+ Br Br Br + Br- Br Alkeenide omadused · Vesinikhalogeniidi liitumine: CH3-CH=CH2 + HBr CH3CHBrCH3 · See reaktsioon kulgeb halogeenimisega sama mehhanismi järgi. Elektrofiiliks, mis algselt kaksiksidemele liitub, on siin prooton. Ebasümmeetriliste molekulide korral toimub liitumine Markovnikovi reegli järgi vesinik liitub enam hüdrogeenitud süsinikuga. Hüperkonjugatsioon · Hüperkonjugatsioon on resonantsi üks vorme. · Toodud hüperkonjugatsioon, kus osaleb katioon, kannab positiivse hüperkonjugatsiooni nime ja on oluline ennekõike karbokatioonide osalusel toimuvates reaktsioonides. · Tuntakse ka negatiivset hüperkonjugatsiooni, kus osaleb negatiivse laenguga ioon ja mittepolaarset hüperkonjugatsiooni, kus osaleb radikaal.
b) HCl -> H2C = CH2 + HCl -> CH3CH2Cl c) H2O -> H2C = CH2 + H2O -> CH3CH2OH 3) Hüdrogeenimine H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 4) Võivad oksüdeerida (KMnO4 toimel) diool aldehüüd NB! H2 ühinemine hüdrogeenimine, H2 eemaldumine dehüdrogeenimine. CH3CH3 -> H2C = CH2 + H2 Markovnikovi reegel : H2 liitub alkaanide molekuli selle C'ga mis on enam hüdrogeniseeritud st mille ümber on rohkem H'sid. Füüsikalised omadused: eteen värvuseta, vees vähe lahustuv, iseloomulik lõhn, narkootilise toimega, u.õhu raskuseda, gaas Kasutamine:polümeeride valmistamisel(kile, plastik), C2H2 puuviljade valmimise kiirendamiseks
· Tetraeedriline süsinik · Süsiniku valentsolekud · HONC-i reegel · Konformatsioon · Molekuli-ja struktuuri valemite koostamine 2) ALKAANID · Homoloogiline rida · Alifaatsed-ja tsüklilised alkaanid · Alkaanide nomenklatuur ja valemite koostamine · Isomeeria ja isomeerid · Keemilised omadused ja saamine 3) ALKEENID JA ALKÜÜNID · Homoloogiline rida ja nomenklatuur · Sigma-ja pi sidemed · Keemilised omadused · Markovnikovi reegel 4) AREENID · Benseeni molekuli struktuur (A.Kekule) · Füüsikalised ja keemilised omadused · Homoloogiline rida · Ketoonid 5) ALKOHOLID · Glükoolid ja glütseroolid · Nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused · Saamine · Ehitus ja struktuur · Valemite tuletamine 6) FENOOLID · Molekuli ehitus · Füüsikalised ja keemilised omadused · Fenooli ühendid 7) ALDEHÜÜDID · Homoloogiline rida ja nomenklatuur
sulamistemp. vheneb molekulmassi kasvuga. 3)on hdrofoobsed ained-seetttu ei lahustu vees.4)alkeenid on lhnavad ained.5)sulamis-ja keemistemp. on alkeenidel tavaliselt madalamad, kui neile vastavatel alkaanidel. Alkaanide keemilised omadused:1)alkeenidel on iseloomulikud liitumisreaktsioonid. plemine e. oksdeerumine /alkeenil on tahvav leek alkaanil mitte/ CH2=CH2+2CO2+2H2O 2) reageerimine halogeenidega CH3CH=CHCH3+Cl2- >CH3CHClCHClCH3 3)reageerimine vesinikhalogeniididega.(toimub markovnikovi reegel/reegli alusel) !vesinikhalogeniidi liitmisel liitub vesinik mitmiksideme juures selle ssiniku aatomiga mille juures on rohkem vesiniku aatomeid. Halogeen aga liitub ssiniku aatomiga kus on vhem vesinikuaatomeid. CH2=CHCH3+HCl->CH3CHClCH3 4)hdrogeenimine CH2=CH2+H2->CH3CH3 5)hdraatumine CH2=CHCH3+H2O->CH3CH(OH)CH3 6)polmerisatsioon nCH2=CH2->[-CH2-CH2-]n (n arv korda pannakse ksteisele otsa) Thtsamad hendid: Eteen Terpeen Korotinoidid,karateen
Kaksiksidemes olevatel elektronidel on kõrgem energia kui üksiksideme elektronidel Seetõttu on kaksikside nõrgem kui üksikside, mis põhjustabki alkeenide suurema keemilise aktiivsuse kui alkaanidel. Oksüdeerumine 1)Täielik põlemine CH2 = CH2 + 3O2 2CO2 + 2H20 2)Mittetäielik põlemine C5H12+7O24CO2+6H2O+C (C seal lõpus on tahm) Küllastumata ühenditele iseloomulikke reaktsioone: 1) Vesinikhalogeniidi liitumine (Markovnikovi reegel). CH3 -- CH = CH2 + HBr CH3 -- CH -- CH3 | Br 2) Vee liitumine (Markovnikovi reegel). CH3 -- CH = CH2 + H2O CH3 -- CH -- CH3 | OH Makrovnikovi reegel: Selle reegli kohaselt liitub vesinikhalogeniidist pärinev vesinikioon alkeeni kaksiksideme juures oleva selle süsiniku aatomiga, millel on rohkem vesinikuaatomeid ning halogeniidioon liitub selle kaksiksideme juures oleva süsiniku aatomiga, millel on vähem vesiniku aatomeid. 3) Halogeeni liitumine.
• Alkeenid ja alküünid on küllastumata, σ- sidemele ka üks või kaks π-sidet. • Alkeenid – süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CH–CH3 (propeen) • Alküünid – süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH ≡ C– CH3 (propüün) • π-side on palju nõrgem kui σ-side => alkeenid ja alküünid on väga reaktsioonivõimelised. Keemilised omadused • Kaksik või kolmikside on nukleofiilne tsenter. • Markovnikovi reegel – elektrofiilne osake (nt H +) ühineb enam hüdrogeenitud (seal kus on rohkem vesinikku) süsiniku aatomiga, ning nukleofiilne (nt Cl ) osake ühineb vähem hüdrogeenitud süsiniku aatomiga. Küllastumata ühenditele iseloomulikke reaktsioone • 1) Vesinikhalogeniidi liitumine (Markovnikovi reegel) • 2) Vee liitumine (Markovnikovi reegel) • 3) Halogeeni liitumine • 4) Oksüdeerumine (vastavalt temperatuurile
Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas.Ainult piisideme elektronpilved ulatuvad sellest tasandist väljapoole. Kolmikside on o-side + kaks pii sidet. Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad ühel sirgel, seda süsinikku nim lineaarseks. Markovnikov- Kuulus vene professor, kes elas aastatel 25.aug 1812-18 veebruar 1880(suri Peterburis).Teda tuntakse ta reegli järgi, ehk Markovnikovi reegli järgi, mis kõlab järgmiselt: ,,Küllastumata ühendi liitumisel vesinikhalogeenidega liitub vesinik enam hüdrogeenitud süsiniku aatomiga". Trans-isomeeria-esimeses molekolis on kaksiksideme juures asuvad asendajad (metüülrühmad) teine teisel pool kaksiksidet. Sellist isomeeri nim trans-isomeeriks. Paremapoolses isomeeris paiknevad metüülrühmad ühel pool kaksiksidet ja seda vorvi nim cis-isomeeriks. Cis-transi
Alkeenide ahelad pole seetõttu nii paindlikud konformatsiooni muutmiseks. Ahelad ei saa üksteisele piisavalt läheneda. Madalam sulamistemp. Alkeenide erinevus alkaanidest tuleneb ka sellest, et kaksikside (-side) põhjustab negatiivse laengu koondumise sidemele, st nukelofiilset tsentrit, mida saab atakeerida elektrofiil. Alkeenidele on omased elektrofiilsed liitumisreaktsioonid kaksiksidemele, kus -sideme asemel moodustub kaks -sidet. (Markovnikovi reegel, ebasümmeetrilise korral). Alküünid C-C side on kolmekordne. Alküünidele on alkeenidega sarnaselt omased liitumisreakstioonid kordsele sidemele: H2 liitumine ehk hüdrigeenimine; halogeenimine; vesinikhalogeniidi liitumine; vee molekuli liitumine ehk hüdratsioon. Areenid areenid ehk aromaatsed süsivesinikud, sisaldavad vähemalt 1 benseenituuma. Areenid võivad sisaldada lisaks eraldi paiknevatele benseenituumadele ka kondenseeritud
Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C3H6 + 9/2 O2 = 3CO2 + 3H2O teda saab oksüdeerida vastavaks ketooniks (propanoon) C3H6 + 1/2 O2 = CH3-CO-CH3 või propaanhappeks C3H6 + O2 = C2H5COOH Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C3H6 + H2 = C3H8 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - propaan C3H6 + H2 = C3H8 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile ja saaduseks on põhiliselt 2-propanool H2C == CH -- CH3 + HOH CH3-CH(OH)-CH3 Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. propeen valastab broomivett · C3H6 + Br2 = C3H6Br2 täpsemalt CH3- CH=CH2 + Br2 CH3-CH2Br-CH2Br 1,2- dibromopropaan · C3H6 + HCl = C3H7Cl 2-bromopropaan.Täüsemalt CH2=CH-CH3 + HCl CH3- CHCl-CH3 Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile
Alkaanid: 1)+O2CO2+H2O 2)+[O]alkohol/ ketoon/ karb hape 3)+Hal 4)+ HNO3(nitreerimine)R-NO2 5)võib ära võtta H (Ru; Rh; Pd; Pt; ZnO; Cr2O toimel)alkeen Tsükloalkaanid: 1)+Cl2/ HNO3kloro-, nitrotsükloalkaanid. 2)+Hal/ Hal vesnikhape/ solfohae/ O2tsükl avamine ja lahtise ahelaga üh teke. Alkeenid: 1)+H2alkaanid 2)+H2Oalkohol 3)+Haogeenef liitumine haloheenühendid 4)+vesinikHalMarkovnikovi reegel! 5)põlemine 6)UV(hv) või perroxiidi juuresolekul mittepol lahustisanti markovnikovi reegel. 7)epoideerub vesinikperroxiidi või või perhappe toiml 8)dihüdroksüleeruvad KmnO4 leeliselise lahuse/ OsO4 toimel 9)KmnO4 happelises lahuses,CrO3, HNO3 toimel süsiniahl katkebketoonid/ karb happed 10) O3 Zn juureoslekulaldehüüd/ ketoon Alküünid: : 1)+Hhal/ HalMarkovnikovi r. 2)hüdraatimine(H2O) 3)taandamine H2ga 4)kasutades Li/Na vedelas NH3 võimalik saada trans alkeene 5)Kmno4 või O3 oksüdeerivad kolmiksidemeahel katkeb karb.happed.
2. 2-butüüniga liitub vesinik: CH3 C C CH3 + H2 CH3 CH = CH CH3 3. Vesinikhalogeniidide liitumine. Ühe vesinikhalogeniidi molekuli liitumisel moodustub monohalogenoalkaan. Teise vesinikhalogeniidi molekuli liitummisel moodustub dihalogenoalkaan: CH3 C C CH3 + 2HBr CH3 CH2 CBr2 CH3 4 Liitumine toimub Markovnikovi reegli kohaselt ja seetõttu on lõpp saadusteks ühendid, mis sisaldavad kahte halogeeni aatomit ühe süsinikuaatomi juures. 4. Katalüsaatorite (Pt, Pd, Ni) manulusel liitub 2-butüün ka vesinikuga. Katalüsaatorite lisamisel liituvad ka orgaanilised happed 2-butüüniga. 5. Veega liitub 2-butüün mitmesuguste katalüsaatroite toimel, eriti kergesti aga kahevalentse elavhõbeda soolade manulusel väävelhappelises lahuses. Peale veega liitumist, erinevate
Amiinid, alkoholid, karboksüülhapped annavad vesiniksidet nii omavahel kui veega. Aldehüüd, eeter ja ketoon annavad vesiniksidet ainult veega. Mida väiksem molekul, seda tihedamini saab neid kokku pakkida. Mida rohkem karboksüülrühmi 1C kohta, seda parem lahustuvus. Seda rohkem vesiniksidemeid saab moodustada. 3. Reaktsioonivõrrandid 1) Alkeenid alküünid Mida kõrgema energia side, seda lihtsam on neid lõhkuda. Markovnikovi reegel: vesinik läheb sinna, kus enne rohkem vesinikke on. Jälgida ainult neid, kus on kaksikside vahel. Alkeen + H2 > alkaan CH2=CH2 + H2> CH3CH3 CH2=CH-CH3 + HCl > CH3CHClCH3 CH2=CH-CH3 + Cl2> ClCH2CHClCH3 CH2=CH2 + H2O > CH3CH2OH CH2=CH-CH >(-H2) CH=-C-CH3 + H2 CH2=CH2 + 3O2 > 2CO2 + 2H2O 2) Karboksüülhapped reageerimine metalliga: 2RCOOH + 2Na > 2RCOONa + H2(up); 2RCOOH + Ca > (RCOO)2Ca +H2 (up) -''- metalliüksiidiga: 2RCOOH + ZnO > (RCOO)2Zn + H20
Orgaaniline keemia I Kontrolltöö 1 1. Erinevat tüüpi sidemed orgaanilistes ühendites Kovalentne mittepolaarne side ühine elektronpaar sidemel jaguneb mõlema tuuma vahel ühtlaselt. H· + ·H H-H (või Cl-Cl, Br-Br) Kovalentne polaarne side ühine elektronpaar on rohkem seotud ühe või teise tuumaga, st on nihutatud elektronegatiivsema aatomi suunas, seda märgitakse osalaengutega (+/). Nt. C-H, C-Cl Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi üldist võimet siduda endaga elektrone. Mida suurem on arvuliselt elektronegatiivsus, seda suurem on võime siduda ja hoida elektrone. Süsinik asub perioodilisustabelis keskel, tema elektronegatiivsus on keskmine. (see aatom, mille elektronegatiivsus on suurem, selle peal on delta miinus) Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis vasakult paremale ja alt üles. Iooniline side. Iooniline side moodustub eriliigiliste ...
sidet. Halogeenimine: CH2=CH2 + Br2 CH2Br-CH2Br Elektrofiil tekib siin halogeeni molekuli polarisatsiooni tulemusena. Teine halogeeniaatom liitub reeglina trans-asendisse. Vesinikhalogeniidi liitumine: CH3-CH=CH2 + HBr CH3CHBrCH3 See reaktsioon kulgeb halogeenimisega sama mehhanismi järgi. Elektrofiiliks, mis algselt kaksiksidemele liitub, on siin prooton. Ebasümmeetriliste molekulide korral toimub liitumine Markovnikovi reegli järgi vesinik liitub enam hüdrogeenitud süsinikuga. Vesinikhalogeniidide liitumine radikaalse mehhanismiga (peroksiidide toimel) kulgeb vastupidiselt Markovnikovi reeglile: CH3-CH=CH2 + HBr CH3CH2CH2Br Vee molekuli liitumine: CH3-CH=CH2 + H2O CH3CH(OH)CH3 See reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Mehhanism on sarnane vesinikhalogeniidi liitumisega. Ka produktide jaotus toimub samamoodi (Markovnikovi reegli järgi). Hüdrogeenimine: CH3-CH=CH2 + H2 CH3CH2CH3
Alkoholaatide hüdrolüüs. CH3CH2ONa + H2O ---> CH3CH2OCH2 + NaOH AMIINID Reageerivad hapetega ---> Ammooniumisoolad. CH3-NH2 + HCl ---> CH3NH3Cl Reageerivad halogeeniühenditega ---> Ammooniumisoolad. CH3-NH2 + CH3Cl ---> (CH3)2NH2Cl Kui tekkinud sool neutraliseerida, saame amiini. (CH3)2NH2Cl + NaOH ---> (CH3)2NH + NaCl + H2O ALKEENID (ja alküünid) Hüdrogeenimine ---> Alkaanid CH2=CH2 + H2 ---> CH3-CH3 Hüdraatimine ---> Alkohol. CH3-CH=CH2 + H2O ---> CH3-CH(OH)-CH3 (Markovnikovi reegel) Liituvad halogeenidega ---> Halogeeniühendid CH2=CH2 + Cl2 ---> CH2Cl-CH2Cl Liituvad vesinikhalogeniididega ---> Halogeeniühendid CH3-CH=CH2+ HCl ---> CH3-CHCl-CH3 (Markovnikovi reegel) Polümerisatsioon Oksüdeerumine: 1. Täielik põlemine CH2=CH2 + 3O2 ---> 2CO2 + 2H2O 2. Mittetäielik põlemine CH2=CH2 + 2O2 ---> C + CO2 + H2O ALDEHÜÜDID (ja ketoonid) R-OH ---O--> R'-CHO---O-->R'-COOH Oksüdeerumine karboksüülhappeks
palju kordseid sidemeid. · Näiteid: CH2 = CH -- CH2 -- CH3 but1een. CH2 = CH -- CH = CH -- CH3 penta 1,3dieen. CH C -- CH2 -- CH3 but1üün. CH2 = CH -- C C -- CH = CH -- CH3 heksa 1,5dieen3üün. CH2 = CH -- CH2 -- CH2 -- Cl 4klorobut1een. CH2 = CH -- CH = CH -- CH2 -- OH 5hüdroksüpenta 1,3dieen. 3. Keemilised omadused · Kaksik või kolmikside on nukleofiilne tsenter. · Markovnikovi reegel elektrofiilne osake (nt H + ) ühineb enam hüdrogeenitud (seal kus on rohkem vesinikku) süsiniku aatomiga, ning nukleofiilne (nt Cl ) osake ühineb vähem hüdrogeenitud (seal kus on vähem vesinikku) süsiniku aatomiga. · Küllastumata ühenditele iseloomulikke reaktsioone: 1) Vesinikhalogeniidi liitumine (Markovnikovi reegel). 18
palju kordseid sidemeid. · Näiteid: CH2 = CH -- CH2 -- CH3 but1een. CH2 = CH -- CH = CH -- CH3 penta 1,3dieen. CH C -- CH2 -- CH3 but1üün. CH2 = CH -- C C -- CH = CH -- CH3 heksa 1,5dieen3üün. CH2 = CH -- CH2 -- CH2 -- Cl 4klorobut1een. CH2 = CH -- CH = CH -- CH2 -- OH 5hüdroksüpenta 1,3dieen. 3. Keemilised omadused · Kaksik või kolmikside on nukleofiilne tsenter. · Markovnikovi reegel elektrofiilne osake (nt H + ) ühineb enam hüdrogeenitud (seal kus on rohkem vesinikku) süsiniku aatomiga, ning nukleofiilne (nt Cl ) osake ühineb vähem hüdrogeenitud (seal kus on vähem vesinikku) süsiniku aatomiga. · Küllastumata ühenditele iseloomulikke reaktsioone: 1) Vesinikhalogeniidi liitumine (Markovnikovi reegel). 18
palju kordseid sidemeid. · Näiteid: CH2 = CH -- CH2 -- CH3 but1een. CH2 = CH -- CH = CH -- CH3 penta 1,3dieen. CH C -- CH2 -- CH3 but1üün. CH2 = CH -- C C -- CH = CH -- CH3 heksa 1,5dieen3üün. CH2 = CH -- CH2 -- CH2 -- Cl 4klorobut1een. CH2 = CH -- CH = CH -- CH2 -- OH 5hüdroksüpenta 1,3dieen. 3. Keemilised omadused · Kaksik või kolmikside on nukleofiilne tsenter. · Markovnikovi reegel elektrofiilne osake (nt H + ) ühineb enam hüdrogeenitud (seal kus on rohkem vesinikku) süsiniku aatomiga, ning nukleofiilne (nt Cl ) osake ühineb vähem hüdrogeenitud (seal kus on vähem vesinikku) süsiniku aatomiga. · Küllastumata ühenditele iseloomulikke reaktsioone: 1) Vesinikhalogeniidi liitumine (Markovnikovi reegel). 18
(but-1,3-dieen) vesi ja nad võivad ka polümeeruda. Vesinik kaksik- liitub selle süsiniku juurde, kus enne oli Kaks planaarset sp2 sidet) Laboratoorselt saad.: rohkem vesinikke(Markovnikovi reegel). süsinikku on seotud lisaks CHCH C2H5OH CH2=CH2+H2O 1.) liitumine HCl-ga: -sidemele ka -sidemega Etüün (üks CaC2+H2OCa(OH)2+C2H2
Hüdrogeenimisel (liitumisel vesinikuga ) katalüsaatori(Ni, Pt) manulusel moodustuvad alkaanid. c. Vesinikhalogeniididega liitumisel moodustuvad alkaani halogeenderivaadid.(nt kloroetaan) d. Katalüsaatorite (H2SO4) manulusel reageerivad alkeenid veega, hüdrateeruvad , moodustades alkohole.elektrofiiliks on kaksiksidemele liituv prooton. Ebasümmeetriliste molekulide korral liitub vesinik enam hüdrogeenitud süsinikuga (markovnikovi reegel). Kui vanemad grupid on ühel ja samal pool kaksiksidet, on tegemist Z isomeeriga(zusammen) ja eri pooltel, siis E isomeeriga. C-H sidemete hüperkonjugatsioonist karbkatiooni vaba orbitaaliga sõltub karbkatioonide stabiilsus, võimalik on hüdriidnihe ja metüülnihe o Kaksiksideme määramiseks segus kasutatakse Br2 Reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsiooniga.
Elektrofiilse asendusreaktsiooni korral: Elektrofiil on ründav osake Elektrofiil ründab nukleofiilset reaktsioonitsentrit Lahkuv rühm eraldub elektrofiilina Markovnikovi reegel · Alkaanid on keemiliselt vähereaktiivsed, kuna süsinik-süsinik ja Ühinemisreaktsioonil liitub süsinik-vesinik sidemed on piisavalt stabiilsed. elektrofiilne osake (prooton) kordse sideme selle C-ga, millega on seotud · Alkaanidele on omased osküdeerimis- ja asendusreaktsioonid, mis
kindlakstegemisel. ) 2) Hüdrogeenimisel (liitumisel vesinikuga ) katalüsaatori(Ni, Pt) manulusel moodustuvad alkaanid. 3) Vesinikhalogeniididega liitumisel moodustuvad alkaani halogeenderivaadid.(nt kloroetaan) 4) Katalüsaatorite (H2SO4) manulusel reageerivad alkeenid veega, hüdrateeruvad , moodustades alkohole.elektrofiiliks on kaksiksidemele liituv prooton. Ebasümmeetriliste molekulide korral liitub vesinik enam hüdrogeenitud süsinikuga (markovnikovi reegel). 10. Aromaatsed ühendid. Benseen. Aromaatsed süsivesinikud ehk areenid on benseenituuma sisaldavad süsivesinikud. Lihtsaimaks areeniks on benseen C6H6. Jaotuvad ühetuumalisteks ja mitmetuumalisteks areenideks. Süstemaatiline nomenklatur käsitleb ainult ühte benseenituuma sisaldavad süsivesinikke benseeni derivaatidena. Aromaatsetes tuumades on tervet tsüklit hõlmav - elektronpilv. Aromaatsed tuumad on tasapinnalised (sisaldavad ainult sp2-olekus aatomeid).
Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C3H6 + 9/2 O2 = 3CO2 + 3H2O teda saab oksüdeerida vastavaks ketooniks (propanoon) C3H6 + 1/2 O2 = CH3-CO-CH3 või propaanhappeks C3H6 + O2 = C2H5COOH Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C3H6 + H2 = C3H8 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - propaan C3H6 + H2 = C3H8 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile ja saaduseks on põhiliselt 2-propanool H2C =CH - CH3 + HOH à CH3-CH(OH)-CH3 Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. propeen valastab broomivett · C3H6 + Br2 = C3H6Br2 täpsemalt CH3- CH=CH2 + Br2 à CH3-CH2Br-CH2Br 1,2-dibromopropaan · C3H6 + HCl = C3H7Cl 2-bromopropaan.Täüsemalt CH2=CH-CH3 + HCl à CH3-CHCl-CH3 Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile
Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C3H6 + 9/2 O2 = 3CO2 + 3H2O teda saab oksüdeerida vastavaks ketooniks (propanoon) C3H6 + 1/2 O2 = CH3-CO-CH3 või propaanhappeks C3H6 + O2 = C2H5COOH Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C3H6 + H2 = C3H8 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - propaan C3H6 + H2 = C3H8 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile ja saaduseks on põhiliselt 2-propanool H2C =CH - CH3 + HOH CH3-CH(OH)-CH3 Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. propeen valastab broomivett · C3H6 + Br2 = C3H6Br2 täpsemalt CH3- CH=CH2 + Br2 CH3-CH2Br-CH2Br 1,2-dibromopropaan · C3H6 + HCl = C3H7Cl 2-bromopropaan.Täüsemalt CH2=CH-CH3 + HCl CH3-CHCl-CH3 Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile
annaabi.ee 
