Verise pühapäevaga. 12
Vaba tööjõu tekkimisega algas Eestis ka tööstuse kiire areng. Põhiliseks tööstusharuks oli esialgu tekstiilitööstus, mis oli Eestis arenema hakanud juba 19. sajandi alguses. Olulisimad kalevivabrikud olid: Narva (1822), Kärdla (Hiiu-Kärdla vabrik) (1829), Sindi (1834), Tartu (1839) ja Kreenholmi Manufaktuur Narvas (1857). Sajandi lõpus hakkasid arenema ka teised tööstusharud, seda eriti Tallinnas, kus rajati Lutheri mööblivabrik (1880), Volta masinatehas (1899), Ülemiste paberivabriku asemele Ülemiste tselluloosivabrik ja Dvigateli vagunitehas. Tööstuse arengule ja uute asulate tekkele aitas tugevalt kaasa raudtee. 1870. aastatel ehitati Balti raudtee, mis ühendas Paldiski ja Tallinna sadamad läbi Narva Peterburgi ja Venemaa sisekubermangudega. Tapa-Tartu raudtee valmis 1876, Tartu-Valga liin 1887 ja Valga-Võru-Pihkva raudtee 1889. Tänu raudteele saavutas
Tööstus Suurimad keskused Tallinn ja Narva Tekstiilitööstus + Sindi, Kärdla + 1857 Kreenholmi manufaktuur - töötas üle 5000 töölise ja mille territooriumil alustas tööd esimene linnatapamaja Eestis Hilary Karu 46 D 11 EESTI AJALUGU + 1898 Balti puuvillamanufaktuur Masinatööstus + 1859 Wiegandi masinatehas + 1865 Krulli metallitehas + 1870 Raudtee peatehased + 1899 Volta elektrimasinatehas, vagunitehas Dvigatel Paberitööstus + Tallinn, Räpina + 1893 Kohila puupapi ja paberivabrik + 1899 Türi paberivabrik, tselluloosivabrik Waldhof Pärnus Tsemendivabrikud + Kunda, Aseri Sõjatehased + 1912-13 Vene-Balti, Bekkeri, Noblessneri Tallinnas
MAJANDUSARENG ¤ kuna 19. saj keskel oli tööstuspööre juba toimunud, oli majanduse areng venestamisajal hoogne: üha rohkem inimesi siirdus maalt linna elama, kus tekkis tööliskond ¤ peamised tööstusharud: 1) tekstiilitööstus – Kreenholmi manufaktuur, kalevivabrikud Narvas, Sindis ja Kärdlas ning tekstiilivabrik Balti manufaktuur Tallinnas 2) metalli- ja masinatööstus – „Dvigateli“ vagunitehas, elektrimasinatehas „Volta“, Fr. Krulli metalli- ja Fr. Wiegandi masinatehas ning seoses raudteede ehitusega ka ettevõte Raudteede Peatehased - kõik Tallinnas 3) paberitööstus – Tallinna ja Räpina tehasele lisandusid Venemaa suurim tselluloosivabrik „Waldhof“ Pärnus, paberivabrikud Tallinnas, Kohilas ja Türil ¤ kui pikka aega oli suurimaks tööstuskeskuseks Eestis olnud Narva, siis sajandivahetuseks tõusis esikohale Tallinn ¤ uusi ettevõtteid rajati ka teistesse linnadesse, eriti väärivad märkimist tsemenditehased Kundas ja Aseris ¤ 20
Peterburi ja Moskva sitsivabrikute tarvis. Üle 1 miljoni mehelise Vene armee pidev vajadus mundrite ja tekkide, telkide ja sõjaväevarustuse pakkekottide järele tagas Eesti kalevi-, puuvilla- ja linatööstuse toodangule kindla turu. Metalli- ja masinatööstus suutis säilitada 19-protsendilise osakaaluga teise koha, vaatamata 20. sajandi alguses toimunud seisakule. Selle tootmisharu ettevõtted (F. Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas, Vene-Balti laevatehas jt) valmistasid põllutööriistu ja -masinaid, meiereide, saeveskite ja piiritusvabrikute seadmeid, kanalisatsiooni- ja veetorusid, külmutusseadmeid, aurukatlaid, naftamootoreid, kauba- ja reisivaguneid, allveelaevu, elektriaparaate ja -masinaid. Puidutööstuse osatähtsus toodangu struktuuris oli sajandi algusega võrreldes küll suurenenud, kuid 1-protsendiline tõus jättis ta viiendale kohale
annaabi.ee 
