noortepärast kõnepruuki ning sisu kohta ütles zürii, et see oli ääretult terviklik ja huvitavate süzeekäikudega, mis hoiavad lugejat kuni lõpuni põnevuses. Diana Leesalu usub, et noortele kirjutajad ei peaks kartma kasutada sama keelt, mida kasutavad noored ise. Kaanekujundus petab! Tänapäeval on üsna tähelepanuväärne leida toodet, mille sisu on pakendist värvikam ja väärtuslikum. Ütlen ausalt
Maarja Pohl 10C Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt" Lugu räägib paralleelselt 12-aastasest Mikust ja tema 18-aastasest õest Mirjamist. Mikku kiusatakse koolis suuremate poolt iga päev. Isa on koolis direktor, keda kõik vihkavad. Lõpuks viskab Mikul kõik üle ning kuidagi moodi suudab ta kooli maha põletada, ning peale seda jookseb kodust minema. Oma teega jõuab ta Tartusse, kus kohtab poisiklutti nimega Sasa. Koos Sasaga hakkavad toimuma igasugused juhtumised
,,Mängult on päriselt" Diana Leesalu Mina lugesin raamatut ,,Mängult on päriselt". Raamat on tehtud 2006. aastal. Raamat sai kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 1. koha. Teos on tehtud Diana Leesalu poolt. Diana Leesalu Diana Leesalu sündis 1. novembril 1982 Põlvas, ta on eesti kirjanik, dramaturg ja lavastaja. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal. Raamatust Raamat räägib 19-aastasest Mirjamist ning tema 12-aastasest vennast Mikust. Mikk on tark, kuid suurte muredega poiss. Teda kiusatakse koolis kuna tema isa on kooli direktor. Mõni päev hiljem pakib Mikk asjad kokku ning paneb koolimaja põlema. Kuid ta põletab oma käe ning lahkub kodust.
..............................................16 1.1.7. Margit Sarapik ,,Vaarao leidmine" KUIDAS JÄÄDA ISEENDAKS KOOLIS?. 17 1.1.7.1. Margit Sarapik....................................................................................................17 1.1.8. Kersti Kivirüüt ,,Okultismiklubi" - MUST MAAGIA JA SELLE VÕLUD...........17 1.1.8.1. Kersti Kivirüüt....................................................................................................18 1.1.9. Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt" FÜÜSILINE VÄGIVALD JA KURITEGEVUS.................................................................................................................19 1.1.9.1 Diana Leesalu.....................................................................................................19 2. ANALÜÜS....................................................................................................21 2.1. Üldanalüüs ja järeldused...........................
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 8. klass Aprill 2010 Sisukord Lk 2...............................................................Sissejuhatus, elulugu Lk 3...................................................Loomingust, ,,2 grammi hämaruseni" Lk 4................................................................."Mängult on päriselt" Lk 5.........................................................Intervjuu Diana Leesaluga Lk 6..............................................................................Kokkuvõte Sissejuhatus Diana Leesalu on noor Eesti kirjanik, kes on oma kahe raamatuga,"2 grammi hämaruseni" ja ,,mängult on päriselt", pälvinud paljude noorsoo esindajate tähelepanu. Samuti on ta tunnustatud kirjanik Doris Kareva poolt. Elulugu Diana Leesalu sündis 1. novembril aastal 1982 Põlvas. Ta lõpetas aastal 2001. aastal Põlva Keskkooli
2 grammi hämaruseni Diana Leesalu Raamat räägib sellest , väikelinna teismeline tüdrukust oma elu, peresuhtest ja maailmast. Raamat algab sellest kui ta on u 12 a. Käib koolis ja tal on mitu venda ja õde , kuid täitsa päriselt on tal üks vend ja üks õde. Teised poolvennad ja õed. Tüdruk armub enda kooli kõige popimasse poissi. Kuid ühelpäeval ema teatab talle , et kavatseb uuesti abielluda ( isa surnud) . Uus mees ja selle mehel oli laps eelmisest suhtes koliseid nede juurte elama. Uue mehe laps on Alex , ta
mängides, kellega ta oli põhimõtteliselt koos üles kasvanud. Igatahes mängisime mu sugulasega ja kahe ta eestlasest sõbraga tema maja kõrval asuval tänaval palli. Meist natuke kaugemal mängisid ka vene poisid mingeid mänge, neid poisse oli meist natuke rohkem ja mõned olid meist ka natuke vanemad või vähemalt suuremad. Ühel hetkel lõi keegi meie seltskonnast palli kaugemale ja see lendas üle vene poiste. Pallile läks järgi mu sugulase sõber Mikk. Kui Mikk tuli palliga tagasi ja möödus venelaste seltskonnast, siis ütles keegi sealsest poiste kambast mingi venekeelse roppuse. Kuigi keegi meist peale mu sugulase ei rääkinud vene keelt, teadsime üksikuid venekeelseid roppusi ning ka Mikk sai kohe aru, et talle oli halvasti öeldud. Mikk vastas solvangule ka solvanguga, mille tagajärjel üks poiss venelaste seltskonnast hakkas ähvardavalt Miku poole sammuma ning midagi vihaselt vene keeles rääkima. Mikk taganes, aga
Margus Karu "Nullpunkt" Raamatu "Nullpunkt" autor Margus Karu sündis 1984. aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezii erialal töötas ta peamiselt reklaami-ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis ta oma asjad ning rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Samal ajal valmis tema esimene romaan "Nullpunkt." Romaan jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et klassikaaslased on ta heidikustaatusesse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Johannes on noor poiss, kes elab Lasnamäel koos ema ja isaga. Ta vahetas kooli ning läks Roostalt üle Tallinna eliitkooli. N
• haigused ja surm (k. a enesetapp) • täiskasvanute maailma ohud • identiteediprobleemid ja eksistentsikriis, üksindus, spliin, • depressioon, tegevusetus ja vegeteeriv elustiil vs. hedonism Sõltuvusest 1.Füüsiline sõltuvus mõnuainetest (narkomaania, alkoholism, suitsetamine): • Melvin Burgess: Saast (ek 2000) • Dirk Walbrecker: Kambalugu (ek 2002) • Jaan Tangsoo: Hanejaht (2003) • Helga Nõu: Kuues sõrm (2003) • Diana Leesalu: 2 grammi hämaruseni (2005) • Aidi Vallik: Kuidas elad, Ann? (2001), Mis teha, Ann? (2001) • Sass Henno: Mina olin siin (2005) • Ene Sepp: Medaljon (2009) • Kristi Rebane: Minu oma (2009) Sõltuvusest 2.Psüühiline sõltuvus (mängu- ja arvutisõltuvus, ostusõltuvus, sõltuvus iluideaalidest > buliimia, anoreksia; rämpstoit ja ülekaalulisus): • Susanne Fülscher: Ilusad tüdrukud ei kuku taevast (ek 1998) • Sofi Oksanen: Stalini lehmad (ek 2004)
"Medaljon" Ene sepp Heidi nutab tüdrukute wc-s. Sisse astub tema sõbranna Diana ja uurib, miks tüdruk oli tunnist välja jooksnud ning nutab. Heidi räägib talle, et ta poiss Reimo oli talle äsja SMS-i saatnud ja tüdruku maha jätnud. Diana lohutab Heidit ja nad lähevad koos tundi tagasi. Kui tüdrukud tundi tagasi jõudsid, teadis muidugi juba terve klass, mis oli juhtunud. Pärast tunde garderoobis hõikas Avely pidevalt üle rahvamasside, kui kahju tal Heidist on. "Kas on uut vaja, võin sebida," kostis järsku ülbe hääl Heidi selja tagant. Ta pööras end umber ja nägi Mariani pahatahtlikku nägu. Pärast veel mõnda solvangut Heidile aitas ja ta virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Kõik vaatasid nende poole
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastate
KÜLMALE MAALE Tegelased: Mikk noorem vend, Jaani ema Kai, Liisu kõige väiksem õde, Hans, Joosep , Juula, Mart, koolmeister Toots , Tõnu -Jüri, Mari jne Jaan - raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Virgu Anni - oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku – tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Andres - oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Tegevus toimub 19. sajandi talvises maakülas,popsisaunas
Martin õpetas Mattiasele varastamise ja suitsetamise selgeks ja lõpuks hakkasid nad liimi nuusutama, mis Mattiasele väga meeldis. Ühel päeval, kui nad kerjasid, võttis neid politsei kinni ja andis hoiatuse, et nad enam tänavale ei läheks. Politsei viis poisid koju ja samal päeval ilmus mingi võõras mees nende koju ja ema ütles neile, et see on onu Paul, kes on nende uus isa. Siis tulid koju kaks poissi ja Mattias sai kohe aru, et need on ta teised vanemad vennad Mikk ja Mait ja nendega olid kaasas ka veel mingid kolm võõrast poissi, kes hakkasid õlut jooma ja pidu panema suurtega. Vahetevahel varastasid Mattias ja Martin mõne õllepudeli ja jõid selle ära. Hommikul oli poistel pohmell. Siis Martin varastas endale ja vennale rattad, millega nad ringi sõitsid ja ühel päeval ei tahtnud nad enam kodus olla, kuna kõht oli tühi ja nii läksid nad jälle Keni onni.
Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte.......................................................................................
Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi. Kaaslane Mihkel räägib, et talt varastati 40 kopikat ja nurub Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus ootab haige ema poega, kes oli selle väeti pere toitja. Teeb Jaani tulekuks kördi valmis. Mann ja Mikk on kuidagi vaiksed, peagi selgub ka, miks. Külla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja valgustab, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Esiti ei taha Jaan ja ema seda uskuda, aga valel on lühikesed jalad. Jaan lubab lapsi valusasti karistada. Aga viha taltub ruttu, sest lapsed seda ju näljast teinud. Kaua sa ikka leiba ja silguvett sööd. Karistamise asemel annab ta lastele saia, mis ta viimaste kopikate eest ostnud
Üha uued mured ja lõputud peod keeravad Heidi senise elu pea peale. Kas tal on lootust see veel korda sättida või saab ka temast osa allakäinute statistikas? Raamat räägib noorte omavahelistest suhetest ja probleemidest. Peategelaseks on Heidi ja võõras, kellega tema teed ristuvad, Tanel. Heidi on igati korralik, tubli ja sõnakuulelik noor 15-aastane tütarlaps, kes saab ühel kaunil koolipäeval oma poisi Reimo käest maha jätmise sõnumi. Heidi parim sõbranna, Diana, üritab talle toeks olla. Kahjuks see ei aidanud Heidit. Heidi elu muutus silmapilkselt põrguks; tal tekkisid tülid emaga, hinded halvenesid. Ta ei suutnud enam kodus olla. Ta jättis kapi peale kirja, et jääb ööseks oma parima sõbranna juurde. Ta jalutas ja mõtles, et koju ta ei taha minna ja lohutas ennast, et küll ta mõne ööbimiskoha ikka leiab. Üks vanapapi ütles, et ta võib väikese tasu eest noorele neiule osta midagi poest, kui too tahab. Heidi mõtles hetkeks,
segavad kivid õhku lasta; Anna nõustub vastumeelselt tingimusel, et Villu lubab rohkem mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada. Anna mõtted on talutöö juurest hajevil, kuni ta arstilt kuuleb, et Villu ei jää päris pimedaks. Siis saavad talutööd jälle nagu uut hoogu. Anna arutab, et Villust võiks Kõrbojale peremees saada küll, kuid Reinule on see mõte väga vastumeelt - Villu on arutu joodik ja lisaks vaenulikust perest. Villu naaseb koju. Isa arvab, et kui ta enne tormas nagu poisike, siis nd on ta sant; meest pole temast saanud, aga Kõrbojale peremeheks ta veel kõlbaks. Villu on solvunud ja teatab, et tema vigasena Kõrbojale peremeheks ei lähe, ning läheb hoopis Kuusiku sauna Eevit Katkule perenaiseks paluma. Villu isa pole aga nõus Kõrboja endist teenijat oma miniaks võtma ja avaldab kahetsust, et ta peab oma talu mõtlematule pojale jätma. Villu tunnistab, et ta ei
Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi. Kaaslane Mihkel räägib, et talt varastati 40 kopikat ja nurub Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus ootab haige ema poega, kes oli selle väeti pere toitja. Teeb Jaani tulekuks kördi valmis. Mann ja Mikk on kuidagi vaiksed, peagi selgub ka, miks. Külla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja valgustab, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Esiti ei taha Jaan ja ema seda uskuda, aga valel on lühikesed jalad. Jaan lubab lapsi valusasti karistada. Aga viha taltub ruttu, sest lapsed seda ju näljast teinud. Kaua sa ikka leiba ja silguvett sööd. Karistamise asemel annab ta lastele saia, mis ta viimaste kopikate eest ostnud
Tallinn 2015 Teose valikust Kui me algklassides raamatukogus käisime, tutvustati meile seda raamatut ja ma tahtsin seda kohe lugeda. Ostsin raamatu ja lugesin sellest umbes 150 lehekülge. Ma ei tea, miks ma lõpetasin, aga mulle jäi meelde, et see on väga huvitav raamat. See aasta, kui sain teada, et võime ise endale kohustusliku kirjanduse raamatu valida, tuli see mulle esimesena meelde. Soovisin raamatu lõpetada. 2 Diana Leesalu Diana Leesalu on sündinud 1. novembril 1982 Põlvas. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal. Samast aastast töötab ta lavastaja- dramaturgina Tallinna Linnateatris. Tema romaanid „2 grammi hämaruseni“ ja „Mängud on päriselt“ on populaarsed paljude noorte lugejate seas. Viimane neist võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noorteromaanide konkursil 1. koha.
Magnus viibis mõne nädala Gotlandil, sealt sõitis ta laevaga edasi Stockholmi ning seejärel kaubalennukiga Inglismaale Londonisse. Magnus ise ei tahtnud üldse Eestist lahkuda , see oli tema kodumaa, seal olid tema sõbrad ja esimene silmarõõm Kai. Ta ei tahtnud Kaid loovutada oma pinginaabrile , temaga oli ta kogu aeg võidelnud Kai tähelepanu eest. Teel mõtles ta selle peale kogu aeg, eriti kuna tema isa oli tema jaoks üpriski võõras, sest tema kaptenitöö hoidis teda perest kogu aeg eemal, isa nägi ta ainult mõnel korral aastas ja oli tema jaoks lihtsalt üks mees, kes postkaarte saatis ja vahel külas käis. Inglismaale jõudes tundis ta kohe keelebarjääri, Rootsis oli ta vähemalt saksa keelegagi hakkama saanud. Keele murest aitas üle saada tema isa poolatarist armuke Bodagna, kes oli talle järgnevatel aastatel ema, õpetaja ja sõbra eest. Hiljem sai temast ka Magnuse esimene tüdruksõber. Neiu oli küll Magnusest üle kümne aasta
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT ,,2 GRAMMI HÄMARUSENI" DIANA LEESALU Liisi Remmet 9.klass Rakkes 2008 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Ümberjutustus 5-7 Mõtted ja tsitaadid 8 Kasutatud kirjandus 9
"Kuidas jäljetult kaduda, nii et sind kunagi ei leita" Sara Nickerson Tegelased: Sophie (7aastane tütar), Margret (12 aastane tütar), Lizzie (tüdrukute ema), salapärane rott Kirjeldus: See on põnevusjutt ja samal ajal mõtlemapanev lugu saatusest ja juhusest, kinnisideedest ja emotsionaalsest distantseerumisest, inimestest, kes tunnevad end teiste poolt äratõugatuina, kuna nad on "teistsugused"; ja sellest, et tegelikkus võib olla kummalisem kui raamatute väljamõeldud maailm. Nii siis see raamat räägib peategelasest, 12- aastasest tüdrukust nimega Margaret. Tema elu on muutunud hetkest, 4- aastat tagasi, mil ta isa kummalisel kombel uppus. Sellest ajast peale on tema ema endasse tõmbunud,üksik, ahelsuitsetaja. Tal on ka väike 7- aastane õde, kes käib talle tiht närvidele. Muidu on selle pere elu üksluine ja igav. Kuni ühel päeval nende ema nad ü
Juku noa välja tõmbas siis hoidsid teised mehed eemale. Kohe pärast seda astus kõrtsi urjadnik, kelle munder Kaarlile ja Jukule kohe mõjus ja poisid tagasi tõmbasid. Jaan läks kiiresti ja märkamatult kõrtsist välja, ta kõndis koju. Jaan elas ema, venna ja kahe õega, kellest üks veel imik oli. Isa oli neil surnud ja Jaan oli ainus pere ülalpidaja. Kodus ootab haige ema poega, kes oli selle väeti pere toitja. Teeb Jaani tulekuks kördi valmis. Mann ja Mikk on kuidagi vaiksed. Külla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja valgustab, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki võtnud, rääkimata muudest asjadest. Esiti ei taha Jaan ja ema seda uskuda, aga lõpuks usuvad siiski. Jaan lubab lapsi valusasti karistada. Aga viha taltub ruttu, sest lapsed seda ju näljast teinud. Kaua sa ikka leiba ja silguvett sööd. Karistamise asemel annab ta lastele saia, mis ta viimaste kopikate eest ostnud
"Elu nullpunkt" Peet Vallak Puusepp Reos Lugu räägib puusepp Villem Reosest, kes armastab Ellu, kuid naine abiellub hoopis kingsepp Veskega. Villem nägi, et Ell ei ole õnnelik ja lootis, et naine tuleb tema juurde tagasi, sest tema ju armastas Ellu üle kõige. Puusepp parandas oma maja ja külas räägiti, et ta teeb seda seepärast, et kavatseb naise võtta. Ann, kes oli naabertalu teenijatüdruk, käis iga päev Villemi juures. Ann armastas puuseppa, kuid viimane oli Anne vastu väga tõrges. Villem pidas plaane Liinaga, aga kuna kogu küla rääkis, et Villem võtab Anne endale naiseks, jäi puusepp Liinast ilma. Peale seda hakkas ta mõtlema, et võiks siis ikkagi Annega naituda, mis sest, et Ann vanuse poolest ta tütar võiks olla. Kuid oli juba liiga hilja. Ühel õhtul tuli Ann jällegi Villemi juurde ja teatas, et leidis endale omavanuse noormehe, kellega abiellub. Nii jäi puusepp kõigist naisekandidaatidest ilma
Ta osales koguni Prantsusmaal juunioride MMil. Kuid triatloni harrastamine käis õe sõnul üle kivide-kändude varustus oli kallis, ööbida tuli lennujaamades , mistõttu liisk langes ikkagi suusatamise kasuks. Andrus Veerpalu kahest õest noorem, Annika (27), tegeleb ratsutamisega. Ta on lõpetanud kiitusega põllumajandusülikooli loomakasvatuse eriala ning jätkab õpinguid magistrantuuris. Klassijuhataja mäletab elumeestest semusid Pärnu Rääma põhikooli matemaatikaõpetaja Reet Mikk otsib Andrus Veerpalu pioneeride rivivõistluselt. Otsib kehalise kasvatuse tundidest. Ja otsib klassiruumist. Tulutult. Vanadel fotodel, mis peaksid Mikule meenutama tema kuulsaima õpilase oisipõlveaastaid, on tulevane olümpiavõitja ikka ja jälle teiste taga varjus. Esimese korruse klassiruumiski istus ta aknapoolses reas eelviimases pingis. Ainus, millega ta oma tollasele klassijuhatajale silma paistis, oli hea ujumisoskus. Kätt ta vastamiseks igatahes tõstma ei kippunud
temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf! Kurat ta rikub mu elu !" "Issand ta tuleb , ma peidan ennast pingi alla, äkki ta ei märka mind ."(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da
Karl Ristikivi ^Tuli ja Raud ^ I peatükk 1885 (1-2 ptk. vahel on 14 aastat., Neil on 2 last, tütar sureb tulekahjus( Anni),poeg Mart on siis 6 aastane. )kolivad tihti ja Jüri vahetab palju töökohti. Sepa juures tööl, ehitusel , vabrikus, sulase töö jne. Eeva käib salaja linnas kohtamas ühe segase saksa härraga, kes temasse armunud on.( Reeberg). Eeva on alguses hästi labane ja maatüdruku moodi. Usub kõike head ja kardab palju, palub palju jumalat. Otsib Jüri üles ja räägib lapsest, jäi ootamatult rasedaks. Jüri võtab kõrtsist aga uusi naisi koguaeg, paari kuuga, mis ta Kallismaal on olnud tööl, on tal kõik kõrtsi tüdrukud läbi proovitud. Jürile ei meeldi, kui tema ülemus on üleolev ja kamandab ja vingub ta kallal, ta oli aus tubli töömees. Jüri tahab vabadust, ta tahab rännata ja leida seda üht ja ainsat õiget töökohta, mis oleks hea. Tahab oma maja ja valdusi, selleks vaja head tööd. Abielluvad. Elavad kusagil hurt
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Tanel kes elab luksuslikku elu, puudust tundmata rahast ja uhkest kodust pakkub talle selleks ööks peavarju oma onnis, kus pole keegi peale Taneli ja tema surnud venna käinud. See onn on Taneli jaoks pelgupaik kõigi murede ja inimeste eest. Onn omab Taneli jaoks suuremat tähendust kui tema kodu, seal saab ta teha seda mida ihaldab ja keegi ei saa teda segada. Suhe Heidi ja Taneli vahel muutub vägagi tõsiseks. Taneliga koos olles Heidi sõbrad muutuvad ja ka tema parim sõber Diana kolib Itaaliasse. See, aga Heidi emale ei meeldi ja paneb tüdruku koduaresti, midagi tüdruk ei kavatsegi täita. Heidi ei mõtle enam sellele kui tähtis on kodu ja selle kaotades seda enam tagasi ei saa. Heidi, olles tüdruk puberteedieas kes langetab otsused kiirelt ja läbimõtlemata ei hinda enda vanemaid ja kodu enam niimoodi nagu oli see ennem Tanelit. Heidi ja ema vahelised suhted aina kaugenevad. Ta ei mõista seda, et
Tallinna polütehnikum Margus Karu ,,Nullpunkt" Referaat Koostas: Lennart Tamm Tallinn 2015 Ülevaade autori elust ja loomingust Autor: Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezisööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan ,, Nullpunkt" Peategelase iseloomustus : Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja õde, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa läks minema ja õde elab välismaal. Johannese elu pole üldse lihtne. Välimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Raamat räägib poisist nimega Johannes Tamm, kes on viielapselises peres noorim. Ta elab oma emaga kahekesi räämas Lasnamäe korteris. Tal on 2 õde ja 2 venda. Vanemad vennad ning õde on alustanud juba oma elu ja kaksi
Kuristik rukkis Kokkuvõte Kuristik rukkis toimub 1950ndatel ja on jutustatud ühe noormehe Holden Caulfieldi poolt. Holden ei täpsusta oma asukohta, kuid ta teeb asja väga selgeks, et ta on vaimuhaiglas või sanatooriumis ning saab ravi. Juhtumid, mida ta jutustab võtavad aset pärast viimast koolipäeva sügisel ning kestab kuni jõuludeni, mil Holden on 16-aastane. Holdeni lugu saab alguse laupäeval, mil kõik tunnid on lõppenud Pencey koolis, Agerstown, Pennsylvanias. Pencey on Holdeni neljas koos: ta on läbikukkunud teistes kolmes koolis. Penceyys, ta kukkus läbi viiest ainest neli ja sai teate, et teda on välja visatud koolist, kuid tema lahkumine Manhattanile on planeeritud alles kolmapäeval. Ta külastab oma ajaloo õpetajat, kes on vana, Spencerit, et öelda viimased sõnad, kuid kui Spencer hakkab teda noomitama halva õppeedukuse pärast, saab Holdenil villand. Ühikas ärritab teda tema ebahügieeniline ühikanaaber, Ackley ja ka ta enda ühikakaaslane Stradlater.
Kunagi ammu olid Anna ja Villu jooksnud ja Villu jooksis mingisuguse orgi otsa, mis tal silma läks. Jaanipäev hakkas läbi saama ning Villu kutsus kõik Kivimäele. Ta pidi seal teistele tulevärki näitama. Villu hakkas siis kivimüraka juures meisterdama. Ja viimaks sünnib midagi, mille peale ükski pole ette valmistatud, Villu isegi mitte. Ilmkärakas käib enne, kui Villu kivist eemale on jooksnud koos oma abilise Mikuga. Villu langeb maha ja Kõrboja Mikk tõttab teda üles aitama, aga ei aitagi viimaks, teeb piduliste poole ainult abitu käeliigutuse. Paljud pööravad jälestusega silmad kõrvale, tüdrukud kiljatavad, ükski ei tea, mis teha, millest peale hakata. Ma ise hakkasin seda lugedas samuti paanikasse minema. Lõpuks tõttab Villule appi Kõrboja preili. Ta ei tee väljagi, et tema ümber seisavad külapoisid ja tüdrukud, ta näpib oma riiete kallal, nagu mõtleks
,,Koit ja Hämarik"- armunud noored, kohtuvad 1 kord aastas jaanipäeval ,,Vanemuise laul", ,,Vanemuise lahkumine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Endla järv ja Juta" Faehlmann oli see, kes hakkas meie eepost kirjutama Kuid tema kirjutises oli puudu Kalevipoja kohta ja retked kaugemale Muutis Kalevipoja lugu suuresti Tegi Kalevipoja hiiuks, oli negatiivne tegelane F.R. KREUTZWALD Pärit Eesti perest Vanemad mõisateenistujad Sündis Ristimetsas Tavapärane haridus 2-3 aastat algkooli õpetaja Tallinnas Maal vanemate juures hakkas rahvaluulet kirja panema Temast pidi saama arst Oli Peterburis koduõpetaja Selle rahaga astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda Tutvus Faehlmanniga seal, sõbrad ja mõttekaaslased Võru linnas arst Kosis Saksa naise, 3 last Lapsed ega naine eesti keelt ei rääkinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
