MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Siuru, 1917 Tarapita, 1926 ELUKÄIK Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under. Neil oli 5 last – Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie Underi vanemad Marie Underi noorem vend Christfried Under ja noorem õde Berta Under Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Marie Under koolipõlves 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpet...
Abja Gümnaasium Sander Taim 11. klass Marie Under Referaat Juhendaja: õpetaja Siiri Meidla Mõisaküla 2013 Sisukord Lapsepõlv....................................................................................................................................3 Esimesed värsid ja kirjanduslikud eeskujud...............................................................................4 Under ja "Siuru"..........................................................................................................................5 Under ja Carl Eduard Friedrich Hacker......................................................................................6 Under ja Eduard Vilde................................................................................................................7 Under ja Ants Laikmaa.......................................................................................................
MARIE UNDER (1883-1980) Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites Õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama Koolis käis ta 10-15 aastaselt Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis Oma esimesed värsid kirjutas Marie Under koolipõlves saksa keeles Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt On tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas" Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last 1906.a pöördus ta tagasi Tallinna koos oma kahe tü...
Marie Under 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks, eesti suurtest naisluuletajatest on temaga võrreldav Betti Alver. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Elukäik Vanemad kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Neil oli 5 last Evangeline, Gottried, Marie , Berta ja Christfried Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna Kasvas üles vaeses piirkonnas Elukäik noorena Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama Õppis saksa tütarlastekoolis Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Töötas ajalehe ''Teataja'' toimetuses(seal tutvus ta Ants Laikmaa, Eduard ...
Marie Under Egle Erik 2015 Marie Under 27th march 1883 - 25th september 1980 Leena Under (1854-1934) Friedrich (Priidu) Under (1880-1932?) Evangeline (1880-1932?), Gottfried (1881-1882), Berta(1885-1974), Christfried (1887-1934) Marie Under at the age of 4: learnt how to read at the age of 14: started writing poetry 1887-1892 attended “pre-school” on Väike- Roosikrantsi street 1893-1898 attended Cornelia Niclasen’s private middle school for young girls failed to receive her diploma (due to financial issues) After graduation got her kindergarten teacher’s license worked at Risti estate, where she looked after children wrote poetry in her spare time 1902 married to Carl Eduard Friedrich Hacker(1878-1948) -> moved to Kutšino, Moskva suburb Dagmar (1902-1994) Hedda (1905-1988) Hedda’s godfather- painter Ants Laikmaa 2nd august 1904 - “Postimees” published M. Under’s first poem “How … happened” (pseudonym Mutti) 1906 ->...
Marie Under(Marie Hacker, Marie Adson) Koostas: Kool: Aeg: Marie Under Marie Underi eluaastad olid 1883-1980a. Luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Marie õppis 4-aastaselt lugema ning hakkas 13- aastaselt luuletama. Under käis 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Teosed Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. ...
Ants Laikmaa . Ants Laikmaa (until 1935 Hans Laipman) was as the 13th child of a poor Estonian family. He attended schools in Vigala, Haapsalu and Lihula. His mother died when he was a child. Laikmaa discovered early his interest in painting. He studied from 1891 to 1893 and 1896/97 at the Düsseldorf Art Academy. From 1897 to 1899 he was working in Düsseldorf. In autumn of 1899 he returned back to Tallinn. From 1900 to 1907 Laikmaa worked as an artist in Tallinn and Haapsalu. Study led him to Belgium, France, Austria, Finland and the Netherlands. 1901 he organized the first ever Estonian art exhibition in Tallinn, 1906 followed by the first art exhibition in Tartu. 1903, he founded a studio in Tallinn. 1907 he founded the Estonian Art Association (Eesti Kunstiselts). In 1904 the 38-year-old Laikmaa met the great love of his life, the 21-year-old Marie Hacker, who later changed her name to Marie Under, one of the best-known poets of the ...
MARIE UNDER Merilin Luik9B ◦Sündis- 27. märts 1883, Tallinn ◦Suri- 25. september 1980, Stockholm, Rootsi ◦Abikaasa - Carl Hacker (10. veebruar 1902- 1923), Artur Adson (11. juuli 1924) ◦Carl Eduard Friedrich Hackeriga sündisid kaks tütart- Dagmar ja Hedda ◦Marie Under oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Hariduskäik ja ametid ◦Marie õppis lugema 4-aastaselt ◦14-aastaselt kirjutas ta esimese luuletuse ◦4-9 aastaselt käis ta väikelastekoolis ◦Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis - saksakeelne. ◦Lõputunnistus jäi saamata - väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. ◦Lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. ◦Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Looming ◦„Sonetid“ (1917) ◦„Eelõitsen“ (1918) ◦„Õnnevarjutus“ (1929) ◦„Sinine puri“ (1918) ◦„Lage...
Maidla Põhikool Marie Under Referaat Koostas: Neenu Täpsi 9.klassi õpilane Maidla 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Marie Under on üks silmapaistvamaid Eesti nais luuletajaid. Selles referaadis tahan ma teada saada nii tema isiklikust elust, kui ka tema teostest ja elutööst. Eesti ühest kuulsaimast naiskirjanikust oleks tore midagi rääkida ka osata, kui küsitakse. Lapsepõlv ja haridus Marie Under sündis 27.märtsil 1883.aastal Tallinna Alimanni uulitsas, mida tänapäeval tuntakse kui Koidula tänavat. Underi vanemad olid Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under (neiupõlve nimega Kerner). Mõlemad Marie vanemad olid kirikuõpetajad. Enne Marie sündi elas perekond Hiiumal, kuid kolis hiljem Tallinnasse. Perekonnas ...
Marie Under Anna-Maria Kiss 9.B Marie Under Marie Under oli eesti luuletaja (27.03.188325.09.1980) Kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker,aastast 1924 Marie Adson Marie sündis Tallinnas ja suri Stockholmis Tütred Dagmar ja Hedda Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" Elukäik Marie vanemad olid kooliõpetajad Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (18541934) Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (18781948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 1912...
Marie Under Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883–1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14- aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanemate...
Marie Under Marie Under Sündis 27. märtsil 1883, Tallinnas Kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker Kodanikunimi aastast 1924 Marie Adson Kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" Kaks õde Kaks venda Pildid Underi Vanemad Kooliõpetaja Friedrich Under Leena Under(sündinud Kerner) Vanemad olid hiidlased Vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna Underi kohta 4-aastaselt õppis lugema 14-aastaselt hakkas luuletama Esimesed luuletused saksa keelsed 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses Õpingud 1893 1898 Cornelia Niclaseni saksa tütarlaste erakoolis 1891 1900 Tallinnas saksa tütarlastekoolis. Läbis lasteaednike kursused Töö 1901 1902 töötas ajalehe ,,Teataja" toimetuses Töötas Risti mõisas lastepreilina Alates 1906 kutseline kirjanik, peamiselt Tallinnas Underi luule on ilmunud Vene keeles Saksa keeles Esperanto keeles Inglise keeles Prantsuse k...
Kooli nimi MARIE UNDER Referaat Koostanud: Juhendaja: õp. Tallinn 2011 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 8 Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Hacker, aastast 1924 Adson). Sündis 27. märts 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis..................................................... 8 Marie Underil on mitmeid lisanimesid: "Siuru Printsess", "Eesti rahva südametunnistus", "Eesti luule ema", "Eesti luule hing". Tema mõju eesti luulele ja meelele kestis läbi kogu 20. sajandi ja kestab praegugi. Pärast Underi surma on antud välja 12 tõlkekogu eri keeltes ja ka Eestis korduvalt suuri köiteid......................
Marie Under Koostaja:Kert Kannela Marie Under: Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Marie Underi elulugu: Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934). Neil oli 5 last Evangeline (18801932?), Gottried (18811882), Marie (18831980), Berta (18851974) ja Christfried (1887 1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud sell...
MARIE UNDER Leon Kann 12.B Marie Under-kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker,aastast 1924 Marie Adson Marie Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Sündis: 27. märts 1883, Tallinn Suri: 25. september 1980, Stockholm, Rootsi Abikaasa: Artur Adson (abiell. 1927) Vanemad Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883– 1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Hariduskäik Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastel...
MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimega aastast 1902 Hacker, aastast 1924 Adson; 18831980) luuletaja ja tõlkija. Elas perekonnaga 19021906 Moskvas, sealt naasnuna hakkas osa võtma eesti kultuurielust ning enne Esimest maailmasõda muutus ta kodu Tartu maanteel kirjanduslikuks salongiks. Kuulus aastatel 19171919 kirjandusühingusse "Siuru", olles selle esimees, võttis osa ka rühmituse "Tarapita" tegevusest (19211922), oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige (1922), oli mitmete Eesti ja välismaiste (kirjandus)organisatsioonide auliige. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna aastatel 19241925 Tartus, edaspidi Tallinnas. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis jm. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. aasta septembris Rootsi, elas aastast 1945 Stockholmis ja töötas arhiivitöölisena Drottningholmi teatrimuuseumis aastani 1957. Suri S...
Marie Under Marie Under oli esimene naisluuletaja. Ta elas aastatel 1883-1980 ehk 97.aastaseks. Juba 4.aastaselt õppis ta lugema. Lisaks tegeles ta veel klaveri mängimisega ja uisutamisega. Esimesed saksakeelsed luuletused kirjutas ta 13aastaselt. Varsti astus ta Siuru liikmeks ning oli seega Siuru ainus naisliige. Sellest ajast on järgnev sonett. Ma armastan su armastust Ma armastan su armastust ja jään Ta imetlejaks: hardalt teretan Kui päästjat sind ning hinges veeretan Sull tänu liigust, kui su armu näen. Ei malda kauem sala kui fontään Sull luiluda- sind ülemeretan! Kui põõsas, ammu õitest nõretan, Kui õnnistud all armupäikse läen. Ma armastan su armastust! Sa mind Sin...
Marie Under 1.) Marie Underi lapsepõlv Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Marie Under veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas, Hiiumaale sattus ta esmakordselt 9-aastaselt. Kassari suvedest pärinevad tema kõige sügavamad looduselamused (9.aastane). Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 1893 1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tü...
Otepää Gümnaasium 10. klass Kätlin Unt LUULEKOGU ANALÜÜS „Mureliku suuga“ Marie Under 2014 Autorist ja üldiseloomustus luule kohta Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Ta sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli viis last. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni saksakeelses tütarlaste eraalgkoolis. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Marie hakkas luuletama 14-aastaselt. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tut...
Rakvere Gümnaasium MARIE UNDERI ELU JA LOOMING referaat SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 ELUKÄIK.................................................................................................................................4 LOOMING................................................................................................................................6 LUULEKOGUD........................................................................................................................7 VALIK- JA KOONDKOGUD......................................
Siuru Siuru, 1917 Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Marie Under UNDER, Marie (k...
päev.kuu.aasta Luuleraamat Oma nimi klass kool ( NT . Merilin Redik 10 A/Õ PTG ) Villem Grünthal-Ridala Villem Grünthal-Ridala sündis 30. mai 1885 aastal Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas.Villem Grünthal-Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, ...
Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste ...
MARIA UNDER Eesti keele referaat Juhendaja: Maria Under Maria Under sündis 27.märtsil 1883.aastal. Hiiumaalt pärit Leena ja Friedrich (Priidu) Underi kolmanda lapsena. Soravalt lugema oli Maria Under isa juhendusel 4-aastaselt õppinud. 1887.aastal läks ta Väike-Roosikrantsi lasteaeda. Õpetus oli tasuline ja seepärast ei saanud Maria kaua selles koolis käia. Järgmine kool oli Tallinna Saksa Tütarlasekool. Kuid ka sell korral jäi rahapuuduse tõttu kool pooleli. Kirjutama luuletusi hakkas Maria 13-aastaselt. Ta alustas kirjutamist saksa keeles. Tema suureks eeskujuks oli tollel ajal Goet-he, Schiller ja Heinrich Hein. 1899.aastal omandas ta Beyerdrofi kursustel lasteaedniku kutse ja sai suveks Keila lähedale Risti mõisa lastepreiliks. Seejärel töötas ta lühikest aega Viru tänaval paberikaupade poes kassapreilina. 1900.aastal tutvus ta Eduard Vildega kelle soovitusel oli ta saanud koha ,,Teataja" kontoris.1901....
Tarapita Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid Tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt tuli Tarapitalastel kõne alla noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Lisaks esinemistel trükisõnas korraldas "Tarapita" 1921 aastal kirjandusliku ringreisi, kus kanti ette progrmmilisi kõnesid ja ilukirjanduslikku uusloomingut. Äärmiselt tähelepanuväärne on see, et kuigi Tarapita rühmitusena tegutses vaid nii lühikest aega, suutsid kõik hiljem nii erinevate vaadetega autorid koonduda küllaltki ühtseks ja tugevaks "löögirühmaks". Paljud võimumehed süüdistasid Tarapitat iseseisvuse õõnestamises ja...
Uurimustöö Kuldne Kolmik 2010 Sissejuhatus Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta raj...
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
