Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Marie Underi elulugu ja luuletused - sarnased materjalid

terrass, viin, kuldne, isikustamine, tuppa, verev, mbritsev, armastusluule, moskva, ppis, kirjanduslik, salt, kingi, koosk, riseks, laulis, teataja, vaos, 1902, stockholmis, leidsid, tuntuse, luulekogu, aldis, trepi, armust, sinist, purunes, maetud
thumbnail
9
docx

Marie Underi elulugu ja looming

Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi. Luuletama hakkas ta juba 14-aastaselt. Esimesed värsid ja kirjanduslikud eeskujud Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on "Hääl varjust", mis ilmus 1927-dal aastal ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Marie Underi eeskujuks olid Vilde ja Heinet. Sinine terrass Täis roosat eha sinine terrass, kus punast tülli laotand akendelle king purpurrätiku mu õlgadelle päev loojenev, nii kaunilt kustumas. Kui verev roosikimp veel hõõgumas ta taevas ­ suurem õde lilledelle, kes armust haiged. Aldis lõhnadelle, ma trepi vanal astmel istumas. Siin pudeneva halli kivi praos nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab ja kressid rohu niiskenevas vaos kui leegid üleroomavad mu kingi, ent põõsalt peenralt lõhnu, lõhnu sajab, see meeli uimastab kui õndsus mingi

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Marie Under - elulugu, faktid, luuletused ja analüüs

kärsitu ja tõtlik (pea) – epiteedid sulg jookseb – isikustamine; sulg jookseb, väike loom – võrdlus vaikne (ohe); julge (võitlushüüe) – epiteedid anduv, vastuvõtlik (leht) – epiteedid Kant hingeaurust, surub läikes niiskes end vererütmis tähe külge täht, read helisema löövad – alles soojad. niiske (läige) – epiteet surub end tähe külge täht – isikustamine; vererütmis – epiteet read helisema löövad – isikustamine; soojad (read) – epiteet, isikustamine Need väiksed märgid, sõnumitetoojad – neis äkki elu nagu verepiiskes: Näe, luuletuseks saanud see valge leht. Marie Under kirjeldab antud luuletuses ühe luuletuse kirjutamist. Ta illustreerib sõnadega, kuidas tühjast valgest paberist laua peal saab paber, kus on justkui võluväel sulega sõnad tekkinud mis on loovad luuletuse. Ta samuti kirjeldab ka luuletajatöö raskust. Helgel toonil

Kirjandus
67 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Marie Underi looming ja eraelu

ning sai omale kodanikunime Marie Hacker. Noorte kohtumisel töötas mees õllevabrikus ekspediitorina ja naine ajalehes ,,Teataja". Naine kirjeldas Hackerit sõnadega: ,,mustad põlevad silmad, must juus ja kahvatu pale". Nad laulatati 10. veebruaril 1902 Tallinnas Jaani kirikus. Peale abiellumist kolisid nad Moskva äärelinna, Kutsinosse. Aastal 1902 sündis ka nende esimene tütar, Dagmar. Paari teine tütar, Hedda, sündis 1905 aastal. Hedda ristiisaks sai maalikunstnik Ants Laikmaa. 1906 aastal kolis Marie koos perekonnaga tagasi Tallinnasse, kus hakati tema kirjatööd koguma ja toimetama. Aastal 1924 lahutas naine oma abikaasast. 3

Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Marie Underi elulugu

Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. 16 aastasena tutvumine Vildega mõjutas kindlasti tema loomingut, sest säilinud kirjadest on näha, et Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama, samuti andis ta talle nõu taotleda lähimat ja selgemat väljendust. Marie töökohtadel ja muul kõigel Eestis sai lõpp, kui 2. veebruaril 1902. aastal Marie abiellus raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Uueks elupaigaks sai Moskva, hiljem Kutišno. Kooselu neil ei sujunud kahjuks. Nende abielu purunes lõplikult Esimese maailmasõja ajal, kui Hackerid pöördusid tagasi Tallinnasse oma kahe lapsega. Peale seda tutvus Under Arthur Adamsoniga, kellega ta ka abiellus. Laikmaa soovitas Underil hakata kirjutama Eesti keelseid luuletusi, põhinedes Underi poolt kingitud luulel. Underi poolt Laikmaale usaldatud luuletused jõudsid autori teadmata toimetustesse ning 2. augustil avaldas

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Marie Underi elulugu

Marie Under oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline , Gottried , Marie (1883–1980), Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878– 1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988). Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Underi ja Adsoni hauakivi. Marie Under on maetud Skogskyrkogårdenikalmistule.

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Marie Underi õpingud, elulugu, teosed

Läbis lasteaednike kursused Töö 1901 ­ 1902 töötas ajalehe ,,Teataja" toimetuses Töötas Risti mõisas lastepreilina Alates 1906 kutseline kirjanik, peamiselt Tallinnas Underi luule on ilmunud Vene keeles Saksa keeles Esperanto keeles Inglise keeles Prantsuse keeles Rootsi keeles Soome keeles Itaalia keeles Marie esimene abielu Aastal 1902 abiellus eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga Peale abilellumist kolis Kutisnosse Moskva äärelinna Neil on kaks last ­ Dagmar ja Hedda Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna 1924 lahutas Marie Carl Hackerist Marie teine abielu 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas Underi kirjatoimetajaks 1924. aastal abiellus Artur Adsoniga 1944. aasta septembris põgenesid perega Rootsi Tähtsaimad kogud Ühiskondlikke vahekordi eritlev ,, Hääl varjust" 1927 Looduslüürikat sisaldav ,,Rõõm ühest ilusast päevast" 1928

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Artur Adson ja Marie Under (elulugu ja luule)

Arthur Adson & Mar ie Under Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mar ie Under 27. märtsil 1883 Eesti luuletaja Õppis väikelastekoolis, hiljem Cornelia Niclaseni tütarlaste erakoolis 1901-1902 "Teataja" 1902 abiellus Carl Eduard Friederich Hackeriga ning kolis Venemaale 1904 "Postimees" 1906 pöördumine Eesti 1924. aastal lahutas Hackerist ning abiellus Artur Adsoniga 1944. aastal põgenes Rootsi 25.septembril 1980 Looming Luuletuste kirjutamist alustas 13-aastaselt Kuulus rühmitusse "Siuru", hiljem "Tarapitasse" 1913. aastal avaldas kogumiku "Sonetid" Tähtsamad ja kuulsamad kogud: "Hääl varjust" , "Rõõm ühest ilusast päevast

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
15
docx

MARIE UNDERI ELU JA LOOMING

Rakvere Gümnaasium MARIE UNDERI ELU JA LOOMING referaat SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 ELUKÄIK.................................................................................................................................4 LOOMING................................................................................................................................6 LUULEKOGUD........................................................................................................................7 VALIK- JA KOONDKOGUD...................................................................................

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Luuletaja Marie Underi elulugu

Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja- aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga.

Kirjandus
266 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Marie Under looming ja elulugu

Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878–1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988). Hedda ristiisaks[1] oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Marie Underi luule

Ekstaas Ah! Ta varivaikselt astub sulgundtõrges. Toredaim on elamine maine Pilk sissepoole silmad kaugel kõrges. ja vägev vere surematu püüd! Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed. Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial polnud kaaluv ega kaine. Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?... Ees sünge valvur langetamas piiki: Ju jalgel maas kui kähar vahulaine võid astuda võid jääda Nimetuse riiki. mu kleidi valkjasroheline siid ja kahisedes langevad kõik rüüd, Visioon sest riidetult on siiski kaunim naine. Veel viimse õhtukiire liblik õlal, Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? nüüd koidukargust ootab meelekoht. Kas muutub täna minu elulugu? Ta ikka olnud iseenda oht. ­ Ah, mina olen juba seda sugu, Nüüd vaikus jäätu

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Marie Underi loominguperioodid ja luuleanalüüs

MARIE UNDER 1883-1980 I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ja hävingumeeleoludega. "Ma

Kirjandus
266 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Marie Underi luulest.

Marie Under 1. Milline luuletus räägib kodumaast? Kuidas? Kodumaast räägib luuletus ,,Põgenik". Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes ­ mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud looduselamusi on luuletaja andnud edasi kujundikülluslikult ning loomutruult. Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on mainitud nii mitmeski luules ning kirjeldatud neid väga oskuslikult. Näiteks luuletuses ,,Sügismaru" on sellised read - Kohutab t

Kirjandus
44 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Marie Underi elu ja looming

Paide Ühisgümnaasium Marie Underi elu ja looming referaat Sander-Siim Pihelgas, 8.b klassi õpilane Juhendaja õpetaja Anne Kivimäe Paide, 2015 Sissejuhatus Marie Under on kuulus eesti luuletaja, kes elas aastatel 1883-1980. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Peale seda töötas ta natuke aega Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas Under saksa keeles luuletusi. Marie käis Luise tävanas prl. Schmidti juures klaverit õppimas, hiljem olid tal need tunnid organist Tederi juures. 1. Marie Underi kohta Selles peatükis räägin Marie Underi elust, mis sai alguse aastal 1883, 27. märtsis Tallinas, kus ta sündis Allmanni tänava kodus ning suri 25. septembril 1980 Stockholmis, Varbergi haiglas. 1.1 Marie Underi elu Under sündis Tallinnas, Allmanni tänava kodus(praegune koidu täna

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Marie Underi Luulekogu

..siin alasti ta lamab , päikest ihkav naine! Kus lõpeb päev , kus algab öö See helge suvepäev nüüd uhkelt looja läheb .

Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Marie Underi luule analüüs

Marie Underi luule analüüs Marie Under on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Tema tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti ,,Sirelite aegu", kus on kirjeldatud loodust eksootilise hõnguga. Seda lugedes tekib kujutluspilt üksildasest naisest, kes istub päikeseloojangul ühe vana terrassi trepil ja vaatab päikeseloojangut ning uneleb lillelõhnas. Underi luuletustest on väg

Kirjandus
216 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Marie Under esitlus

Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" Elukäik Marie vanemad olid kooliõpetajad Friedrich (Priidu) Under (1843­1930) ja Leena Under (1854­1934) Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4­9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878­1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Luulekogud 1917 ­ SONETID. Luuletusi 1912­1917 1918 ­ EELÕITSENG. Luuletusi 1904­1913 1918 ­ SININE PURI. Luuletusi 1917­1918 1920 ­ VERIVALLA. Luuletusi 1919­1920 1923 ­ PÄRISOSA. Luuletusi 1920­1922 1928 ­ HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923­1927

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Marie Underi armastusluule

Marie Underi armastuslaulud Marie Under on üks eesti luule säravamaid ja kunstiküpsemaid esindajad, kelle looming on inspireerinud eesti kirjandust, kunsti ja muusikat. Marie Under kirjutas palju armastustest, väljendades ennast julgelt ja sensuaalselt, millega eesti kirjandus ei olnud toona veel harjunud. Tema isiklik ja koguni ka robustne väljendusviis tegid ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Sonett ,,Ekstaas'' räägib kirglikust armastusest ning milliseks see armunu muudab. Luuletuses kõneleb armastav naine, kes on tundeline ja kannatamatu kohtuda oma armastatuga. ,,Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd,/ ma iial polnud kaaluv ega kaine.'' Read kajastavad, kuidas armunu muutub just kui joobunud olekusse, ei tee mõistlikke otsuseid, võtab arvesse ainult oma instinkte. Sel hetkel saavutab süda mõistuse üle võidu. Under kirjutab ka füüsilisest ihast: ,,ja kahisedes langevad kõik rüüd,

Kirjandus
35 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Marie Underi luuletuse Hommik analüüs

Marie Underi luuletuse „Hommik“ analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Lugemise käigus köitis tähelepanu luuletuse stiil, kuna oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnekujundeid. Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine. Laiemas mõttes peitub selles luuletuses vihjeid ajaloolistele sündmustele. Luuletuses oli kasutatud erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid:sünnin ma roosana, linade valevast vahust, kuldset liiva päike kui pillaks Võrdlused: päike kui pillaks, kutsu

Kirjandus
35 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Marie Under´i elulugu

Kool oli nelja-, vahel ka viieklassilises, saksa keelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last ­ Dagmar (1902-1994) ja Hedda (1905-1988) 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. 1944

Eesti keel
8 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Luuletajate elulugu ja luuletused(lühidalt)

Kodu Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, Kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. ,,Laps, oota'' kostis ta, "see aeg on kiir küll tulema''. Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas- ei pool nii armas olnud seal kui külatänavas!

Eesti keel
56 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Marie Underi powepoint esitlus

Third level Fourth level Fifth level ERAELU · Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga · ,,Mustad põlevad silmad, must juus ja kahvatu pale" · Kolisid Moskva äärelinna, Kutsinosse · 1902. a sündis M.Underi esimene tütar (Dagmar) · 1905. a sündis teine tütar ( Hedda) · 1906. a kolis Marie koos perekonnaga tagasi Tallinnasse. · 1913. a kohtus Marie Artur Adsoniga · 1924. a lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga MARIE UNDER KUI LUULETAJA · 14-aastaselt kirjutas Under oma esimesed luuletused (saksa keeles)

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Marie Under

Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja- aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 1893­1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga.

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Marie Under

See oli esimene etapp tema kujunemises eesti luuletajaks. Kolm aastakümmet hiljem, kui Marie Under suure luuletajana oma 50. sünnipäeva tähistas, saatis siis juba surmavat haigust põdev Vilde talle tähendusrikka tervituse: ,,Sinu luule on hinge salajutt teisele mõistvale hingele, keda sa otsid, aga kunagi ei leia." Töö ,,Teataja" talituses osutus ootamatult lühikeseks. Marie Under abiellus 2. veebruaril 1902 raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Uueks elupaigaks sai Moskva, hiljem Moskva lähistel asuv Kutsino. 19. sünnipäeval kirjutatud luuletus on dateeritud Moskvas. 11. septembril 1902 sündis tütar Dagmar. Abielu lahkhelilisus, tingitud erinevusest isiksustes, selgus peagi. Vaimsesse avardumisse oli tulnud nüüd nagu seisak. Turvaline kodu ja majanduslik muretus polnud Marie Underile esmajärgulise tähtsusega. Ta ei kodunenud loomult kinnise C. Hackeri kõrval. Ka muljed suurlinnast jäid välispidiseks, viljastamata luuletaja siseelu

Kirjandus
144 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Marie Under

Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja- aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 1893­1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga.

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
4
docx

MARIE UNDER

MARIE UNDER ELULUGU Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas ning suri aastal 1980. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Arturiga. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja'' toimetuses. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. LOOMING Aastal 1917 ilmus tema esikkogu ''Sonetid'', millega ta saavutas luuletajamaine. Underi

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Referaat Marie Underist

hakkas ta luuletama. 1891. aastast kuni 1900. aastani käis ta saksa tütarlaste erakoolis, õppides saksa, prantsuse ja vene keelt. Marie asus tööle müüjana raamatupoodi peale kooli lõppu. Kuid pärast kohtumist Eduard Vildega, asus ta tööle lühikeseks ajaks ajalehte Teataja. Vabal ajal meeldis talle kirjutada luuletusi saksa keeles. Alles 19-aastasena, aastal 1902, abiellus ta eestlasest raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga, mille järel noored kolisid Moskva äärelinna Kutisnosse. Seal sündisid ka nende kaks last. Venemaal elasid nad kuni 1906. aastani. 1904ndal aastal oli Marie armunud eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse, kes tahtis, et Marie tõlgiks oma luuletused emakeelde. Seejärel tahtis Laikmaa need kohalikus ajalehes avaldada. 1906. pöördus ta tagasi Tallinna. Siin kohtus ta 1913. aastal kirjatoimetaja Artur Adsoniga, kes hakkas ka Underi kirjatoimetajaks. Adson kogus kokku Marie luulematerjali ning

Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
8
docx

MARIE UNDER

MARIE UNDER ELULUGU Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas ning suri aastal 1980. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutišnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Arturiga. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja’’ toimetuses. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. LOOMING Aastal 1917 ilmus tema esikkogu ’’Sonetid’’, millega ta saavutas luuletajamaine. Underi

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
7
docx

LUULEKOGU ANALÜÜS „Mureliku suuga“ Marie Under

lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Marie hakkas luuletama 14-aastaselt. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed ilmunud luuletused pälvisid tähelepanu "Noor–Eesti" väljaannetes. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar ja Hedda. Hedda ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Artur Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Marie Under on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Marie Under Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi

Kirjandus
26 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Kirjanduse eksam

Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................

Kirjandus
221 allalaadimist
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
100 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Kirjanduse eksam

Kõige tuntumaks saanud isamaaluule abil, näeb reaalset Eestit. Muret teeb kuidas vaimne elu hääbub Eestis, kohati samastab end isamaaga. Luulesse tuleb sisse ka võitlus moment, need ei ole Liivi tugevamad katsetused. Rõhutab ka isamaale truuks jäämist. Otsesõnu ka välja ütelnud, et mingu või aasta tuhandeid, aga kunagi saab olema ka Eesti oma riik. Isamaaluule vorm konarlikum, kordus motiiv, isamaaluule loomingu tipp, vormiliselt loodus etem. Armastusluule domineeriv I perioodil, emale pühendatud luuletused lihtsad, aga mõjuvad. Nukra tooniga, sisse kirjutatud surma teema. "Üks laevuke". Kõige traagilisem luule on autobiograafiline luule, see on eelkõige mõttepäevik, toob välja teadmise oma haigusest, iseloomustab oma luulet, kirjutab endast, ei ole tunnustust vaja, arvab, et pööratakse liiga palju tähelepanu. Üheks läbiavaks teemaks surm "Raudtee", "Helin" -ülekantud tähendusega surm on sees.

Kirjandus
84 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tarapita,Noor-Eesti, Siuru, M.Under, A.Gailit, H.Visnapuu

zizzle Marie Under, Henrik Visnapuu, August Gailit. · Rühmitus Noor-Eesti ( 1905-1916 Tartu) Liikmed :G.Suits(Asutaja), F.Tuglas, V.Grünthal-Ridala, J.Aavik, B.Linde, A.Kallas, J.Oks, J.Semper, A.Alle ,,Enam kultuuri! Enam europalist kultuuri! Olgem eestlased,aga saagem ka europlasteks!" Väärtustasid kirjastamiskultuuri. · Rühmitus Siuru ( 1917-1919 Tallinn ) Liikmed :M.Under (Esimees) , H.Visnapuu, J.Semper, A.Adson, F.Tuglas, A.Gailit(asutaja) Loomise rõõm,-see olgu meie ainus tõukejõud! Nad pöördusid oma loomingus maiste rõõmude ja ihade poole. · Tarapita ( 1921-1922 )Liikmed : M.Under, J.Semper, A.Kivikas, A.Adson, J.Vares-Barbarus, F.Tuglas(toimetaja), A.Alle, J.Kärner, A.Tassa. ,, Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku,kui nyyd-tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur.Lämbuman edasiviivad jõud.Halvat tööliste liikumine.Haritlastest on saand ä

Kirjandus
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun