Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Marie Under - sarnased materjalid

luuletus, luuletuse, laikmaa, veri, vilde, rssi, stan, mureliku, ajaluule, siseelu, ljendus, laadi, rval, moskva, jutas, verivalla, koostanud, luulekogu, luuletajat, nnip, suuga, rsil, tuhas, teataja, eluk, adson, arthur, ppis, motiiv, omalt, 1904, elamused, eduard, luuleraamat, revolutsioon, naks, rele, sonetid, evast, proosas, hendas, elum, hando
thumbnail
2
docx

Marie Under

aastal. 1907.aastal elati ilusas puumajas Tartu maanteel. Tema maja ja aed inspireerisid teda: Sinine terrass, Sirelite aegu jt Siuru aegseid tuntuid luuletusi. I maailmasõja ajal purunes neiu abielu, luuletaja alustas kooselu Arthur Adsoniga, ametlikult abiellus temaga 1924.aastal. Karl Arthur adsoniga kohtus Under Estonia avamisõhtul 1913. Esimesed luuletuskogud ilmusid Siuru tegevusajal, ning tõid luuletajale tuntuse. Seejärel tegi luuletaja pöörde ekspressionistliku ajaluule poole ning hakkas tegutsema Tarapita rühmituses. Under tõlkis ka saksa ekspressionistlikku luulet. 1933.aastal Under ja Adson uude majja elama Nõmmel. 1940.aastatel Saksa okupatsiooni ajal, ilmus luulekogu Mureliku suuga. 1944,aastal lahkusid Adson ja Under Eestist, mindi Rootsi. 1957.aastani teatrtimuuseumis töötas., ning avaldas mitu uut luulekogu. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. M. Underi luulet iseloomustab tundlik ja sõnavaralt rikas keelekasutus

Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Marie Under

oma teadmisi pidevalt täiendas. Ta tegi läbi Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. Tutvumine Vildega mõjutas kindlasti tema loomingut, sest säilinud kirjadest on näha, et Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama, samuti andis ta talle nõu taotleda lähimat ja selgemat väljendust ning soovitas võtta eeskujuks Heinet. 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas". See töö lõppes 2. veebruaril 1902. aastal, kui Marie abiellus eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. 1902. aastal sündis tütar Dagmar. Kahjuks ei

Kirjandus
73 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Marie Under

aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 1893­1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Marie Under

aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 1893­1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Marie Under

Said 2 last, nimedeks Dagmar ja Hedda Elukäik Aastal 1906 kolis perega Tallinna tagasi Artur Adsoninst sai Marie kirjastaja 1924 abiellus A. Adsoniga 1944 põgenes perega Rootsi Siuru 191719 Liitus 1917 Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson Tarapita 192122 Liitusid: August Alle, Johannes Vares Barbarus, Albert Kivikas, Johannes Semper Looming 1904 avaldus esimene luuletus "Kuidas juhtus..." Postimehes 1917 esimene luulekogu Sonetid (Siuru kirjastus) Looming 192335 aastal oli tema loomingu kõrgperiood · Nooruse ekstaas, hüüded, rõõm Alates 1935 aastast esines palju kurva alatooniga luulet · Kahtlemine, mured, küsimused ja depressioon ema surmast Inspiratsioon 1617 aastaselt mõjutused klassikalisest saksa kirjandusest Ants Laikmaa veenis poetessi eesikeelseid luuletusi kirjutama Eduard Vilde õhutusel kirjutas ka proosat

Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
30
pptx

Marie Under

tasumiseks raha  Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja, vahel ka viieklassiline, saksakeelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel.  Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878–1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinn a. Neil oli kaks last – Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988) Esimene luuletus  Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti.  Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie

Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

Marie Under

Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar ja Hedda. Hedda ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Carl Hacker, Marie Marie Under Hedda Hacker, Marie Underi Underi abikaasa tütar Dagmariga Marie Underi tütar tütar Hedda esimeses abielus Moskvas 1903 Hacker Hedda Hacker , Marie Under ja Dagmar (Dagy) Hacker Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil1904 avaldas ajaleht Postimees Marie

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Marie Under

Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puuduse tõttu. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. 2.) Esimesed värsid ja kirjanduslikud loomingud Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Esimene luuletus sündis 13. Aastaselt. E.Vilde julgustas teda edasi luuletama ja soovitas ka proosaski luuletada. Vildest sai tema varaste värsside esimene kriitik. Peale Ants Laikmaaga kohtumist, õhutas Laikmaa Underit kirjutama oma luuletusi emakeeles. Esimesest trükitud luuletusest esikkoguni kulus 13 aastat. Esimene luulekogu kandis nime ,,Sonetid" ja ilmus 1917. Marie Under andis Siuru ajal välja kolm esimest luulekogu (,,Sonetid", ,,Eelõitseng" ja ,,Sinipuri"). Underi luuletustes on tundeline ja armastav naine. Under peamiselt kirjutas looduslüürikat (,,Sirelite aegu", ,,Sinine terass"). Paljud luuletused on sonetid. Luuletustes esineb: värve, varjundeid, lõhnasid, riideid, ehteid. 3

Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Marie Under

Marie Under- looming Marie Under on luuletaja, keda on loetud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed luulekogud: ,,Sonetid"- iseloomustab elurõõmu ja armukülluse üleslõkendus. ,,Eelõitseng"- aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luuleL ,,Sinine puri"- jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi Noore Underi luulemaailm on puhtalt minakeskne, nii küllastatud armastusest ja looduselamustest, et muud motiivid sellesse ei pääse

Kirjandus
124 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Marie Under

Luulekogud: 1917 ­ SONETID. Luuletusi 1912­1917 1918 ­ EELÕITSENG. Luuletusi 1904­1913 1918 ­ SININE PURI. Luuletusi 1917­1918 1920 ­ VERIVALLA. Luuletusi 1919­1920 1923 ­ PÄRISOSA. Luuletusi 1920­1922 1928 ­ HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923­1927 1928 ­ RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923­1927 1929 ­ ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927­1929 1930 ­ LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927­1930 1935 ­ KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930­1935 1943 ­ MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935­1942 1954 ­ SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943­1954 1963 ­ ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 ­ MU SÜDA LAULAB. Pildid: Pildid: Marie Under on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule.

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

MARIE UNDER

auliige. Marie õppis nelja- aastaselt lugema ja hakkas 13-aastaselt luuletama. Tema esimesed luuletused olid saksakeelsed. Aastal 1906 pöördus Marie Under tagasi Eestisse ja tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. Aastast 1904 avaldas ta luuletusi ajakirjanduses. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse ''Siuru''. Marie oli rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks. LUULEKOGU ''Sädemed tuhas'' Lemmik luuletus ''Aasta kauneimal õhtul'' Aasta kauneimal õhtul Mõte käib kaugeid kaotatud teid, Peatudes kõigel ju lapseeast nähtul: Täna see jälle kui aardeleid. Vaadates pühale puule, Otsin palvused neid, Neid, keda keegi ei kuule, Neid, keda keegi ei näe, Keegi, ei keegi. Neile ma läidan küünalde leegi, Neile ulatan käe. Valisin just selle luuletuse, kuna selles on palju tõde ja on hästi sügavamõtteline. Sügavus tekitab huvi ning paneb mõtlema ja üldse ilus luuletus. LUULEKOGU TEEMAD

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
8
docx

MARIE UNDER

auliige. Marie õppis nelja- aastaselt lugema ja hakkas 13-aastaselt luuletama. Tema esimesed luuletused olid saksakeelsed. Aastal 1906 pöördus Marie Under tagasi Eestisse ja tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. Aastast 1904 avaldas ta luuletusi ajakirjanduses. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse ’’Siuru’’. Marie oli rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks. LUULEKOGU ’’Sädemed tuhas’’ Lemmik luuletus ’’Aasta kauneimal õhtul’’ Aasta kauneimal õhtul Mõte käib kaugeid kaotatud teid, Peatudes kõigel ju lapseeast nähtul: Täna see jälle kui aardeleid. Vaadates pühale puule, Otsin palvused neid, Neid, keda keegi ei kuule, Neid, keda keegi ei näe, Keegi, ei keegi. Neile ma läidan küünalde leegi, Neile ulatan käe. Valisin just selle luuletuse, kuna selles on palju tõde ja on hästi sügavamõtteline. Sügavus tekitab huvi ning paneb mõtlema ja üldse ilus luuletus.

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Marie Under

lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 1893­1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Marie Under

Marie Under 18831980 · sündis Tallinnas kooliõpetaja peres · hariduse sai saksakeelses erakoolis · 13. eluaastast peale hakkas tegema värsikatsetusi saksa keeles · töötas ,,Teataja" toimetuses · abiellus raamatupidaja Carl Hackeriga ja kolis Moskvasse · Ants Laikmaa innustusel ilmusid esimesed luuletused · 1917. a. ilmus ,,Siuru" väljaandel esikkogu ,,Sonetid" · 1924. a. abiellus ta A. Adsoniga · ta põgenes koos Adsoniga 1944. a. Rootsi · ta töötas 1957. aastani Stockholmi teatrimuuseumis · kõrges eas luuletaja suri 25. septembril 1980 · ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule Mirjam, Eike, Kätlin, Cätlyn · 1917 SONETID

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Marie Under

Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna aastatel 1924­1925 Tartus, edaspidi Tallinnas. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis jm. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. aasta septembris Rootsi, elas aastast 1945 Stockholmis ja töötas arhiivitöölisena Drottningholmi teatrimuuseumis aastani 1957. Suri Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Under alustas luuletamist saksa keeles, esimene eestikeelne luuletus ilmus pseudonüümiga Mutti 1904. aasta "Postimehes". "Siuru" kirjastusel jõudsid trükki kolm esimest lüürikakogu: "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" (1918) ja "Sinine puri" (1918). Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid lugejaid oma julge sõnaseade ning üllatava mõttevabadusega. Tema kujundimaailm on barokselt dekoratiivne ja buduaarlik ­ üleküllastatud lõhnadest, värvidest, floorast, eriti lilledest, ja

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Marie Under

ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi.Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878­1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last ­ Dagmar (1902­1994) ja Hedda (1905­1988). Hedda ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa.Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelsed luuletused. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti.Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
10
odp

Marie Under

1917 ­ SONETID. Luuletusi 1912­1917 1918 ­ EELÕITSENG. Luuletusi 1904­1913 1918 ­ SININE PURI. Luuletusi 1917­1918 1920 ­ VERIVALLA. Luuletusi 1919­1920 1923 ­ PÄRISOSA. Luuletusi 1920­1922 1928 ­ HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923­1927 1928 ­ RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923­1927 1929 ­ ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927­1929 1930 ­ LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927­1930 1935 ­ KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930­1935 1943 ­ MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935­1942 1954 ­ SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943­1954 1963 ­ ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 ­ MU SÜDA LAULAB Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti Ta suri 25. septemberil 1980

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
12
odp

Marie Under

Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites Õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama Koolis käis ta 10-15 aastaselt Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis Oma esimesed värsid kirjutas Marie Under koolipõlves saksa keeles Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt On tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas" Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last 1906.a pöördus ta tagasi Tallinna koos oma kahe tütre ­ Hedda ja Dagmariga 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga Kuulus rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine

Kirjandus
37 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Marie Under

(1878–1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988). Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1904. aastal varjunime Mutti all “Postimehes”. Underi luuletused on klassikalise vormiga ja järgivad kindlaid struktuurireegleid. Tal õnnestus luua iseeneslik rütm ka kõige nõudvamates vormides. Underi luule on rõhutatult naiselik, ta kasutab palju lõhnu, värve, lilli ning üleüldse taimi. Underi armastus- ja loodusluule, mis moodustas põhilise osa tema loomingust, šokeeris kaasaegset üldsust oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. Nooremate ning

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Marie Under

MARIE UNDER (1883-1980) Esikkogu Ajalaulud Kõrgaeg Hilisemad kogud LUULEKOGU ,,Sonetid" ,,Hääl varjust" ,,Kivi südamelt" ,,Rõõm ühest ilusast ,,Mureliku suuga" päevast" ,,Sädemed tuhas" MOTIIVID *Piibli motiivid *kunst STIIL, *võrdlused, metafoorid, *luuletaja on *mõtteluule VORMID, epiteedid, hüperboolid kõrvalvaataja *sümbolipildid *sonett positsioonil *sonett VÕTTED *ekspressionistlik *lüüriline, kujundlik, *sõnastus tihe tehnika

Kirjandus
37 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Marie Under

Kui põõsas, ammu õitest nõretan, Kui õnnistud all armupäikse läen. Ma armastan su armastust! Sa mind Sind armastama oled armastanud, mind höögab ilusaks su armuind. Sa leevendad mu igatsusejanu: Su sõnu rüüpan nagu elujooki, su hellust maitsen nagu maiusroogi. Eelnev luuletus oli Marie Underi 1917. aastal debüütkogust „Sonetid“ pärit. Sonett on luulevorm, millel on 14 värsirida. Tavaliselt jagunevad 4+4+3+3. Tema sonettide põhiteemaks oli armastus ning tema luuletused olid väga detailirohked. Kujutuslaad oli pigem impressionistlik. Siuru ajal kasvas tema kosilaste arv. Tal oli palju suhteid mitmete Eesti tuntud kultuuritegelastega, kelleks olid näiteks Eduard Vilde, Friedebert Tuglas. Underi esimeseks abikaasaks sai Carl Hacker- kellega said nad 2 last

Kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Marie Under

· 1893 1893 saksakeelne erakool. Õppis saksa, vene ja prantsuse keelt. Häid teadmisi pakkus kool saksa kirjandusest, millest kujunes kogu eluks virgutusi andvaks Goethe mõttemaailm · 1891 1900 Tallinna saksa tütarlastekool 13. aastaselt hakkas tegema saksa keelseid värsikatsetusi. Hans Laipman soovitas kirjutada eesti keeles. Varjunime ´Mutt´ all ilmusid 1904. aastal luuletused ,,Postimehes" ja ,,Uudistes". 1901 1902 ajakirjanikuna ,,Teatajas", kuhu soovitas teda Eduard Vilde, kellele näitas Under oma luulekatsetusi. Abiellus Carl Hackeriga ja 1902 1906 elas Moskvas. 1906 ­ tagasi Eestis ja algas intensiivne sissekasvamine eesti kultuuri ja küpsemine luuletajaks. 1917 ,,Siuru" esikkogu ,,Sonetid". 1924 abiellus A.Adsoniga 1957 Stockholmis Drottinghomi teatrimuuseumis. ,,Sonetid" (1917), ,,Eelõitseng" (1918) ja ,,Sinine puri" (1918) esindavad Underi loomingu noorusjärku. ,,Eelõitseng" ­ aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luule

Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Marie Under

märtsil 1883 kooliõpetaja perekonnas. Hariduse sai ta Tallinna saksa tütarlastekoolist. Underit on nimetatud eesti luule hingeks, eesti suurtest naisluuletajatest on temaga võrreldav Betti Alver. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under 14-aastaselt, saksa keeles. Lugema õppis ta isa abiga nelja- aastaselt. Murranguliseks kujunes

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Marie Under

Marie Under 1883-1980 1. Sündis Tallinnas, juured Hiiumaal. Ema ja Isa kooliõpetajad 2. 4 aastaselt õppis lugema. 3. Õppis saksa tütarlaste gümnaasiumis. Seal tegi ka oma esimesedluule katsetused, mis olid saksa keeles. 4. Kuulus rühmitusse Siuru ja Tarapita. 5. Oli abielus Artur Adsoniga 6. 1944 pageb Rootsi 7. Nobeli preemia laureaat Looming 1. Siuru periood • armu- ja loodusluule impresssionistlik kujundaja • luules kõneleb armastav naine (tundeline, avameelne) • sõnavaralt rikas keelekasutus • arendas eesti luule vormi (sonett, ballaad) • esikkogu 1917 „Sonetid“ - „Sinine terass“, „Ekstaas“, „Ma armastasin su armastust“ • 1918 „Sinine puri“ • 1918 „Eelõitseng“ - „On siiski kurb“ • sisuks armastus

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Marie Under

varasemast lapsepõlvest.Kui oleme noored,elaksime justkui läbi oma vanemate.Nemad proovivad meile õpetada tähtsamaid elutarkusi ja iseseisvust.Luuletuse edasistes lausetes räägitakse inimeste suuremaks sirgumisest ja sellest,et mida aasta edasi,seda enam peab noor ise otsuseid langetama,jõudma oma elus selgusele ning kogema valu.Ema peab jätma lapse laia maailma avastama,et viimane saaks oma elust sellised õppetunnid,mida anda edasi ka oma järglastele.Arvan,et antud luuletus on kindlasti väga sügavamõtteline ja ilus ning ka luuletuse pealkiri on vastav.Me oleme kõik elus otsijad ning küsimus on selles,kas me suudame leida selle päris oma ampluaa,mis meid hiljem edasi viiks ja aitaks mõista kõiki maailmas toimuvaid seaduspärasusi.Minu jaoks on ainsaks jõuks lisaks loodusele,mille vastu inimene ei saa,ema armastus,sest selles väljendub eneseohverdus ja turvalisus ning see on iga inimese elu kujunemisel üheks tähtsaimaks komponendiks. Luuletus "Loojang"

Kirjandus
231 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Marie Under

http://www.abiks.pri.ee Marie Under oli eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. Ta sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Õppis 1891 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1924.a. abiellus A. Adsoniga. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid". Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu ja looduselamuste kujutamises. Filosoofilised mõtisklused elu valguse ja varjupoole üle on iseloomulikud teostes "Lageda

Kirjandus
124 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Referaat Marie Underist

Vabal ajal meeldis talle kirjutada luuletusi saksa keeles. Alles 19-aastasena, aastal 1902, abiellus ta eestlasest raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga, mille järel noored kolisid Moskva äärelinna Kutisnosse. Seal sündisid ka nende kaks last. Venemaal elasid nad kuni 1906. aastani. 1904ndal aastal oli Marie armunud eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse, kes tahtis, et Marie tõlgiks oma luuletused emakeelde. Seejärel tahtis Laikmaa need kohalikus ajalehes avaldada. 1906. pöördus ta tagasi Tallinna. Siin kohtus ta 1913. aastal kirjatoimetaja Artur Adsoniga, kes hakkas ka Underi kirjatoimetajaks. Adson kogus kokku Marie luulematerjali ning avaldas sellest Underi esimese luulekogu. Pärast 1924 aasta lahutust Carl Hackerist, abiellus naine oma kirjatoimetaja Artur Adsoniga, kes kirjutas ka hiljem Underist autobiograafia. Underi esimene luuletus oli avaldatud ajalehes Postimees, kui ta oli

Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Marie Under CV

Luuletusi 1912-1917 · 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913 · 1918 - SININE PURI. Luuletusi 1917-1918 · 1920 - VERIVALLA. Luuletusi 1919-1920 · 1923 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922 · 1928 - HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923-1927 · 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923-1927 · 1929 - ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927-1929 · 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927-1930 · 1935 - KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930-1935 · 1943 - MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935-1942 · 1954 - SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943-1954 · 1963 - ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget · 1981 - MU SÜDA LAULAB. Luuletus Somnambuul Mustrohelisis lehis põlev õis. Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. Tal narrikübar kulmel. Oma nime vist õndsalt üle õla heita võis.

Kirjandus
23 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Marie Under esitlus

Luulekogud 1917 ­ SONETID. Luuletusi 1912­1917 1918 ­ EELÕITSENG. Luuletusi 1904­1913 1918 ­ SININE PURI. Luuletusi 1917­1918 1920 ­ VERIVALLA. Luuletusi 1919­1920 1923 ­ PÄRISOSA. Luuletusi 1920­1922 1928 ­ HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923­1927 1928 ­ RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923­1927 1929 ­ ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927­1929 1930 ­ LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927­1930 1935 ­ KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930­1935 1943 ­ MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935­1942 1954 ­ SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943­1954 1963 ­ ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 ­ MU SÜDA LAULAB. Looming Under alustas luuletamist saksa keeles, esimene eestikeelne luuletus ilmus pseudonüümiga Mutti 1904. aasta "Postimehes" Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid lugejaid oma julge sõnaseade ning üllatava mõttevabadusega.

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Marie Underi elulugu

Under on noorena töötanud ka Risti mõisas lapsehoidjana, kassapidajana ja ajalehe toimetuses sekretärina. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. 16 aastasena tutvumine Vildega mõjutas kindlasti tema loomingut, sest säilinud kirjadest on näha, et Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama, samuti andis ta talle nõu taotleda lähimat ja selgemat väljendust. Marie töökohtadel ja muul kõigel Eestis sai lõpp, kui 2. veebruaril 1902. aastal Marie abiellus raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Uueks elupaigaks sai Moskva, hiljem Kutišno. Kooselu neil ei sujunud kahjuks. Nende abielu purunes lõplikult Esimese maailmasõja ajal, kui Hackerid pöördusid tagasi Tallinnasse oma kahe lapsega

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

M.Under

Test Marie Under Nimi: Violetta Fjodorova 1. Kus ja millal sündis Marie Under? .....Marie Under sündis 27.märtsil 1883 Tallinnas. 2. Kus ta õppis? .....4.­9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, aastatel 1893­1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis 3. Mis keeles kirjutas ta oma esimesed luuletused? ...Esimesed luuletused kirjutas ta saksa keeles. 4. Kus töötas M. Under pärast kooli lõpetamist? ...Töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina 5. Kellega abiellus M. Under 1902. aastal? .... Aastal 1902 abiellus Marie Under hiidlasest raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ............ 6. Kuhu siirdus vastne abielupaar elama? .....Moskvas 7. Mis aastal tuli Under tagasi Eestisse? ..........1906. aasta lõpus 8. Kellega ja millal abiellus M. Under pärast esimese abielu puru

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Marie Underi elulugu

Luulekogud 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954 1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 – MU SÜDA LAULAB. -Marie Under 4 PILDID - Marie Underi luulekogu 5 AITÄH VAATAMAST! 6

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Marie Under

Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Õppis saksa tütarlastekoolis. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Marie on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta oli meie 20. sajandi kõige mõjuvõimsam luuletaja, kes esitati pärast Teist maailmasõda 30 korda Nobeli auhinnale, kuid seda ei juletud teha, sest Eesti oli okupeeritud.

eesti keel
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun