Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maksundus test nr 1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, erisoodustus, tööandja, maksuvaba, päevaraha, intressid, tuludeklaratsioon, tulust, tasuma, väljamakse, töökohas, kuluga, dividendid, puhkusetasu, tasutud, ettevõtlusega, mitteseotud, sotsiaalmaks, kvartal, 2442, pensionäär, maksud, pärandvara, pankrot, ametiauto, isiklikeks, ümberõpe, koondamise, väljasõit, hommikul, president.............................7 2.1 Kapitalitulude maksustamine.................................................................................................................7 2.1.1 Perioodilised kapitalitulud...................................................................................................................7 2.1.1.1 Renditulu ja litsentsitasud............................................................................................................7 2.1.1.2 Intressid........................................................................................................................................7 2.1.1.3 Dividendid .................................................................................................................................. 8 2.1.2 Ühekordsed kapitalitulud.....................................................................................................................8 2.1.2.1 Vara võõrandamine.................
Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erisoodustuste, kingituste jms puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu. 4
teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt ja kontrollorganite liimetele makstud töötasudelt tulenevad väjamaksed. Sotsiaalmaksu minimaalmäär on 4350 krooni, millelt arvestatakse sotsiaalmaksu s.o. 1435.-krooni. 16.Kes sots.maksumaksjad; Sotsiaalmaksu maksavad residendist juriidiline isik, füüsiline isik, riigi, valla või linnaasutus ja Eestis püsivat tegevuskohta omavad ja palgamakseid tegevad mitteresidendid. 17.Kes maksavad avansilist sots.maksu ? FIE-d kes ei tööta tööandja juures 18.Mida ei maksustata sots.maksuga ? Lähetuskulusid, riigikogu liimete ja presidendi esinduskulusid, laevatöötajate toiduraha 90 krooni 19.Töötuskindlustusmaksu mõiste,milleks on see maks ellukutsutud ,kes ei maksa seda maksu , maksumäärad; Töötukindlustus on sundkindlustus, millega kindlustatakse töötaja töötuks jäämise riski ning tööandja erakorralisi palgakulusid, mis võivad tekkida suuremahulistel koondamistel või tööandja pankrotistumisel
kasumile; 5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; 6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; 8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; 9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane. 9. Mis on juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgan? §9 lg1 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest,
annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. (TuMS § 1 lg 4) 1 5. Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? Arvestamata TuMS 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,60% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. (TuMS § 5 lg 1 p 1) 6. Kes on resident? Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii TuMS §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt.
ettevõtluse kuludesse kanda. Kui ettevõtlustulu on saadud mitterahalises vormis, siis on ettevõtlustulu suuruseks tuluna saadud asja või varalise õiguse turuhind (va seaduse alusel antud mitterahalised toetused). Ettevõtluse tulude hulka kuuluvad ka näiteks tulu ettevõtluses kasutatava vara võõrandamisest, kui selle vara soetamismaksumus oli kantud ettevõtluse kuludesse. Ettevõtlusest võib saada ka finantstulu, näiteks panga poolt makstud intressid erikontol raha hoiustamise eest. Kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral saadud kindlustushüvitist käsitletakse ettevõtlustuluna, kui selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetusmaksumuse või samalt varalt kuni 31.12.1999 aastal arvestatud põhivara amortisatsiooni on füüsilisest isikust ettevõtja oma ettevõtlustulust maha arvanud. Ettevõtluse tuluks ei loeta:
Külaliste või äripartnerite vastuvõtmise kulusid kuni 2% (ettevõtlustulu kulud võimalusel max 2 x 2877 eurot). Erisoodustuste kulud võib maha arvata alles erisoodustuse tulumaksu tasumise järgselt. Kui lubatud mahaarvamised > tulud, siis saab ületava osa maha arvata kuni 7 järgneva maksustamisperioodi tuludest. Füüsilisest isikust ettevõtja võib omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste, samuti talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 2877 eurot. Töötlemiseks ei loeta saaduse puhastamist, sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist, jahutamist ja pakendamist. VÄLISTUSED ETTEVÕTLUSKULUDEST: § 34 ei ole lubatud maha arvata: 1) tulumaksu v.a § 48 erisoodustuse tulumaksu; 3) seaduse alusel määratud trahve, sunniraha, MKS intresse; 4) erikonfiskeeritud vara maksumust; 6) kõrgendatud määra järgi tasutud
tööpäeval pärast kandemäärusele allakirjutamist, kui avaldus ja sellele lisatud dokumendid vastavad seadusele ning on esitatud seaduses lubatud või ettenähtud tähtajal (äriseadustik § 33). Kui isik lõpetab FIE-na tegutsemise, siis peab ta järgneva aasta 31. märtsiks esitama lõppenud tegevusaasta kohta tuludeklaratsiooni vormi E. Deklaratsioon tuleb esitada ka juhtudel, kui FIE-l puudus ettevõtlustegevus, ta ei saanud ettevõtlustulu või see oli maksuvabast tulust väiksem. FIE ettevõtluse lõpetamisel tehakse maksustamisperioodi ettevõtlustulust ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga. Juurdemaksmisele kuuluv tulu- ja sotsiaalmaks tuleb tasuda maksustamiseperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks. Ravikindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel kustutamiskande tegemisest äriregistris (ravikindlustuse seadus § 10 lg 3).
tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (3) Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi, valla või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. § 10. Maksuhalduri ülesanded (1) Maksuhaldur kontrollib käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. (2) Maksuhalduri ülesanded on: 1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi
Tolliametile esitada koos füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Aasta lõpliku sotsiaalmaksukohustuse arvutab Maksu- ja Tolliamet näidatud andmete alusel ja saadab FIE-le maksuteate juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtaega (1. oktoobrit). Kui sotsiaalmaksu juurde maksma ei pea, siis Maksu- ja Tolliamet maksuteadet ei väljasta. Maksuteatel näidatud sotsiaalmaksusumma peab FIE tasuma Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt 1. oktoobriks. 6.1.2 Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumine FIE peab neli korda aastas maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid (v.a juhul, kui ta on riikliku pensioni saaja või alustab/lõpetab tegevuse kvartali jooksul või tema eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või riik). Sotsiaalmaksu avansilisi makseid makstakse jooksva kvartali eest, iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks (I kvartali eest 15. märtsiks, II kvartali eest 15
Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid
liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele 4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule; 5) ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele; 6) ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu. 9. Milline on maksuvaba tulu 2010 aastal ? 2250 krooni kuus 10. Spordiklubi missioon, visioon ja strateegiline planeerimine 11. Tööjõu maksustamine 12. Erisoodustused ja nende maksustamine Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast
Autori üleskirjutis. Tallinn, 14.03.2008 12 Kärsna, O. 2006. FIE käsiraamat. Tallinn: Ilo kirjastus, 32 13 Maksu- ja Tolliamet. FIE Maksukohutused. http://www.emta.ee/index.php?id=30069#kaks 01.02.2012 Maksu- ja Tolliametil on õigus vähendada avansilisi makseid või vabastada maksumaksja nende tasumisest, kui ettevõtja poolt prognoositav ettevõtlustulu on maksustamisperioodil oluliselt väiksem eelmise maksustamisperioodi tulust ning kui ettevõtja esitab selle kohta põhjendatud taotluse Maksu-ja Tolliameti piirkondlikule maksu- ja tollikeskusele.14 Lisaks tulumaksu avansilistele maksetele peab FIE tasuma ka tasaarveldusmakse juhul, kui tuludeklaratsiooni põhjal tekib tulumaksu juurdemaksmise kohustus. Hiljemalt 31. märtsiks on ettevõtja kohustatud esitama oma maksukeskusele eelmise aasta tuludeklaratsiooni (ettevõtjaks
5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides. Raamatupidamise seaduse ja käibemaksuseaduses dokumendile kehtestatud kohustuslikud andmetes on mõningaid erinevusi ja seetõttu võib esineda olukordi, kus dokument on nõuetekohaseks kuludokumendiks raamatupidamisearvestuses ja tulumaksuarvestuses, kuid ei anna õigust sisendkäibemaksu arvestamiseks. Raamatupidamise registrid
2.Erisoodustuste arvestamine ja kajastamine....................................................................... 14 2.1.Erisoodustuse andmise aeg......................................................................................... 16 2.2.Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes?............................................. 16 3.Töötasu ja erisoodustuse võrdlus....................................................................................... 18 3.1.Kes on tööandja........................................................................................................... 20 3.2.Kes on töötaja.............................................................................................................. 21 Kokkuvõtte............................................................................................................................ 22 Kasutatud allikate loetelu.....................................................................................
Arvestatud töötasu: 500,00 Kinnipeetud maksud: Tulumaksuvaba miinimum: 144 Kohustusliku kogumispensioni makse: 2% Töötuskindlustusmakse: 2% Kinnipeetud füüsilise isiku tulumaks: 21% Arvestatud tööandja maksud: Arvestatud sotsiaalmaks: 33% Arvestatud tööandja töötuskindlustusmakse: 1% Kuulub väljamaksmisele: VASTU VÕTNUD: Allkiri, kuupäev © 2014. Janek Keskküla 5 OÜ Päike Amet
*Juhtukond- vajab infot, selleks et planeerida tegevusi ja võtta vastu otsuseid, kuidas peaks ettevõte edasi toimima (vajavad kogu informatsiooni raamatupidamisest) *Töötajad-tahavad teada, kuidas ettevõttel läheb, kas töökoht jääb alles, kas palganumber jääb samaks *Laenuandjad- loeb raamatupidamisest välja infot, kas ettevõte on usaldusväärne *Tarnijad, hankijad- kas ettevõte on õigeaegselt valmis tasuma, kas neid varustav ettevõte on elujõuline ja kas ta on valmis ka edaspidi varustama *Finantskonsultandid- vajavad infot, et õiget nõu anda *Valitsus- kasutab infot maksude määramisel, maksustamisega seotud küsimused, toetamisküsimused Raamatupidamise põhiprintsiibid (RPS paragrahv 16) · arvestust ja aruandlust piiravad arvestusprintsiibid - majandusüksuse printsiip, tekkepõhisus, perioodilisus · mõõtmisprintsiibid kõik tehingud mõõdetakse rahas
h. Intressitulud tootmiskulud Muud finantstulud töötasu lähetuskulud MAKSUDE transpordikulud ARVESTUS vastuvõtukulud sõiduautoga seotud kulud DIVIDENDID tervise edendamise kulud Erisoodustus Kulude maksuvabad piirmäärad TASUVUSE ANALÜÜS ALTERNATIIVSED INVESTEERIMISVÕIMALUSED… JUHENDMATERJALID Äriseadustik (ÄS) Võlaõigusseadus (VÕS) Töölepingu seadus (TLS) Tulumaksuseadus (TuMS) Käibemaksuseadus (KMS) Sotsiaalmaksuseadus (SMS) Maksukorralduse seadus (MKS) Raamatupidamise seadus (RPS) Audiitortegevuse seadus (AudS) Töötuskindlustuse seadus (TKindlS)
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
Alternatiivse lähenemisviisi korral oleks põhitähelepanu pööratud võrdsete võimaluste loomisele, mitte aga tulu võrdsele jaotusele. Efektiivsuse ja õigluse omavaheline kõrvutamine on siiski komplitseeritud, sest efektiivsust saab majandusliku analüüsi kaudu mõõta, õigluse mõõtmiseks vastav kriteerium aga puudub. 1.2.1 Milliseid kaupu toota? Toota tuleb neid kaupu, mida tarbijad vajavad st seda mida tarbija vajadusi rahuldaks ja mille eest ta oleks nõus tasuma.(kaupu mille järele on nõudlust, mitte selliseid mille müügiga kahjumisse jääks. Kuidas toota: ettevõtja peab leidma enda jaoks kõige sobivama ressursside kombinatsiooni. Kellele toota: ettevõtja peab enda jaoks selgeks tegema tarbijaskonna kellele ta tahab toota ja vastavalt sellele käituma.(hind, kvaliteet). Kui ressursid on piiratud ja alternatiive palju, peab iga ettevõtja-ärimees teadma, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Sama kehtib riigi kui terviku kohta
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.