Balalaika Balalika on 3-keelega vene keelpill. Sellel on puust tehtud kolmnurkne kõlakast ja pikk sõrmlaud. Balalikat mängitakse sõrmedega või lipitsaga. Balalaika sugulaspillid on Buzuki, Domra, Erhu, Lauto, Mandoliin, sitar. Mandoliin Mandoliin on väike 8-keelne keelpill. Mandoliin on arenenud lautost. Alates 17.sajandist sai see eriti populaarseks Itaalias. Pilli kuju ja topeltkeeled pärinevad lautolt. Sõrmlaud on samuti jaotatud krihvideks. Mandoliine on eri suuruses ja variandis. Enam levinud on 4 topeltkeele ja viiuli häälestusega pill.
Mambo Agathe Tallinn 8B Mambo nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Tantsu päritolumaa on Ameerika ühendriigid. Juured pärinevad Kuubast. Mambot tantsitakse enamasti paaris ning tantsida võivad noortest inimestest vanadeni. Saatepillidena kasutatakse bandžot, kitarri, mandoliini, viiulit ja klaverit. • Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole on iseloomulik puusahööritus, millega kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. Tantsijate riietus Faktid mambost • kujunes 1930. – 40. aastatel. • 4/4 taktimõõdus. • On kiire ja väga energiline tants. • http://www.youtube.com/watch?v=j
1730 Praha (aasta)- 2 ooperit Regio Emilia, Firenze, Treviso, Livorno, Mantova, Verona- ooperite lavale toomine Looming Dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomme kirjaviis Paistis silma produktiivsuse ja töötempoga ~40 aastaga ~770 teost Instrumentaal- ja vokaalmuusika sonaat, kontsert ja sinfonia 35-aastaselt esimese ooper, kokku 94 ooperit viiuli, oboe, fagoti, tšello, flöödi, plokkflöödi, klavessiini, naturaalsarve, lauto,mandoliini, Fun facts •Bach oli ta suur austaja •ta hüüdnimi oli punane preester •ta ei abiellunud kunagi keiser Karl VI õukonnas 1740 viiuldajana Suri arvatavasti astmasse Üle 500 kontserdi "Neli aastaaega", "Gloria" https://www.youtube.com/watch?v=GRxofEmo3HA https://www.youtube.com/watch?v=NqAOGduIFbg https://youtu.be/s-_Gkk1ackk Aitäh kuulamas t!
bassi, süntesaatori ja trummidega. See oli ka kõige uuem laul mida sel kontserdil neilt kuulda võis. Üldse rääkisid kontserdiesitajad palju, sellest kuidas nende bänd üldse kokku sai ja kuidas miski laul on sündinud. Arvan, et see oli vägahea, sest see hoidis üleval huvitavust ja ilmselt ei olnud ühelgi kuulajal igav. Teine laul mis meelde hästi jäi oli ,,Meteoriitide sajus" seda sellepärast, et seda esitati huvitavate pillidega. Sal-Saller mängis mandoliini ja trummar mängis mingeid kellukesi mis tegid ainult kõrgeid hääli. Seda tuntud lugu enda jaoks oli huvitav kuulata, kuna ei saanud algul isegi aru mis lauluga on tegu. Üldiselt meeldis kontsert väga ja arvan, et see jääb veel kauaks meelde. Peale seda kontserdit oli vägameeldiv tunne ja nii mõnigi laul jäi peale kontserdi veel pikaks ajaks kummitama.
Montral Guitar Trio 5. detsembril esines Kanadast pärit Montreal Guitar Trio Estonia kontserdisaalis. Esinesid Marc Morin, Sébastien Dufour ja Glenn Lévesque. Esitati erinevate stiilidega kavereid kui ka omaloomingut. Esitamiseks kasutati kitarri, basskitarri, mandoliini ning ka lõõtspilli. Grupi esitus oli kaasahaarav kui ka humoorikas. Kitarri ansambel on tegutsenud 15 aastat ning on selle käigus teinud esitusi paljudes mainekates kohtades Põhja-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ning Uus-Meremaal, sealhulgas BB King Blues Club'is New York'is, Rundetårnet'is Kopenhaagenis, ja legendaarses Concertgebouw'is Amsterdamis. Sealhulgas on ka trio teinud koostööd Quebec'i sümfooniaorketriga ning ka esinenud üle sajas linnas koos California Guitar Trioga
tüdruk õpiks lugema, kui ta on kaheksane. Kui Agatha vend ja õde olid Prantsusmaale kooli läinud jäi Agatha päris üksi. Ta ise arvas, et just üksindus aitab kaasa loovuse kujunemisele. Ajaks, kui ta pidi kooli minema, sai ta juba ette näidata tema enda kirjutatuid lugusid. Lapsepõlves ei olnud Agatha´l soovi kirjanikuks saada, talle meeldis hoopis muusika ja näitekunst. Agatha mängis ema soovitusel ka klaverit ja mandoliini. Agatha hakkas kriminaalromaane kirjutama juhuse tõttu nimelt ta õde väitis, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani, kuid Agatha tahtis talle vastupidist tõestada ja nii sündiski 1918. aastal "Saladuslik juhtumi Stylesis". Alguses ei pakkunud Agatha teos "Saladuslik juhtumi Stylesis" kellegile huvi, kuid 1920. aastal sai see vägagi populaarseks. Agatha on oma eluajal avaldanud 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit oma nime
kitarristiks olema sellel kontserdil Jethro Tulli kitarrist Martin Barre, kuid tervislikel põhjustel ei olnud tal võimalik kontserdist osa võtta ning tema asemele leiti kitarristiks sakslane Florian Opahle Kontserttuur viidi läbi plaadi ,,Aqualung" 40. aastapäeva tähistamiseks. Ian Anderson alustas muusikukarjääri aastal 1962, mil asutas koolivendadega ansambli The Blades. Anderson mängib kitarri, suupilli, saksofoni, mandoliini, klahvpille ja temale kõige rohkem tuntust toonud instrumenti flööti. Flööti mängib ta ühel jalal seistes, see on üks rokkmuusika tuntuimaid sümboleid. Oma tuntuima rockbändi Jethro Tull asutas Anderson 1967. aastal. Kontsert kestis koos 30 minutilise vaheajaga 2 tundi. Esitati eri stiili rockilugusid Ian Andersonilt ja Jethro Tullilt läbi aastate. Kuna mulle Jethro Tull väga meeldib, siis meeldisid ka peaaegu kõik lood, mis kontserdil esitati
NICCOLO PAGANINI Niccolò Paganini sündis 27. oktoober 1782 Genovas ning suri 27. maiL 1840a.Ta oli Itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja. Ta paistis silma oma aja tunnustatuima viiulivirtuoosina. Niccolò õppis samuti juba 5-aastaselt mandoliini ja 7-aastaselt viiulit mängima. Tema muusikaalsus avastati kiiresti ja ta sai korduvalt stipendiume viiulitundide võtmiseks. Kuni kuue aastaseni õppis ta muusikat oma isalt, hiljem aga Genoa parimate õpetajate juures. Üheksa aastaselt võis Paganini juba Genoa teatris viiulisoolosid mängida. Umbes 13-aastaselt hakkas Paganini isaga Itaalia linnades kontserte andma. Tema võimed ületasid peatselt
Laulmine oli reness populaarne, viiul oli pill, millega sai järele aimata inimhäält. Cremona linna viiulimeistrid Stradivarid, Amatid, Guarnerid lõid siiani ületamatu kõlaga pille. Viiulimeistrid tegid ka teisi viiulpille: altviiul ehk vioola, tsello , kontrabass (hiljem). Rohkesti mängiti plokkflöötidel erineva suurusega sopran-, alt-, tenor-, bass-plokkflööt Tunti ka ristflööti Lauto üks populaarsemaid pille, näppekeelpill, mandoliini suurem sugulane Oboe eelkäija pommer arenes salmeist. Bass-pommerist dulcianist arenes hiljem fagott 16.saj saavad trompet ja tromboon tänapäevase kuju. Inglismaal levis klavessiinimängukunst, mis alles järgmisel ajastul üleeuroopalise populaarsuse võitis. Klavessiini keeli tõmbavad konksukesed, klaverikeeli löövad haamrikesed Pillidel mängiti peale mitmehäälsete laulude tantsumuusikat. Populaarsemad renessansstantsud olid
kontuuritu, Fenderi Telecasterile sarnasest kehast ning ühe helipeaga. Pilli järgmisel generatsioonil kasutati kaldservi kasutusmugavuse parandamiseks ning poolitatud Humbucker helipead, mida esitleti 1957. aastal (joonis 11). Selle helipea jaoks kasutati kahte mandoliini helipead. Fenderi bass oli revolutsiooniline uus instrument, mida oli kerge mängida, transportida ja mida sai võimendada soovitud helitugevuseni, ilma mingisuguse vastukajata. Monk Montgomery oli esimene bassist, kes käis Fenderi bassiga tuuridel. Talle järgnesid Roy Johnson ja Shifty Henry ning Bill Black, kes mängis Elvis Presley bändis. Fenderi jälgedes kõndis ka Gibson, kes lasi välja viiulikujulise elektrilise basskitarri 1953. aastal
kuid võrreldes algallikatega olid ooperite süzeed pisut vähem avameelsed. Vaimulikuks muusikaks võib pidada suurt osa Vivaldi loomingust. Lastekodus töötades kirjutas ta jumalateenistustel esitamiseks missasid, psalme, hümne, kuid ka mitteliturgilise tekstiga teoseid: motette ja oratooriume. Teoseid Viiuli-, oboe-, fagoti-, tsello-, flöödi-, plokkflöödi-, klavessiini-, naturaalsarve-, lauto-, mandoliini-, Viola d'amore kontserdid 94 ooperit 92 sonaati 4 oratooriumi avamängud kantaadid missa osad motetid Kasutatud kirjandus URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Antonio_Vivaldi (01.03.2014) URL= http://www.slideshare.net/tiiatarto/vivaldi-2420768 (02.03.2014) URL= http://www.kultuur.info/syndmus/antonio-vivaldi-aastaajad/ (01.03.2014) Täname kuulamast!
11. b klass ,,SOFIA JOONSI ROOTSI PÄRIMUSMUUSIKA" KONTSERDIARVUSTUS MUUSIKAAJALOOS Juhendaja: E. Kesküla Pärnu 2012 Kontsert toimus 3. oktoobril kell 17.00 Pärnu Raamatukogus. Esinejaks oli Sofia Joons, kes on päritolult rootslane, kuid nüüd on ta elanud peaaegu pool oma elust Eestis. Tema muusikalisus pärineb tema vanaemast, kellel oli palju vendi, kes kõik mängisid midagi kes kitarri, mandoliini, viiulit, akkordioni. Sofia isa on eestlane ning ema rootslane. Rootsis õppis Sofia rootsi rahvalaule ning reisis ringi koos tuttavate muusikutega. Sofia esines väga paljudes Rootsi linnades, seega tuli tal suhteliselt palju ringi sõita. Kuna reisid olid vahest väga pikad, jäi palju aega pilli mängimiseks ning harjutamiseks. Sofia enda sõnul, suurest igavusest, mängis ta ükskord viiulit rongi tualetis. Alles 1994 tuli Sofia Eestisse, et õppida viiulit ning eesti rahvamuusikat
Ta ise uskus, et just üksindus aitab kaasa loovuse kujunemisele. Agatha oli sunnitud ennast ise lõbustama ning selleks ajaks, kui ta pidi kooli minema, sai ta juba ette näidata tema enda tehtud lugusid. Esimesed paar kuud käis Agatha koolis Torquays, kuid siis viidi üle Pariisi nagu Madge ja Monty. Lapsepõlves ei tahtnud Agatha kirjanikuks saada. Ta huvitus muusikast ja näitekunstist. Ema soovitusel mängis ta klaverit ning mandoliini, kuid tüdruk ise tahtis laulda muusikalides või ooperites. Kahjuks ei olnud tema hääl piisavalt tugev ning sellest ei tulnud midagi välja. Lugusid kirjutas Agatha igavusest või haige olles. Päris noorena lõi ta teoseid, mis ei pälvinud erilist huvi. Näiteks ,, Ilu maja". Need ei olnud detektiivjutud, kuid pärast seda, kui õde Madge ütles Agathale, et ta ei suudaks kunagi neid kirjutada, kuna see olevat liiga raske, otsustas tüdruk vastupidist tõestada.
prostituutide sekka, kes moodustasid talle linnaosa rahutu elanikonna, ning alustas kehva, kuid loomingulist aktiivset eluperioodi. Sel ajavahemikul kujunes välja tema isikupärane stiil, mis püüab peente, liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede sahinat või kuukiiri. Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja kolombiinide maailmast, kus mängiti mandoliini ja tantsiti sarabandi. Need nägemused elustusid klaverisüidis ,,Suite bergamasque", mille kolmas osa on sugestiivne ,,Kuuvalgus", süidis ,,Pour le piano" ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis ,,Fates galantes" . Samast perioodist pärineb keelpillikvartett ning tema kuulsaim orkestriteos ,,Fauni pärastlõuna" . See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab
Keelepillimängija muudab sedasi oma instrumendikeelte pikkust, et vajutab neid vasaku käe sõrmedega vastu sõrmlauda. Niimoodi muutub pillikeele selle osa pikkus, mille mängija helisema tõmbab, ja ühtlasi ka toon, mis kuuldavale tuleb. Pillimees saab nüüd mängida igasuguseid viisikäike ja -keerutusi, mida tal parajast vaja on. Viiuli, aldi, tsello ja kontrabassi sõrmlaual ei ole tähistatud tooni muutumise kohti. Nende sõrmlaud on sile. Teiste keelpillide - kitarri, mandoliini, balalaika, bandzo sõrmlaual on tooni muutumise kohtadesse paigutatud metallnaastud. See mõnevõrra lihtsustab mängimist. mänguvõtete erinevuse tõttu nimetatakse neid keelpille näppepillideks. Pillikeeled toetuvad roobi peale ja roop annab nende võnkumised edasi kõlakastile. Roopi on vaja eelkõige selleks, et pillikeeled ei liibuks vastu sõrmlauda ja kõlakasti - siis ei saaks nad ju võnkuda. Keelpillimängija kasutab mõne muusikapala mängimisel sordiini. See on väike
Talvel olid suured vete ja jää liikumised. Kool oli küll mäe otsas, lisaks sellta laseb tele ka toestati seda, kuid siiski kool hävis. Peatus 4. Niika läheb tagasi laande, ta kohtub tuttavatega ja valmistub aastaks laanes. Ta üritab olla tark kütt, kuna kui ta tunneb et tal ei ole liha vaja nii palju, või kui on saagiks emane, siis ta lasi saagi lahti. Mees loeb väga palju. Peatus 5. Ta jõuab oma põhilise hüti juurde, kus on juba inimene sees, keegi imelik, kes mängib mandoliini. Mehel on varbad surnud ja seetõttu ei saa liikuda ja lamab voodis ning ootab surma. Alguses saavad nad kütiga halvasti läbi, kuna Niika arvates käitus mees siia sisse sadades ebaviiakalt. Hiljem siiski nende suhe paraneb, kuna nad õpivad üksteist sügavamalt tundma ja kütt otsustab teda terveks ravida(tal on üks tark raviraamat). See õnnestubki ja ühel päeval kui kütt läheb laande ongi mees kadunud. Hiljem tuli välja, et ta oli varas. 7
Keelepillimängija muudab sedasi oma instrumendikeelte pikkust, et vajutab neid vasaku käe sõrmedega vastu sõrmlauda. Niimoodi muutub pillikeele selle osa pikkus, mille mängija helisema tõmbab, ja ühtlasi ka toon, mis kuuldavale tuleb. Pillimees saab nüüd mängida igasuguseid viisikäike ja -keerutusi, mida tal parajast vaja on. Viiuli, aldi, tšello ja kontrabassi sõrmlaual ei ole tähistatud tooni muutumise kohti. Nende sõrmlaud on sile. Teiste keelpillide - kitarri, mandoliini, balalaika, bandzo sõrmlaual on tooni muutumise kohtadesse paigutatud metallnaastud. See mõnevõrra lihtsustab mängimist. mänguvõtete erinevuse tõttu nimetatakse neid keelpille näppepillideks. Roop. Sordiin - Pillikeeled toetuvad roobi peale ja roop annab nende võnkumised edasi kõlakastile. Roopi on vaja eelkõige selleks, et pillikeeled ei liibuks vastu sõrmlauda ja kõlakasti - siis ei saaks nad ju võnkuda. Keelpillimängija kasutab mõne muusikapala mängimisel sordiini
kunstnike, kirjanike, muusikute, pesunaiste ja prostituutide sekka, kes moodustasid talle linnaosa rahutu elanikonna, ning alusats kehva, kuid loomingulist aktiivset eluperioodi. Sel ajavahemikul kujunes välja tema isikupärane stiil, mis püüab peente, liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede sahinat või kuukiiri. Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja kolombiinide maailmast, kus mängiti mandoliini ja tantsiti sarabandi. Need nägemused elustusid klaverisüidis ,,Suite bergamasque" (1890), mille kolmas osa on sugestiivne ,,Kuuvalgus", süidis ,,Pour le piano" (1894- 1901) ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis ,,Fates galantes" (1891 ja 1904). Samast perioodist pärineb keelpillikvartett (1893) ning tema kuulsaim orkestriteos ,,Fauni pärastlõuna" (1894). See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja
Jordan, kelle 3 lugu olid 1948. aastal R&B hittide TOP 5 seas. Hiljem, 1960´ndatel, arenes R&B´st uus suund(Briti bluusi ja rütmi muusika). Üheks populaarsemaks uue suuna bändiks peetakse The Beatles´it, millel on tugev R&B mõju. 3. Country(kantrimuusika) Kantrimuusika sai alguse 1920´ndatel folkmuusikast ja ballaadidest(ehk vana aja muusikast). Põhiline rõhk oli tol ajal instrumentidel. Näiteks võib tuua Iiri viiuli, Itaalia mandoliini, Hispaania kitarri ning Lääne-Aafrika bandzo. Bill Malone´i meelest oli kantrimuusikat "tutvustatud maailmale kui lõuna- maade fenomeni". Erinevalt R&B´st, on kantrimuusika loodud nii heleda-ja tumedanahaliste koostööst. Esitamine: Kantrimuusikas on kaks kõige rohkem plaate müünud soolomuusika artisti maailmas. Üks on Elvis Presley, keda varem tunti kui "HillBilly Cat", ning teine on kaasaegne muusik Garth Brooks, kes on müünud üle 128 miljoni
alguseni, mil ligikaudu 220-line orkestrite arv mõneks ajaks stabiliseerus . 1880-ndad aastad asetsesid tõusuperioodi keskel sellesse suubusid eelmise ja sellest lähtusid järgmise aastakümne orkestriliikumise arengule iseloomulikud tunnusjooned. 1881. aastaks oli orkestriliikumine jõudnud kõikidesse maakondadesse, orkestrite arvu suurenemine maal toimus põhiliselt kihelkondades. Alguses tegutsesid kõik põhilised orkestriliigid, hiljem lisandus neile mitmesuguseid kitarri-, mandoliini ja balalaikaorkestreid. Orkestrite repertuaari ilmus kontsertmuusika. Pillikooride tekkelugu Eestis on seni uuritus vähe, enamasti on seda tehtud seoses järgmise probleemidega: laulupeod ja koorilaulu areng. Ainsana on pillimänguharrastusele üldhinnangu andnud muusikateadlane Elmar Arro, kes nägi selles progresseeruvat liikumist. Ta väitis, et orkestrid piirdusid oma tegevuses ainult ajaviite- ja tarbemuusika viljelemisega. A.Kasemets
löökpillidele, mis kanti ette Eesti muusika päevadel 2000. aastal. ERSO ees soleeris Mark Pekarski Venemaalt. Kontserte on Kangrol veel flöödile, fagotile, viiulile ning kitarrile ja tsellole. Oma sümfooniad on Kangro varustanud pealkirjadega: "Lihtne sümfoonia" (1976), "Sinfonia sincera" (Avameelne sümfoonia, 1986), "Tuuru tubasümfoonia" (1985, koos Andres Valkoneniga), "Clicking Symphony" (Plõksuv sümfoonia, 1993). Viimase tellis saksa mandoliinivirtuoos Detlef Tewes oma mandoliini- ja tsitriorkestrile ning teos sai Saksa üleriigilisel mandoliiniorkestrite konkursil esikoha. Aastatel 1991-2001 kirjutas Kangro 12 erinevat teost pealkirjaga "Display". Need on mitmesugustele kammeransamblitele (sh kammerorkestrile) ning valminud erinevate muusikafestivalide ja interpreetide tellimusel. Display'd on otsekui muusikalised portreed, mille "modellideks" on olnud Steve Reich (Display I), Mozart (II), Vivaldi (III), Schubert (VIII), aga ka ufonaut (VI) ja palverändur (VII)
Klahvpillid on veel klavesiin, orel, süntesaator ja akordion. Keelpillid Keelpillid kuuluvad kahte rühma ühed on poogenpillid (viiul,vioola, tsello ja kontrabass) ja teised on näppepillid (harf, kitarr, lauto mandoliin, balalaika, bandzo). Keelpillid saadavad helisid välja keelte võnkumisena. See tekib poognahõõrumisest keelte vastu. Poogen koosneb elastsest puitridvast ja selle otste vahel pinguldatud hobusesabajõhvidest. Teisi keelpille-harfi, kitarri, lautot, mandoliini, balalaikat ja bandzot- mängitakse sõrmedega. Keelpillid on tavaliselt keskelt kitsamad, et poognast saaks vabalt liigutada ja tekitada keerukamat vibratsiooni. Kitsama "taljega"muusikariistu näeb juba Babüloonia skulptuuridel. Oletatakse, et keelpillide kuju on sümboolses või rituaalses seoses naise kujuga. Vanasti tahuti keelpillid ühest puutükist, mis kitsenes kaela poole minnes sujuvalt. Sellisedpillid on mandora ja rebekk, Viiul
Tõmmisega saab ak ravida põletikke ja leevendada valu. Vaarikaseemnetes sisalduv aine fütosteriin aitab ära hoida skleroosi. Vaarikalehe tee on ergutus-ja ravijook. 29) Vaher (Acer platanoides) Kõige paremini kasvamiseks sobib huumusrohke, viljakas, parajalt niiske muld. Noores eas sirgub paremini varjus, vanemas eas vajab rohkem päikest. Eluiga võib ulatuda 200 aastani. Õied ilmuvad maikuus, natuke enne lehtede tekkimist. Puidust valmistatakse kitarri, viiuli, mandoliini ja teiste keelpillide kõlakasti põhju. Puit on kõva ja sellepärast kõlab heli sellelt paremini vastu. Vahtramahlast on toodetud ka suhrkut. Kevadel saab värsketest lehepungadest valmistada maitsvat rooga (pungi hautatakse ja keedetakse soolvees). 30) Viirpuu (Crataegus) Õied on valged ja paiknevad kimpudes. Viljad valmivad septembris, värvuselt ja suuruselt pihlakamarjade moodi. Lehtedest ja õitest on valmistatud südamerohte. Kasutus ka iluhekina.
jäänud kauaks ja hakkas kodu poole minema, kuid ei peatunud kodutänavas vaid läks Võrkele, kus Peeter teda tervitas. Varsti istusidki Villem ja Kustas pahnal, õllekruus ja suitsukala kahevahel. Villem rääkis, et tahab varsti minna hülgeid jääle küttima, sest hülgepoegade nahad on kallid ja rasv maksab ka. Varsti jõudis tagasi Võrke Leena, kes oli läinud kohe pärast Kustase tulekut Tuisule ja oli kaasa toonud Kaarli, Lui, Tooni ja Juta koos kitarriga. Ka Villem häälestas oma mandoliini ja ka Kustas aitas oma bajaaniga kaasa. Uus aasta tuli külm ja selge. Kustas jõudis just öösel Mäekülast joobununa tagasi ja imestas, miks kõik veel jalul olid, kui teised seletasid, et Tooni sünnitab. Kustas läks aga magama. Hommikul ärkas ta murelike rääkimiste peale. Lui tormas uksest välja arsti järele, sest Toonil polnud hea olla. Ta läks Võrkele ja nägi sealt aknast kuidas Lui ämmaemandaga kohale jõudis. Hiljem koju jõudes Tooni ja ta väike tütar juba magasid
3 1. ELULUGU 1.1. Emaliin Urmas Sisaski ema Maie Sisask, neiupõlvenimega Orav ja hellitusnimega Mai, töötas noorena Salutaguse pärmivabrikus. Ta armastas väga laulda ning osales näiteringis, naisansamblis, laulukooris ja koos venna Jüriga koolis ka keelpilliansamblis, kus Maie mängis mandoliini ja Jüri mandoolat. Nende vanaisa Anton valdas hästi kandlemängu ning isa Alfred Orav olevat olnud suurepärane lõõtspillimängija, mis oli arvatavasti terava kuulmise ja hea mälu kõrval üheks oluliseks mõjutajaks, miks Maie seltskonnapidudel hästi akordionit mängis. (Kahro 2000, lk 5) Maie isa Alfred oli üks Eesti paremaid möldreid. Ema poolt on aga pärit järgnevate põlvkondade huvi kunstivaldkonna vastu: Urmas Sisaski vanaema Ellen Orav, neiupõlvenimega Kasela, armastas
Peatume kõigepealt esimese grupi ansamblite juures. Tali 141 külakapell ja selle baasil tekki- nud Tali Põllumeeste Seltsi jazzorkester sobib hästi kõige tüüpilisemaks ümberkujunemis- protsessi näiteks. Hendrik Juurika andmetel tegutses Tali vallas 1930. aastate algul kohaliku taluniku Karl Talu juhtimisel külakapell, kus Karl Talu ise mängis viiulit, tema vend Kristjan trumme, Arnold Ilov bandžot ja noor Hendrik Juurikas (alustas kapellis juba 9-aastaselt!) mandoliini (Ojakäär 2000: 207). Külakapelli džässbändiks ümberkujundamise initsiaator oligi nooruke Hendrik Juurikas, otseseks tõukeks Olustveres kuuldud Viljandi džässorkester. Ta meenutab veel 68 aastat hiljemgi oma intervjuus E. Jõgile (Jõgi 2003: 9) selle orkestri mängitud pala “Indiaani armuhüüd”, milles kuuldud saksofonide corust peab peamiseks põhjuseks, miks temast sai saksofonimängija. H. Juurikas ei maini intervjuus kuuldud orkestri
annaabi.ee 
