Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Mõõtmed Kuu läbimõõt on 3476 km. Kuu mass on 7,36 x 1022 kg. Kuu keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on kuul 6 korda väiksem. Kuu kalle on ekliptika suhtes 5,1454°. Mered ja mandrid Tumedain laike Kuu pinnal nimetatakse meredeks. Tormide ookean 2,1 miljonit km². Heledaid laike nimetatakse mandriteks. Asend Maa suhtes Kuu asetseb maa poole alati ühe küljega. Inimesed kuul Apollo 11 viis esimese inimese Kuu pinnale. Sõit Kuule kestis 4 päeva, 6 tundi, 45 minutit ja 40 sekundit. Armstrong, Collins, Aldrin Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Apollo_11 http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu
Sageli on osakesed selle klaasja ainega omavahel ühendatud. Üldiselt peegeldab regoliit tema all oleva pinna koostist, kuid esineb ka osakesi, mis on mõne kaugema kraatri tekkimisel saadud hooga kohale lennanud. Pinnal on heledamad ja tumedamad laigud. Heledad laigud on künklikud ja seal on palju kraatreid. Tumedad laigud on tasased. Tumedaid laike Kuul on näha ka palja silmaga, astronoomid kutsuvad neid meredeks. Heledaid alasid seevastu nimetatavad nad mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes päriselt ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. 3. Kuu väga nõrga raskusjõu tõttu pole seal atmosfääri , tuult ega ilmastikku. 4. Pinnaehitus Pinnaehitust iseloomustab rõngasmägede ja meteoriidikraatrite rohkus. Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on
ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanakuuks. Faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu läbimõõt on 3467 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Kuu koor on Maa koorest paksem. Selle all asub mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. Kuul arvatakse olevat poolvedel tuum, mis koosneb rauast. Kuul ei ole magnetvälja. Vulkaanilist tegevust peetakse vähetõenäoliseks. Aastal 1994 avastasid astronoomid Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus päike kunagi ei looju. Peary kraatri serval kõigub temp.
Planeetide kaaslased Rauno Saks 12 a klass Planeetide kaaslane(igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane Päikesesüsteemis on kuud 6 planeedil Merkuuril ja Veenusel kuud puuduvad Maa Maal on üks kaaslane ja selleks on Kuu Kuu keskmine kaugus Maast on 384 000 km. Tumedaid laike Kuu pinnal nimetatakse meredeks ning heledaid alasid mandriteks. Mered koosnevad peamiselt basaldist ning mandrid anortosiidist. Marss Marsil on 2 kuud: Phobos ja Deimos Juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid Korrapäratu kujuga kaljurahnud Phobos tõuseb läänest ja loojub itta 3 korda päevas Phobos ja Deimos Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level
Fifth level Kuu kaatrid Kuu pinnas Esimeste automaatjaamade laskumisega Kuule kinnitati, et Kuu pinnas koosneb puudritaolisest ainest, mida nim. regoliidiks. Kuu pinnal olevaid tumedaid laike nimetatakse meredeks ja heledamaid piirkondi mandriteks. Jäljed säilivad aastaid... Looded ehk tõus ja mõõn Märkimisväärsemaid nähtusi Maal, kuidas Kuu mõjutab meie planeeti nimetatakse loodeteks ehk maailmamerede tõusuks ja mõõnaks. Looded tekivad Kuu ja Päikese gravitatsioonilisest külgetõmbest. Kuu tähtsus selles on 2 korda suurem kui Päikesel. Esimesed seaded Click to edit Master text styles Second level
aasta tagasi umbes Marsi suurune keha kokku Maaga (vanimad leitud Kuu kivimid 4,36 miljardit aastat vanemad), selle tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustus Kuu. Esialgu oli Kuu kaetud üleni laava ookeaniga, mille paksuseks oli vähemalt 500 kilomeetrit. 2. Reljeef Põhivärvus Kuul on tumehall, leidub ka rohekaid ja pruunikaid toone. Kuu pinnal olevaid tumedaid laike nimetatakse meredeks ja heledamaid piirkondi mandriteks. Mered on põhiliselt madalad suhteliselt tasased alad, kus on kaatreid, pragusid ja valle; vett neis ei ole. Mandrid on rohkem liigestunud pinnamoega ja kõrgemad(suhteline mägede kõrgus kuni 9 km-ni), seal esineb ka rohkem kaatreid. Suuri lameda põhjaga kaatreid nim. tsirkideks. Kuu nähtava külje pindalast hõlmavad mered u. 30%, tagaküljel on neid ainult 3%. Maale nähtaval küljel, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku(merd) nimetavad astronoomid Tormide ookeaniks
Kuu 1.Kuu üldandmed Kuu läbimõõt on 3476 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km 2.Välisilme Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks. 3.Atmosfäär Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida.
alustasid keskmise suurusega riffide ehitamist. Ilmnesid ka esimesed pärisluukalad. Triiase- aegseid avaookeani setteid ei ole ookeanilaamade liikumise tõttu säilinud ning põhiteave ookeanielanike kohta pärineb avastusest laguunides. Triias lõppes suurema väljasuremislainega, kus hävisid mitmed nõrgemad kahepaiksete, mereloomade ning roomajate liigid. Selle põhjuseks on peetud nii Pangaea mandri lahknemisega Lauraasia ning Gondwana mandriteks kaasnenud vulkaanipurskeid, boliidi (meteoori) kukkumist maale kui ka globaalset jahtumist. Väljasuremisest pääsenud roomajad-dinosaurused muutusid domineerivaks Juuras ja jäid nii 150 miljoniks aastaks.
Teadaolevalt on Maa ainuke planeet, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Päikese süsteem ja seega ka Maa tekkis umbes 4, 6 miljardit aastat tagasi. Maa kaugus Päikesest on 150 miljanit km, Maa läbimõõt on 40 000 km ja pindala on ligikaudu 510 miljonit km2. Maa pind on 71 % ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga.Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa kuju iseloomustab kõige paremini geoid. Geoid on Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis ookeani piirkonnas langeb kokku häirimata maailmamere pinnaga
Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Kuu pind on väga tume, Kuu albeedo on umbes 0,14. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega.
Kuu 1. Kuu läbimõõt on 3476 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. 2.Välisilme Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)bassein ks. 3. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärse t atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida
Mnemotehniliselt on faaside kindlakstegemiseks kasutusel ka järgnev meetod: Kui kuu "kasvab" ehk nähtavat osa tuleb juurde, on näha mõttes kuu peale kirjutatud J-tähe poolne külg. Kui kuu "kahaneb", on näha teine pool ehk mõttes kuu peale joonistatud K- tähe poolne külg. Kuu laigud Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. ,,Igavese päikese tipp" Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti 1994 kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate
· Vahevöö ülaosa koosneb põhiliselt oliviinist ja püroksiinist (raud/magneesium silikaadid), kaltsiumist ja alumiiniumist. · Maakoor koosneb peamiselt kvartsist (ränidioksiid) ja teistest silikaatidest nagu päevakivi. Maa keemiline koostis (massi järgi): 34.6% rauda ,29.5% hapniku, 15.2% räni; 12.7%magneesiumi;2.4% niklit; 1.9%väävlit; 0.05% titaani. Välisehitus Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks . Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolas vedela veega, mis moodustab maailmamere,28% on maismaad. · Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: · Vaikne ookean · Atlandi ookean · India ookean ja · PõhjaJäämeri. · Maailma suuremad ja tuntumad kõrgmäestikud on Himaalaja, Andid, Mandrid on : Kaukasus, Alpid. Euraasia,Aafrika,Antarktis,Austraalia, Lõunaja Pähja Ameerika
erinevates mütoloogiates Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal Esimesena maandusid kuule Neil Armstrong ja Edwin Aldrin 20. juulil 1969. Kuu faasid Kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu Poolkuu (esimene veerand) Kasvav kuu Täiskuu Kahanev kuu Poolkuu (viimane veerand) Vanakuu. Kuu pind Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike, astronoomid kutsuvad neid meredeks. Heledaid alasid seevastu nim. Mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuul ei leidu. Kui mikroskoobiga vaadata on Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja tema kuulsaid kraatreid. Kuu pind on kaetud puudritaolise ainega, mida nim. Regoliidiks. See meenutab märga liiva. Suurem osa mandrite kivimitest on bretshadeks nimetatav keeruline segu teistest kivimitest. Mõned bretshad on iseäraliku keemilise koostisega ja neid kutsutake KREEP-iks
meie planeedil ainult üks, aga see-eest hiigelsuur manner, mis hiljem lõhenes. Lõhenenud osad triivisid üksteisest eemale ja jõudsid sellisesse asendisse, nagu tänapäeval näeme. See oletus kannab mandrite triivi hüpoteesi nime. Sellele lisaks on teadlased avastanud ka asjaolu, et Maa paisub, s.t et Maa maht suureneb. Viimase 200 miljoni aasta jooksul on Maa maht suurenenud 25% võrra. Maa paisumise hüpoteesi järgi kattis Maad algul terviklik maakoor, mis Maa paisumisel mandriteks rebenes. Rebendite kohale tekkisid ookeaninõod, mis on pidevalt laienenud. Viimaste aastakümnete uuringud on tõestanud, et ookeanipõhi laieneb keskmiselt 1-5 cm aastas. Siin joonisel näed mandrite arengu algust 200 miljonit aastat tagasi,
vanaajal. 5.Kuuvarjutused: Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. 6.Kuu iseloomustus · Maale lähim taevakeha · Kuu faasid ( kuu loomine kuud ei ole näha, noorkuu, poolkuu, kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, poolkuu, vanakuu) · Läbimõõt u 3500 km · Mass on Maa massist 81 korda väiksem · Raskusjõud on Kuu pinnal 6 korda väiksem kui Maa pinnal · Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, heledaid mandriteks · Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega · ,,Igavese päikese tipp" piirkond , kus Päike kunagi ei looju 7.Maa · Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased · Maa kaaslaseks Kuu · Siseehitus : maakoore all tahke u 2900km paksune kiht mantel(tahke), mantli all 2200 paksune vedela aine kiht, kõige all tuum (tahke). · Tuuma peetakse magnetvälja põhjustajaks ( rauasisalduse pärast)
ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. · Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi. · Kuu läbimõõt on 3467 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. · Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. · Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. · Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. · Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. · Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. · Kuu koor on Maa koorest paksem. Selle all asub mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. · Kuul arvatakse olevat poolvedel tuum, mis koosneb rauast. · Kuul ei ole magnetvälja. · Vulkaanilist tegevust peetakse vähetõenäoliseks. Kokkuvõte Kuu tekkimise teema kohta polnud internetist raske infot otsida. Enamuse informatsiooni sain wikipeediast
vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Mered Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Kuu pind on väga tume, Kuu albeedo on umbes 0,14. Kraatrid Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid on erosiooni poolt minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinud.
Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. "Mered"" ja "mandrid Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Asend Maa suhtes Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb
Saturnil.(18) KUU . Üldiselt on kaaslased planeetide endaga võrreldes väga väikesed. Maa kaaslane Kuu on aga oma emaplaneediga võrreldes erakordselt suur. Kuu on oma mõõtmetelt ainult 4 korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul ligikaudu 1 kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku kogun Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Maa pealt vaadetes on Kuul juba palja silmaga näha tumedaid laike, neid kutsutakse juba 17.sajandist Kuu meredes. Kuul on 22 merd, neist suurima nimi on Tormide Ookean. (2,1 miljonit ruutkilomeetrit). ((( Selguse Meri, Vaikuse Meri, Tormide ) Meresid pikema aja jooksul jälgides selgub, et oma asukohta nad ei muuda. Seega on
Hapniku aatomeist moodustunud osoonikiht kaitseb Maad Päikeselt lähtuva ultraviolettkiirguse eest, mille tõttu sai elu esinemine võimalikuks ka väljaspool ookeane.Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemise jaoks hädavajalik tingimus. Teiste teadaolevate planeetide pinnal vesi vedelal kujul ei esine.Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid on erosiooni poolt minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinenud.Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks
6. Kirjeldage lühidalt 3-rakulist globaalse atmosfääri tsirkulatsiooni mudelit (skeem). Millist lihtsustust see sisaldab, mille poolest erineb see üherakulisest tsirkulatsioonimudelist? Milline õhuvool valitseks meie aladel üherakulise tsirkulatsiooni mudeli korral ja milline valitseb kolmerakulise tsirkulatsioonimudeli puhul? Eeldab et planeedi aluspind on sile, päike asub täpselt ekvaatori kohal, ei ole jagatud ooekanideks ja mandriteks ning ida-läänesuunalised erinevused. Tekib ja realiseerub rõhujõu, Corolise jõu (1 rakulises puudub) ja turbulentssisehõõrdejõu toimel. Kolm rakku on nii põhja kui ka lõunapoolkeral. Rakud jagunevad päri ja vastu rakkudeks. Üks rakk käib tagurpidi. Polaarfront on subtroopilinefront. Meil on läänetuuled. 1rakuline oleks aint hadley tsirkulatsioon idatuul? 3 polaar ferreli hadley rakk 7. Mis on tsüklon
Kuu teeb tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. Kuu Maalt on teda näha veidi enne päikesetõusu või pärast kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Läbimõõt on 3476 km, Kuu loojangut madalal horisondi kohal. Pöörlemistelg on mass on Maa omast 81 korda väiksem. Tumedaid laike orbiidi tasandiga peaaegu risti, Merkuuril pole aastaaegu, Kuu pinnal kutsutakse ''meredeks'', heledaid alasid pöörlemisperiood võis olla 8h, Päikese poolt põhjustatud nimetatakse mandriteks. Kuu kraatrite läbimõõdud loodete pärast on see aeglustunud. Päikesesüsteemi ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini, Kuu tumedaim planeet, koosneb 60-70% ulatuses metallidest pinda katab regoliit. Kuul pole atmosfääri, keskpäeval on ja 30% ulatuses silikaatidest. Arvatakse, et koore tihedus temperatuur 110C, öösel aga -180C. Kuu taevas on kogu
Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Eks märg pinnas ole ju tumedam kui kuiv. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Joannes Riccioli 1651. aastal. Neist nimedest õigustavad ennast ehk vaid Selguse ja Vaikuse meri, eriti kohatult mõjuvad aga Niiskuse, Aurude ja teised veega seotud nimed. Kuu 22 merest on suurim Tormide
Mered,mandrid ja saared Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedelas olekus veega, Nimi mis moodustab Maad hüütakse tema maailmamere. värvuse järgi ka Selle keskmine sügavus helesiniseks planeediks. on 3,8 km. Inimeste eluasemena nimetatakse teda Maailmamere tasemest maailmaks. kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Kokku moodustavad need maismaa. Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Maa kui inimese kodu Laamad Maa on inimese ainsaks Maa pealmine kiht ehk koduks. Peale Maa on litosfäär on jagunenud inimene külastanud ainult paarikümneks üksteise Kuud. Inimese valmistatud
/12/ Maal on kaaslane Kuu. Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu diameeter umbes 4 korda väiksem Maa omast. See on 3476 km. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi, kuid siiki tänapäeval on teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu../16/ Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust
moodustab maailmamere. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemise jaoks hädavajalik tingimus. Teiste teadaolevate planeetide pinnal vesi vedelal kujul ei esine. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid onerosiooni poolt minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinenud.
Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. "Mered" ja "mandrid" Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Asend Maa suhtes Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb
XII klass Astronoomia Ivo Eesmaa Looded Mõõn Tõus Maa Kuu Mõõn XII klass Astronoomia Ivo Eesmaa Kuu pind Atmosfääri Kuul ei ole Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike("mered"). Suurim Tormide ookean pindalaga 2,1 milj ruutkilomeetrit(Kuu kogupindala 38 miljonit ruutkilomeetrit) Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on leitud(ameerika automaatjaamad "Clementine", "Lunar Prospector" ) jääd. Jää võiks pärineda Kuule aeg-ajalt langevatest komeedituumadest. XII klass Astronoomia Ivo Eesmaa Kraatrid Kuu kraatrite tekkepõhjuseks on meteoriitide põrked. läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini. Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise
atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Eks märg pinnas ole ju tumedam kui kuiv. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Joannes Riccioli 1651. aastal. Neist nimedest õigustavad ennast ehk vaid Selguse ja Vaikuse meri, eriti kohatult mõjuvad aga Niiskuse, Aurude ja teised veega seotud nimed. Kuu 22 merest on suurim Tormide ookean
atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10 000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks, sest märg pinnas on tumedam kui kuiv. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Joannes Riccioli 1651. aastal. Kuu 22 merest on suurim Tormide ookean pindalaga 2,1 miljonit ruutkilomeetrit, seega veidi väiksem Gröönimaast. Võrdluseks võib lisada, et Kuu kogupindala, 38 miljonit ruutkilomeetrit, on veidi väiksem kui Ameerika manner. Meresid pikema aja jooksul jälgides selgub, et oma asukohta nad ei muuda
hulga jääd nii Kuu lõuna- kui ka põhjapooluse ümbrusest. Kuu tagumine külg 7 Kuu reljeef Kuu põhivärvus on tumehall, mõnevõrra on ka rohekaid ja pruunikaid toone. Kuu pinnal täheldatavaid tumedaid laike nimetatakse meredeks ja heledamaid piirkondi mandriteks. Mered on suhteliselt tasased madalad alad (läbimõõt kuni 1000km), kus on kraatreid, pragusid ja valle, kuid vett neis ei leidu. Kuu nähtava külje pindalast hõlmavad mered umbes 30%, tagaküljel on neid ainult 3% (paar väikest merd, sh. Moskva ja Unistuse meri). Mandrid on rohkem liigestunud pinnamoega ja kõrgemad (mägede suhteline kõrgus küünib 8-9 km-ni), seal on rohkesti kraatreid. Suuri lameda põhjaga kraatreid nimetatake tsirkideks. Paljude
Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Joannes Riccioli 1651. aastal. Kuu 22 merest on suurim Tormide ookean pindalaga 2,1 miljonit ruutkilomeetrit, seega veidi väiksem Gröönimaast. Võrdluseks võib lisada, et Kuu kogupindala 38 miljonit ruutkilomeetrit on veidi väiksem kui Ameerika mandril.
coriolese jõud on suur, on õhumasside suuremastaabiline liikumine atmosfääris sootuks erinev sellest lihtsast Hadley tsirkulatsioonist. - 41 - Jälgitav globaaltsirkulatsioon on kolmerakuline( kolm rakku nii põhja- kui lõunapoolkeral). Tegemist on veidi lihtsustatud skeemiga, mis eeldab, et planeedi aluspind on kõikjal ühetaoline sile kerapind, kusjuures puuduvad nii jaotumine ookeanideks ja mandriteks kui ka ida- ja läänesuunalised erinevused geograafilistes tingimustes. Samuti eeldab selline skeem,et päike asub täpselt ekvaatori kohal. Rakud jagunevad meridionaalse tsikulatsiooni põhjal päri- ja vasturakkudeks. Pärirakud on Hadley rakk laiuste vahemikus 0-30 ja poolaarrakk laiuste vahemikus 60- 90 kraadi. Pärirakkudes toimub meridonaalne tsirkulatsioon nii, nagu peab : ekvaatorile lähemale tõuseb õhk üles, et liikuda pooluse suunas ning poolusele lähemal asuva
Niiviisi talutati ta läbi klassitja paigutati tema oma pinki kogu kooli naerukihina pipardatud tule all. Siis seisis õpetaja mõne hirmsa hetke tema kõrval ja liikus lõpuks sõna lausumata oma trooni poole. Aga kuigi Tomi kõrv kipitas, tema süda hõiskas. Kui klass rahunes, tegi Tom ausa katse õppida, kuid tema sisemuses valitses liiga suur segadus. Lugemis-tunnis ei pidanud ta järge kinni ja ajas kõik segi, maateaduse tunnis muutis järved mägedeks, mäed jõgedeks ja jõed mandriteks, nii et maailma loomise eelne käos oli jälle käes, õigekirjutuse tunnis ei saanud ta hakkama rea kõige lihtsamate sõnadega, ja ta lõpetas püstiseismisega ning pidi ära andma tinamedali, mida oli uhkeldades kandnud mitu kuud. 7. PEATÜKK Mida kindlamini Tom püüdis oma tähelepanu raamatu sisule koondada, seda rohkem tema mõtted rändasid. Seepärast loobus ta sellest lõpuks ohke ja haigutusega. Talle näis, et lõunane vaheaeg ei tule kunagi
annaabi.ee 
