Tallinna Tehnikaülikool
Infotehnoloogia teaduskond
Programeerimine I
Kodutöö
Funktsioonide tabuleerimine
4. variant
Üliõpilane: ***********
Matrikli number: ******
******
Hindaja: ******
Tallinn
2011
Sisukord
1. Tiitlileht
2. Sisukord
3. Selgitus
4. Graafik
5. Algotim
6. Programm
Selgitus
On antnud funktsioon f(x)=. Esimeskes kasutaja sisestab x argumendi algväärtus (a) , mis
võib olla iga. Edasi ta sisestab x argumendi lõppväärtus (b), mis peab olema rohkem kui
väärtus a (a
AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas
Prinditavate õppematerjalide koostamine veebis Juhendi koostas Margit Lindau 1. Puzzlemaker.discoveryeducation.com keskkond Word search Alusta kodulehelt http://puzzlemaker.discoveryeducation.com/WordSearchSetupForm.asp 1 Prinditavate õppematerjalide koostamine veebis Juhendi koostas Margit Lindau Kuidas võõrkeelne tööleht eestikeelseks muuta? Selleks tee veebis koostatud valmis word search aktiivseks (Jälgi, et teed ainult mängu aktiivseks). Tee aktiivsel pinnal parem hiireklõps, vali COPY/KOPEERI Ava tekstitöötlus MS Word, kleebi see lehele: parem hiireklõps, vali PASTE/KLEEBI Saad töölehe vormistada just nii nagu sina seda soovid, lisada ülesandeid, lisada nime ja kuupäeva rea vms.
korteriukse lukku, näpib seda pidevalt ja miskipärast neelab võtme alla. Peamiselt on lugu Jaani vaatepunktist (tema-jutustus). Kõige enam on Jaani arvamust väljendatud, on märgitud, et Jaan saab aru märkidest, mis hoiatavad, et midagi halba hakkab juhtuma. Samuti kirjutatakse pikemalt Jaani vanaonu sünnipäeval käigust ja mitmest teisest Jaaniga seonduvast situatsioonist. Sündmustik toimub minevikus, lugu esitatakse kronoloogilises järjekorras. On vihmane hommik, kui Margit ja Jaan end valmis sätivad Margiti vanatädi sünnipäevale minekuks. Nad sõidavad läbi märja inimtühja linna viiekorruselise krohvist kooruva ja täissoditud seintega ehitise juurde. Pea esimene, mida nad märkavad, on lumivalge vanamehe nägu räämas aknast piilumas. Meeleolu on loodud. Külaliste saabudes vanatädi tänab neid tulemise eest väga ülevoolavalt ja seejärel hakkab ohjeldamatult mälestusi jutustama. Margit ja Jaan tunnevad end väga ebamugavalt
eeldada, et vähemasti üks ellujäänu leidus – või siis olid peategelased natuke „prohvetlikud“.) Igastahes, klassikaliselt Kivirähule algavad kurjakuulutavad ja jaburad oomenid loo alguses ja autor ei tee sellest ka sugugi saladust – seesama „kurjakuulutavaid märke oli õhus juba hommikul“ ja siis need märgid ise: väljas hakkab ootamatult paduvihma sadama, pidevalt vinguv Margit (kellel samuti kõik halvasti läheb), esikus põleb läbi lambipirn, uut pirni ei ole, veel nääklusi, müstiline tolmurull külmkapis, katkised sukkpüksid. Vähemasti Jaanil – ühel kolmest peategelasest ja põhilise vaatepunkti omanikul on pidev tunne, et midagi on viltu ja valesti ning etteruttavalt mainib selle ära ka autor, olles ette ja tagantjärgi tark - „hiljem seda hommikut meenutades“ mõistab Jaan,
Proosaanalüüs Andrus Kivirähk – Ajaloo keerises Teksti sündmuste areng on esitatud kronoloogilises järjestuses ja jutustatakse millestki möödunust. Kui heietatakse mälestusi, siis on need ülejäänud faabulast selgelt eristatud. Sündmused on korrastatud lineaarselt, tegevus liigub ühes kindlas suunas. Tegelased Jaan ja Margit seavad end hommikul valmis vanatädi juurde minekuks. Esmapilgul tundub olevat tegu üsna normaalse päeva algusega, kuid jutustaja toob esile tagantjärele vaadates kurjakuulutavad märgid (ootamatu vihmasadu, läbipõlenud pirn, tolmurull külmkapis ja nii edasi). Ka Jaan tunneb ühel hetkel halba eelaimust, kuid ta ei ütle midagi. Kuigi alguses viidatakse selgelt, et lugu ei lõppe õnnelikult, siis puäanti see siiski ära ei anna. See on oluline, et tekitada lugejas põnevust ja
Margit Ott Konguta Kool Aine: vene keel 6.kl Teema: ametid Individuaalne mäng. Juhend: Lõika nimetused välja ja pane komplekt ümbrikusse. Valmista vajalik arv komplekte. Õpilane leiab õiged paarid ja kolmikud. Mängu võib kasutada sõnavara harjutamisel ning hindamisel. Margit Ott Konguta Kool ärimees ärinaine arst jurist ajakirjanik müüjanna müüja kalur ettekandj kelner a teadlane meremee s näitlejann näitleja a tööline õpetaja õpetajann a juuksur
peategelastele arusaamatute seostega mälestuskilde. Püüdes ületada oma hirme ja eelarvamusi, astuvad nad oma kohustustele vastu, püüdes anda ikka ja jälle oma parima, olgu selleks kasvõi pühapäev. Olenemata tulemusest, on nad kõik omamoodi püüdlikud ja siirad inimesed, kaasaarvatud üheksakümneaastane vanatädi. Kogu loo kestel püsib pinge, mis väljendub koomiliste ahelsündmuste paratamatuses ja mida Jaan ja Margit ei suuda kõigest hoolimata peatada. Tekib omamoodi keeris tänapäeva ja mineviku vahel, sulades arusaamatuks segaduseks, millele järgneb paljutähenduslik veevärgist paiskuv tsunami. Lugu esitatakse ilmselgelt kronoloogilises järjekorras, nagu seda nägid Jaan ja Margit. Hommiku kurjakuulutavad sündmused on alles algus. Sündmuste kujundamise juhtrolli võtab aga peagi üle kardetud vanatädi, kes pea-aegu reaalsust eirates asub ohjeldamatult ja kergelt seoseid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ETTEVÕTLUS JA ÄRIPLAANI LOENGU PROTOKOLL. Mõdriku 23.september.2013 nr 1/1 Algus kell 11.00,lõpp 16.30 Juhatas Liivika Ivanov. Protokollis Margit Hirv Võtsid osa:Maria Borissova,Stiven Danilov,Aleksei Fursov,Silja Hiielaid,Tiit Jõe,Maarja Kivioja,Tiit Kivisaar,Selina Neero,Tarmo Nukka,Reelika Nurmsaar ja Kelly Õun. Puudusid:Tiina Klemets,Kaisa Murumäe,Gunter Väärt ja Maris Iila. Päevakord: 1.Sissejuhatus õpingutesse. 2.Rühmatöö tutvustus. 1.Päevakorrapunkt. KUULATI: Liivika Ivanova tutvustas ennest ja ettevõtluse õppekava. OTSUSTATI: 1.Võtta informatsioon teadmiseks. 2.Päevakorrapunkt. KUULATI:
aastast Rahvusooperi Estonia solist. Õppis Eestis, täiendas end Itaalias ning tagasi tulles Eestisse etendas Estonias üle kolmekümne erineva rolli. Õhtujuht oli laulja Alar Haak, kes ka ise ühe laulu esitas. Ta oli humoorikas, muhe, ilmekas, hea suhtleja ning väga hea diktsiooniga. Iga laulu või inimesega, mis tol õhtul esitati, lõi ta seose Vello Jürnaga, ning meenutas teda. Lauljatest astusid üles Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margit Saulep, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusk, Urmas Põldma, Aare Saal, Oleg Orlovs ja Villu Valdmaa. Naisesinejad olid väga uhketes, kohati isegi vanaaegsetes kleitides ning mehed ülikondades. Esimeseks etteasteks oli E. Elgari Land of Hope and Glori, mida mängis orelil Piret Aidulo. See oli aeglane pala, müstilise tämbriga ning aeglase tempoga. Järgmisena tutvustati Vello Jürna 50. Sünniaastapäevale pühendatud Vokalistide konkursi võitjaid ning autasustati neid
Margit Kapak Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Secunda Sotsiaal November 2008 Kohustuslik koolivorm Eesti koolides Halvad mälestused Kümmekond aastat tagasi hingasid õpilased kergendatult koolirõivastus anti vabaks!
Ett telefonsamtal Daniel ska åka på semester på fredag. Han ringer till mamma Margit på tisdagen. Mamma 1112 13 Daniel Hej, mamma. Det är Daniel. Hur är det? Mamma Bara bra, tack. Och du själv? Daniel Bra. På fredag åker jag till Jonas i Göteborg. Jag stannar där över helgen, och sedan åker vi till Abisko. På torsdag kväll ska jag äta middag med sa. Jag sitter just nu och skriver en lista på vad jag behöver på semestern. Vad gör ni? Mamma Vi ser en film på TV. Du, glöm inte en varm tröja. Det är kanske kallt i Abisko. Och skriv ett vykort.
,,Savoy Ball", helilooja Paul Abraham. Etendus toimus Teater Vanemuise suures majas14.11. 2009 kell19:00. Etenduses osalesid järgmised näitlejad: Madeleine - Margit Saulep, Daisy - Merle Jalakas, Mustafa - Aivar Toomingas, Tangolita - Helen Hansberg, Celestin - Tanel Jonas, Archibald - Ao Peep, Pomerol - Tõnu Kattai, Bebe - Kristel Leesmend, Rene Rasmus Kull, Maurice Toomas Kolk, Ernest Erkki Rebane jpt. Etendust dirigeeris Endel Nõgene, Lavastas Georg Malvius kes on pärit Rootsist. Etenduse kunstnikud olid Ellen Carins (Sotimaa). Valgustuskunstnik oli Andres Sarv. Tegelaste elulood: Madeleine- Margit Saulep lõpetas 1994. aastal Eesti
kuuekuuselt ning mõne lapse kõne algus viibib teise eluaastani või kauem. Esimestel eluaastatel algab aju intensiivne areng, mis väljendub tõusva aktiivsusena frontaal ja temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause. See tähendab seda, et teadmised (kujutlus) objektist. Logopeed Margit Aidi sõnul tugineb esimeste sõnade üks sõna tähistab tervet lauset (nt Anna = Anna mulle auto). Laps omandab uusi sõnu aeglaselt. Sõnal ja objektil sarnasust pole, neid ühendab ainult tähendus. Sõna tähendus on kasutamine objektide äratundmisele ja oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasuse leidmisele. On vaja ära tunda emotsionaalselt oluline isik, asi või tegevus, neid tähistavad täiskasvanu sõnad ning märgata oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasust
commercial viable production method for making ethanol form cellulosic biomass (FAO, 2008). Biodiesel is based on the oil crops, such as rapeseed in Europe and soybean in the USA and Brazil. In tropical regions, biodiesel feedstock can also be sourced from palm, coconut and jatropha oils, but these are currently not major feedstock for biodiesel. Biodiesel is produced by combining vegetable oil with an alcohol and a catalyst through a chemical process known as transesterification (FAO, 2008). Margit Tepner k0848752 Figure 1. Proportion of global production of liquid biofuels (FO Licht, 2007). Biofuels production is concentrated in three countries: Brazil, the USA, and Europe On a global scale, there are three regions that produce biofuels: mainly France and Germany in Europe, the USA, and Brazil. Each region specialises on a specific crop, and the production technologies vary greatly. Biodiesel is concentrated in Europe and in 2005 France
Järvamaa Kutsehariduskeskus Puhastus- ja kodumajandus KM15 Minu kodukoha omavalitsuse ametlikud ja mitteametlikud sümbolid Albu vald Juhendaja: Margit Veskimäe Paide 2016 Albu valla vapp
Vastused: 1. Tiia Kõnnussaar 2. Anu Lill 3. Malle Pajula 4. Merle Liivak 5. Aita Kivi 6. Inga Raitar 7. Helena-Reet Ennet 8. Helle Raidla 9. Evelin Samuel 10. Doris Kareva Margit Reinsalu 10.a
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON NIMI Margit Sepp SÜNNIAEG 28.02.2002 AADRESS Ida-Virumaa Mäetaguse vald Võrnu küla Sepa talu EMAIL Margit[email protected] TELEFON 58923411 PEREKONNASEIS Vallaline HARIDUSKÄIK 2009-2018 Mäetaguse Põhikool TÖÖKOGEMUS 2017 Juuli Alutaguse Õpilasmalev 2016 Juuli Alutagsue Õpilasmalev KEELTEOSKUS Eesti keel Väga hea Inglise keel Rahuldav Vene keel Rahuldav ARVUTI OSKUS Microsoft Word Väga hea Ecxeli Hea Power Point Väga hea
x+y=360 Lahendada tuleb võrrandisüsteem 1,12x+1,1y=400 Saame, et x=200 ja y=160. küsiti aga teisel kuul müüdud jalgrataste arvu, seega esimeses filiaalis müüdi 200+200*0,12=224 jalgratast ja teises filiaalis 160+160*0,1=176 jalgratast Vastus: teisel kuul müüdi esimeses filiaalis 224 ja teises 176 jalgratast. 1 Margit Arro Türi Gümnaasium 3. Antikvariaat ostis kaks raamatud 224 krooni eest ja sai neid edasi müües 40% kasumit. Leidke mõlema raamatu müügihind, teades, et esimese raamatu müügist saadi 15% ja teise raamatu müügist 50% kasumit. Lahendus: Olgu raamatu esialgseks (sisseostu) hinnaks x ja y krooni, kokku maksid raamatud 224 krooni, saame võrrandi x+y=224. Edasi müües saadi kasumit 40%, 40% 224st on 0,4*224=89,6 krooni, kokku saadi
Hallo, mein Name ist Kätlin. Ich bin 17 Jahre alt. Ich bin in Tartu geboren und ich wohne in Tartu. Mein Hobby ist Fußball. Meine Lieblingsfußballer sind Lionel Messi und Cristiano Ronaldo. Meine anderen Hobbys sind Musik, Tanzen, Singen und Kunst. Und ich mag besonders gerne Rap Musik. Ich Lerne Estnisch, Englisch und ein bisschen Deutsch in der Schule. Meine Lieblingsstunde in der Schule ist Englisch. Ich habe keine Geschwister, aber ich habe Meerschweinchen Naki. Meine Mutter ist Margit und sie ist Lehrerin. Wir verstehen uns super. Wir reisen viel. Wir haben nach Deutschland, England, Finland, Norwegen und Frankreich gereist. Ich mag Reisen, neue Kulturen und neue Leute kennen zu lernen. Mein Lieblingsfilm ist Titanic. Aber ich mag Twilight nicht. Ich habe Angst vor Krieg. .
Mu teine lemmik on 2009.aasta olemusfoto nominent maakondlikus kategoorias. Pildi nimi on Sügistorm Pärnus. Pildil on väike valge koer, kes on nagu tuulest viidud. Hea peremees ei laseks koeragi välja kui läheb tormi vaatama. Pilt on minu arvates väga lõbus, kuigi koer oleks võinud sellise tormiga ära lennata. Aga pildil olev koer paistab seda nautivat, mis teeb pildi naljakaks. Margit Reinsalu 10.a
MARIANNE TEKKEL PÄRNU ÜLEJÕE GÜMNAASIUM EESTI KEEL TEEMA:SÜGIS 1. KLASS Aastaaegade erinevad pikkused tulenevad Maa erinevast liikumiskiirusest erinevatel aastaaegadel. Aastaajad tulenevad: a) Maa tiirlemisest ümber Päikese mööda elliptilist orbiiti b) Maa pöörlemistelje kaldest tema tiirlemistasandi suhtes 23.september kell 01.01 Sügis Punased viirpuumarjad, kirjud lehmakarjad, pihlakad puul, jahenev tuul -- see on sügis. Kahutan`d maa hommikul vara, külma õhkav lambasara, viimased seened, Autor Marja - Liisa mõtted ja meeled -- Meriste, XI klass, Lihula see on sügis. Gümnaasium Vanarahvas ütleb: "Sügisel on seitse söögilauda." Missugused need söögilauad on? Sügisööl pintseldab külmapoiss maa valgeks. (Tähendab, et öökülmad on saabunud.) Jänku tõmbab juba valged püksid jalga. (Tähendab, et sügis on tulnud ja jänes hakk...
Mina käisin vaatamas Jaan Tätte kontsertit ,,Tuulevaiksel ööl", mis toimus 31.07.10 Pärnu vallikäärus. See oli mereteemaline. Seal esines veel Maaria-Liis Ilus, Liisi Koikson, Marko Matvere ja ansambel Udupasun. Tätte läks peale kontserteid ümbermaailmareisile. Jaan Tätte (sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Oma muusika on ta ise kirjutanud ja viisi mõelnud. Ta elab Vilsandil. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega : Jaan Tätte Juunior ja Kunter Tätte. Tätte perekonnas on läbiaegade pandud meessoost esindajate nimeks Jaan. Tätte on välja andnud 5 plaati. ( Tulemine, Olemine, Minemine, Majakavahi Armuhüüd ja Tuulevaiksel ööl. ) Minu lemmik lauluks oli ,,Tuulevaiksel ööl." ,mida laulsid Liisi Koikson ja Jaan Tätte. Meeldivad just selle laulu sõnad. Viis ja sõnad on kirjutatud Jaan Tätte poolt.
Jutustaja ise ei ole tegelane. Sündmused on Jaani vaatepunktist fokuseeritud, jutustaja annab edasi Jaani mõtteid, näiteks mõtiskleb noormees tolmurulli üle, mis oli külmkappi sattunud ja meenutab vanaonu juubelit. Jaani vaatepunktist kirjeldatakse teose tegelasi, näiteks vanatädi, kui Jaan teda tema kodus bareti ja mantliga näeb. Teos on jutustatud läbivalt ühest vaatepunktist: Jaani omast. Teoses on kolm tegelast: peategelane Jaan, tema elukaaslane Margit ja neiu vanatädi. Arvan, et tegu on võrdlemisi lamedate tegelastega, kuid kaldun arvama, et pigem keskmise poolsetega, st ei lamedate ega ka sügavatega, sest vanatädi tegelaskuju kohta on välimuse küllaltki detailne kirjeldus (riietus, pikkus, käed, sõrmed, kortsuline nägu) ja tema suhtumise kirjeldus kui umbusaldava, tänapäeva ühiskonda kartva vanainimese oma. Samuti on vanatädi Jaani kohta öelnud, et ta on suur ja tugev mees. Margiti kohta võib öelda, et tal on
Aino Talvi Margit Martinson 11.B klass Elulugu Sündis 6. veebruaril 1909 Tartus Alustas kooliteed Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis 1921. aastal õppis Mustvee reaalkoolis 1922. aastal jätkas õpinguid Tartu gümnaasiumis Suri 12. märtsil 1992 Tallinnas Maetud Metsakalmistule Oli Eesti näitleja Teda iseloomustas töötahe ja kõrge kutsemoraal Teatriteed alustas 1929. aastal Vanemuises Draamateater (19351944, 19491984) Estonia (19441949) Suurrollid Kõrboja Anna (1937) Kleopatra (1955) Tammsaare Mari kolmes ,,Vargamäe" lavastuses Nimiosad ,,Juudit" (1960) ,,Ema Courage ja tema lapsed" (1962) ,,Polkovniku lesk" (1966) Filmograafia Aasta Filmi pealkiri Liik Filmitegija Näitleja 1983 "Lurich " Mängufilm Berglundi ema 1959 "Kutsumata külalised " Mängufilm Hilda ema 1956 "Tagahoovis " Mängufilm ...
Juhataja Protokollija Lisa 1 1 Elisabeth Ammer 2 Heleriin Atla 3 Karin Ellenurm-Kõrts 4 Kristina Harun 5 Aveli Int 6 Tiit Jõe 7 Kulla Kroon 8 Terje Kuusmik 9 Nele Lavrikov 10 Vadim Leinvald 11 Madis Lokotar 12 Lisette Luik 13 Elerin Luuk 14 Aline Lõuke 15 Maarja Maasi 16 Ave Merilain 17 Martin Mey 18 Annika Pajupuu 19 Margit Pikmets-Pilt 20 Veiko Poom 21 Michelle Raag 22 Kertu Roonet 23 Damis Roots 24 Tauno Rämson 25 Katrin Saks 26 Illar Sildma 27 Rhea Sillaste 28 Cäthli Sirk 29 Sille Sisas 30 Kaisa Soolo 31 Henry Suits 32 Irina Zahharova 33 Eveli Tammik 34 Kairi Tetlov
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Aleksander Beljavski 134810 MAHB62 Labor nr. 1 Aines «Arvutid I» Õppejõud: Teet Evartson Margit Aarna Tallinn 2017 Ülesanne Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Segment: G Elementbaas: NOR Variandikood: 575-12423/46183 Meie element on «G» Segm X1 X2 X3 X4 Y ent 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0 Karnaught map: 2 0 0 1 0 1
Keel. Kuidas tekkis keel? 23. 09. 2013 Maris Silgo, Andra Kuhi, Eike Koppel, Hella Lillmaa, Margit Karing, Gerda Kallari Sisukord Mis on keel? Kui palju on maailmas keeli? Kuidas keeli liigitatakse? Eesti keel maailma keelte hulgas. Kuidas tekkis keel? Ilusaid lauseid Mis on keel? Keel on inimeste poolt kasutatav märgisüsteem. Keel on infoedastusvahend, suhtlusvahend, mõtlemisvahend, emotsioonide väljendamis vahend. Kui palju on maailmas keeli? Keelte täpset arvu ei tea keegi.
Margit Metsma 12/13 S AÜ I KODUTÖÖ Making Sense of social work Mõtted: 1) Miks ikkagi suhtutakse sotsiaalabi saajatesse halvustavalt, miks sellel on natuke halb maik küljes. Kas inimesed on sellest lihtsalt väheteadlikud. Ehk peaks
Nullpunkt Mina vaatasin filmi “Nullpunkt” mis ilmus 2014. aastal. Filmi režissöör on Mihkel Ulk, produtsent Evelin Soosaar-Penttilä ja stsenarist Margit Keerdo. Filmi peaosades on Märt Pius, Epp Eespäev, Uku Arop, Linda Kolde, Saara Kadak ja Henrik Kalmet. See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi,
noveembril kuulamas IV Tallinna Talvefestivali Ooperigalat.Kontsert algas kell 19.00 Estonia kontserdisaalis.Kogu kontsert oli pühendatud kuulsa ooperilaulja Vello Jürna 50.sünniaastapäevale ja oli korraldatud Pille Lille muusikute toetusfondi poolt. Kontsertil astusid ülesse paljud Eesti kuulsamad ooperilauljad ja neid saatis peamiselt Piia Paemuru(klaver). Kontserti alguses laulsid ka tuntud aariajaid Vokalistide konkursi võitjad. Esinejad olid:Margarita Voites,Mati Palm,Voldemar Kuslap,Margit Saulep,Pille Lill,Maire Haava,Mart Madiste,oliver Kuusik,Urmas Põldma,Aare Saal ja Alar Haak. Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran. Perekonna Eestisse naasmise järel jätkas ta kooliteed Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia erialale.Saatus viis ta aga peagi (1957) muusikateatri lavale
„On raske vaikida ja laulda mul“ Artur Alliksaare elust Margit Mõistlik Marten Aolaid 10.r Tallinn 2015 Elulugu Luuletaja kelle valisin on minu sugulane, vana-vanaonu poeg. Artur Alliksaar on aastakümnete jooksul kujunenud legend, milles fantaasia seguneb reaalsusega ning luuletaja elukäik oma paradoksaalsuses ja fantaasikülluses samastub tema loominguga, muutudes selle kirjutamata osaks. Nii on kirjutanud Urmas Tõnisson 1998 aastal ilmunud Maalehes. Artur Alliksaar sündis 15.04.1923
Jaan Tätte Norman Maaring Robert Pertel Elukäik 24 märts Viljandi 19821984 Tartu Riiklik Ülikool 19851986 Tallinna Pedagoogiline Instituut 1990 Tallinna Riiklik Konservatoorium 19902003 Tallinna Linnateater 2003 Näitekirjanik Margit Tätte Jaan, Kunter Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming Näidendid Oma kogemused "Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest" Looming "Tere
Arvustus Käisin vaatamas pressifoto näitust, mis oli üles pandud Viru Keskuse aatriumi. Läksin seda vaatama viimasel päeval, pühapäeval ning rahvast oli palju. Pidin vaeva nägema, et pildile ligi pääseda. Näitusel oli umbes kümme pilti. Näitusest jäi mul hea mulje, kuna algul arvasin, et pildid on äärmiselt igavad, kuid see polnud nii. Igal pildil oli oma lugu jutustada ja see oli hästi jäädvustatud. Väga huvitav oli näha, kui häid asju on pildile saadud ja kui palju võib üks pilt sündmusest rääkida. Oli palju häid pilte, kuid mu kindel lemmik oli ,, Põder käis Kadriorus suplemas". Fotode autor on Karli Saul. Pildil on põder, kes on justkui eksind ja siis merre suplema läind. Päästjad toovad teda sealt välja. Pilt jätab mulle positiivse mulje, kuidas inimesed loomadest hoolivad. Loomad on mulle alati meeldinud, seega jäi mulle see pilt näitusel kohe silma. Teine pilt, mis oli mulle väga meelde...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool 121055IASB IAG0081 Programmeerimine I MASSIIVID Kodutöö nr.2, varjant 664 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Margit Aarna Koostaja: Peeter Sikk Tallinn 2012 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Peeter Sikk 121055IASB Sisukord Ülesande püstitus 1
AJURÜNNAK "It is easier to tone down a wild idea than to think up a new one." Alex Osborn Koostaja: Meeri Kuustemäe Juhendaja: Margit Teller Mis on ajurünnak? Spontaanne TÖÖKÄIK Kindla aja jooksul Arutlemine Probleem Hullumeelsed / Ettepanekud, kirjad normaalsed ideed Paus LAHENDUS Analüüs Lahendus Kes mida teeb? Juht Jälgib Abistab Kirjutaja Kirjutab Liikmed Ideed
Pablo Ruiz Picasso Margit Ajaots Pablo Picasso · 25. oktoober 1881- 8. aprill 1973 · Hispaania kunstnik · Kubismi rajaja · Maalikunst, laevakujundusi, illustreeris raamatuid · 1996. a. loodi Picasso eluloofilm · Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz y Picasso · Maetud Vauvenargues'i pargi surnuaeda · Tema viimased sõnad " drink to me" Picasso lapsed · Paulo 4. veebruar 1921 - 5. juuni 1975 Olga Khokhlova · Maya 5. september 1935 Marie- Therese Walter · Claude 15. mail 1947 Francoise Gilot · Paloma 19. aprillil 1949 Anne Paloma Picasso Francoise Gilot Sinine periood(1901- 1904)- · Iseloomulik on süngus, sinisetoonilised maalid · Kujutatud on akrobaate, arlekiine, prostituute, vaesed,vägivaldset anatoomiat · "Vana kitarrimängija" (1903), tema autoportree, "Tragöö...
Jõgevamaa Gümnaasium 11.I klass Margit Maide POPULAARSEMAD EESNIMED JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMIS 2016/2017. ÕPPEAASTAL Uurimistöö Juhendaja: Sirli Vijar Jõgeva 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1
Kommentaar B.Püve ja J.Püttsepa artikli ,,Koolimood: kampsun nurka, fliis asemele" kohta Lugesin läbi B.Püve ja J.Püttsepa artikli ,,Koolimood: kampsun nurka, fliis asemele. Minu arust ei ole koolivorm vajalik, sest ma arvan, et õpilased ei taha koolivormi kanda. Minu arvates tuleks ikka alguses õpilastelt küsida, kas nad tahavad kanda koolivormi. Margit Tätte ütleb ,, Tüdrukud kannavad väikesi, naba paljastavaid toppe". See on tõsi aga vähesed kannavad selliseid toppe. Minu arust on see kole ja ka hakkab sellega kiiresti külm. Sellega ma ei ole nõus, et teksad on välistatud ja kõlbavad ainult impregneerriidest lohvakad paljude taskutega püksid. Selliseid pükse ei kanna keegi ja paljud kannavad teksapükse niitüdrukud kui ka poisid.
" kohta Lugesin B.Püve ja J.Püttsepa artiklit ,,Koolimood:kampsun nurka,fliis asemele".Seal oli ka Kirjutatud koolivormi kohta. Minu arvates võiks olla igas koolis koolivorm. Siis oleks kõik Riietuse suhtes võrdsed. Artiklis oli kirjas ,,Poiste T-särkidel on ropud kirjad või paremal juhul metallibändide pildid peal". Olen selle väitega nõus, sest poisid lasevad endale T-särgi peale panna selle kirja või sõna mis parasjagu pähe tuleb. Margit Tätte väitis, et ,,Teksad on välistatud, kõlbavad ainult impregneerriidest lohvakad paljude taskutega püksid". Selle väitega ma nõus ei ole. Nüüd käiaksegi peamiselt teksadega koolis, tööl, vabal ajal. Veel ei nõustu ma väitega, et ,,Tüdrukud kannavad väikesi naba paljastavaid toppe".Nüüd käiakse väga harva selliste riietega. Nüüd vist mõeldakse kas tahetakse neerupõletikuga haiglas istuda. Ega vist eriti mitte.
NAFTA Margit Maide EKSPORT JA IMPORT SUURIMAD TOOTJAD Saudi- Venem USA Iraan Hiina Araabia aa Saudi- Venemaa: Araabia: $73.7 $136.2 billion billion (10.9%) (20.1%) 2016 EKSPORT Kanada: Iraak: $39.5 $46.3 billion Araabia billion (5.8%) Ühendemiraa (6.8%) did: $38.9 billion (5.7%) SAUDI- ARAABIA 55% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus ida provintsis OPEC-i liige VENEMAA EKSPORT 28% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus rohkem läänes KANADA 13% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus läänepoolel ARAABIA ÜHENDEMIRAA DID 32% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus rohkem saartel ...
pole oluline. 50 Jah, sest hoolin oma tervisest. Jah, sest reklaamis 40 ütles, et see on parem. 30 20 10 0 JAH EI *Märkus: Küsitlesime 23 inimest. Koostasid: Margit Lillemets, Daire Toova, Alar Voomets, Ragnar Mõts =)
Retsensioon Operett "Viini Veri" Johann Straussi operett Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap, Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Württenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lbus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Massiivid Juhendaja: Margit Aarna Teadur Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. 2 Sisukord Ülesande püstitus..........................................................................lk4 Algoritm.........................
Valguse dispersioon Koostanud: Margit Mölder Avinurme 2010 Mis on valguse dispersioon? . Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks. Valge valguse juhtimisel läbi klaasprisma tekib vikerkaarevärviline riba. Värviline riba tekib selle pärast, et prismast väljuvad eri värvi valguslained erinevate nurkade all. Valguse dispersioon on võimalik ainult siis, kui erinevaile värvustele ehk erinevaile lainepikkustele vastavad murdumisnäitajad erinevad väärtused. Dispersioonikatse skeem Newtoni katse Tegi katse 1666. a. Suunad aknakardinas olevast august tulnud valguse läbi klaasprisma seinale. Tekkis vikerkaarevärvides valgusriba. Newton hakkas värvilist riba nimetama spektriks. Valguse spekter näitab, millistest koostisosadest (komponentidest) liitvalgus koosneb. Vikerkaare 7 värvi Violetne Sinine Helsinine Roheline ...
Koostanud: Margit Mölder Raimond Ilves Avinurme 2010 Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Kolmikliit e. Keskriigid Saksamaa AustriaUngari Itaalia Antant Inglismaa Venemaa Prantsumaa Saksamaa ja Prantsumaa tüli ElsassLotringi pärast. Venemaa ja AustriaUngari konkurents Balkani PS'il. Kolooniate ümberjagamine. Uute relvade testimise soov. Imperialism Saksamaal soov laieneda, eriti kolooniates, ja saada võimsaks merel. Katsetada uusi relvi (tank, käsigranaat, zeppelinid, allveelaev, torpeedod, lennukid jne) Venemaa soov saada enda võimu alla Konstantinopol ja Must meri. Marne'i lahing (5.6. september 1914) Tannem...
Kontserdiretsensioon Käisin 01.12.2009 Estonia teatris ,,Tallinna Talvefestival" vaatamas.Kontsert oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Esinesid tema ammused kolleegid ja sõbrad nagu: Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Kaie Kõrb, Viesturs Jansons, Margit Saulep, Pille Lill, Valentina Kremen, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusik, Urmas Põldmaa, Aare Saal ja Taimo Toomast ja vokalistide konkursi finalistid.. Kontsert kestis kuskil 3 tundi , pidi esinema ka Heli Veskus aga kahjuks jäi ta haigeks. Vello Jürna (1. detsember 1959 Väike-Maarja 12. juuni 2007 Tallinn) oli eesti ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Ta sündis Väike-Maarja kooliõpetaja perekonnas. Hariduse omandas Väike-
eriline, sest mulle meeldis selle operetti muusika ning üldine etendus. Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Osades: Karmen Puis või Heli Veskus (RO Estonia), René Soom (RO Estonia) või Aare Saal (RO Estonia) või Taavi Tampuu, Taisto Noor, Alla Popova või Margit Saulep, Urmas Põldma (RO Estonia) või Reigo Tamm, Margus Jaanovits, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Märt Jakobson, Simo Breede,Rasmus Kull, Valentina Kremen, Merle Jalakas, Katrin Kapinus jt
Islam on noorim suurreligioonidest, mis on maailma oluliselt mõjutanud ja kujundanud alates prohvet Muhamedi aegadest 7. sajandil. Islami kultuur sulatas endasse dünaamiliselt ja loovalt väga erinevaid elemente. Kokku 12 sajandi jooksul rikastasid islami kunsti ja kultuuri lisaks põlistele mõjualadele Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Pärsias ja Türgis ka Kesk-Aasia, India ja Kagu-Aasia kultuurilised eripärad. Kunsti iseloomustab vaen ebajumalate vastu (pilte ning kujusid jumalatest ei tohi luua isegi mõttes). Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moeed mida hakati ehitama 7 sajandil Neid on väga mitmesuguseid kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga Tüüpiline moee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem üsna madal ja lameda laega saal mille jagavad löövideks sammaste read 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool 121055IASB IAG0081 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.1 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Margit Aarna Koostaja: Peeter Sikk Tallinn 2012 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Peeter Sikk 121055IASB Sisukord Ülesande püstitus......................................
annaabi.ee 
