Nüüd on võetud sihikule Marss. Mööduval aastal tuli nii sellel tegutsevalt kahelt kulgurilt kui ka selle ümber tiirutavatelt satelliitidelt ohtralt infot, mida annab aastaid töödelda. Praeguseks on poolest Marsist saada värvifotod lahutusvõimega 10 meetrit piksli kohta. Järgmise kahe Maa aasta jooksul kaetakse peaaegu 100 protsenti Marsist. ESA kavatseb inimesed Marsile lennutada 2030.2040. aastatel. Umbes samal ajal kavatseb seda ka NASA. Teaduslike uuringute teema Marsil on elu otsingud, Marsi pinnaaluse vee olemasolu ning planeedi geoloogilised struktuurid. Marsi avastamise lugu pajatab ka Soomes ja Eestis tegutseva eestlasest Marsi-fänni, Paul Raudsepa kirjastatud koguteos "Towards Mars! Extra" ("Marsi poole! Ekstra"), mis on tema pikaajalise töö vili. -------------- Bakterid Marsilt Süsiniku isotoopide koostis viitas sellele, et meteoriidikivim võis pärineda Marsilt.
"Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber. Kanalid osutusid täielikuks silmapetteks, ainult mõned üksikud neist langevad juhuslikult kokku kraatrite ahelikega Marsi pinnal. Kõige olulisemateks vastuargumentideks elule osutusid aga automaatjaamade poolt tehtud rõhu ja temperatuuri ning atmosfääri koostise määrangud, mis näitasid maiste elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil. "Mariner 9" poolt tehtud fotod näitasid Marsi pinnal iidseid jõesänge, milles umbes miljard aastat tagasi oli voolanud vesi. See andis lootust, et võib-olla on kunagi Marsil siiski elu tekkinud ja ehk on elusorganismid järk-järgult halvenevate tingimustega kohanedes ka tänapäevani säilinud. Kõige tõenäolisemalt võiks tegu olla mikroorganismidega. Võimalike mikroorganismide avastamiseks konstrueeriti ja paigutati kahele 1976. a. suvel
Punane planeet Marss NIMI Huvitavat Marsist Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga, mida annab pinnases leiduv raud. Marss (kreeka Ares) oli Sõjajumal. Marsi tuntakse juba eelajaloolistest aegadest peale ning on siiani ulmekirjanike lemmik paik, kus kujutatakse elu väljaspool Maad. Varem usuti elu olemasolusse Marsil, kuna teleskoobiga vaadeldes paistsid Punase Planeedi pinnal kanalid, mida peeti marslaste kätetööks, see osutus siiski vaid illusiooniks. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Marsi võib maalt näha (lähim kaugus maast on 57 miljonit kilomeetrit). Marsi heledus on muutuv. Faktid Marsist Diameeter on 6794 km; Pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; Mass on 6,4219 x 1023 kg; Keskmine tihedus on 3,95g/cm3; Raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal;
● esialgne eesmärk oli lennata mööda Jupiterist, Voyager 1. Allikas: Saturnist ja Titanist. https://www.britannica.com/technology/Voyag er-space-probes ● Peaks olema piisavalt kütust, et opereerida vähemalt kuni 2020. Aastani (22,5 miljardi Mars Pathfinder ● 04.07.1997, kõigi aegade esimene robotkang punase planeedi pinnal ehk Marsil. ● Tagastas enneolematu hulga andmeid ja ületas oma kavandatud eluea. ● Analüüsida Marsi atmosfääri, kliimat, geoloogiat ning selle kivimite ja pinnase Mars Pathfinder. Allikas: https://mars.nasa.gov/mars-exploration/missions/pathfinder/ koostist. ● Leid - Õhutolm on magnetiline ja selle Gennady Padalka ● Inimkonna ajaloo kõige pikem kosmoses viibimise rekord (879 päeva). ● Üks Mir ( ja neli ISS-i (International
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Kristo Karbus 11RL klass Uurimistöö ELU MARSIL Juhendaja: õpetaja Paul Zubtsenko Kilingi-Nõmme 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Marss.......................................................................................................................................4 1.1. Marsi ajalugu.............................................................................................................
Marss Mari Muld Harjet Kallas 12B Juhendaja: Tiiu Niidas 2009 Fakte Päikesesüsteemi neljas planeet Marsil asub päikesesüsteemi kõrgeim mägi- kustunud vulkaan Nix Olympica (600km) Osa pinnamoode lubavad teha järelduse, et varem on Marsil olnud vett Marsil on kaks kaaslast- Phobos ja Deimos Suurem osa Marsi pinnast kattavad kraatrid, palju lõhestatud orge, kõrgendikud, mäed ja tasandikud Avastatud on erosiooni olemasolu väga kaua aega tagasi Arvulised andmed Kaugus Maast: 55-400 mln km Läbimõõt: 6750 km Mass: 6,4219 x 1023 kg Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24h 37min Pinnatemperatuur: +25 ° .. 125° Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esmane kosmiline kiirus: 3,6 km/s
.........................................................5 4 Marsi kaaslased.........................................................................................6 4,1 Phobos............................................................................................6 4,2 Deimos............................................................................................6 5 Näod Marsil................................................................................................6 6 Püramiidid..................................................................................................7 Lisad.............................................................................................................8 Kasutatud kirjandus....................................................................................11 2
Referaat Marss 2010 Üldandmed Marss on päikesesüsteemi neljas planeet ja asub maast 55-400 mln km kaugusel. Marss asub Päikesest keskmiselt 227,920,000 km kaugusel so. 1,5 korda kaugemal kui Maa. Marsi läbimõõt on 6750 km so. umbes pool Maa läbimõõdust. Pöörlemisperiood erineb Maa omast 3 % ja telje kalle on 23,5 kraadi ning seetõttu esinevad ka Marsil aastaajad ja kliimavöötmed kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam Ööpäeva pikkus on Marsil 24 tundi, 39 minutit ja 35 sekundit ning Marss teeb ühe tiiru ümber päikese 687 Maa päevaga. Marsi mass on Maast umbes 10 korda väiksem ning Marsi tihedus on keskmiselt 3.933 g/cm³. Kuna Marsi mass ja tihedus on palju väiksmad kui Maal, siis on Marsi gravitatsioon ainult 38% Maa omast. Pinnaehitus
. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis inimese eksisteerimiseks. Aga kuulsad "kanalid", mida "nägid" Lowell ja teised, olid kahjuks lihtsalt niisama kujutletavad kui Barsoomi printsessid. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997. aastal Marsil edukalt Marsi Rajaleidja (MarsPathfinder). Marsi orbiit on rõhutatult ellipsi kujuline. Üks selle tagajärgi on temperatuuri muutus umbes 30 C Päikese lähispunktis apheelioni ja periheelioni vahel. Sellel on suur mõju Marsi kliimale. Viking maandurid tegid kindlaks, et Marsi temperatuur varieerub 150 K kuni 295 K . Kuigi Marss on palju väiksem kui Maa, on tema pinna pindala umbes sama kui Maa maismaa pindala.
Kuid temperatuuri muutumisega on seal keerukamad lood, sest ilusal suvepäeval on seal sooja umbes 25 kraadi, kuid ööseks langeb temperatuur umbes 100 kraadi alla nulli. Marsi kaugus Maast muutub pidevalt ja see võib olla 55000 kilomeetrit kuni 400 000 kilomeetrit. Läbimõõt on 6750 kilomeetrit ja aasta pikkus on seal 687 Maa päeva ning ööpäeva pikkus on peaaegu sama, nimelt 24h ja 37 minutit. Kuid gravitatsioon jääb Maale kõvasti alla ja Marsil on see umbes 40 % planeet Maa omast. Marsi mass on Maa suhtes 0.53 ja tihedus Maa duhtes on 0.71. Marsi atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikust ja argoonist. Vähesel määral leidub ka hapnikku ja veeauru. Pooluste piirkonda katab umbes paarikümne meetrine süsihappelume kiht, mille all leidub ka jääd, kuid elu jaoks Marsil on seda ikkagi liiga vähe. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe, kus on eristatavad heledad ja tumedad alad
*Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. (24 tundi ja 40 minutit) Üldised andmed *Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku *Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600650 Pa piires. Temperatuur muutub ekvaatoril vahemikus 73 kuni +16C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 133C. Huvitavaid fakte *Inimene, kes kaalub Maal 80 kg on Marsil vaid 30 kg raske, sest Marsil on raskusjõud 2,7 korda väiksem. *Mõned teadlased on arvanud, et see võib soodustada hiiglaslike taimede ja loomade arengut. Elavad ju maapealsetes ookeanides, kus vee väljasurve tõttu on kaal väiksem, hoopis suuremad loomad, kui maismaal (nt. sinivaalad). Marsi pind Marss on väga ebatasane planeet. Suurim kõrguste vahe on 27 km. Seal võib kohata nii liiva kui kivikõrbeid, kus kraatrid on harvad
kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Lähima seisu korral on Marsi heledus peaaegu võrdne Veenuse omaga, kaugeima seisu puhul - Põhjanaela heledusega. Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Marsi sarnasused Maaga Nii nagu Maadki, valgustab ja soojendab Päike pool aastat Marsi üht polaarala rohkem ning teist polaarala ülejäänud aasta vältel rohkem. Sarnaselt Maa valge lumikatte ärasulamisega toimub ka sarnane protsess Marsil põhjapoolkera laik on suviti väiksem kui muidu. Ning nagu Maa lumikate on enamasti ebaühtlane, pole ka Marsi "polaarmütsid" korrapäraste ringjate servadega. Marss pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3%, telje kalle 4%, mistõttu pöörleb Marss saranselt Maaga. Kosmoseteadlased on avastanud, et Marsi poolustel leiduv igikelts on moodustanud jääspiraale, mida küll Maal ei leidu, kuid mille kuju on Maal aset leidvate keeristormidega väga sarnane. Marss Päikese suhtes
Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s (Kosmiline kiirus on vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale orbiidile jõumise.) Paokiirus: 5,0 km/s (Pao kiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade südteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.) Maa ja Marss Marsi raadius on poole väiksem, kui Maa oma. Marsi mass on 9 korda väiksem Maa omast. Marsi maapinda on natuke vähem, kui Maa kuiva pinda. Marsil on punakas toon tänu rikkalikule raud(lll) oksiidi sisaldusele. Marsi geoloogia Marsil puudub magnetväli, kuid siiski teatud osad Marsist omavad magnetvälja, mis on tekitatud pinnases olevatest mineraalidest. Marsi tuum koosneb peamiselt rauast ja 1417% väävlist. Marsi pinnase läbimõõt on 50125 km. Vesi Marsil Vedelas olekus vesi ei saa eksisteerida Marsi pinnal, liiga madala atmosfääri mõju tõttu. Tahkes olekus vett leidub küllaga. 15
Planeet Marss Nils Joonas Põldme Markus Põldmäe · Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet · Marss on Maast 2 korda väiksem · Päikesest asub 1.5 korda kaugemal, kui Maa · Temperatuur on 2 korda külmem, kui Maal · Aasta on 2 korda pikem, kui Maal · Päev on pool tundi pikem · Gravitatsioon on umbes 40 % Maa omast · Temperatuuri ulatus on +25°C...-125°C · Marsil ilmnevad aastajad ja kliimavöötmed · Keskmine temperatuur on päeval paarkümmend kraadi, öösel 100 kraadi alla nulli · Atmosfääri rõhk on väga kõrge · Koosneb peamiselt süsinikdioksiidist · Leidub ka lämmastikku, argooni, hapnikku, veeauru · Pooluste piirkondi katab süsihappelume kiht · Enamik pindalast meenutab punast kivikõrbe · Nn mandrid on keskmiselt 3 km kõrgused · Marsi pinnal on palju meteoriidikraatreid · Marsil asub Päikesesüsteemi kõige kõrgem
seetõttu on mõistetav, miks just see planeet on inimestes äratanud hulganisti mõtteid ja kujutlusi, teaduslikest teooriatest alates kuni julgeima fantastikani välja. Marsi kaarte on koostatud 17. sajandist alates, kõige detailirohkemad olid nad viimase sajandivahetuse paiku. Joonisel on toodud P. Lowelli joonistatud kaart aastast 1909; tihe joontevõrk kujutab endast Marsi nn. "kanaleid". Kanalid ja mered muudavad oma heledust ning värvi vastavalt aastaaegade vaheldumisele Marsil ja neid on peetud taimestikuga kaetud aladeks ning isegi mõistusega olendite poolt ehitatud niisutussüsteemideks. Marsi uurimine kosmosetehnika abil on aga kaasa toonud pettumuse. Hästi uuritud Marss osutus tunduvalt igavamaks, kui oli unistuste planeet. Hõre (õhurõhk Marsi pinnal on 6,1 mb ehk 1/170 maapealsest rõhust) klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt
Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 aü[1] ja kaugus Maast 55400 miljonit km. Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit. SLAID 3 Marsi läbimõõt on ekvaatori kohal 6974 km[1], pindala 144,8 miljonit km² ja ruumala 163,18 miljardit km³. Marsi mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi[1] ja tihedus 3933 kg/m³[1]. Marsil on gravitatsioon 40% Maa omast, esimene kosmiline kiirus 3,6 km/s ja paokiirus 5,0 km/s. SLAID 4 Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune (vastavalt 23°59' ja 23°27' [1], ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Pinnatemperatuur on +25°C kuni -125°C, Viking 1 ja Viking 2andmetel 150295 K. Kui planeet asub Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvel kuni +25
rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri.Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta.
MARSS referaat Sisukord: 1. Üldised andmed 2. Marsi pind 3. Marsi kaaslased 4. Kas Marsil on elu? 6. "Mars Pathfinder" 7. Lühikokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Marss Referaat Merili Mätas MT-12 Pärnu 2014 Sisukord: 1.Üldised andmed 2.Marsi pind 3.Marsi kaaslased 4.Kas Marsil on elu? 5."Mars Pathfinder" 6.Lühikokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber
saab oma iseloomuliku punase värvuse tänu rohkele rauaoksiidi sisaldusele oma koores. On tehtud palju filme, raamatuid ja teoseid, mis räägivad võimalikkest eluvormidest Marsil ning võimalustest inimkolooniaid sinna rajada. Marss on üks kõige enim tähelepanu pälvinud planeet meie päikesesüsteemis. Seal on vähese päikesevalguse ja korraliku atmosfääri puudumise pärast külmem kui Maal. Planeedi pinnal on rohkelt kraatreid, vulkaane, orge, kõrbeid ning polaarsustel on külmem nagu Maalgi.1
basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Veenusel on nii soe, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad. 9. Võrrelda Maad ja Marssi. Orbiit- Marsi orbiit Maa omast piklikum Pöörlemistelgede kalle enamvähem ühesugune Ööpäeva pikkus Marsil 24 h 37 min, Maal 24 h Aasta pikkus Marsil 697 Maa päeva, Maal 365 või 366 päeva Pinnatemperatuur Marsil +25°C kuni 125°C, keskmine temperatuur Maa pinnal 15°C Gravitatsioon Marsil umbes 40% Maa omast Atmosfäär mõlemal läbipaistev (ka Marsil esineb pilvi) Õhurõhk Marsil vaid 1/70 maapealsest rõhust Hapnik Marsil puudub, Maal olemas Vesi Marsil vedelas olekus puudub, Maa pinda katab 80%liselt Kaaslased Marsil 2 (Phobos ja Deimos), Maal 1 (Kuu)
peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%) ning 1% ulatusest teistest gaasidest Maal kulub ümber päikese ühe täistiiru tegemiseks 365,26 päeva Alates Maast on kõigil planeetitel kaaslased. Maa kaaslaseks on Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis Marss Oma suuruselt Maa ja Kuu vahepealne Ühe täistiiru tegemiseks ümber Päikese kulub Marsil 687 Maa päeva Atmosfäär on väga hõre ja koosneb peamiselt süsihappegaasist Marsil on ka vett, kuigi see saab eksisteerida vaid auruna või jääna Temperatuur Marsil kõigub 100°C ümber olles päeval 0°C juures ja öösel -100°C piires Planeetide sümbolid Kasutatud materjalid http://wikipedia.ee/w/index.php? title=Eri%3AOtsimine&search=Maa-t %C3%BC%C3%BCpi+planeedid http://raatuse.rtk.tartu.ee/arvuti/kavad/ aare/page3.html
Maa on kivine planeet, kus on tahke ja dünaamiline mägismaa ja millel leidub orge, kanjoneid, tasandikke ja palju muud. Maa erineb teistest planeetidest veel sellega, et siin on 70% maapinnast kaetud ookeanitega. Maal on üks kuu, kuid ringid puuduvad. Maa on umbes 4,5 miljardit aastat vana. 4 1.4 Marss Marss on Päikesesüsteemis 4. planeet ja seega ka Maa naaber. Marss on külm kõrbe maa. Nagu ka Maal on Marsil aastaajad ja poolustel jääd kuid Marsi atmosfäär on liiga õhuke, et vedel vesi seisaks kaua pinnasel. Vanadest üleujutustest on Marsil jälgi, aga vee eksisteerimisest praegu on ainult jäine pinnas ja õhukesed pilved. Marss on Maa-tüüpi planeet. Marsil on vulkaanide, maakoore nihkumise ja atmosfääri mõjude tõttu tekkinud tolmu tormid. Marsil kestab üks ööpäev natuke üle 24h/tunni ja ringi ümber Päikese 687 Maa päevaga
polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal, kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, itaalia päritoluga prantsuse astronoom G. D. Cassini, kes sai selle väärtuseks 24 tundi ja 40 minutit. Tänapäeval on saadud muidugi täpsem tulemus 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili märkame, siis
atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud, koostises domineerib süsihappegaas (96,5) ja ülejäänud on lämmastik. 8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? On sarnane Maaga, madalad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Laamad puuduvad. 9. Miks on kuul näha vaid ühte külge? Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. 10. Võrrelge Maad ja Marssi. Marss pöörleb samal kombel kui Maa, Marsi orbiit on Maa orbiidist piklikum. Marsil on avastatud ka mõningaid pinnavorme, kuid neid on vähe. 11. Mida on teada elust Marsil? Hõre süsihappegaasi-atmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Vedelat vett Marsil ei ole,Hapnik kui elu indikaator puudub. Elu Marsil puudb. 12. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Ta on tunduvalt suurem (11,2 korda). Mass on 318 korda suurem Maa massist. Orbiit on Maa ja Veenuse omast piklikum. Tiirleb kiiremini
betoonkonstruktsiooni pind ei olnud kaetud ja absorbeeris hapnikku. See seadis missiooni ohtu, sest energiatase langes nii madalale, et piisava toidu tootmine muutus raskeks. Arvutused näitasid, et osalejad riskisid nii suure kaalukaotusega, et see võis nende tervisele ohtlikuks kujuneda. Seetõttu otsustas juhatus, et hapnikku tuleb lisada väljastpoolt. Seda tehes oli katse kaotamas oma teaduslikku legitiimsust, arvas mõni elanik. Marsil poleks seda kunagi juhtunud, arvasid katses osalejad. Probleem sai vastukaja ka Ameerika pressis, mis alguses suhtus Biosphere 2 kui oma silmaterasse, hiljem aga käsitles seda väga vihasel toonil. Katsegruppi esitati kui hipikarja ja usklikke ekstremiste. Katse siiski jätkus. Püramiidi lisati hapnikku ja suurimad loomad tapeti. Teiste hulgas sead, kes sõid rohkem biomassi, kui ise tagasi andsid. Üks selle ja teiste katsetuste õppetund oli, et
Hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal. Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 miljonit kilomeetrit. Sel ajal paistab Marss taevas niisama. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Oma nime on ta saanud sõjajumala järgi. Vett seal ei ole, kuid on avastatud pinna vorme (näiteks jõesängid), mille teket seostatakse voolava veega. Samuti on leitud mäeahelikke, kustunud vulkaane, kraatreid ja madalikke. Seega usutakse, et kauges minevikus on Marsil olnud jõed ja ookeaind ja võimalik, et ka elu. Marsil on kaks kuud.
väga hästi päikesevalgust. Tema pind on väga kuum ja pilved nii tihedad, et läbi nende pole võimalik Päikest näha. Sellel planeedil on palju suuri madalaid tasandikke ühes kraatrite, orgude ja mägiste aladega. Leidub ka vulkaane, mis võivad veel praegugi aktiivsed olla. Marss Marss paistab taevas punase tähesarnase punktina, ta on verega ühte värvi. Läbi teleskoobi paistavad Marsi polaarsed jäämäed, mis sisaldavad külmunud vett. Aastaid tagasi uskusid astronoomid, et Marsil võib olla arukas elu, kuid praegu teame, et see pole õige. Marsi pind on väga külm ja kaetud igas suurusjärgus kaljudega. Marsil on palju erinevaid pinnavorme - kraatreid, mägesid ja orge ning kõrgeid vulkaane. Marsil on kaks kuud. Jupiter Väljaspool väikeplaneetide piirkonda asub Jupiter - suurim planeet Päikesesüsteemis. Nagu teistelgi gaasilistel planeetidel, puudub ka Jupiteril tahke pind. Jupiteri vaadeldes on näha planeeti ümbritsevad pilvevööndid. samuti on näha
3. Võrrelge Maad ja Marssi. Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust
Suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. PILTE MAAST Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level MARSS Maast 2 korda väiksem punakas planeet Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos Aasta pikkus: 687 Maa päeva Pinnatemperatuur: +25°C kuni 125°C Marsil asub ka rühm hiigelvulkaane, neist suurim ja ka Päikesesüsteemi suurim, Olympus Mons Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis Aasta on sel planeedil 687 Maa ööpäeva Marsil on ka aastaajad Marsil on raskusjõud 2,7 korda väiksem kui Maal PILDID MARSIST JUPITER Päikesesüsteemi kõige suurem planeet Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind
väitele, et Maa on keskel ja peale Kuud algab algaine eeter, kus ei olnud võimalik, et miski eksisteerida saaks. 17. sajandil, mil leiutati teleskoop, hakati rohkem huvi tundma taeva vastu. Hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste elanike olemasolust ja kosmilisest pluralismist. 19. sajandi alguses arvas Baieri füüsik ja astronoom Franz von Gruithuisen kuul nägevat jälgi põllumajandusest ja Veenusel valguseid, mida pidas ta metsatulekahjudeks. Sajandi lõpus nähi ka Marsil nö kanaleid ja jälgi põllumajandusest, mis tõenäoliselt oli optiline illusioon. Peale seda usuti tugevalt, et Marsil leidub mingisugune kõrgkultuur. Veel 1920. aasta Eesti kooliraamatutes oli kirjas, et Marsil vahetub taimkate ja seetõttu osad piirkonnad on seal muutuvad. Suurtemate teleskoopide ehitamisega ja esimeste kosmosereiside tegemistega lükati need väited ümber. Kuid miski pole lükanud veel ümber
9. Võrrelda Maad ja Marssi: Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal (2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal.' Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed"). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust
(need paistavad nn. polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme - kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid - lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel
parseki (Mpc) kohta. 15 miljardit aastat tagasi olid kõik galaktikad koos ühes kohas. Tänapäeva kosmoloogia üldtunnustatud hüpoteesi kohaselt tekkis kogu meie praegu vaadeldav hiiglaslik Universum, mille nähtavas osas on sadu miljardeid galaktikaid, tohutu algplahvatuse, Suure Paugu tulemusena. See tekkis praktiliselt mittemillestki, see esialgne ,,punkt", millest ta tekkis, pidi olema mitte suurem kui 10 astmes -33. Me oleme aja orjad ja ruumi vangid. 9. Nii Maal , kui Marsil on märgata nn. polaarmütse. Marsi kaldetelg on peaaegu sama suur nagu Maalgi. Marsil on olemas atmosfäär ( kuigi see on õhuke). Marsil on olemas kuud. Marsil ilmnevad aastaajad ja kliimavöötmed. 10. Magnetväli kaitseb meid päikesetuulte eest. Need muudavad magnetväljas oma suunda. Enamik neist haaratakse Maa kiirgusvööndisse. 11. Maa energiabilanss on tasakaalus ( bilanss atmosfääri ülapiiril ja maapinnal) 12. Komeedid on sabatähed
Mass: 6, 4219e23 kg AJALUGU Marss on nime saanud Sõjajumalast, punansest värvusest Esimene kosmoselaev, Mariner 4 1965. aastal 1976. aastal kaks Viking maandurit 4. juuli 1997. aasta Marsi Rajaleidja(MarsPathfinder) MAA JA MARSS Marsi raadius on poole väiksem, kui maa oma. Marsi mass on 9 korda väiksem maa omast. Marsi maapinda on natukene vähem, kui maakeral kuiva maad. Marsil on punakas toon tänu rikkalikule raua III oksiidi sisaldusele. (rooste pmst) ATMOSFÄÄR Marss kaotas enda magnetvälja 4 miljardit aastat tagasi. Seejärel on hakanud päikesetuuled ära tõmbama aatomeid Marsi nn atmosfääri väliskihtidest. See hoiab atmosfääri väga õhukese. Atmosfääri rõhk varieerub 30 Pa- 1155 Pa. Koosneb 95% süsinikdioksiidist, 3% lämmastikust, 1,6% argoonist.
Nähtavasti sai planeet oma nime Kreeka sõjajumala järgi vastavalt oma punasele värvusele. Marssi kutsutakse mõnikord ka Punaseks Planeediks. Marsi nime järgi on nimi pandud ka märtsikuule. Marsi ööpäev on ainult nelikümmend minutit pikem Maa ööpäevast ning sealgi vahetuvad aastaajad. Marss on Maast väiksem ja tema pindala on sama suur kui Maa maismaa pindala. Marsi orbiit on ellipsikujuline, mõjutades suuresti Marsi kliimat ja temperatuuride vaheldumist. Marsil on mitmekesine ja huvitav maastik ning sellel paikneb muu hulgas Olympus Mons suurim, 24 km kõrgune mägi Päikesesüsteemis. Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka nooremaid orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke. Marsil puudub aktiivne laamtektoonika. Ilma laamade liikumiseta seisavad "kuumad kohad" Marsi koore all samas kohas. Sellega võib seletada Tharis'e kühmu ja tema tohutute vulkaanide olemasolu
Punane planeet Marss Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile . Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga. Värvuse annab Marsile tema pinnases leiduv raud ja seepärast on ta teistest taevakehadest kergesti eristatav. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Nad meenutavad rohkem asteroide kui korralikke kuusid: Phobose suurim läbimõõt on 27, keskmine 21 ja väikseim 19 km, Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlema kaaslase kuju on ideaalsest sfäärist kaugel. Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Ekspeditsioonide põhieesmärk on olnud kahtlemata leida märke kunagisest elust. Ligi nelikümmend aastat on teda uuritud (proovitud uurida), kuid
Veenus on kuumim planeet päikesesüsteemis ( 462 kraadi) ja seal toimub ka kasvuhoone effekt . Arvatakse, et Veenus oli kunagi paradiis veekogude ja metsadega. Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Kokku on Veenuselt leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani MARSS Nimi tuleb Rooma sõjajumala järgi. Marsi ja Maa ja maa mass on sama Marsil asub päikesesüsteemi kõrgeim mägi. Selle nimi on Olympus Mons ja kõrgus on 21km and diameeter 600km . Mäe otsas asub vulkaan. 39 missioonist on Marsile edukad olnud ainult 16 tükki. Marsil on kõige rohkem liivatorme ja need võivad kesta kuid. Enamik pinda on punakas kivikõrb.
g=9,81 m/s² 10 m/s² , mis on suunatud Maa keskpunkti (lihtsustatult maapinna) poole. Kasutan ülesande lahendamiseks esimesena aja arvutamiseks valemit: h=h+v*t-g*t²/2, milles milles h=lõppkõrgus, h=algkõrgus ja t=aeg. 1000=39,045-9,8*t²/2 t²=76090/9,8 t=88,1 s Vastus = 0+9,8*88,1= 863,38 km/h 2. Kui suur oleks olnud langemise kiirus Felix Baumgartneril 1 km kõrgusel Marsi pinnast, kui teised lähteandmed jääksid samaks? Marsil on vabalt langevad keha kiirendus 3,72 m/s². Seega selleks, et teada saada F.Baumgartneri kiirust Marsil pinnal, tuleb andmed samaks jätta, aga muutma kiirendust. 0+3,72*88,1=327,7 Vastus = 327,7 km/h Kasutatud materjalid: · http://www.slideshare.net/AndrusMetsma/kokkuvtlik-kordamine-8-klassi-fsika-2-osa · http://www2.laps.ee/fyysika/10kl/02_Mitteyhtlane_liikumine/01_Kordamine_kiirendu s.pdf
tuhandeid vulkaane, osa aktiivsed. Meteoriidikraatreid vähe. 30. Millal on kõige parem vaadelda Marssi? Parim vaadelda vastasseisus(kui maa asub täpselt päikese ja marsi vahel) siis on tema kaugus väikseim, see juhtub iga 2 aasta tagant. Kuid parim aeg on hoopis iga 16 a tagant. 31. Mis on "välisplaneet"? Asub päikese pootl vaadatuna Maast väljaspool 32. Võrrelge Maad ja Marssi (Välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär). Välisilme- Maal vett rohkem 75%, Marsil vedelikku väga vähe. Maa on suurem kui Marss. Liikumine: Maa liigub kiiremini- ümber Päikese 2 korda kiiremini. Ma pöörleb 24H, Marsi üks tiir ümber oma telje on aeglasem.. Pinna ehitus- Maal veet rohkem, mitmekesisem pind, Marss justkui kõrb- liivakivist, kivimikiht Marsil paksem. Atmosfäär- Maal hapnik ja lämmastik, Marsil atmosfääri praktiliselt ei olegi 33. Mida on teada elust Marsil?
95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%. Temperatuur muutub ekvaatoril vahemikus 73 kuni +16 °C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 133 °C. Marsi raskusjõud on Maa omast 2,7 korda väiksem. Marsi pind Suhteliselt ebaühtlane pind. Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit (Maal 20km). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliiv. Marsil on nii liiva- kui ka kivikõrbeid. Need alad on tasase ja ühtlase reljeefiga, kus kraatrid põhiliselt puuduvad. Vett leidub ainult jää või auruna. Punakas värvus, mis on tingitud planeedil leiduvatest rauaoksiididest. Olympus Mons Kõrgeim mägi meie päikesesüsteemis. 28 km üle Marsi keskmise marsipinna. Vulkaani kraatri läbimõõt on 65 km. Valles Marineris Üks suurimaid kanjoneid meie päikesesüsteemis. 7 km sügav. 4000 km pikk. 200 km lai.
• Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. • Telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks. • Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. • Maal on ka üks kaaslane- Kuu. • Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. MARSS • Marsi kutsutakse ka mõnikord Punaseks Planeediks. • Marsi ööpäev on ainult nelikümmend minutit pikem Maa ööpäevast. • Nagu Maal vahetuvad ka Marsil aastaajad. • Marsi maastikuvormid on üsna suurejoonelised. • Oma varases minevikus oli Marss üsna Maa sarnased. • Marsil on kaks kaaslast: Deimos ja Phobos. KASUTATUD KIRJANDUS • http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm • http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_t%C3%BC%C3%BCpi_planeedid • http://www.fyysika.ee/teadus/eksoplaneedid/ • http://opik.obs.ee/sisukord.html • Pildid: https://www.google.ee/?gws_rd=cr&ei=5HRaUsmoMsKG4gTnr4CoBg
9. Võrrelda Maad ja Marssi. Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörlevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust
Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Võrdle Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär).Marss on väiksem kui Veenus ja Maa (0,107 Maa massi) ja asub Päikesest minimaalselt 1,56 astronoomilise ühiku kaugusel. Marsi atmosfäär koosneb enamjaolt süsinikdioksiidist ning atmosfäärirõhk pinnal on vaid 0,6 protsenti Maa atmosfäärirõhust. Marsi pinnas on väga ebaühtlane, kaetud arvukate meteoriidikraatritega. Marsil asuvad ka mõned suured vulkaanid, teiste hulgas Olympus Mons, Päikesesüsteemi kõige kõrgem mägi. Marsil on ka silmatorkavad orud, kõige suurem neist tektoonilise aktiivsuse käigus tekkinud Valles Marineris. Marsi pinnase punakas värvus tuleneb raud(III)oksiidist, mida leidub kõikjal pinnases. Marsi poolustel on polaarmütsid, mis koosnevad süsinikdioksiidi ja vee jääst. Marsil on 2 looduslikku kaaslast, Deimos ja Phobos, need on arvatavasti gravitatsiooniliselt kinni püütud
Marss Kadi Kriisa Punane planeet · Marss on päikesesüsteemi neljas planeet ja suuruselt seitsmes. · Marss Kreeka k. Ares Sõjajumal. Vettsisaldavad rauaoksiidid annavad planeedile punase värvuse. · Marsil on väga hõre atmosfäär, mis koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%) lisaks lämmastikust (2.7%), argoonist (1.6%) ja väikese lisandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). · Marsi mõlemal poolusel on püsivad jäämütsid, mis koosnevad peamiselt tahkest süsinikdioksiidist ("kuiv jää"). Jäämütsid näivad olevat kihilise struktuuriga, koosnedes kihiti jääst koos erineva kontsentratsiooniga mustast tolmust. ·
Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, tardkivimid(graniit, basalt), on palju vulkaane e. Pind on ülikuum 5. Miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. 6. Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) Välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt pinnadetaile, atmosfäär läbipaistev. 7. Mida on teada elust Marsil? Elu sellistes vormides nagu Maal Marsil ei ole, kuid kui arvestada eluvormide suurt kohanemisvõimet, võib seal leiduda mikroobe, mis kannatavad välja Marsi karmi kliima. 8. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased? Suurem liigub Marsi-Taevas läänest itta, vastupidiselt Päikese liikumisele. Väiksem tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi ööpäevast. 9. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest?
3. Millistest gaasidest koosneb Maad ümbritsev atmosfäär? Gaasidest millest Maa atmosfäär koosneb on Eksosfäär Termosfäär Mesosfäär Stratosfäär Troposfäär 4. Kuidas muutub õhu tihedus kõrguse kasvades? Õhu tihedus muutub hõredamaks kõrguse kasvades, Kui on kõrgrõhkkond siis on soe ilm ja kui on Madalrõhkkond siis on jahedam ilm ja pilvine 5. Mis on planeedile Maa veel väga iseloomulik (teistest planeetidest esineb seda vaid Marsil)? Marsil on maale kõige sarnasemad elutingimused, seal oletatakse arvatavalt olnud olevat vesi või on siiani aga pole leitud 6. Selgita, miks tekivad Maal aastaajad? Maal tekivad aastaajad sest maa on viltu 7. Miks on suvel soojem kui talvel? Too välja kaks põhjust. Suvel on soojem kuna päike on siis kõige kõrgemal.+ Suvel on valget aega rohkem ja siis soojendab päike rohkem, aga talvel on valget aega vähem ja päike soojendab vähem 8. Kas Maal on looduslikke kaaslasi
Nime saanud armastuse- ja ilujumalanna Veenuse järgi Veenus paistab kõige heledama ja ilusama taevakehana Veenusel pole kaaslasi Maa Päikesest 3. planeet Kaaslaseks on Kuu Ainuke teadaolev planeet, kus leidub elu Marss Päikesest 4. planeet Nime saanud sõjajumal Marsi järgi Vett pole, avastatud pinnevorme, mida seostatakse voolava veega Usutakse, et kunagi on Marsil olnud elu mäeaehelikud, kustunud vulkaanid, kraatrid ja madalikud Marsil on kaks kuud (kaks kaaslast) Jupiter Päikesesüsteemi 5. planeet Kõige suurem planet Jupiteril on 63 kuud Nelja suurimat kuud Io, Callisto, Ganymedes ja Europa on võimalik hea binoliga näha Saturn Päikesesüsteemi 6. planeet Rõngaga planeet Rõngad moodustunud tolmust ja erineva suurusega jäätükkidest Saturnil üle 60 kaaslase Uraan
süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme -- kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid -- lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud
Meteoriidikraatreid on suhteliselt vähe. 9.Võrrelda maad ja Marsi Marss on kaetud punase liivakivimiga ja sellepärast paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Mõlemad tiirlevad ümber Päikese. Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, see tähendab, et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal. Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena. Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist. Oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär kooseneb enamasti hapnikust ja lämmasikust. Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. 10.Jupiteri erinevus maa rühma planeetides, kuidas ta pöörleb
annaabi.ee 
