Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Marssi suurus, tihedus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mariner, phobos, ares, maastik, vulkaan, lõunapoolus, phoenix, orbiit, diameeter, aastaajad, tiirlemisperiood, pöörlemisperiood, atmosfäär, magnetväli, õudus, sõjajumal, mitmekesine, kaatrid, vulkaanid, olümpose, olympus, mons, kühm, hellas, kraater, pikkune, twin, kosmoselaevPunane planeet Marss Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile . Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga. Värvuse annab Marsile tema pinnases leiduv raud ja seepärast on ta teistest taevakehadest kergesti eristatav. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Nad meenutavad rohkem asteroide kui korralikke kuusid: Phobose suurim läbimõõt on 27, keskmine 21 ja väikseim 19 km, Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlema kaaslase kuju on ideaalsest sfäärist kaugel. Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Ekspeditsioonide põhieesmärk on olnud kahtlemata leida märke kunagisest elust. Ligi nelikümmend aastat on teda uuritud (proovitud uurida), kuid
ÜLDISED FAKTID Marss maa suhtes Marsi ja Maa vaheline kaugus muutub 400 miljonist kuni 55 miljoni kilomeetrini. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud - hetk, mis Päike, Maa ja Marss asuvad umbkaudu ühel sirgel - ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, alla 60 miljoni kilomeetrikaugusele. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Lähima seisu korral on Marsi heledus peaaegu võrdne Veenuse omaga,
oli põllumajandusjumal, enne kui ta seostati Kreeka Aresega. Marsist tuleneb ka märtsikuu nimi.. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis inimese eksisteerimiseks. Aga kuulsad "kanalid", mida "nägid" Lowell ja teised, olid kahjuks lihtsalt niisama kujutletavad kui Barsoomi printsessid. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997. aastal Marsil edukalt Marsi Rajaleidja (MarsPathfinder). Marsi orbiit on rõhutatult ellipsi kujuline. Üks selle tagajärgi on temperatuuri muutus umbes 30 C Päikese lähispunktis apheelioni ja periheelioni vahel. Sellel on suur mõju Marsi kliimale. Viking maandurid tegid kindlaks, et Marsi temperatuur varieerub 150 K kuni 295 K .
koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ja sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel hüdrosfäär. MERKUUR Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat.
Maa sarnased planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss /1/ Merkuur Merkuur on tuntud juba sumerite ajast peale (3 aastatuhat enne Kristust). Kuni 1962 aastani arvati, et Merkuur hoiab sama külge Päikese poole niisama kaua kui Kuu Maa poole. Merkuur on tihti nähtav binokliga või isegi paljaste silmadega, aga ta on alati väga lähedal Päikesele ja raskesti nähtav hämarikutaevas./4/ Merkuuri päev on 59 Maa päeva ja Merkuuri aasta on 88 Maa päeva. Mariner 10 avastas Merkuuril õhukese atmosfääri. Merkuuri kaatrid on tekkinud ligi 4 miljardit aastat tagasi. Siis kui planet oli alles noor. Pinnases on ka laiad praod ja vallid, mis tekkisid siis kui noor planeet maha jahtus. /5/ Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Merkuuri läbimõõt ekvaatori juurest on 4879,4 km. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit.
Paokiirus: 5,0 km/s Nimetus vanadelt roomlastelt Punakas värv tuleneb vett sisaldavatest rauaoksiididest Atmosfäär Hõre 95% süsinikdioksiid Lämmastikku ja argooni kuni 2% Hapnikku 0,3% Veeaur moodustaks 0,02 mm paksuse veekihi Rõhk muutub 600650 Pa piires Temperatuur 73 kuni +16°C piires 80 kg kaaluv inimene on Marsil vaid 30 kg raske Marsil raskusjõud 2,7 korda väiksem Soodustab hiiglaslike taimede ja loomade arengut Vastasseisud Orbiit on ellips, mitte ringjoon Vastaseisud u. 23 aasta järel Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel Nn. suur vastasseis iga 1517 aasta järel Maast alla 60 miljoni kilomeetri Suurim kaugus Maast kuni 400 miljonit kilomeetrit Marsi pind Punakas kivikõrb Mandrite ja merede vahe keskmiselt 3 km Väiksemaid kraatreid on tasandanud tuul ja liivatormid Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14. kilomeetrini Olympus Mons Suurim mägi
küllalt head andmed peaaegu kõigi planeetide kohta, lähimate naabrite Marsi ja Veenuse pinna keemilise analüüsini välja. Lähtudes päikesest on planeetide asukoha järjestus just selline: Merkuur Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Ta kannab kreeka antiikjumala Hermese (Rooma Mercuriuse) nime. Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal.Tõenäoliselt sai planeet oma nime sellest, et ta liigub nii kiiresti üle taeva. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis, samuti leidub ka suhteliselt tasaseid lauskmaa alasid, millest mõned võivad tekkinud olla vulkaanilise tegevuse tulemusena. Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Üks suurimatest iseärasustest Merkuuri pinnal on Caloris Kauss; tema diameeter on umbes 1300 km. Arvatakse, et ta on sarnane suurte kaussidega Kuul. Nagu
Punane planeet Marss Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga. Värvuse annab Marsile tema pinnases leiduv raud ja seepärast on ta teistest taevakehadest kergesti eristatav. Oma värvi tõttu, mis meenutab verd, anti talle nimi antiikaja sõjajumala järgi (kreeklastel Ares, roomlastel Marss). Marss oli Zeusi ametlik Herast sündinud poeg. Marsi lühi kirjeldus: · diameeter on 6794 km; · pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; · mass on 6,4219 x 1023 kg; · keskmine tihedus on 3,95g/cm3; · raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal; · keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km); · sideeriline tiirlemisperiood on 686,92 d; · sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m; · keskmine pinnatemperatuur on -50° (kõrgeim registreeritud pinnatemperatuur on 20°, madalaim -140°).
Planeedile. Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui
ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. MERKUUR Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka
Nimi: Päikesesüsteemi neljas planeet nimetati oma punaka värvi tõttu Rooma sõjajumala järgi. Suurus: Läbimõõt 6,786 kilomeetrit on poole väiksem kui Maal ja kaks korda suurem kui Kuul. Marss kaalub 9 korda vähem kui Maa. Orbiit: Marss tiirleb ümber Päikese 228 miljoni kilomeetri kaugusel elliptilisel orbiidil ja teeb ühe tiiru 687 päevaga. Päev: Marsi päeva kutsutakse Soliks ja selle pikkus on 24 tundi, 37 minutit ja 23 sekundit. Kaaslased: Marsil on kaks väikest kuud Phobos ja Deimos, Kreeka mütoloogias olid need sõjajumal Marsi pojad hirm ja terror. Atmosfäär: Marsi Maast sada korda hõredam atmosfäär koosneb 95 protsendi ulatuses süsinikdioksiidist ning kolme protsendi ulatuses lämmastikust. Raskusjõud: 38 protsenti Maa omast. Temperatuur: Marsi pinna temperatuur kõigub miinus 129 kraadist poolustel pluss 27 kraadini ekvaatoril. Marsi kõrgeim mägi on 15 850 meetri kõrgune vulkaan Olümpos. Marsi kuni 4000 kilomeetri
Kreeka astronoomid teadsid, et need kaks nime ostutavad siiski ühele ja samale taevakehale. Kuni 1962. Aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. Aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks- ühele. Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama Mariner 10- ne poolt. Jaam lendas kolm korda Merkuurist mööda, kuid kahjuks on kõikidel piltidel üks ja sama poolkera. Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis, Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. Merkuuri sisemuses domineerib suur rauast tuum (raadius umber 1800km- 1900km- ni).
NIMI Huvitavat Marsist Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga, mida annab pinnases leiduv raud. Marss (kreeka Ares) oli Sõjajumal. Marsi tuntakse juba eelajaloolistest aegadest peale ning on siiani ulmekirjanike lemmik paik, kus kujutatakse elu väljaspool Maad. Varem usuti elu olemasolusse Marsil, kuna teleskoobiga vaadeldes paistsid Punase Planeedi pinnal kanalid, mida peeti marslaste kätetööks, see osutus siiski vaid illusiooniks. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Marsi võib maalt näha (lähim kaugus maast on 57 miljonit kilomeetrit). Marsi heledus on muutuv. Faktid Marsist Diameeter on 6794 km; Pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; Mass on 6,4219 x 1023 kg; Keskmine tihedus on 3,95g/cm3; Raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal; keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km); Sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m (ööpäev); Sideeriline tiirlemisperiood on 686,92 d; (aasta Marsil)
koosnedes täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 3 1. MERKUUR Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Merkuuri päevas on kaks aastat ning selle tiir ümber päikese kestab meie mõistes 88 ööpäeva. Oma nime on planeet saanud Rooma kaubandusjumala Mercuriuse järgi. Merkuurist on vähe teada, sest maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel kuni kolmel ajavahemikul. Ööpäev on sellel planeedil 176 korda pikem kui Maal. Merkuuri sisemuses paikneb suur rauast tuum ja planeedi välimine koor sarnaneb Maa
planeediks. Päikese ja Marsi vaheline kaugus on ligi 227, 940, 000 km. Üks tiir ümber päikese kestab 687 Maa päeva. Marss on päikesesüsteemi üks väiksematest planeetidest. Tema läbimõõt on 6790 km, mis on Maa omas umbes poole väiksem. Marsi pindala on umbes kaks korda väiksem kui maa oma. See on natuke suurem kui Maa maismaa pindala. Maa ja Marsi vaheline kaugus on 55 400 min km. Planeetide vaheline kaugus ei ole suur. Marsil on kaks kuud. Need on Phobos ja Deimos. Arvatakse, et need on asteroidid. Marsi ööpäev on 24h 37min. Pöörlemistelg on umbes sama kalduvusega kui Maa oma ja sellega kaasneb umbes sama aatavahetus nagu ka Maal. Marsi keskmine temperatuur on -50 °C. Registreritud maksimum on +20°C ja miinimum -140°C. Marsi mass on 6,4219 x 1023 kg. Keskmine rõhk pinnal on ainult 7 millibaari, kuid see muutub suuresti olenevalt kõrgusest - 9 millibaarist sügavaimatest orgudest kuni 1 millibaarini Olümpuse mäe tipus
See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Sel ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini
See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Sel ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini
Marsil asuvad ka mõned suured vulkaanid, teiste hulgas Olympus Mons, Päikesesüsteemi kõige kõrgem mägi. Marsil on ka silmatorkavad orud, kõige suurem neist tektoonilise aktiivsuse käigus tekkinud Valles Marineris. Marsi pinnase punakas värvus tuleneb raudoksiidist, mida leidub kõikjal pinnases. Marsi poolustel on polaarmütsid, mis koosnevad süsinikdioksiidi ja vee jääst. Marsil on 2 looduslikku kaaslast, Deimos ja Phobos, need on arvatavasti gravitatsiooniliselt kinni püütud asteroidid. Joonis 2. Merkuur, Veenus, Maa, Marss 8 Hiidplaneedid Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatestgaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum
Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim; oma mõõtmetelt jääb ta alla nii Jupiteri kui Saturni suurematele kaaslastele. Merkuuril endal kaaslased puuduvad. Tema pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev -- 176 Maa-päeva -- on neist mõlemaist pikem. Et Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane, on ebaühtlane ka Päikese liikumine. Maalt on Merkuuri väga halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim kaugenemine Päikesest (kuni 28°) langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale. Siis on hämarik suhteliselt lühiajaline ja taevas jõuab enne Merkuuri loojumist piisavalt pimeneda. Teleskoobis paistab Merkuur tillukese
Põhiliselt gaasidest (heelium, vesinik, kuid ammoniaak, metaan). Pöörlevad kiiresti, on suure lapikusega. Iseloomulik on suur mass ja mõõtmed, ent väike tihedus. 5. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas need paiknevad? Planeedid (v.a. Pluuto) liiguvad ringilähedastel orbiitidel, samas suunas ja peaaegu samas tasandis. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. (Pluuto orbiit on sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta palju väiksem.) 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Võrreldes teistega on Pluuto väiksem. Pluutol on ebaharilik orbiit (piklik). Teistega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit. Pluuto kaldenurk Maa ja kõigi teiste planeetide orbiitdega tasandi suhtes on 17 kraadi. 7. Millestel planeetidel ei ole kaaslasi? Millistel on kõige rohkem? Jupiter - vähemalt 63 kaaslast. Nendest 47 diameeter on väiksem kui 10km.
tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. (Allikad 3, 8, 10 ) 3.1. Merkuur Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. (Allikad 5, 8, 10) Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht
Referaat Marss Reilika Saks Tallinna Kunstigümnaasium 9B Fakte Marsi kohta Marss, neljas ja kõige rohkem uuritud planeet, on mõõtmetelt üsna väike. Orbiit on piklikum; kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni saja miljoni kilomeetrini. Marsi unakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Pöörleb Marss samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4 protsenti. Fantastiline kokkusattumus! Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede
hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust,süsinikdioksiidist, neo onist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. · Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem (ekvaatoril 0,24 A/m) dipolaarne magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. · Merkuuri telg ekliptika tasandiga on peaaegu 90kraadi,seega Merkuuril pole aastaaegu · Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on "merede" sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks Merkuuril on kuni 2 km
PÄIKESESÜSTEEM Tartu Kesklinna Kool 9.a klass Riinu Pae Tartu 2009 Päikesesüsteem Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooni väljaga. Meie Päikesesüsteemi keskmeks on Päike. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, mille läbimõõt on u 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Orbiit on väga lähedane ringjoonele. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi
silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Ta on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist (basalt: peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.). Vaade Merkuurile Mariner 10-lt Öeldakse, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Tema atmosfäär on äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama (Mariner 10, USA, 1974- 75) poolt. See jaam tegi kokku kolm möödalendu, kahjuks on kõigil piltidel üks ja seesama poolkera.
minutit. Hõreda atmosfääri kohta sai esimesena teada Saksamaal sündinud Briti astronoom William Herschel. Esimene teada olev kaart Marsist tehti 1830. aastal Willhelm Beer´i ja Johann Heinrich von Mädleri poolt. Hollandi-Ameerika astronoom Gerard P. avastas 1947. aastal, et Marss koosneb peamiselt süsinikdioksiidist. (Michael J.S. Belton jt 2009) Robot kosmoselaev hakkas Marssi jälgima aastal 1960. Ameerika Ühendriigid saatsid Marsi poole Mariner 4 1964. aastal ja Marineerid 6 ja 7 aastal 1969. Nad avastasid, et Marss on viljatu maailm ja elu märke seal polnud näha. Aastal 1971 Mariner 9 kaardistas 80 protsenti Marsi pinnast ja sellega avastati erinevaid vulkaane ja mägesi. Esimene õnnestunud maandumine Marsi pinnale toimus aastal 1976 ja selle tegi Viking 1. (Michael J.S. Belton jt 2009) 1.2. Üldised andmed Vahetevahel saame taevas jälgida ühte taevakeha, mis erineb teistest oma punase värvuse tõttu ja ei vilgu nagu tähed
kaaslasi. · Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. 1.3 Suuruse järgi: · Väikesed planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. · Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. -4- 1.4 Kauguse järgi Päikesest: · Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. · Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. 1.5 Asendi järgi Maa orbiidi suhtes: · Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur
V: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Hiidplaneedid (ingl. giant planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? V: Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte
See oli liigitus koostise järgi, kuid Päikesesüsteemi planeete saab liigitada ka avastamise ajaloo, suuruse, kauguse järgi Päikesest ning asendi järgi Maa orbiidi suhtes. Avastamise ajaloo järgi jagunevad planeedid klassikalisteks (Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn) ja kaasaegseteks (Uraan, Neptuun, Pluuto) planeetideks. Suuruse järgi väikesteks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto) ja hiidplaneetideks (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Väikeste planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km, suurtel enam kui 48000 km. Kui arvestada kaugust päikesest jagunevad planeedid: lähisplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ja kaugplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto). Lähisplaneedid asuvad seespool, välisplaneedid väljaspool asteroidide vööd. Viimase liigituse järgi- asend Maa orbiidi suhtes, võib eristada siseplaneete (Veenus ja Merkuur), millede orbiit on seespool Maa orbiiti, ning välisplaneete (Marss, Jupiter, Saturn,
Lagedi Põhikool Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine.
.......................................6 1.1Merkuur...............................................................................................................................6 1.2Veenus.................................................................................................................................7 Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. (4).............7 1.3Maa..................................................................................................................................... 7 1.4Marss........................................................
Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub.Merkuuril pole kaaslasi ja atmosfääri. Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev, Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Ainult 45% planeedi pinnast on kaardistatud. Merkuuril on temperatuuri kõikumised kõige suuremad Päikesesüsteemis. Teistel planeetidel on temperatuur stabiilsem. Temperatuur võib olla 90 K-st 700 K-ni. Et Merkuuri sisemuses on aine Maaga võrreldes vähem kokku surutud, peab raskete elementide osakaal tema koostises olema suurem. Ilmselt on Merkuuril, nagu Maalgi, rauast tuum, mis aga
Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, 3 pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. · Pluuto 3) Suuruse järgi: · Väikesed planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. · Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 4)Kauguse järgi Päikesest: · Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. · Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd.
annaabi.ee 
