kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade puhul maksukohustuslasel õigus soovi korral käibemaks lisada, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades. Käibemaksu objekt on: 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; 2) kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import; 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive; 4) seaduses nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu; 5) kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine . Käibemaksu subjektiks on käibemaksukohustuslane - ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus.
korral käibemaks lisada, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades (Ettevõtja Infovärav). Käibemaksu objekt on: 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; 12 2) kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import; 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive; 4) seaduses nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu; 5) kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine . Teenuste ekspordi ja impordi määratlust seadus ei sisalda. Maksustamine sõltub sellest, kas seadus loeb käibe tekkimise kohaks Eesti (sellisel juhul lisandub teenuse maksustatavale väärtusele käibemaks standardmääras) või kui teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, on käibemaksu määr 0%, välja arvatud maksuvaba käibe korral
mail. Mõlemal juhul peab FIE käibemaksu kohustuslasena registreerimise avalduse esitama hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. Kõigile sama päeva (näites 10. aprilli või 26. mai) arvetele peab FIE lisama käibemaksu. REGISTREERITUD KÄIBEMAKSUKOHUSTUSLASE KOHUSTUSED Käibemaksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab FIE täitma käibemaksukohustuslase kohustusi, sealhulgas: · lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu; · arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma; · tasuma käibemaksu; · säilitama dokumente ja pidama arvestust; · esitama KMS § 37 nõuetele vastavaid arveid. · Käivet loetakse iga aasta uuesti. SISENDKÄIBEMAKS Registreeritud käibemaksukohustuslasel on õigus oma maksustatava käibe maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaks, oma maksustatava käibe tarbeks teiselt
Erisoodustuse maksustamine toimub selle kuu kohta, millal soodustus anti. Tulumaks arvestatakse erisoodustuse summalt on 20/80 ( 2014.a määr 21/79 ) Sotsiaalmaks arvestatakse erisoodustuse summalt ja arvestatud tulumaksult – määr 33% Erisoodustused, nendelt arvestatud maksud kajastatakse deklaratsiooni TSD lisal 4 See tähendab, et erisoodustuse maksustatav väärtus korrutatakse maksumääraga 20/80 ning leitakse erisoodustustelt tasutav tulumaks. Järgnevalt liidetakse erisoodustuse maksustatavale väärtusele arvutatud tulumaks ning saadud tulemus korrutatakse maksumääraga 33% (33/100) , saades sotsiaalmaksu suuruse. Eluasemekulude osaline või täielik katmine Kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ettenähtud seadusega Välislähetuse päevaraha maksmine üle valitsuse kehtestatud piirmäärade (maksuvaba määr 32 eurot päevas). Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- või ametisõitudeks kasutamise eest hüvitise
teistelt maksukohustuslastelt või ettevõtlusega tegelevatelt isikutelt vahetult teenuse saaja teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse vahe, mida vähendatakse selles sisalduva käibemaksu võrra. 33. Mida tähendab kinnisasja käibemaksuga maksustamise erikord? Kuidas toimub maksustamine? §41 Kui maksukohustuslane võõrandab teisele maksukohustuslasele kinnisasja või selle osa, mille maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisest on maksukohustuslane vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 3 kohustatud maksuhaldurit teavitama, tasub kauba soetaja võõrandajale kauba käibemaksuta müügihinna. Kauba soetaja arvestab tehingu kohta väljastatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana võõrandaja asemel. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kauba soetamisel kajastab maksustatava tehingu ja
Kasutatud kirjandus 13 Sissejuhatus Käibemaksu objekt on: käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import. Teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive. Käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu. Kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine. Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevatel erijuhtudel. Maksukohustuslane ja maksukohustus Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik),
andmekandja. (KMS § 2 lg 3 p 3) 4. Mis on käive? Käive on käibemaksuobjekt, väljaarvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. (KMS § 1 lg 1 p 1) 1 Käibemaksu objektina teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS § 10 lg-d 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive. (KMS § 1 lg 1 p 3) Käibemaksu objektina kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu. (KMS § 1 lg 1 p 4) 5. Kes peavad maksma käibemaksu? Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast. (KMS § 3 lg 3) Käibemaksu peab maksma ka: (KMS § 3 lg 6) - võlgnik ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus nr 2913/92/EMÜ) tähenduses; (KMS § 3 lg 6 p 1)
Kui nende nädalapäevade hulka satub pühadse ja tähtpäevade seadusega sätestatud rahvuspüha või riigipüha, siis on tegemist puhkepäevadega. Erikontoks võib olla ettevõtja poolt avatud tavaline arvelduskonto, mille ta oma ettevõtluse tarbeks nimetab erikontoks ning mille kasutamise ja maksustamise kord on reguleeritud tulumaksuseadusega. Sellele kontole maksustamisperioodil kantud tulu arvatakse maha ettevõtja maksustavast tulust ja kontolt väljamakstavad summad liidetakse maksustatavale tulule. Erikontot kasutades muutub FIE sarnaseks äriühinguga, kuna ettevõtlusest saadud tulu ei maksustata enne, kui see on kulutatud mingil muul, ettevõtlusega metteseotud otstarbel. Seega on erikontot võimalik kasutada raha kogumiseks suuremate investeeringute tarbeks, ilma et seda summat maksustamisperioodi lõpus maksustatakse Erikontol hoitud raha eest saadud intressid loetakse ettevõtlustuluks ja maksustatakse tulumaksuga.
kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva, tegevusala ja tegevuskohta, § 18 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikute puhul vastutava isiku andmeid ning andmeid notari ja kohtutäituri ametitegevuse alguse, peatamise ja lõpetamise kohta; 2) käibemaksukohustuslase nime, registrikoodi, registreerimisnumbri ning registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva; 2.1) käibemaksuseaduse § 16 lõike 3 alusel maksuvaba kauba või teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisel maksukohustuslase poolt maksuhaldurile esitatud kirjalikus teavituses märgitud andmeid; 2.2) maksulaopidaja nime, registrikoodi, maksulao pidamise loa registreerimisnumbri, maksulao aadressi ning loa peatamise ja kehtetuks tunnistamise kuupäeva; 2.3) ajutise ladustamise koha, tollilao ja tolliagentuuri ning vabatsoonis tegutsemise loa omaniku nime, registrikoodi, loa numbri, juriidilise aadressi ja tegevuskoha aadressi; 2
teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade puhul maksukohustuslasel õigus soovi korral käibemaks lisada, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades. Käibemaksu objekt on: 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; 2) kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import; 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive; 4) seaduses nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu; 5) kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine . Käibemaksu subjektiks on käibemaksukohustuslane - ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus.
kuue kuu jooksul. Ettevõtluse lõpetamise korral enne maksustamisperioodi lõppu tuleb 17 tuludeklaratsioon esitada kahe kuu jooksul, arvates tegevuse lõpetamisest. (TuMS § 44 lg 5) 36. Kuidas maksustatakse välismaal teenitud tulu? Kui residendist maksumaksja on saanud maksustamisperioodil tulu välismaalt, liidetakse kõik välisriikides saadud tulud isiku maksustatavale tulule ning tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tuludelt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaks vastavalt TuMS § 45 lg-tes 2–6 toodud tingimustele. Eestis ning igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi. Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu Eestis arvesse ei võeta. (TuMS § 45 lg 1) Kui välisriigis saadud tulult TuMS järgi arvutatud tulumaks on suurem välisriigis
tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Maksu- ja Tolliameti e- teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist. 36. Kuidas maksustatakse välismaal teenitud tulu? §45 Kui residendist maksumaksja on saanud maksustamisperioodil tulu välismaalt, liidetakse kõik välisriikides saadud tulud isiku maksustatavale tulule ning tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tuludelt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaks vastavalt lõigetes 2–6 toodud tingimustele. Eestis ning igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi. Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu Eestis arvesse ei võeta. 37. Kes ja millises ulatuses peab maksma avansilist tulumaksu? §47
Maksustatavaks tuluks loetakse tulu enne mahaarvamiste tegemist vastavalt nimetatud riigi seadustele. 2.5 VÄLISMAAL TASUTUD TULUMAKSU ARVESTAMINE Eestis ning igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi. Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu Eestis arvesse ei võeta. Kui residendist maksumaksja on saanud maksustamisperioodil tulu välismaalt, liidetakse kõik välisriikides saadud tulud isiku maksustatavale tulule ning tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tuludelt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaks vastavalt alljärgnevatele tingimustele: · Kui välisriigis saadud tulult Eesti TMS järgi arvutatud tulumaks on suurem välisriigis tasutud tulumaksust, on maksumaksja kohustatud Eestis tulumaksuna tasuma välisriigi tulumaksu ja Eesti tulumaksu vahe.
Mitteresident, kes sai maksustatavat tulu, millelt ei ole tulumaks kinni peetud, on kohustatud Maksu- ja Tolliametile esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi nimetatud tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. 36. Kuidas maksustatakse välismaal teenitud tulu? Kui residendist maksumaksja on saanud maksustamisperioodil tulu välismaalt, liidetakse kõik välisriikides saadud tulud isiku maksustatavale tulule ning tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tuludelt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaks vastavalt lõigetes 2–6 toodud tingimustele. Eestis ning igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi. Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu Eestis arvesse ei võeta. 37. Kes ja millises ulatuses peab maksma avansilist tulumaksu?
enda maksukohustuslasena registreerimiseks. Selleks peab ta tõendama, et tegeleb ettevõtlusega või alustab ettevõtlust Eestis. Maksu- ja Tolliamet võib nõuda täiendavaid lisadokumente ettevõtluse alustamise või selle olemasolu tõendamiseks. Käibemaksukohustuslasena peab FIE täitma kõiki käibemaksukohustuslase kohustusi: lisama võõrandatavale kauba või osutatavale teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu; arvutama tasumisele kuuluva käibemaksu summa; esitama Maksu- ja Tolliametile käibedeklaratsiooni maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks ja samaks ajaks tasuma Maksu- ja Tolliameti pangakontole käibemaksu; säilitama dokumente ja pidama arvestust; esitama käibemaksu seaduse nõuetele vastavaid arveid. Üldise korra alusel toimub käibemaksuarvestus ja sisendkäibemaksu mahaarvamine
12.2010 KÄIBEMAKSUSEADUS § 1. Maksu objekt (1) Käibemaksu objekt on: 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; 2) kauba import Eestisse (§ 6), välja arvatud maksuvaba import (§ 17); 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (§ 10 lõiked 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive; 4) käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu; 5) kauba ühendusesisene soetamine (§ 8), välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine (§ 18). (2) Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevatel erijuhtudel. MAKSUSTATAVAD TEHINGUD JA TOIMINGUD § 4. Käive (1) Käive on: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus;
tegevusala ja tegevuskohta, § 18 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikute puhul vastutava isiku andmeid ning andmeid notari ja kohtutäituri ametitegevuse alguse, peatamise ja lõpetamise kohta; 2) käibemaksukohustuslase nime, registrikoodi, registreerimisnumbri ning registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva; 3) käibemaksuseaduse § 16 lõike 3 alusel maksuvaba kauba või teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisel maksukohustuslase poolt maksuhaldurile esitatud kirjalikus teavituses märgitud andmeid; 4) maksulaopidaja nime, registrikoodi, maksulao pidamise loa registreerimisnumbri, maksulao aadressi ning loa peatamise ja kehtetuks tunnistamise kuupäeva; 5) tolliterminali, tollilao ja tolliagentuuri ning vabatsoonis ja vabalaos
Alkoholiaktsiis ca 29% Tubakaaktsiiis ca 19% Allikas: 2019.aasta riigieelarve seletuskiri KÄIBEMAKS VALUE ADDED TAX - VAT LISANDUNUD VÄÄRTUSE MAKS Kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot, tekib kohustus end maksukohustuslasena registreerida (registeerida saab ka vabatahtlikult) ning tekivad kohustused, sh: • lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu • arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma (KMS § 29) • tasuma käibemaksu (§ 38) • säilitama dokumente ja pidama arvestust (§ 36 ) • esitama nõuetele vastavaid arveid (§ 37) KÄIBEMAKSUMÄÄRAD (1) Käibemaksumäär on 20 % maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel. (2) Käibemaksumäär on 9 % järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest:
Maksuhalduri õigus kui ei ole esitatud kuue viimase maksustamisperioodi käibedeklaratsiooni Maksuhalduri õigus kui ei tegele Eestis ettevõtlusega Maksuhalduri õigus maksukohustuslane või tema tegevus Eestis on lõpetatud Enne kustutamise otsustamist kontrollitakse üldjuhul isiku majandustegevust. REGISTREERITUD KMK ÕIGUSED JA KOHUSTUSED · Registreerimise päevast alates peab täitma maksukohustuslase kohustusi sh Lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu Arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma sätestatud korras, piiratud maksukohustuslane korras Tasuma käibemaksu Säilitama dokumente ja pidama arvestust Esitama nõuetele vastavaid arveid Al 2011 laiendati: kohaldatakse ka seaduses määratud välisriigi isikute, kelle käive tekib Eestis, suhtes Piiratud KMK-l ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust! MAKSUSTAMISPERIOOD JA DEKLARATSIOONID Maksustamisperiood üldreegel: kalendrikuu, 1
121. Selgitage maksustamisest tuleneva tarbija puhta heaolukao hindamise olemus Harbergeri kolmnurga abil? Harbergeri kolmnurk väljendabki maksustamisest tulenevat tarbija puhast heaolukadu. Heaolukadu seisneb selles, et esiteks tarbimine väheneb, sest osa inimesi lihtsalt ei ole võimelised kõrgemat hinda maksma, teiseks väheneb tarbimine aga sellepärast, et indiviidid püüavad leida maksustatavale tarbimisele alternatiivi. 122. Miks ei tekita kindlasummaline maks (pearaha) tarbija puhast heaolukadu? Kindlasummaline maks ei tekita tarbija puhast heaolukadu, sest see maks on vältimatu – tarbija ei saa seda oma tarbimisharjumusi muutes vältida. 123. Selgitage ühiskonna heaolu mõõtmiseks kasutatavate vaesusnäitajate olemust? Vaesuspiir või vaesuslävi - *absoluutne – esmaste eluvajaduste (toit, eluase,
tulust, millest on tehtud lubatud mahaarvamised täiendavalt maha arvata kuni 45 000,- krooni. Töötlemiseks ei loeta seejuures põllumajandussaaduste puhastamist, sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist, jahutamist ja pakendamist. Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõestatud ettevõtlusega seotud kulud. 48.FIE erikonto ja selle mõju maksustatavale tulule. FIE-l on õigus avada pangas üks erikonto, millele ta tohib kanda ainult ettevõtlusest saadud tulu ja seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetused kümne tööpäeva jooksul pärast laekumist. Sellele kontole maksustamisperioodil kantud tulu arvatakse maha ettevõtja maksustatavast tulust ja kontolt väljamakstavad summad liidetakse maksustatavale tulule. Erikontol oleva summa kasv
annaabi.ee 
