Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Üldmõiste metallidest Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitsumatallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks.Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsiniku tunduvalt rohkem . Värvilistes metallides kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumi, vähemal määral niklit, tsinki, seatina, kroomi jne. Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad pronks, messing ja duralumiinium. Malmid Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75%-ni
Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks(nt:teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks(nt:terased ja malmid ning vask,tsink jne. *Mustade metallide koostis on põhiliselt raud(fe) js süsinik(c)mitmesugustest vahekordades. *Lisandite rauda ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad.Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. *Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid:terasteks ja malmideks. *Süsiniku sisaldus malmides C 1,7%Tavaliselt sisaldavad malmid süsiniku 2...4% ja rohkem. *malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. *valges malmis ehk toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudkarbiidist Fe3C(tsementiit) *malm on habras,väikse tõmbetugevusega,aga suure kulumiskindlusega.vähe löögi kindlust. *tempermalm saadakse valgest malmist mida kuumutatakse850C juures.sellise protsessi tulemusena suureneb malmi löögikindlus ja plastsus.
Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne). Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata - ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mustad metallid Malmid. · Süsiniku sisaldus malmides alla 1,7% Tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2...4% ja rohkem. · Malmide jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. · Süsinik võib malmis esineda kas grafiidina või seotuna, st tsementiidina. · Malm on habras, st on vähe löögikindel, väikese tõbetugevusega aga suure kulumiskindlusega. · Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks.
läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Need omadused tulenevad põhiliselt sellest, et metalliaatomi väliskihi elektronid (valentselektronid) ei ole aatomiga tugevalt seotud, mis on tingitud nende madalast ionisatsioonienergiast. Enamik metalle on keemiliselt aktiivsed. Jagunemine Metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks ja kergsulamiteks. 3 Mustad metallid Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad : • Terased • Legeeritud terased (terasesulamid), erineva süsinikusisaldusega. Suure
Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks(nt terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne) · Mustad metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta raud ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad elemendid määravad tema omadused ja kasutamisviisid. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mustad metallid Malmid. · Süsinikusisaldus malmides 1,7%. Tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2...4% ja rohkem · Malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. · Valges malmis e. toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudkarbiidis Fe3C (tsementiit) · Malm on habras, st on vähe löögikindel, väikse tõmbetugevusega, aga suure kulumiskindlusega. · Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks.
Mustad metallid Muststad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega,seejuures ise hävides.seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks.Kuna mustad metallid on suure tugevuse,jäikuse ning suhteliselt madala hinnaga kasutatakse neid üsna laialdaselt.Masinaehituse põhiline valumaterjal on hallmalm.Sellest valatakse tööpinkide sänge,keredetaile,kandureid,hoo- ja rihmarattaid ning hoobi.Samuti saadakse ainult valamise teel tempermalmist detailide toorikuid.Tempermalmil on võrreldes teiste malmidega suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks millele mõjub löökkoormus
tahkkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. Vastus: austeniit. Toodete valmistamise järgi liigituvad rauasüsinikusulamid survetöödeldavateks ja valatavateks. Vasus: tõene ...süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse. Vastus: fermiit Eutektoidsegu rauasüsinikusulamites kannab nimetust perliit. Vastus: tõene Rauasüsinikusulamid liigituvad C-sisalduse järgi terasteks ja malmideks. Vastus: tõene Mis on 0,8% C-sisaldusega terase struktuuris, kui teras on kuumutatud temperatuurini 900 C? Vastus: austeniit Kahjulikud lisandid terases on: Vastus: S ja P. Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt. aga ka Mn ja Si on terases: Vastus: Legeerivad elemendid. Lisaks tavalisandina kasutakse legeerivate elementidena ka: Vastus: Si ja Mn. Teras tähistusega X5CrNi18-10 on: Vastus: roostevaba teras. ...on spetsiaalsed lisandid vajalike omaduste saavutamiseks. Vastus: Legeerivad elemendid ..
kulumiskindlust); 3. Maksumust; 4. Tehnoloogiliste omaduste vastavust detaili projekteeritud valmistamisviisile (stantsitavus, keevitatavus, valatavus, lõiketöödeldavus jne). 5. Masinaehituses kasutatavad metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Malmi liigitatakse: · Valge malm Valge malm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema
mikroskoobi all väikesel suurendusel märgatav, kuid perliit on väga peene struktuuriga. Sel juhul paistab ühtlase tumeda struktuuriosana. Terased süsinikusisaldusega üle 0,8% on üleeutektoidsed ja nende struktuur koosneb perliidist ja sekundaarset tsementiidist (T"). Sekundaarne tsementiit leidub üleeutektoidsetes terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende sees. Malmid Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsiniksulameid.Liigitatakse: 1)Malmid,kus kogu süsinik on seotud olekus-tsementiidis(Fe3C).Süsinikuga seotud malmid,ehks valgemalmid(tuhmvalge värvus( 2)Malmid,kogu C või suurem osa sellest on vabas olekus-grafiidina.Grafiitmalmid. Suure süsiniksisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum-ledeburiit või süsinik grafiidina
selliseid terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras jms. Spetsiaalse valtsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad, eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Teraseid ja värviliste metallide sulameid toodetakse erineva töötlusviisi ja sortimendiga . Iga töötlemisviisiga saadava materjali pinna kvaliteedi ja täpsuse kohta kehtivad kindlad nõuded. Sulameid, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%, nimetatakse terasteks. Suurema üle 2,14%, süsinikusisaldusega sulameid nimetatakse malmideks. Praktikas kasutatakse teraseid kuni 1,4% ja malme kuni 4,5%C sisalduse piires. Sulameid süsiniku sisaldusega alla 0,008% nimetatakse elektritehniliseks rauaks. Joonis Terase tootmine 2012 Riik Mlj t 1 Hiina 716.5 2 Jaapan 107.2 3 USA 86.6
aatomid põhitahkude keskel. 17. Millised on kristallvõre defektid? Kristallides esinevaid defekte liigitatakse punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektiks. 18. Milliseid sulameid nimetatakse terasteks? Teras on paljukomponentne sulam, mis sisaldab süsinikku ja tavalisandeid – eelkõige mangaani, räni, väävlit, fosforit, aga ka hapnikku, vesinikku, lämmastikku jt, mis avaldavad ühel või teisel kujul mõju terase omadustele. 19. Milliseid sulameid nimetatakse malmideks. Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suuremasüsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsiniku-sulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgikahte gruppi:1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekustsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikugamalmid e. valgemalmid 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). 20. Mis on ferriit, austeniit, tsementiit?
Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Metallmaterjalid Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumit, vähemal määral niklit, tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on
e. Raua ajalooline nimetus Score: 5/5 Küsimus 2 (5 points) Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Vedela süsinikuga malmid ja tahke süsinikuga malmid b. Seotud süsinikuga malmid (valgemalmid) ja vaba grafiidiga malmideks (grafiitmalmid) c. Pesagrafiidiga (valgemalmid) ja keragrafiidiga (valgemalmid) d. liblegrafiidiga (hallmalmid) ja keragrafiidiga (kõrgtugevad malmid) Score: 5/5 Küsimus 3 (5 points) Valgemalmis esinevad järgmised faasid: Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a
Võib kasutada ka käigukastides ja teistes ülekannetes kui valmistaja nõuab õli vastavust GL-5 klassile. Autotehnika puhul õlid GL-1…Gl-3 tähtsust ei oma. Reeglina tuleb kasutada tootja poolt ette nähtud GL-4 või GL-5klassi õli. GL-4 klassi õli kasutamine GL-5 asemel võib põhjustada agregaadi enneaegset kulumist. GL-5 klassi õli kasutamine manuaalkäigukastis kus on ette nähtud õli GL-4 pole samuti soovitatav, sest kannatada võib käiguvahetuse sujuvus. METALLID MALM Malmideks nimetatakse terasega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (2.14%) rauasüsinikusulameid. Grafiit teeb malmi hapraks. Malmi kasutatakse mootoriplokkides, korpustes, kaantes. Enim kasutatakse hallmalmi. Malmi survetugevus on ligikauda 2 korda suurem kui tõmbetugevus. Tempermalm (käigukasti detailid, hammasrattad jne) GJS – 500 -10 500 on tõmbetugevus ja tähis on Rm (mPA) 10 on venivustugevus või sitkuse tugevus ja ühik on % GJS – 350 NiMO 44 GJS on keragrafiit
Duralumiinium Cu+Mg+pronks Kulumiskindlus – on detailide omadus säilida tööaja kestel töökõlblikena. Seda aitab suurendada kõvaduse ja pinnasileduse tõstmine, mustuse vältimine, õlitamine. Soojuskindlus – detailide omadus säilitada tugevus töötamisel kõrgetel tempidel. Materjali valik sõltub masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist. Valik peab olema õige sest sellest oleneb detaili ja üldiselt masina kvaliteet Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks. Teras jaguneb süsinik teras ja legeeritud teras, konstruktsiooni teras, tööriista teras, spets. Füs. Omadustega teras Malmid jagunevad tempermalm (suur löögitugevus), valgemalm(suure kõvadusega, habras, halvasti lõiketöödeldav), põhiline hallmalm . Malmist tehakse detaile valamise teel. Värvilised metallid – vasesulamid ja kergsulamid. Pronks (Cu+Sn), Messing Cu+Zn, Babiit Cu+Sn+Pb+Sb, fosforpronks Cu+Sn+P, Ränipronks Cu+Si, Silumiin Al+Si
KIPSTOOTED METALLMATERJALID · + Materllmaterjale kasutatakse ehiyuses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · - Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Metallid jaotuvad mustadeks ja värvilisteks metallideks. · Mustade metallide koostiseks on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordadeks. · Põhiliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. · Sõ/üsinikusisaldus malmides C 1,7% tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2-4% ja rohkem. · Malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. · Süsinik võib malmis esineda kas grafiidina või seotuna, st tsementiidina. · Valges malmis e. Toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudkarbiidis Fe3C(tsementi). · Malm on habras, st on vähe löögikindel, väikese tõmbetegevusega aga suure kulumiskindlusega.
Sissejuhatus Metallid on keemilised elemendid, mis moodustavad kergesti katioone ja astuvad ioonilisse sidemesse. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Jagunemine Metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks ja kergsulamiteks. Mustad metallid Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Hallmalm on masinaehituses põhiline valumaterjal. Selest valatakse tööpinkide sänge, mitmesuguseid keredetaile, kandureid, hoo- ja rihmarattaid, hoobi jms. Tempermalmist detailide toorikuid saadakse samuti ainult valamise teel
METALLID Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad. Mustmetallid · Koosnevad rauast ja süsinikust · Jagunevad süsiniku sisalduse järgi: malmideks (süsinikku rohkem) ja terasteks Värvilised metallid · Vask ja alumiinium MALMID Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak(looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine, mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, mis muudavad malmi väga hapraks. Jagunevad:
Materjali õpetus Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid).
Terased alla 0.3% C sisaldusega on pehmed roostevabateras terased. Nugade ja lõikeinstrumentide (lisandiks Cr) valmistamiseks kasut. terast C sisaldusega 0.8- 1.5%. Rauasüsinikusulamid: teras (Lisandid terases) Malm Suurem osa rauasulamitest on süsinikku sisaldavad sulamid Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema rauasüsinikusulamid, mis jagunevad järgmiselt: süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. - terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; - malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Räni on malmi tähtsamaid lisandeid, mille toime avaldub nii
....................................................10 Omadused....................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 3 1. MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID Metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks ja kergsulamiteks. 7 Värviliste metallide maagid sisaldavad tavaliselt mitut metalli. 16 Omadused Metalle saab liigitada füüsikaliste, keemiliste, mehaaniliste, magnetiliste ning tehnoloogiliste omaduste järgi.21 Füüsikalistest omadustest on olulisemad värvus, tihedus, sulamistemperatuur, elektrijuhtivus. Keemilised omadused iseloomustavad metalli reageerimist
kulumiskindlust); 3 Maksumust; 4 Tehnoloogiliste omaduste vastavust detaili projekteeritud valmistamisviisile (stantsitavus, keevitatavus, valatavus, lõiketöödeldavus jne). 5 Masinaehituses kasutatavad metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Teras Uutel autodel, enamik massist on pärit terasest. Aastal 2007 näiteks keskmine auto sisaldas (1090 kilogrammi) terast ja keskmine maastur ligi 1360 kilogrammi. Enamik autosid nüüd
valusulameiks. Magneesiumi deformeeritavad sulamid kuuluvad madaltugevate sulamite gruppi, kuid nad on hea plastsusega, keevitatavad ja korrosioonikindlad. Magneesiumisulameid kasutatakse tänu suurele eri tugevusele lennukiehituses, rattavelgede materjalina jm. [7] 6 2. MUSTAD METALLID Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Hallmalm on masinaehituses põhiline materjal. Sellest valatakse tööpinkide detaile, mitmesuguseid keredetaile, kandureid, hoo- ja rihmarattaid, hoobi jms. Tempermalmist detailide toorikuid saadakse samuti ainult valamise teel. Võrreldes teiste malmidega on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide
kuni 0,4% C ja rohkem väävlit ja fosforit (kuni 0,2%) 24. Legeerkvalitetteraste omadused. Kasutamine S ja P ≤ 0,035% keevitatavad konstruktsiooniterased, surveotstarbelised terased, eriterased (magnetterased) 25. Legeervääristeraste omadused. Kasutamine roostevabad, kuumuspüsivad ja kuumuskindlad terased, kuullaagri-, tööriista- ning eriomadustega terased Malmid. 1. Milliseid rauasüsiniksulameid nimetatakse malmideks ja missugused on malmide olulisemad füüsikalised ja mehaanilised omadused? süsinikusisaldusega (üle 2,14%), kõva ja habras 2. Kuidas liigitatakse malme nende struktuuri ja omaduste ning kasutusvaldkondade poolest? Valgemalm Grafiitmalm e. hallmalm 3. Valgemalmid, nende olemus, omadused ja kasutamine. kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis Raskesti lõiketöödeldav,
16. Värvilised metallid ja nende kasutus ehitusel Värvilisi metalle saadakse värvilise metalli maagist. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumi, vähemal määral niklit, tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad pronks, messing ja duralumiinium. 17. Mustmetallid ja nende kasutus ehitusel Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem kui terases. 18. Malmi kasutuskohad Malm jaguneb kolme liiki valumalm (kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne.), toormalm (valmistatakse terast, ehitusmaterjale praktiliselt mitte), erimalm (erinevate omadustega malm mida ehitusel vähe kasutatakse) 19. Terase põhilised kasutuskohad, tooted Terast kasutatakse ehituses konstruktsioonide valmistamiseks – talad, armatuur.
C. Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 57. Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust? Student Response A. Vedela süsinikuga malmid ja tahke süsinikuga malmid B. Seotud süsinikuga malmid (valgemalmid) ja vaba grafiidiga malmideks (grafiitmalmid) C. Pesagrafiidiga (valgemalmid) ja keragrafiidiga (valgemalmid) D. liblegrafiidiga (hallmalmid) ja keragrafiidiga (kõrgtugevad malmid) Score: 2/2 58. Millistel tingimustel tekib valgemalm? Student Response A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 C juures D
väga paljudesse kohtadesse. Puidu miinused: ebaühtlane struktuur, niiskusesisaldus kõigub, kõduneb, süttivus, kahjustatav putukate poolt ja suured töötlemiskaod. METALL. Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallide peamiseks lisandiks on süsinik ja need jagunevad peamiselt malmideks ja terasteks. Värvilistest kasutatakse enim vaske ja alumiiniumi. a) Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootimiseks. Erimalmid on mitmesuguste omadustega. Mõlemad leiavad ehituses vähe kasutamist b) Terast toodetakse toormailmist või rauast. Terase omaduses määratakse katselisel teel: tõmbekatse, paindekatse, kõvaduse ja löögitugevuse määramine. c) Alumiinium on metallidest üks kergemaid. Lisaks on ta korrosioonikindel ja väikese elektritakistusega
C. Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 57. Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust? Student Response A. Vedela süsinikuga malmid ja tahke süsinikuga malmid B. Seotud süsinikuga malmid (valgemalmid) ja vaba grafiidiga malmideks (grafiitmalmid) C. Pesagrafiidiga (valgemalmid) ja keragrafiidiga (valgemalmid) D. liblegrafiidiga (hallmalmid) ja keragrafiidiga (kõrgtugevad malmid) Score: 2/2 58. Millistel tingimustel tekib valgemalm? Student Response A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C
D. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 57. Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust? Student Response Feedback A. Vedela süsinikuga malmid ja tahke süsinikuga malmid B. Seotud süsinikuga malmid (valgemalmid) ja vaba grafiidiga malmideks (grafiitmalmid) C. Pesagrafiidiga (valgemalmid) ja keragrafiidiga (valgemalmid) D. liblegrafiidiga (hallmalmid) ja keragrafiidiga (kõrgtugevad malmid) Score: 2/2 58. Millistel tingimustel tekib valgemalm? Student Response Feedback A. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 C juures B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige
jahtumisel Score: 2/2 57. Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust? Student Response Value Correct Answer A. Vedela süsinikuga malmid ja tahke süsinikuga malmid B. Seotud süsinikuga malmid (valgemalmid) ja 100% vaba grafiidiga malmideks (grafiitmalmid) C. Pesagrafiidiga (valgemalmid) ja keragrafiidiga (valgemalmid) D. liblegrafiidiga (hallmalmid) ja keragrafiidiga (kõrgtugevad malmid) Score: 2/2 58. Millistel tingimustel tekib valgemalm? Student Response Value Correct Answer A
ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende Rm- 280 (juveelitooted ja dekoratiivtööd) termoplastiline polümeer sees. 47) CuSn10 : (Tinapronks) Cu- 90; Muu- 10Zn; Rm- 54) Al2O3 Alumiiniumoksiid. 39) Teras : 280 ( Liugelaagrid) Normaaltingimustel sulab alumiiniumoksiid temperatuuril 40) Malm : Malmideks nimetatakse terastega 48) CuNi30Mn1 : (Melhioor) Cu-69; Muu: 30Ni, 2054 °C võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 1Mn; Rm- 650 (Soojuvahetite torud) 55) Rauamaak - on kivim või mineraal, mis sisaldab 2,14%) rauasüsinikusulameid. 49) CuNi25 : ( Mündimelhioor) Cu- 75; Muu: 25Ni; piisavalt rauda 41) Valgemalm : Rm360 (Mündimetall) 62) kalestumine () on
Astekarastus detaili jahutatakse keskkonnas, mille temperatuur on antud terase martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgem. Isotermkarastus ehk beiniitkarastus terast jahutatakse martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgemal temperatuuril seisutusega Pindkarastamine detaili pinnakihile suure kõvaduse andmiseks Pinnakihi kuumutamnie võib toimuda: Atsetüleenihapnikuleegiga Induktsioon - ehk kõrgsagedusvooluga Elektrolüüdis Sulametallis või soolas Laser- või elektronkiirega Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%)rauasüsiniku- sulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1)malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2)malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Hallmalm libleja grafiidiga malm
Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium vask, tsink jne). Mustade metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (c) mitmesugustes vahekordades. Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata – ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. MUSTAD METALLID MALMID Süsinikusisaldus malmides C > 1,7% Tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2…4% ja rohkem. Malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. Süsinik võib malmis esineda kas grafiidina või seotuna, st tsementiidina. Miinused - Habras - Vähese löögikindel - Väikese tõmbetugevusega - Suure kulumiskindlusega Hallmalm - Pehme - Kergesti töödeldav
· torud; · võrdkülgne nurkteras; · erikülgne nurkteras; · karpteras; · topelt T-teras; · rööpad; · eriprofiilid. Metallidest ehitusmaterjalid on: · väga tugevad, · elastsed · mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad: · mustmetallideks; · värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad mustmetallid: · malmideks; · terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem: · vaske; · alumiiniumi. Vähemal määral kasutatakse: · niklit; · tsinki; · tina; · seatina; · kroomi Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad: · pronks, · messing, · duralumiinium. Kokkuvõtte Referaat sisaldab materjali ajaloost ,kasutusest ja palju muud. Kõige levinum materjal mida
Koosnevad ferriidist ja perliidist. Mida suuremaks läheb nende teraste süsinikusisaldus, seda rohkem hakkab vähenema ferriidi kogus ja suurenema hakkab perliidi kogus. 2) eutektoidteras - selle terase C-sisaldus on täpselt 0,8%. Tema struktuur koosneb ainult perliidist. 3) üleeutektoidterased - nende teraste C-sisaldus on üle 0,8% kuni 2,14%-ni. Nende struktuur koosneb perliidist ja sekundaarsest tsementiidist. Kuid sekundaar tsementiiti on terase struktuuris väga vähe. Malmid Malmideks nimetatakse rauasüsiniksulameid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14%. Suure süsinikusisalduse tõttu on malmis kõva ja habras ledeburiit ja grafiit. Need teevad malmi hapraks ja seetõttu ei saa ühtki malmiliiki survega töödelda - ei sepistada ega valtsida. Malmid jaotatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) Valgemalmid - malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus ehk esineb tsementiidina. 2) Grafiitmalmid - malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus vaba
Tooraineks on raud, mida looduses arvatakse leiduvat 4,7% maakoorest. Rauda leidub mitmete mineraalide koostises ja ka rauaoksiididena.Mustade metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik © mitmesugustes vahekordades,peale selle Si, Mn, S, P jt. Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. 4.1.1 Terased Olenevalt süsiniku sisaldusest jaotatakse terased harilikuks ja kvaliteetseteks konstruktsiooniterasteks ja instrumenditerasteks. Konstruktsiooniterased on vajalikud eelkõige ehituslike keeviskonstruktsioonide püstitamiseks. Konstruktsioonteraste tugevus on suurem. Tugevuslike näitajate parandamiseks kasutatakse metalli struktuuri muutmist kuumutamise ja jahutamise reziimi rakendamisega
elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaažis. Teine väga hea vase omadus on soojusjuhtivus, seepärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamisel (nt. radiaator). Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. 22.Malm, kasutusala Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Valgemalm on väga kõva ja habras. Seda kasutatakse ümbervalamiseks teisteks malmi sulamiteks ja terasteks. Hallmalmist valatkse seadmete keresid , mootorite korpuseid. Kõrgtugevast malmist auroturbiinide labasid elektrimasinate osasid, kulumiskindlaid hammasrattaid ja elektrimasinate mittenagneetuvaid osasi. 23.Malmi struktuurid Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi:
tust järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse paren- damiseks (sele 1.32). Saadakse ferriidipõhjal tera- line tsementiidiosakestega struktuur – sorbiitstruk- Sele 1.37 Induktsioonkarastamine tuur. Vedruteraste korral kasutatakse kesknoolutust (300…400 °C), saades elastse troostiitstruktuuri. Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema T süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsiniku- sulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi:
· Rasksulavad sulamistemperatuur on suurem kui raual s.t. 1539ºC. Nt. volfram, tantaal, kroom, vanaadium, titaan. · Kesksulavad sulamistemperatuur on suurem kui pliil ja väiksem kui raual. Nt. mangaan, nikkel, kuld, vask. Sulam sulatatud metallile on lisatud ühte või mitut teist metalli või mittemetalli ning modustuvad jahtumisel tahke sulami. Metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks. Malmid (Fe ja C sulam, kus C >2%) - Heade valuomadusetega, mehaanilised omadused sõltuvad mikrostruktuurist (sõltub keemilisest koostisest ja jahtumiskiireusest): · Hallmalm kogu süsinikvõi suurem osa sellest on vabas olekus liblelise grafiidina (head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel). Nt. suuremõõtmelised tooted. · Tempermalm süsinik on peaslise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused).
Väikseim balsal (100-120 kg/m3), suurimaga raudpuu ja guajakipuu (1400 kg/m3). Tihedad puidud on kõvad, valmistatud isegi masinate detaile. Eestis tihedus enamasti 400-800 kg/m3. Elektrijuhtivus sõltub suuresti niiskusest, eriti 0-30% vahemikus, sõltub ka puuliigist ja suunast. Soojusjuhtivus kasvab tihedusega ja niiskusega, (soojusjuhtivused: õhk 0,16, puit 0,4-1,2, vesi 4, betoon 4,5). Bioloogiline vastupidavus sõltub puuliigist, vanusest, malts-või lülipuit. Malmid. Malmideks nim Fe-C sulameid, mis sisaldavad C-d üle 2,14%. Kõige enam kasutatakse malme, kus C-d 2,8-3,8%. Valges malmis on C seotud tsementiidi kujul, seetõttu kõva, rabe, raske töödelda. Hallis malmis suurem osa C-st vaba grafiidi lehekeste kujul, väikese kõvaduse, tugevuse ja plastilisusega, kardab lööki, kuid masinaehituses kasutatakse, kuna sulamistemp madal ja sulas olekus hästi voolav, saab valmistada massiivseid detaile.
Ta on heleda murdepinnaga ja nimet. teda ka valgeks malmiks.,sest et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. 3.ERIMALMID On väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutust. 10.EHITUSTERASED Metallidest ehit.mat.-d on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jag. Must-ja värvilisteks metallideks.Mustad metallid jagunevad süsiniku sisalduse järgi malmideks ja terasteks. TERASE TOOTMISEL on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud.Terase tootmiswe põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult.Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga(põlet. välja) Peam.terase tootm. Meetodid on; 1.Konverter-ja bessemermeetodi puhul valatakse kõrgahjust saadud sulamalm konverterisse (spets,anum)ja metallist puhutakse õhk läbi.Süsinik eraldub kiirelt(15..
Mootoriõli peab olema paraja viskoossusega, kuna liiga vedel voolaks õlitatavte pindade vahelt välja, liiga paks õli aga ei täida kõiki kitsaid pilusid. Põhieesmärk on vähendada liikuvate pindade vahelist hõõrumist. Üks ja sama määrdeõli peab töötama erinevatel temp-idel. Tähtis ka viskoossuse sõltuvus temp-ist. Nende hangumistemp peab olema vähemalt 10 kraadi võrra mdalam kõige madalamast töötemp-ist. Malmideks nim Fe-C sulameid, mis sisaldavad C-d üle 2,14%. Kõige enam kasutatakse malme, kus C-d 2,8-3,8%. Valges malmis on C seotud tsementiidi kujul, seetõttu kõva, rabe, raske töödelda. Hallis malmis suurem osa C-st vaba grafiidi lehekeste kujul, väikese kõvaduse, tugevuse ja plastilisusega, kardab lööki, kuid masinaehituses kasutatakse, kuna sulamsitemp madal ja sulas lekus hästi voolav, saab valmistadamassiivseid detaile. Hall malm on lõikeriistadega hästi töödeldav, väikese
saavutatakse noolutusega suhteliselt kõrgel tempe- ratuuril (450...650 °C, jahutus õhus). Sellist karas- Sele 1.37 Induktsioonkarastamine tust järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse paren- damiseks (sele 1.32). Saadakse ferriidipõhjal tera- line tsementiidiosakestega struktuur sorbiitstruk- Malm tuur. Vedruteraste korral kasutatakse kesknoolutust (300...400 °C), saades elastse troostiitstruktuuri. Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsiniku- sulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: T 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus
4. METALLMATERJALID 4.1. Üldmõisteid metallidest Metallidest ehitusmaterjalid on laialdaselt kasutatavad, sest nad on väga tugevad, elastsed, mitmeti töödeldavad. Ehitusmaterjalid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast, mille peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad mustmetallid malmideks ja terasteks. Värvilistest metallidest on tuntumad vask ja alumiinium. Neid kasutatakse ehitusel kõige rohkem. Veel on värvilised metallid: nikkel, tsink, tina, seatina, kroom jne. Sulamitest kasutatakse ehitustel kõige rohkem pronksi, messingut ja duralumiiniumi. 4.2. Malmid Malme toodetakse kõrgahjudes. Malmi tooraineks on raud, koks ja räbustaja (lubjakivi, dolomiit). Kõrgahi on šahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt.
- jahtumine kiirusega, mis on karastava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem (vees või õlis). Terase karastamisega suureneb selle tugevus, kõvadus ja haprus. Karastamise tulemus sõltub jahtumise kiirusest. Noolutus Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini 200 C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Ühtlustuvad sisepinged, suureneb sitkus ja väheneb mõnevõrra kõvadus. 2.3.2. Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe 3C). Need on valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need on grafiitmalmid (tuntumad neist on hallmalmid). Tabel 2.10. Malmid Malmi liik Omadused, min Kasutusomadused
annaabi.ee 
