Inimese sotsiaalne küpsus tähendab , et ta sobib ühiskonna liikmeks, on suuteline elama j tegutsem täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele. Sotsialsuset küpsusest mõõta on raske, selle puudumine ilmneb eluga toimetulematuses. Tänapäeval tõendavad sotsiaalset küpsust teatud psüühilised näitajad: Inimest iseloomustab positiivne ellusuhtumine Tal on adekvaatne enesehinnang Tal on adekvaatne hinnang ka teistele inimestele Ei manipuleeri teistega Ei süüdista teist Reageerib vastavalt situatsioonile Ksutab oma aega otstarbekalt Oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele Sotsiaalselt küpset inimest iseloomustab sallivus ehk tolerantsus.See eeldab, et ei anta hinnanguid, kui teadmised olukorrast võivad olla puudulikud. Ühtlasi on sotsiaalselt küps inimene võimeline vastutama oma tegude ja tunnete eest. SUHTED, NENDE OSAPOOLED.NAISEJ MEHE ERINEV SUHTEKÄITUMINE. ISIKSUSE RENG SUHTES.
meie esmane uudisteallikas. See kannab maakonna/valla/linna tunnusmärke. Samas annab see võimaluse ka kuskile kuuluda ja see on oluline, mõni meist otsib seda ju terve elu. Paljud sündmused ei oma erilist tähtsust riiklikul tasandil, kuid teatud ringkonnas on need ülimalt tähtsad, nagu näiteks "Vooremaa" rubriik "nädal maakonnas" ei huvita tallinlasi, sest see ei ütle neile midagi või mine tea ... Kindlasti ei manipuleeri kohalik ajaleht oma lugejaskonnaga, sest kõik tunnevad kõiki ja see kujundab suhtlemiseetika. Sestap arvan, er kohalik ajaleht oli, on ja jääb, kuna on oma ja armas ning usaldatav.
Üsna hiljuti oli näha ja kuulda ,et Itaalias Milaanos pandi välja reklaamtablood , kus oli pilt noorest naisest , kes umbes kolmeteistkümnendast eluaastast alates on põdenud anoreksiat. Nende shokeerivate plakatite eesmärgiks oli teavitada ühiskonda kasvavast probleemist , mis on võitnud maad eriti ulatuslikult modellinduses. Reklaamindus on meedia üks alaliikidest ja sellel on samuti suur osatähtsus inimeste otsuste mõjutamisel. Keegi ei saa väita ,et nähtud toote reklaam ei manipuleeri tema alateadvusega nõnda, et järgmine kord kaubamajja minnes ei otsustata just tolle toote kasuks. Me oleme kõik massiteabele vastuvõtlikud. Isegi kõige naeruväärsemad katsed mingit asja müüa jätavad meie mällu maha oma jälje ning me pole enam suutelised langetama objektiivset otsust. Reklaam on kõikjal. Varsti tullakse majaseintelt ja prügikastidelt tualettpaberile ,toidunõudele või kasvõi hügieenisidemetele. Kõik selleks, et rahvaga manipuleerida
Keelamine ei paranda midagi ega kedagi aga meedia kasutajaid tuleks harida, et nad oskaksid teavet kriitiliselt analüüsida, oleksid kursis seal leiduvate ohtudega. Meedia pakub inimese arengu seisukohalt tohutult võimalusi ja toetust, tuleb vaid seda võimalust kasutada osata ja tahta. Reklaamindus on meedia üks alaliikidest ja sellel on samuti suur osatähtsus inimeste otsuste mõjutamisel. Keegi ei saa väita ,et nähtud toote reklaam ei manipuleeri tema alateadvusega nõnda, et järgmine kord kaubamajja minnes ei otsustata just tolle toote kasuks. Me oleme kõik massiteabele vastuvõtlikud. Isegi kõige naeruväärsemad katsed mingit asja müüa jätavad meie mällu maha oma jälje ning me pole enam suutelised langetama objektiivset otsust. Reklaam on kõikjal. Varsti tullakse majaseintelt ja bussipaviljonidelt toidunõudele või töövahenditele. Kõik selleks, et rahvaga manipuleerida. Kõik tooted või
ehtsuses ja sügavuses, palutakse endale aega. TÄNAPÄEVAL TÕENDAVAD SOTSIAALSET KÜPSUST TEATUD PSÜÜHILISED NÄITAJAD : *inimest iseloomustab positiivne ellusuhtumine . *tal on adekvaatne enesehinnang, mis sisaldab : 1.)võimet hinnata ennast uutes olukordades . 2.) oma tunnete usaldamist . *tal on adekvaatne hinnang ka teistele inimestele . SOTSIAALSELT KÜPS INIMENE : ' julgeb olla tema ise . *avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette . * ei manipuleeri teistega. *ei süüdista teisi . *ei mängi abitud ega kaota pead , kui kohtab raskusi . *reageerib vastavalt situatsioonile .*kasutab oma aega otstarbekalt . *tunneb huvi kõige vastu . * ei häälestu ebaõnnele.*tunneb rõõmu oma saavutustest .
põhjaliku ülevaate selle erinavatest aspektidest; b) Mitte-osalusvaatlus uurija üritab vaadeldavate jaoks nähtamatuks jääda (näiteks inimeste jälgimine tänaval). 3) Eksperiment hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult uurija kontrolli all, enamasti laboratooriumis. Uurija manipuleerib sõltumatut muutujat, et näha kuidas see manipuleerimine mõjutab sõltuvat muutujat (ühegi teise meetodi puhul ei manipuleeri uurija ise muutujaid). Sotsioloogias seda meetodit eriti palju ei kasutata. 4) Dokumentide analüüs inimtegevuse produktide uurimine. Produktid võivad olla: - kirjalikud (ajaleheartiklid, ajaloo-kroonikad, ilukirjandusteosed, isiklikud kirjad); 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse - pildilised (maalid, fotod)
• Eetiline uudis identifitseerib tegelased täpselt ja ilma hinnanguteta. • Eetiline ajakirjanik viitab allikale nii avalikult, kui talle pandud infopiiranguvad lubavad. • Eetiline uudis esitab täpseid tsitaate, mida reporter või toimetaja pole korrigeerinud ega ise loonud. • Eetiline uudis ei anna ütlejale või öeldule hinnanguid tsitaadi saatelause abil. • Eetiline uudis on stiililt täpne ja objektiivne. • Eetiline uudis ei manipuleeri keele abil. • Eetiline uudis ei kasuta arve ja numbreid lugeja manipuleerimiseks. Eriuudised Eetiline uudis järgib nõudeid, mis seostuvad kindlate valdkondade või reporteritöö eri viisidega: • Arvestab kuriteouudistes inimese privaatsusega ega süüdista inimesi. • Väldib uudise muutumist reklaamiks majanduslugudes. • Ei esita vaatlusuudises kuuldusi vaatluste pähe ja jääb sündmustes pealtvaatajaks.
vormis; EM on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne. 2. samm Koosta eesmärgipuu 3. samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi. 12. Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele Sotsiaalselt küps inimene: julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette ei manipuleeri teistega ei süüdista teisi ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi reageerib vastavalt situatsioonile kasutab aega otstarbekalt teab, et iga asi tuleb omal ajal ja kindlas järjekorras õpib tundma oma tundeid ega karda neid oskab armastada ja olla armastatud oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele tunneb rõõmu oma saavutustest ilma kadeduseta tunneb rõõmu teiste saavutustest tunneb huvi kõige vastu
eesmärgid).Ta on võimeline vastutama oma tegude ja tunnete eest,oskab näha oma käitumisviisi ja teo tõenäolisi tagajärgi, oskab reageerida vastavalt situatsioonile . Saab aru, et teiste kõrval elades ei ole tal ainult õigused, vaid ka kohustused. Ta on kohanemisvõimeline ja tal on varasemate põhimõtete ümberhindamise oskus. Sotsiaalselt küpset inimest iseloomustab tolerantsus, a võtab teisi inimesi sellistena nagu nad on, hoolimata vaadete ja põhimõtete erinevusest, ei manipuleeri teistega, ei süüdista ebaõnnestumistes alati teisi, tunneb rõõmu nii enda kui teiste saavutustest, ei häälestu ebaõnnele. Oskab suhelda, ajadusel probleeme lahendada
Ta on võimeline vastutama oma tegude ja tunnete eest, oskab näha oma käitumisviisi ja teo tõenäolisi tagajärgi, oskab reageerida vastavalt situatsioonile. Saab aru, et teiste kõrval elades ei ole tal ainult õigused, vaid ka kohustused. Ta on kohanemisvõimeline ja tal on varasemate põhimõtete ümberhindamise oskus. Sotsiaalselt küpset inimest iseloomustab tolerantsus, ta võtab teisi inimesi sellistena nagu nad on, hoolimata vaadete ja põhimõtete erinevustest, ei manipuleeri teistega, ei süüdista ebaõnnestumistes alati teisi, tunneb rõõmu nii enda kui teiste saavutustest, ei häälestu ebaõnnele. Oskab suhelda, vajadusel probleeme lahendada. 44) Temperamenditüübid, nende kirjeldamine 1) Melanhoolik tagasihoidlik; raskusi suhtlemisel; reageerib väga kindlalt; vähese töövõimega; taktitundeline; arglik, väga hea analüüsimisvõimega 2) Flegmaatik põhjalik; järjekindel; vastupidav; püsiv; pikaldane ja rahulik; truu sõber;
· Inimese sotsiaalne küpsus tähendab, et ta sobib ühiskonna liikmeks on suuteline elama ja tegutsema täiskasvanute maailmas. · Sotsiaalset küpsust mõõta on raske , selle puudumine ilmneb eluga toimetulematuses. Tänapäevad tõendavad sotsiaalset küpsust teatud psüühilised näitajad · Inimest iseloomustab positiivne ellusuhtumine. · Tal on adekvaatne enesehinnang. · Tal on adekvaatne hinnang ka teistele inimestele. · Ei manipuleeri teisi. · Ei süüdista teisi. · Reageerib vastavalt situatsioonile. · Kasutab oma aega otstarbekalt. · Oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele. · Sotsiaalselt küpset inimest iseloomustab sallivus, see eeldab , et ei anta hinnanguid ,kui teadmised olukorrast võivad olla puudulikud. · Ühtlasi on sotsiaalselt küps inimene võimeline vastutama omategude ja tunnete eest.
eksisteerivat isikut, kes lõi maailma: · kõikvõimsus loob maailma eimillestki, võib oma soovi korral imesid korda saata- loodusseaduste rikkumine, eiramine. · ülim tarkus- omadus, mis võimaldab jumalal olla kursis sellega, mis oli, on ja tuleb. Jumala kursisolek sellega, mis tuleb, teab jumal ette ILMA, et need oleksid ette määratud. Inimesel on vaba tahe otsustada mida ta teeb, jumal ei manipuleeri ja sellegi poolest ta teab ette, mida inimene otsustab. · ülim headus (kristlik)- ootus inimese suhtes ei ole selline, nagu enamikel jumalustel teistes religioonides, kes nõuab et talle toodaks ande või järgitaks tema seadust. Talle on tähtsam vastuarmastus inimese poolt ja selle vastuarmastuse ootamisega on probleem: inimesel ei ole lihtne mõista, mida tal on vaja teha jumala suhtes, kui see mida talt oodatakse, on armastus. Mida see vastuarmastus tähendab
on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne. 2.samm Koosta eesmärgipuu(kõik võimaluse kirja, ning hakkad üle vaatama) 3.samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi. 12. Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele Sotsiaalselt küps inimene: julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette ei manipuleeri teistega ei süüdista teisi ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi reageerib vastavalt situatsioonile kasutab aega otstarbekalt teab, et iga asi tuleb omal ajal ja kindlas järjekorras õpib tundma oma tundeid ega karda neid oskab armastada ja olla armastatud oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele tunneb rõõmu oma saavutustest ilma kadeduseta tunneb rõõmu teiste saavutustest tunneb huvi kõige vastu naudib kõike- tööd, teisi inimesi, toitu, seksi
paiku porgandikärbes enam ei lenda) · Segakultuurides kasvatamine Kultuuride segu, ribad või saarekesed, hoiab ära kahjustajate kogunemise Taimede toodetud keemilised ühendid häirivad putuka orienteerumist ja/või arenemist. Tuleb teada, mis taimi koos kasvatada. Kui sinu kaitstav taim kardab lehetäisid, siis ära istuta teda koos mõne teise lehetäide meelistaimega · Püüniskultuurid Manipuleeri kahjuri arvukusega. Nt rapsi varasem sort ribana põlluservas meelitab hiilamardika enda peale, seal teed mehhaanilise tõrje, ja põhipõld jääb kahjustamata ja ka tõrjumata. On ka taimi, mis meelitavad kahjuri endale, kuid kahjur pole sellel võimeline arenema (raps ja Raphanus sativus e aedrõigas). · Väldi võõrliike · Meie oludes puuduvad neil looduslikud vaenlased, seega saavad piiramatult paljuneda. Nt kartulimardikas · Taimekahjustajateseire!!
TEEMA V: SEOSTE UURINGUD *Seoste uuringud püüavad kindlaks teha seoseid muutujate vahel *Seoseid võib uurida Kooslustabelite alusel; korrelatsioonidega *Seoste uuringud tavaliselt ei võimalda teha põhjuslikke järeldusi muutujatevaheliste seoste kohta (ei kindlusta tugevat sisemist valiidsust) Seoste uuringud püüavad kindlaks määrata, kuidas kaks või rohkem muutujat on omavahel seotud. Tavaliselt seoste uuringute puhul uurija ei manipuleeri muutujatega, vaid registreerib mingeid loomulikult toimuvaid sündmusi (ex post facto andmed), kategoriseerib või hindab andmeid ja selgitab nende vahelisi seoseid. Kooslustabelid Suur osa psühholoogilistest uuringutest otsib vastust küsimusele, kas tulemus ühe muutuja osas on kuidagi seotud teise muutuja väärtustega. Üks võimalus seda uurida on esitada andmed kooslustabelina, mille puhul esitatakse kahe muutuja väärtuste kõigi kombinatsioonide sagedused e. koosesinemissagedused
on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne. 2. samm Koosta eesmärgipuu 3. samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi. 5.Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele Sotsiaalselt küps inimene: julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette ei manipuleeri teistega ei süüdista teisi ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi reageerib vastavalt situatsioonile kasutab aega otstarbekalt teab, et iga asi tuleb omal ajal ja kindlas järjekorras õpib tundma oma tundeid ega karda neid oskab armastada ja olla armastatud oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele tunneb rõõmu oma saavutustest ilma kadeduseta tunneb rõõmu teiste saavutustest tunneb huvi kõige vastu naudib kõike- tööd, teisi inimesi, toitu, seksi
vahel. Kuna jumal paikneb väljaspool aega ja ruumi ei saa küsida kus ta on ja millal ta tekkis, kuna ta on ajatu ja ruumitu. Teda iseloomustab ka kõikvõimsus, ülim tarkus ja ülim headus, mis teeb teada teistsuguseks võrreldes uues ja vanas testamendis kirjeldatud jumalast. Ülim tarkus annab talle võime näha nii minevikku oleviku kui tuleviku samaaegselt olenemata sellest, et inimesel on olemas vaba tahe, mida jumal ei manipuleeri. 3.Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid? Väga raske on maailmas tõestada mingi asja mitte olemist. Seega on üritanud mitmed filosoofid tõestada ära jumala olemasolu, kasutades selleks peamiselt nelja tõestust. Ontoloogiline tõestus on algselt kirja pandud Anselm Cantenbury poolt. Anselm Cantenbury kohaselt piisab jumala tõestamiseks ideest täiuslikust olendist. Kuna olemine on üks perfektsioone ja kõik olendid eelistavad olla siis järelikult jumal on olemas.
Mida kauem mõne uue mõtte või strateegia teostamisega viivitad, seda vähem jätkub sul selle tarvis vaimustust. Peale koolitusi oleme mõtetest ideedest tulvil ent need hakkavad kohe hääbuma päev-päevalt, kui me nendega kohe ei tegele. Ükskõik mida sa teha suudad, milline ka poleks sinu unistus, hakka seda tegema. J.W von Goethe Keskendu esmatähtsale! Majakavaht aitas õliga inimesi ning õli sai otsa ja palju laevu hukkus. Lõpeta pisiasjade tähtsustamine. Ära manipuleeri. Pilt peab olema heliga kooskõlas.Juhid, kes lubavad üht kuid teevad hiljem teist.Ka väikesed valed ja pettused pole lubatud.Sisekaemuslik juht hoolib vähem sellest, et tal oleks nähtavalt õigus kui sellest et ta teeb õiget asja. Ta ei näe juhtimist võistlusena populaarsuse pärast, et kõikidele meeldida. Tal on väga selge tulevikukava, mis arvestab kõigi huve, ta liigub selle poole vankumatult. See mida ta teeb, on kooskõlas sellega, mida ta räägib
julmad inimesed vaid ka need, kes on elus õnnetud. Hästi kasvatatud inimesel tuleb tihti silm kinni pigistada manipulaatori katse ees saavutada edu ebaausal teel, mõningatel juhtudel on manipulaator haletsusväärne ning paljud mängivad teda haletsedes temaga kaasa. Vahest võib manipulatiivne taktika olla ka heasoovlik ilma igasuguse egotsentrismita nt töötab psühhoterapeut oma patsiendiga, õpetaja õpilasega. Kuna nad ei manipuleeri inimestega vaid nende tegevust juhivad omakasupüüdmatud huvid võib sellist kontakti nim mitte manipulatiivseks vaid mängulise suhtluse tasandiks. IV Standardiseeritud tasand See tase asub primitiivse ja konventsionaalse taseme vahel. Ta erineb suuresti primitiivsest ja manipulatiivsest, ta ei küüni konventsionaalse tasemeni ainult sel põhjusel, et temas ei toimu puhast rollide koostööd. Suhtlemine baseerub standarditel,
Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümberlükata? Kes või mis on jumal? Kes vastutab maailmas kurja eest, miks kurjus eksisteerib? 15. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on isiksus, inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb enda peale ja selle peale mida ta teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene. 3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Seda, mida pole olemas pole võimalik tõestada, kuid sellesse on võimalik uskuda. Jumala olemasolu kohta on kaks positsiooni- ateistlik ja kristlik. Ateistlikud seisukohad: · Ludwig Feuerbach- jõudis järeldusele, et jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda
b) Mitte-osalusvaatlus – uurija üritab vaadeldavate jaoks nähtamatuks jääda (näiteks inimeste jälgimine tänaval). 3) Eksperiment – hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult uurija kontrolli all, enamasti laboratooriumis. Uurija manipuleerib sõltumatut muutujat, et näha kuidas see manipuleerimine mõjutab sõltuvat muutujat (ühegi teise meetodi puhul ei manipuleeri uurija ise muutujaid). Sotsioloogias seda meetodit eriti palju ei kasutata. 4) Dokumentide analüüs – inimtegevuse produktide uurimine. Produktid võivad olla: - kirjalikud (ajaleheartiklid, ajaloo-kroonikad, ilukirjandusteosed, isiklikud kirjad); - pildilised (maalid, fotod) - materiaalsed (tööriistad, tarbeesemed, prügi). Andmete tüübid Sotsioloogia jaoks on oluline eristada kahte tüüpi andmeid (see eristus kehtib eelkõige küsitluse andmete kohta): 1
tegeleda oma probleemidega ise. Lase tal tegutseda! 129 Tunneta informatsiooni otsimise ja probleemi jagamise erinevust! Ära kasuta kuulamismeetodit valel ajal. Ära ole papagoi! Katsu toetada jagatud tundeid, kuid ära korda lapse sõnu. Kuula järjepidevalt! Ära lülitu ümber küsimuste esitamisele ja arvamuste avalda- misele, kui oled asunud kuulama. Ära manipuleeri! Ära mõjusta lapse mõtteid endale soovitavas suunas. Vaikus ei ole häbiasi! Vaikus lubab lapsel mõelda oma mõtteid. Sa ei pea hakkama rääkima selleks, et vaikust täita. AKTIIVNE KUULAMINE Hea kuulamine eeldab oskusi, nagu näiteks parafraseerimine, põhjalik uurimine ja kokkuvõtete tegemine asjadest, mida sa oled märganud ja kuulnud ise või saanud teada kellegi teise käest. Parafraseerimine on teise inimese tunnete ja tähenduste edasiandmine oma sõnadega
), aju arenguanomaaliad – meeleolu muutused, • Vahel märgatakse alles koolis-peetakse ekstsentrikuks, “väike professoriks” originaalitseja, – ärrituvus “külm”, “naiivne”, tundetu, küpsusetu jne – vaba-aja tegeluste ja hobide osa-kesine • Ei manipuleeri teistega inimestega • Kriminaalsed (plahvatused, relvad jne) Chapman Bondi uurimus • …võrdlesid jutustamisoskust lastel, kes olid läbi teinud raske AT enne 5.a. ja pärast 5.a. Mitteverbaalne düsfunktsiooni väljendus (muud tingimused võrdsed) • Autismi teatud vormid e.atüüpiline autism – AT enne 5.a
2. On suuri raskusi etteantud hulkade tajumisega, nende ühise tunnuse leidmisega ja seda mitte ainult hulgamõiste seisukohalt (näiteks 2 õuna), vaid ka klassi, grupi määramise seisukohalt. Anda üksikuid praktiliselt tajutavaid naturaalsete esemete hulki, seejärel luua hulki aplikatsioonide, pildiseeriate jne abil. 3. Abikooli õpilased ei oska ise ara kasutada kõiki olemasolevaid võimalusi hulkade paremaks tajumiseks (ei manipuleeri, ei tegutse, ei vaatle ainult vaatab)! Stimuleerida manipuleerimist, vaatlemist. 4. Abikooli õpilased ei suuda. erinevatest, kuid ühte ühistegurgruppi kuuluvatest elementidest hulki haarata. Siin pole asi ainult selles, et ta ei tea või ei saa välja öelda sõna, tal sageli pole ka mõistet. Õpetada nimetama, anda harjutusi, millest selguks, kas tunneb mõistet. 5. Tajumist segavad hulga elementide välised tunnused, nende asetus ruumis. Kõik öeldu käib alles tajuoperatsioonide kohta
annaabi.ee 
