Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maroko rahvastiku ja majanduse analüüs.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maroko, rahvastik, sündimus, suremus, marokos, edelas, alzeeria, pinnamood, census, region, aspx, descartes, lütseum, miniuurimus, vatt, juhendaja, põlisrahvaks, aegadest, sõdalased, hispaanlaste, etapis, stabiilselt, tõusma, paiknemine, naaberriigid, mauritaania, hispaania, ceuta, melilla, rannikualadel, lõunaosa, sahara, varieeruv, soolisMAROKO GEOGRAAFIA Anette Haidak 11.Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38
http://www.parnureisiburoo.ee/images/egiptus.jpg Egiptuse püramiidid. http://goldtravel.ee/files/Egiptus/kaamel_pyramiidi_juures.jpg Egiptuse kunst. http://static.squidoo.com/resize/squidoo_images/- 1/draft_lens1912421module8813669photo_egyptHair1.jpg1206234683 2.0 RAHVASTIKU ANALÜÜS 2.1 RAHVAARVU MUUTUMINE http://www.p360.org/temp/dsg205_500_350.jpg Rahvastik kasvab väga kiiresti . Praeguseks hetkeks on Egiptuse rahvaarv veidi üle 80,000,000 . Arvatakse , et 2050. Aastaks tõuseb rahvaarv 120,000,000-ni. 2.2 RAHVASTIKU PAIKNEMINE 90% elanikest paiknevad Niiluse orus ja deltas. Rahvastikutihedus ulatub seal kuni 1900 inimeseni km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just ülikuiva kliima ja sademetevaesuse tõttu. 2.3 SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS
2012. aastal on Lõuna-Koreas 48,860,500 inimest. Naisi on viimaste andmete järgi seal 24,422,075 miljonit ja mehi 24,438,425 miljonit ehk tüdrukuid sünnib rohkem, kui poisse. Sellest võib järeldada, et Lõuna-Korea on rahvastiku poolest üpriski suur riik maailmas aga samas Hiinaga võrreldes üpriski väike riik. Lõuna-Korea rahvastiku muutub stabiilselt. 18 aastaga on rahvaarv kasvanud 3,530,989 inimese võrra, mis rohkem kui 2 korda suurem, kui Eesti riigi rahvastik kokku. Lõuna- Korea on üherahvuseline riik. Peale korealaste elab seal umbes 20 000 hiinlast.Lõuna- Korea rahvaarv muutub edaspidi ka sama vähe, täpselt nagu see 1995. aastast 2012.aastani on muutunud- kasvanud natuke. Lõuna-Korea rahvastiku muutumine alates 1995.aastast 2012.aastani. 2.Rahvastiku paiknemine Rahvastiku keskmine tihedus ruutkilomeetri kohta on 465-504 inimest. Iga aastaga kasvab see arv natukene. Lõuna-Korea naaberriikidest on sama rahvastiku tihedus Jaapanis
Hispaania Kuningriik asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos (Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel). Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri. Hispaani lõunaosas on ka Gibraltari väin. Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate autonoomsete linnadega Naaberriigid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Ühendatud Kuningriik (Gibraltar) ja Maroko (Ceuta ja Melilla linnad) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Riigikord: parlamentaarne monarhia Rahvaarv: 44,7 miljonit (2006. a.) Pealinn: Madrid Pealinna rahvaarv: 3,129 miljonit Rahvastiku tihedus: 88,6 in/km² (2006. a.) Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: euro Rahvuslik koosseis: 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Usk: 79,3% katoliiklased, 19% ateistid http://www.eki
Uruguay rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimus 1. Rahvaarvu muutumine Uruguays elab 3,3 miljonit inimest, see riik on väikeriik. Kui võrrelda rahvaarvu muutust 1990-2012 aasta jooksul siis selle ajaga on rahvaarv kasvand umbes 0,3 miljoni võrra, järsemalt on tõusnud rahvaarv aastatel 1990-2000, sest siis ei osatud veel pere planeerida. Igal aastal on loomulik iive olnud positiivne, millest järeldame, et suremus on olnud sündimusest väiksem. Suremus on sündimusest väiksem, sest meditsiin on olnud heal tasemel. Ning tulevikus kasvab rahvaarv aina edasi ja edasi. 2. Rahvastiku paiknemine Uruguays on rahvastiku tihedus 19,4 in/km² http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/Countries_by_population_density.svg/400p x-Countries_by_population_density.svg.png Võrreldes Argetiinaga, mis asub Uruguay-st lääne pool on selle rahvastiku tihedus
on 2,7 ruutkilomeetri kohta. Austraalia lähimad naabrid on Indoneesia, millle rahvastiku tihedus on 131,1 ruutkilomeetri kohta. Ja Uus-meremaa, mille rahvastiku tihedus on 16,3 ruutkilomeetri kohta. Sisemaal on rahvastiku paiknemine väiksem. Austraalia kagu osas on rahvastiku paiknemine suurem. Arvatavasti sellepärast, et Austraalia kirde osa on elamustingimuste poolest parem ja seal on suuremad linnad. Austraalia keskosas on tühermaa, kus on elutingimused halvemad. Rahvastik on kogunenud ookeani ümber. Soolis-vanuseline koosseis Austraalia keskmine eluiga on 78 aastat. Rahvastik on Austraalias vananev. Vananev on see selletõttu, et 15-64 aastaseid inimesi on kõige rohkem ja 0-14 aastaseid kõige vähem ja sellest saab järeldada, et rahvastik on vananemas 0-14 aastaseid: 18,6% (mehi 2,026,975 /naisi 1,92 3,828) 15-64 aastaseid: 67,9% (mehi 7, 318,74 3/ naisi 7,121,61)
taolisega. On palju noori, kes käivad suviti seal endale raha teenimas. See on neile hea võimalus oma silmaringi laiendada ja teenida ka korralik taskuraha endale. 6 2.1 Rahvaarvu muutumine Rahvaarv keskpaik-2009: 7,754,000 Rahvaarv keskpaik-2025: 8,088,000 (prognoositav) Rahvaarv keskpaik-2050: 8,061,000 (prognoositav) Rahvaarv suureneb tasapisi. Sündimus küll väheneb aga see eest inimeste eluiga suureneb jõudsalt. Aastaks 2050 lubatakse aga hoopis langust. Sündimus on nii palju vähenenud, et suremus saab sellest võitu. Rahvaarv hakkab siis tasapisi langema. Eks näis kas tähtsad riigimehed suudavad midagi selle vastu ette võtta. 2.2 Rahvastiku paiknemine 73% sveitslasi elavad linnades. Ülejäänud 27% sveitslasi elavad linnadest väljaspool. Linnas töödatakse eelkõige teenindavas majnussektoris. Need kes elavad linnast
1995 17,975,634 2000 19,053,186 2005 20,232,346 2010 21,515,754 2015 22,751,014 2020 23,938,599 2025 25,053,669 Kasvutempo ei ole väga muutunud. Alates 1950. aastast on Austraalia rahvaarv tasapisi ja üsna stabiilselt kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra.. Rahvastik hakkab kiiremini kasvama, 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba üle 29 000 000 inimese. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv () arv () iive () kasv (%) () üldarv Austraalia 270351 12,3 152788 6,9 0.53 1,13 6 131000
(IDB, 2011) Võrreldes teiste maailma riikidega asub ta rahvaarvu kasvutempo poolest 145. kohal. Sarnane on kasvutempo veel Bermuudas (0,59) ja Tais (0,57). Võrreldes riigiga, mis asub kasvutempo poolest esimesel kohal - Zimbabwe, on vahe Hispaaniaga 3,74. (CIA, 2011) Rahvaarvu kasvu põhjuseks võib olla see, et sündimuse üldkordaja on kõrgm kuni aastani 2017, kui suremuse üldkordaja. Hoolimata sellest, et peale aastat 2017 ja edaspidi ennustatakse, et suremus on suurem kui sündimus on rahvaarv ikka kasvanud. See võib olla näiteks sellepärast, et lapsi naise kohta näitaja kasvab vaikselt. Arvan, et põhjus võib olla ka selles, et oodatav eluiga Hispaanias on suhteliselt kõrge, keskeltläbi 81 eluaastat. Inimesed ei sure nii kiiresti ära ja samal ajal ka sünnib neid. Maailma riikide hulgas asub Hispaania oodatava eluea alusel 14. kohal. Sarnane on see näitaja veel Prantsusmaal ja Sveitsis. Kõige kõrgemal kohal asub Monaco, kus oodatav eluiga on 89 aasta
Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2014 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Üldandmed 1.2 Geograafiline asend 1.3 Huvitavaid fakte 2. RAHVASTIKU ANALÜÜS 2.1 Rahvaarvu muutumine 2.2Rahvastiku paiknemine 2.3 Soolis-vanuseline koosseis 2.3.1 Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotuvus. 2.3.2 Sündimuse ja suremuse näitajad, sh väikelaste suremus + loomulik iive 2.3.3 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused 2.3.4 Rahvastikupüramiidi analüüs 2.4 Linnastumine 1.1 Üldandmed Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo) pindala on 9 640 821 km² ja selle pealinnaks on Peking, kus rahvaarv 2007a seisuga on 7 072 000 inimest, kuid rahvaarv üleüldiselt Hiinas on 2010a seisuga 1 339 724 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 139 inimest/km² kohta
Kuid Ida-Saksamaal on kõige tihedamini asustatud Berliin, kus võib rahvasiku tihedus ulatutda üle 1000 inimese/ km². Saksamaal elab 74% kogu riigi rahvastikus linnades. 2007-2010 aasta perioodil on olnud see protsent muutumatu. 3. Analüüsige riigi rahvaarvu muutumist ajavahemikul 19502025. Rahvaarv Joonis2: Saksamaa rahvvaarvu muutus 1950-2025 perioodil Allikas: Census Saksamaa rahvaarv on 1950-2025 aastatel olnud suhteliselt stabiilne. Väiksed tõusud olid 1970.ndal ja 1990.ndatel, kui nõukogude liit lagunes ning inimesed tulid oma kodumaale tagasi. Arvatakse, et tulevastel aastatel on oodata väikest langust. Kasvutempo oli 1995-2005 aastatel positiivne ning alates 2005.aastast kuni 2012 on kasvutempo olnud negatiivne -0.2. Oodatakse, et 2025.aastani on kasvutempo jätkuvalt negatiivne -0.3. 4
Hispaania rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive.
Umbes 2020. aastal muutus rahvaarvu kasv väga aeglaseks. b) Kasvutempo 2014. aastani on positiivne, kuigi iga aastaga on tempo väiksemaks muutnud. Kui 1914. aastal oli kasvutempo 3%, siis 2014. aastal 0,85%. c) Käesolevast aastast 2025. aastani muutub kasvutempo veelgi väiksemaks. Ennustatavalt 0,6%-ni. Joonis 2. Brasiilia rahvaarvu muutus Allikas: Population Pyramid of the World from 1950 to 2100 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. b) Brasiilias on sündimus natuke väiksem kui Lõuna-Ameerikas. Rändesaldo on palju suurem kui mujal Lõuna-Ameerikas. Loomulik iive ning rahvaarvu muutus on samuti mitu korda kõrgemad. Imikusuremus on palju kõrgem ja oodatav eluiga madalam kui mujal Lõuna-Ameerikas. Suremus ning rahvaarvu kasv on nii riigis kui ka regioonis sarnased. c) Rahvaarv kasvab sel juhul, kui sündimus on suurem suremusest. Brasiilias on see nii, järelikult rahvaarv kasvab. Rahvaarvu kasvu põhjustab ka suremuse langus ja eluea kasv
mõjutab selle piirkonna suurt asustustihedust. Linnad Ulaanbaatar ja Erdenet on ainsad Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2013 1 piirkonnad, kus asutus on tihedam maailma keskmisest või ligilähedane maailma keskmisele. 70% Mongoolia rahvastikust elab linnades, viimaste aastate jooksul on linnastumine Mongoolias kasvanud. 3. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950–2025 Mongoolia rahvastik on aastatel 1950-2025 jõudsalt kasvanud, kuni 1990.ndateni oli rahvaarvu kasv aasta aastalt aina suurem. Nõukogude Liidu lõpuga lakkas ka rahvaarv nii kiiresti kasvamast, kuid on sellest ajast saati siiski pidevalt pisut suurenenud. Praegu hakkab Mongoolia rahvastik jõudma demograafilise plahvatuse lõppu. Umbes aastal 2050 peaks seal ennustuse põhiselt algama rahvastiku vananemine. Selleks ajaks on rahvastikuarv kasvanud umbes 3,5-4 miljonini. Joonis 2
Lääneosa on küllaltki mägine ning elutingimused on ebasoodsamad, sellest tulenevalt on ka asustatus väike. Tihedam asustatus on seal ainult suurlinnades nagu Denver ja El Paso. 3. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELISE KOOSSEIS Joonis 3. USA rahvastikupüramiid 2010 0-14 aastased: 20.2% (mehed- 31,369,127/ naised- 30,305,704) 15-64 aastased: 57% (mehed- 102,665,043/ naised- 103,129,321) üle 65 aastased: 12,8% (mehed- 16,901,232/ naised- 22,571,696) USA on kaasaegne rahvastiku tüüp, kuna sündimus ja suremus on küllaltki madal ning rahvaarvu kasv väheneb stabiilselt. Vanurite osakaal on üsnagi suur ning laste osatähtsus on vähenenud. USA rahvastiku vanuseline koosseis meenutab väga lähedalt Eesti rahvastiku vanuselist koosseisu. Keskmine eluiga: kokku: 78,14 a mehed: 75,29 a naised: 81,13 a Need näitajad on maailma keskmisest (66 a) tublisti kõrgem, kuid sellegipoolest vaatamata kõrgele meditsiini arengutasemele võrreldes muude arenenud riikidega veel arenguruumi
Cooperation) liige aastat 1993. (APEC, 2009) Mehhiko kuulub Rahvusvahelisse Valuutafondi (IMF-International Monetary Fund). (IMF,2009) Mehhiko ei kuulu Kagu-Aasia maade assotsiastiooni (ASEAN- The Association of Southeast Asian Nations) liikmete hulka. (ASEAN, 2009) Mehhiko on MERCOSUR'is vaatleja kohal. (Mercosur, 2009) Mehhiko ei kuulu Euroopa Liitu. (Euroopa Liit, 2009) Rahvaarv: Mehhikos elab 111 211 789 inimest, mis teeb Mehhikost suurriigi. (Mehhiko rahvastik, 2009). Mehhiko rahvavarv oli aastal 1990 oli umbes 17 miljonit. Järgmise kümne aasta jooksul kasvas rahvaarv umbes 1 miljoni võrra ning peale seda toimus väikene langus. Peale aastat 1921 on Mehhiko rahvaarv stabiilselt kasvanud iga aasta umbes 10-15 miljoni inimese võrra. Mehhiko rahvastiku tihedus on 53.3 inimest/km² ja ta asub maailmas 120 kohal. Naaberriigi Ameerika Ühendriigi rahvastiku tihedus jääb Mehhiko omale alla. Ühendriikide rahvastiku
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · WBG ehk World Bank Group ja kõik selle alamorganisatsioonid · G-20 ehk Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp · Mercosur ehk Southern Common Market · WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Argentinas asub Trapiche kompanii, mis toodab veine ja neid eksporditakse üle maailma. Tuntumad veini tüübid on Cabernet, Malbec, Sauvignon ja Chardonnay. 5. RAHVASTIK Argentinas elab 42 192 494 inimest. Rahvastiku tihedus on 15,17 in/km2. Võrreldes naaberriikidega on see vahepealne. Tsiilis elab 23,0 in/km2, Boliivias 9,0 in/km2, Paraguay's 14,2 in/km2, Brasiilias 22 in/km2 ja Uruguay's 18,65 in/km2. Graafikul on näha Argentina rahvaarvu muutumist aastatel 1960 kuni 2010. Rahvastiku hulk on tõusnud aastate jooksul enam vähem ühtlaselt, keskmiselt 1,036% aastas, kuid viimastel aastatel on hakanud iive langema. Rahvastiku kasv on olnud üks madalamaid
Vaesuse indeks 0,006 (%) Puuduse intensiivsus 38,5 JÄTKUSUUTLIKKUS Süsinikdioksiidi heitmed inimese kohta 4.3 (tonni) Kaitsealused piirkonnad maismaal 19,6 (%) SOOLISED NÄITAJAD Keskharidus (naiste-meeste suhe) 0.8 Nooruki sündimuskordaja (sündide arv 37,3 1000 naise kohta vanuses 15-19) Aktsiad parlamendis 0,2 Emade suremus suhe 48,0 Soolise ebavõrdsuse indeks 0,536 INIMESTE TURVALISUS Töötuse määr 1.4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid
wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2 3 Rahvaarvu muutumine 4
rahvaarv nii madalal 1970. keskel. Aastas sünnib 1000 inimese kohta 8,72 ja sureb 10,4 inimest. Loomulik iive on -1,68 . Rändesaldo on 2,06 migranti 1000 inimese kohta. Koguiibe kordaja 1000 inimese kohta on 0,38. See näitab, et rahvaarv kasvab riigis tänu immigratsioonile. Sündide arvult 1000 inimese kohta asutakse maailmas 216. kohal. Euroopa keskmine sündimuse üldkordaja on 10 ehk lähedane Itaalia omale. Sündimuse üldkordaja maailmas on aga 21. Sellega võrreldes on Itaalia sündimus madal nagu teistelgi infoühiskonna riikidel. Surmade arvuga ollakse kahjuks kõrgel 59. kohal. Euroopa keskmine suremuse üldkordaja on 11 ja maailmas 9. Itaalia suremus on natuke madalam kui Euroopa keskmine, kuid pisut kõrgem maailma suremuse üldkordajast. Need vahed on väikesed ja üldiselt võib öelda, et Itaalia suremuse üldkordaja on madal nagu arenenud riigile kohane. Selle peamiseks põhjuseks on arenenud meditsiin, mis võimaldab ravida rohkem haigusi,
Sveits asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos. Tema naaberriigid on: põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Lichtenstein. Merepiiri Sveitsil ei ole. Sveits asub 45 ja 48 põhjalaiuskraadi ja 6 ja 11 idapikkuskraadi vahel. Pealinna Berni geograafilised koordinaadid on 46°57 N, 7°27 E. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne). Pinnamood Sveits on väga mägine riik. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid, Juura mäestik on noor kurdmäestik. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Sveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu
võime ühendada ühise siduva joonega , mis on nad nii tihedalt asustatuks teinud . Kõik need linnad on tugeva ajaloolise väärtusega ning on seetõttu ka turismidele meelispaikadeks . Samuti on need kõik ka tihedamini asustatud , kui teised Rootsi linnad sest nendes asuvad suuremad haridus-, kultuuri- ja teadusasutused . vaata kaarti 1 Kaart 1 Rootsi rahvastiku tiheduse kaart 2000 aastal 3. LOOMULIK ja MEHAANILINE IIVE Rootsis on sündimus 10.18 promilli. Suremus seevastu , aga 10,2 promilli . Seega võime arvutada , et loomulik iive on nullilähedane ehk 0.02 promilli (6) . Sündimus on maailmas 188 ndal kohal. Võrreldes Nigeeriaga ,kus on sündimus 50.54 promilli . Kuid see , et nigeerias on sünde nii palju ei näita , et rahvaarv kasvab väga kiiresti , vaid seda , et tegu on arengumaaga ning , et Nigeeria on demograafilise plahvatuse etapis . Nimelt on Rootsi just seetõttu , et tegemist on arenenud maaga , väikesema sündimusega , kui Nigeeria
aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab
Alates 1975. aastast kuni 1985.ndani on riigis populatsioon vaikselt alanenud. 1985 aastast alates on aga populatsioon uuesti kasvanud. Saksamaa rahvaarv on 82 060 000. Umbes 92% moodustavad sakslased. Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Kõige rohkem on türklasi, teisel kohal on põgenikud Jugoslaaviast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga, nullkasv. Liinades elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin, suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.). Rahvastiku keskmine tihedus 230 in/km2 on Euroopa suurimaid. · Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: 1
Tšiili, Peruu, Ecuador ja Boliivia. Inimese kohta on SKT suurim Tšiilis, madalam on Colombias, Peruus, Ecuadoris ja Boliivias. (The World Factbook, 2016) Inimarengu indeksi poolest kuuluvad Andide riigid üldiselt kõrge arengutasemega riikide hulka, väga kõrge arengutasemega on Tšiili ning keskmise arengutasemega Boliivia (List of Latin American countries by Human Development Index, 2016). 5 3. Rahvastik ja asustus Keeruline on öelda, kui palju elab täpselt Andides inimesi. Küll aga on Andides mitmeid suuri linnu ja kolmandik kõigist Lõuna-Ameerika inimestest elab Andides (Andes, 2016). Rahvaarv on languses, sest laste arv naise kohta on pidevalt vähenenud. Kui 1960. aastatel saadi selles piirkonnas veel keskmiselt 6-7 last naise kohta, siis eeldatavalt on 2060. aastaks see number langenud juba alla 2 lapse (vt Joonis 2). Rahvaarvu püsimiseks on aga
majanduse neljas jõud. Energiasõltuvuse tase : 49 %Esmase energia tarbimine on 253,6 miljonit nafta-ekvivalenti tonni kohta. Elektri puhastoodang on 509 miljardit kWh, millest 76% on tuumaenergia. Prantsusmaa on üks maailma suurimaid tuumaenerga tootjaid. Praegu on elektri tarbimine inimese kohta Prantsusmaal ligi veerandi jagu kõrgem kui näiteks Itaalias ning 15% kõrgem kui EL(Euroopa Liit) olevate riikide keskmine. Sündivus 1000 elaniku kohta(2007) on 12,91 ja suremus 8,9.Keskmine eluiga(2007) meestel on 77,5 aastat ja naistel 84,4 aastat.Kirjaoskajaid kogu rahvastikust on 99%,.Sotsiaalsetest näitajetest näiteks arste on prantsusmaal 1000 elaniku kohta 1,98 ja interneti kasutajaid 1000 elaniku kohta 483,653. 9 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 3.1.Prantsusmaa kuulub järgmistesse organisatsioonidesse:EL(Euroopa
Liidukantsler Angela Merkel Iseseisvus 843 SKT 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta 33 023 USD Rahaühikeuro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, Saksamaale kuulub ka osa Alpidest. Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)): Alam-Saksi (Niedersachsen) Pealinn: Hannover (9) Baden-Württemberg (1) Pealinn: Stuttgart Baieri (Bayern) (2) Pealinn: München Berliin (Berlin) (3)
Kanada ja Mehhiko on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud Ameerika Ühendriikidele ohtlikud. Järjest tähtsamaks muutuvad lääneranniku sadamad, mille kaudu peetakse ühendust paljude Vaikse ja India ookeani maadega. Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu ,,välja veninud". Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari, näiteks Hawaii saared. Looduslikud tingimused USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja-lõuna suunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Atlandi ja Mehhiko lahe
2.1 Arengutasemenäitajad Majanduse harukoosluselt ja monopoliseerituselt sarnaneb ta teiste kõrgetasemeliste suurriikidega, kuid jääb neist maha rahvatulu suuruselt 1 elaniku kohta, põllumajanduse intensiivsuse ja masinatööstuse kõrgtehnoloogia poolest Koht ÜRO inimarengu indeksi järgi 21. ÜRO inimarengu indeks 0,916 SKT elaniku kohta (USD) 29 000 Sündimus 0,9 % Suremus 1,0 % Imiku suremus 0,6 % Kirjaoskus 98,5 % . 8 Vähemalt keskhariduse omandanute osatähtsus 20-24 aastaste hulgas. Kvartaliandmete aastakeskmine.
Alla 15- aastaste osatähtsus on 20,7 %, 15-65 aastaseid 66,5% ning üle 65- aastaseid 12,8%. Kõige enam ongi tööealisi inimesi. Alla 15- aastaseid lapsi on rohkem kui vanureid. Mõnes kohas on ka tühimikud. Need olid põhjustatud 1980ndate suurest majanduskriisist, mis oli omakorda põhjustatud naftakriisist. Uus- Meremaa kuulub demograafilise ülemineku kaasaegsesse rahvastiku tüüpi, sest tööealisi on üle poole riigi elanikkonnast, lapsi alla 25%. Suremus jääb 10 piiridesse. 6.Energiamajandus Vaatamata suhteliselt väikesele rahvaarvule ja rohketele loodusressurssidele, on Uus- Meremaa puhas energia sissevedaja. Energia tähtsus seisneb naftasaaduste kujul. Umbes 30% põhienergiast tuleb taastuvatest energiaallikatest. Uus-Meremaa energia tarbimine on 4.53 energiaühikut kapitali kohta, pisut vähem kui OECD keskmine 4,67. Uus-Meremaa on üks 13 OECD riigist, mis ei kasuta tuumaelektrijaamu. [6]
Brasiilia naaberriigid, kellest brasiilia rahvastikutihedus on väiksem : Colombia rahvastiku tihedus on 36,6 in./km² Venezuela rahvastiku tihedus on 27 in/km² Brasiilia soolis-vanuseline koosseis : Aasta 2010 andmete põhjal on- Lapsi (alla 15 aastased) 44 000 000, mis moodustab 22% rahvastikust Tööealisi (15-65 aastased) 137 000 000, mis moodustab 70% rahvastikust Vanemaealisi (üle 65 aastased) 16 000 000, mis moodustab 8% rahvastikust Brasiilia rahvastik vananeb. Kui 2005 aastal oli vanemaealisi 16 000 000, siis juba aastal 2009 oli vanemaealisi 21 000 000. Meeste keskmine eluiga on 27, 1 ja naiste keskmine eluiga on 28,9. Järgnev graafik näitab, mida on ennustatud Brasiilia rahvastiku kohta aastal 2050. Brasiilia iive on 1,1-2. See on positiivne, kuna sündimus on 21 ja suremus on 6. Suremus kahaneb. Väikelaste suremus suureneb. Sündimus on viimasel ajal suurenenud. Kuid aastaks 2050 see väheneb.
Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud katoliiklased on katoliku kiriku positsiooni tugevdanud. Judaism oli pea olematu 19. sajandini, mil juudid jälle riiki lubati. Praegu on Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne inkvisitsioonimoodustasid juudid 8% elanikkonnast. Haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja
annaabi.ee 
