Mida saame loomadelt? Marita Laas Lammas Mida saame lambalt? § Liha § Rasv § Piim § Nahk § Vill Siga Mida saame sealt? § Nahk § Rasv § Liha § Sõnnik Lehm Mida saame lehmalt? § Piim § Liha § Sõnnik Siidiliblikas Mida saame siidiliblikalt? § Siidiniiti Mesilane Mida saame mesilaselt? § Mesi § Vaha § Mesilasmürk Põder Mida saame põdralt? § Nahk § Sarved § Liha Kana Mida saame kanalt? § Munad § Liha
Iseloomulik käitumine Kõndides vehkis kätega Naljaka olemusega Polnud rahul kui palju nõuti Sõnakuulelik Võtab kõike südamesse Muutus arukamaks Töö Töötas sulasena Töö oli ränkpikad tööpäevad Pidi töötama ka vihmaga Ilma vahepausideta Plaanis jääda aastaks Lollused Jõel ujuminetahtis ennast tõestada Poomise mõte Abielu Mariga Armusid kiusamise tagajärjel Pererahvas aitas korraldada abielu Kolisid sauna 2 lastJuku ja Kata Elu ilma Marita Peale Mari lahkumist, hakkas temas kahtlema Kutsus naist mitu korda tagasi Oli kurb, pettunud Saunatädi etteheited Saatus Vägivaldsed mõtted (Andrese jalahaav) Enesetapp Enesetapu pärast ei olnud kirikuisa nõus teda matma Tagasihoidlikud matused
Kuressaare Marita-Mary Taaler Saku Gümnaasium, 7b Kuressaare • Kuressaare is a town and a municipality on Saaremaa island in Estonia. It is te capital of Saare County and the westernmost town in Estonia. • The city, located at the Livonia Bay, has territory of about 15 sq.km and a population of about 15 000. • The city is situated on the coast of the Gulf of Riga. Kuressaare Kuressaare castle • Saaremaa Museum is one of the oldest (founded in 1865) and biggest museums in Estonia and is visited by 70-80 thousand people every year. • At the heart of the museum is an episcopal castle built during the 14th and 15th. Kuressaare castle History • Kuressaare first received its town charter in 1563 under the Danish rule. • Kuressaare first appeared on maps around 1154. Used literature • Wikipedia.org • Google.com • Estlandia.de •...
tantsunumbreid nii laulude taustale kui ka eraldi. Lisaks sellele sisaldas muusikal näitlejate dialooge. Pooleteist tunni vältel esinesid: näiteringid ,,Maski taga" ja ,,Meeleolu", tantsurühmad ,,Päikeselapsed", ,,Tantsuwägi", ,,Seltskond", ,,Uhkeste" ja ,,Ilodus", väikesed võimlejad, mudilaskoor, lastekoor, segakoor, noormeeste ansambel ,,Unistajad", tütarlasteansambel ning solistid Kaire Saar, Sander Promm, Fred Lausvee, Mariin Klemm, Kristi Virkoja. Peaosades mängisid Marita Kutsar ja Markko Sunni. Muusikal oli huvitav. Tore oli see, et näitlejad tegid ka kostüümivahetusi. Eriti lahe oli Karl Joosep Mandri naljakas laadajuhi kostüüm. Kahjuks ei olnud lava dekoreerimine just kõige parem, sest taust oli koguaeg ühesugune. Õnneks oli näidatud projektoriga ekraanile, millist sündmust või üritust hetkel olev stseen kajastab. Muusikalistest etteastetest meeldis mulle kõige rohkem Marie Vaigla laul ,,Oled olemas".
augustil 2006. 200 m jooks - 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. Praeguse meeste maailmarekordi omanik on Usain Bolt ajaga 19,19 ning naiste maailmarekordi omanik Florence Griffith-Joyner ajaga 21,34. Eesti rekordid kuuluvad Marek Niidule, aeg 20,43 ja Ksenija Baltale, aeg 23,05. 400 m jooks - 400 meetri jooks on kergejõustiku ala. Praeguste maailmarekordite omanikud on Michael Johnson, ajaga 43,18 ja Marita Koch, ajaga 47,6. Eesti rekordite omanikud on Marek Niit ajaga 45,74 ja Egle Uljas ajaga 51,91. Kõikidel distantsidel 100-400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. 800 m jooks - 800 m jooks on kergejõustiku ala. 800 m joostakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Praegused maailmarekordid kuuluvad David Lekuta Rudishale ja Jarmila Kratochvilovale, kelle ajad on 1.40,91 ja 1.53,28.
● Samuti on levinud veaks jooksukiiruse langus enne finišit. Finišijoon tuleb ületada ning seejärel võib alles peatuma hakata. MEHED 100m Usain Bolt 9.58 200m Usain Bolt 19.19 400m Wayde van Niekerk 43.03 NAISED 100m Florence Griffith Joyner 10.49 200m Florence Griffith Joyner 21.34 400m Marita Koch 47.60 Madalstardi asend https://www.youtube.com/watch?v=Drdm1WsRQwA Madalstardi tehnika video! Püstilähe KIIRUSE ARENDAMINE Kiiruse arendamise peamiseks vahendiks on võistlusharjutuse ja selle erinevate variatsioonide sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega.
Eesti Vabariigi taastamine Marita Kose 9d 1991. aasta jaanuarikriis 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt...
Seal määratakse sulle isegi isiklik personal. Aga kui tahad lemmikut kaasa võtta siis alates 2000 a. veebruarist toimib LääneEuroopas ühtne süsteem Pet Travel Scheme. Seal tehakse vajalikud vanktsiinid ning koer võib reisile asuda. Valmistasin selle kõne just sellepärast, et kõik teavad kui hea loom koer on ning ta on inimese ustav sõber jne. Aga osad ei tea paljudest asjadest mis koerale parem oleks. Seega loodan, et panite tähele ja saite aru mida ma rääkisin. Aitäh! Marita Kose 7D Kasutasin: Raamatuid: "Tunne oma koera" Dr. Bruce Fogle " Parim algus sinu kutsikale" Eric Hints
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp ALKOHOLID Keemia referaat õp. Ruth Pais Tallinn 2011 1. Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . .3 Mis on alkoholid?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2. Küllastumata alkoholid. . . . .
34 sekundit . Eesti rekord on 23.05 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta. 400m jooks : Pikim eri jooksuradadel joostav ja madalstardist algav jooksudistants. Jooksul on liigendatud start.Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas, naistele 1964 Tokyos Praegune meeste maaimarekord on püstitatud Michael Johnson poolt kelle ajaks oli 43,18 sekundit .Eesti rekord on 47,50 sekundit ja selle püstitas Martin Vihmann . Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Marita Koch poolt kelle ajaks oli 47,66 sekundit . Eesti rekord on 51,91 sekundit ja selle püstitas Egle Uljas. 800m jooks : Jooksu alustatakse stardipakkudeta. Esimene kurv joostakse eraldi radadel liigendatud stardiga ja edasi siirdutakse ühisele rajale.Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas, naistele 1960 Roomas Praegune meeste maaimarekord on püstitatud Michael Johnson poolt kelle ajaks oli 43,18 sekundit
4×1500 m teatejooks-14.38,8-Thomas Wessinghage, Harald Hudak, Michael Lederer, Karl Fleschen (Saksa FV), 17. august 1977 Köln Maantee teatejooks-1:57.06-Josephat Muchiri Ndambiri, Martin Irungu Mathathi, Daniel Muchunu Mwangi, Mekubo Mogusu, Onesmus Nyerre, John Kariuki (Kenya), 23. november 2005 Chiba Naised 100 m jooks-10,49- Florence Griffith-Joyner (USA), 16. juuli 1988 Indianapolis 200 m jooks-21,34- Florence Griffith-Joyner (USA), 29. september 1988 Seoul 400 m jooks-47,60-Marita Koch (Saksa DV), 6. oktoober 1985 Canberra 800 m jooks-1.53,28- Jarmila Kratochvílová (Tsehhoslovakkia), 26. juuli 1983 München 1000 m jooks-2.28,98- Svetlana Masterkova (Venemaa), 23. august 1996 Brüssel 1500 m jooks-3.50,46- Yunxia Qu (Hiina), 11. september 1983 Peking 1 miili jooks-4.12,56 - Svetlana Masterkova (Venemaa), 14. august 1996 Zürich 2000 m jooks-5.25,36- Sonia O'Sullivan (Iirimaa), 8. juuli 1994 Edinburgh 3000 m jooks-8.06,11- Wang Junxia (Hiina), 13
MATERJALITEHNOLOOGIA EKA 2009 Marita Lumi ehtekunst Kautsuk Objekt: Moosipurgikaane tihend. Tihendit iseloomustab peamiselt vastupidavus mitmesugustele mõjudele, aga ka paksus, värv jms. Peab loomult olema elastne ja kahe klaasi vahel, neid omavahel takistama hõõrdumast. Kuna pole ühtegi märget peal, millega täpselt tegu, siis mõtlen, et millega tegu, kas tegu on tõenäolisemalt naturaalse kautsukiga või tehislikult toodetud materjaliga
vastutasuks pakkus ta Tõnule piimamehe kohta. Tõnu muidugi nägi sellest oma elu võimalust ning võttis vaatamata Mari soovidele selle pakkumise vastu. Sel hetkel Tõnu ja Mari suhted halvenesid. Piimamehe töö oli Tõnu jaoks alguses väga raske, kuid lõpuks pakkus mehele siiski suurt rahuldust, ta oli väga uhke. Sisimas heitleb ta armukadedusega, on rahutu ja märkab, et Mari on ahvatlev noor naine, keda ta tegelikult väga igatseb. Tõnu soovib nüüd, et mõisnik peaks Marita läbi ajama, kuid on juba hilja. Tõnu mõistab, et on eksinud ja ilma armastuseta ei ole võimalik elada. Ta ei tunne rõõmu piimatalust, äri hakkab halvasti minema, ta hakkab iga päev kõrtsis käima ja viina jooma, mis saab mehele ühel külmal talveõhtul kõrtsist koju sõites saatuslikuks - ta külmub surnuks. Tõnu oli väga ahne mees ja tema ahnuse tagajärjel muutub ta veel vaesemaks. Peale seda kui kõik tema
Põltsamaa Ühisgümnaasium KÜTUSEELEMENDID Referaat Koostaja: Marita Kose 10A 2012 Sisukord Sisukord.....................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................3 Mis on kütuseelement?................................................................................................................4 Kuidas kütuseelement töötab?.......................................................................
korral, et ta sauna tagasi tuleks, kuid Mari vastas alati, et tal on kohustused Krõõda ees. Liikvele hakkasid kuulujutud, et Vargamäe Andres tahab Mari uueks perenaiseks ning need jutud ajasid Jussi endast välja. Ta otsustas rääkida Mariga viimane kord, enne kui ta midagi rumalat teeb. Mari vastas nagu alati. Seega sai Jussil kõrini Mari ootamisest ning eks tal hakkas ka natukene häbi nende kuulujuttude eest ja ta sooritas enesetapu Mari pärast. Vaene Juss, ei suutnud elada ilma Marita, ning tunnete külluses end üles poos. Armastus on lai mõiste ning ei ole alati mehe ja naise vahel, vaid inimese ja looma vaheline armastus võib olla ka väga tugev. Mitmete aastate möödudes, kui Marist sai Vargamäe uus perenaine, käis Orul karjas Riia, kes tassis oma kassi Millit igale poole kaasa nagu mängulooma. Tüdruk armastas oma kassi nii väga, et pistis ta kassi vahel leivakotti, silgu- ja võikarpide ning piimapudeligi juurde, kui leivakannikas juba otsa oli saanud.
keha suunas (lihaste suhtelise puhkuse faas). Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend “KOHTADELE!”, asend “VALMIS!”, ÄRATÕUGE ja KIIRENDUS (lähtekiirendus). Põhilised probleemid, mis jooksus võivad tekkida on vale kehaasend, ebastabiilne start ja vale tehnika. Lisa info paikneb Lisades. 1) Maailma rekord (kiirjooks-400 m) kuulub meeste kategoorias Michael Johnson (USA) tulemusega 43,18. Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Marita Kochile (Saksa DV) tulemusega 47,60. Eesti meeste rekord on 45,99, mille püstitas Marek Niit ja naiste rekord on 51,91, mille püstitas Egle Uljas. Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord 58.2 (Kaia Kiiroja) ja poiste rekord on 49.9 (Vello Lumi) 10 2)Maailma rekord (keskmaajooks-1500m) kuulub meeste kategoorias Hicham El Guerroujle (Maroko) tulemusega 3.26,00 . Naiste kategoorias kuulub
September-oktoober - Itaalia ründas Kreekat ja Egiptust, rünnak ebaõnnestus. 28. oktoober - Itaalia tungib kallale Kreekale. 9. detsember - Britid tungisid Põhja-Aafrikasse. 18. detsember - Hitler kinnitas plaani "Barbarossa" 1941 11. märts - USA Kongress volitas vastuvõetud seadusega (Lend-Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Aprill-mai - Saksamaa ja Itaalia väeosad tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse (operatsioon "Marita") . 18. aprill - Jugoslaavia lõplikult okupeeritud. 29. aprill - Mandri-Kreeka lõplikult okupeeritud. 10. mai - Rudolf Hess põgenes Sotimaale. 14. juuni - Massiline küüditamine Balti riikidest. 22. juuni - Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu ("Barbarossa plaan"). 26. juuni - Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda). 14. august - Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi
September-oktoober - Itaalia ründas Kreekat ja Egiptust, rünnak ebaõnnestus 9. detsember - Britid tungisid Põhja-Aafrikasse. 18. detsember - Hitler kinnitas plaani "Barbarossa" 1941 11. märts - USA Kongress volitas vastuvõetud seadusega (Lend-Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Aprill-mai - Saksamaa ja Itaalia väeosad tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse (operatsioon "Marita") . 10. mai - Rudolf Hess põgenes Sotimaale. 14 juuni - Massiline küüditamine Balti riikidest. 22. juuni - Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu ("Barbarossa plaan"). 26. juuni - Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda). 14. august - Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt. 8. september - Algas Leningradi blokaad. 2
1988 Joyner Florence 29. 200 m jooks 21,34 Griffith- USA Seoul september Joyner 1988 6. oktoober 400 m jooks 47.60 Marita Koch Saksa DV Canberra 1985 Jarmila 26. juuli 800 m jooks 1:53.28 Tsehhoslovakkia München Kratochvílová 1983 Svetlana 23. august 1000 m jooks 2
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 12.b klass STRESS JA SOTSIAALNE ÄREVUS Referaat Juhendaja: õpetaja Maret Kraas Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uurimise alla võetud stress ja sotisiaalne ärevus. Kogutud on info raamatutest ja internetis antud probleemide kohta. Välja on uuritud stressi mõiste, ajalooline taust kood teadlastega, kes tuvastasid selle haiguse. Vaadatud üle on stressi ja sotsiaalse ärevuse tekkepõhjused, sümptomid ning ravivõimalused. MIS ON STRESS? Stress on elu lahutamatu koostisosa. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav, sest stress võib olla väga kasulik. Selles saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli- kui pinge kasvab, kuid selle mahalaadimise võime mitte. Negatiivne stress on seisund, milles meile esitatavad nõudmised ja meie toimetuleku võime ei ole tasakaalus. (O'Hanlon 1998) AJALUGU Antoine de Sa...
sTallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 10. b klass ÄRKAMISAEG EESTIS Ajaloo referaat Juhendaja: Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord 1.Rahvusliku ärkamisaja algus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 1.1. Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2.Rahvusliku liikumise tegelased 19.sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.1. F.R.Kreutzwald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.2. J.V.Jannsen . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.3 J.Hurt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 ...
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp LAAMTEKTOONIKA Loodusteaduse referaat õp. Marko Häelm Tallinn 2011 1. Sisukord Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 3 1.Laamtektoonika avastamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 4 1.1. Pusklevad laamad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1.2.Avanevad ja sulguvad ookeanid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.3.Mandrite rännuteed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2. Maavärinad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . ....
omareeglitega, et on raske aimata ladina algupära. amphora>ampora>amber>ämber cucurbita> Kurbitz> kõrvits Ka oli võimuga seotud sõnavara, kooli, hariduse ja ususõnavara: 6 caesar > kaiser > keiser, kusjuures see sõna laenati teistkordselt vene keele kaudu caesar > tsaar schola > Schule > kool klaustrum > Kloister > klooster Veidi tuli ka balti keelte kaudu: marita (abielunaine)> leedu marti>mõrsja Suurim osa laene tuli aga 19.20. sajandil, kui kohalik keel tuli välja talupojakeele staatusest. 57. Selgitada põhjusi, miks oli just inglise keelel nii palju eeldusi võtta ladina keelelt üle rahvusvahelise suhtlus ja teaduskeele funktsioon. Tuua näiteid. Tänu varastele kokkupuudetele on inglise keelel pikem kogemus latinismide integreerimisega oma keelde. Tänapäeval on inglise keelel kõige avaram sõnavara
Teine massilisem laen tuli 15.-16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa
keele.Need kaubandus-ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega,
et on raske aimata ladina algupäras. Amphora
amphora>ampora>amber>ämber 12 cucurbita> Kurbitz> kõrvits Ka oli võimuga seotud sõnavara, kooli, hariduse ja ususõnavara: caesar > kaiser > keiser, kusjuures see sõna laenati teistkordselt vene keele kaudu caesar > tsaar schola > Schule > kool klaustrum > Kloister > klooster Veidi tuli ka balti keelte kaudu: marita (abielunaine)> leedu marti>mõrsja Suurim osa laene tuli aga 19.20. sajandil, kui kohalik keel tuli välja talupojakeele staatusest. 32. Miks on uusaja Euroopas tekkinud nii palju probleeme antiigi materiaalse pärandiga? Nimeta keerulisemaid juhtumeid ja materiaalse pärandi säilitamiseks loodud lahendusi/meetmeid. Antiigipärandi laialivedamine : intensiivistus renessansi ajal, muutus süsteemseks arheoloogiliste kaevamiste algusega Itaalias ja Kreekas 18
21. juuni Prantsusmaa kapituleerub Compiegne' II vaherahu suvi-sügis õhusõda Suurbritannia ja Saksamaa vahel 27. september Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmivad Kolmikpakti; hiljem liituvad sellega Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia ja Soome paralleelsõda (Itaalia katse vallutada Kreeka) -------------------------------------------------------------------------------- 1941 14 juuni Massiline küüditamine Balti riikidest aprill-mai Saksamaa ja Itaalia vallutavad Kreeka (op. "Marita") ja Jugoslaavia märts USA kongress võtab vastu lend-lease' seaduse 10. mai Rudolf Hess põgeneb ?otimaale 22. juuni algab Saksamaa-NL sõda (Barbarossa plaani ja Suure Isamaasõja algus) 14. august Atlandi harta (Churchilli ja Roosevelti poolt avaldatud deklaratsioon, milles sõnastasid natsliku Saksamaavastase sõja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted) 6. detsember Punaarmee vastupealetung Moskva all; algab Moskva lahing, mis lõpeb 1942.
2. Alates varauusaegsest inglise vel keelest hakati crux>Kreuz>rist ladina keelest lisaks sõnatüvedele angelus>engel>ingel laenama ka episcopus>Bischof>piiskop ees- ja järelliiteid. Produktiivsemad: claustrum>kloister>klooster multi-, intra poena>Pein>piin jne. (intraorbital, intracellular), retro-, NB! marita (abielunaine)> leedu sub-, supra-; marti>mõrsja. Produktiivsemad järelliited: -icus> -ic: · III laenukiht: internatsionalismid anaemic, (19.-20. sajand) 17 2. Nimisõnaartikkel ladina keeles 3.3.3.Ladina keel ja eesti keel puudub: sõna
realiseerumisele, garanteerides sellel juhul oma soo jätkamise. (Zenkevits, Naumov et al., 1981) 3.2.2.2. Cryptocotyle concava (Creplin 1825) (Trematoda, Digenea, Heterophyidae) Perekonda Heterophyidae kuuluvate trematoodide lôpp-peremehed on tavaliselt kalatoidulised linnud; kalu nakatavad larvi vormid. Cryptocotyle concava vajab oma elutsükli läbimiseks kolme vaheperemeest. Elutsükkel on järgmine. Suguküps isend mariit (marita) on vihmapiisa kujuline ja teda esineb kalade (ja imetajate) seedetraktis. Munad väljutatakse väliskeskkonda ehk merevette, kus nad edasi arenevad. Nendest kooruvad miratsiidid ehk ripslased, kes on vôimelised limuseid nakatama. Tavaliseks vaheperemeheks on tigu, Läänemeres sugukond ranniklaste (Littorinidae) esindajad, kelles miratsiidid arenevad edasi sabaga tserkaarideks ehk händlasteks. Tserkaarid lahkuvad limustest ja ujuvad kohtama lisaperemeest, kelleks on kala
annaabi.ee 
