Seen tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustuse valitsemisajast (27. a eKr – 14. a pKr) kuni Marcus Aureliuse surmani aastal 180. 3. saj pKr oli riik kasvanud liiga suureks, tekkisid majandusraskused ja kodusõjad. Otsustavalt kiirendas Rooma rahu lagunemist Caracalla määrus 212. aastast. See andis kõigile Rooma impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õiguseid. See pidi tõstma maksulaekumisi ja leevendama üha süvenevaid majandusraskusi. Samas vähenesid kodanike õigused ja kodakondsuse mõiste kaotas sisulise tähtsuse. Perioodil 235-284 vahetus Roomas üle 20 keisri. Diocletianuse valitsemisaeg aastatel 284-305 tõi ajutise stabilisatsiooni, mis ei suutnud aga senist elukorraldust enam päästa. Alates umbes aastast 300 pKr hakkasid keisririigi rahvastikku laastama katk ja nälg, samas kui kaubandust ja riigi rikkust kahandasid kõrged maksud ja halb valitsus
Kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus on tagatud? Jätkusuutlikkus on areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Üheks olulisemaks jätkusuutlikkuse tagajaks on peale majandusliku heaolu ka rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. Paljud riigid on selle lahendamiseks sundinud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Eesti rahvastiku olukord on keeruline- sündimus jääb alla suremusele, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond. Sellise ühiskonna on tekitanud just 1940.- 1950.aastatel Nõukogude Liidust sisse toodud võõrtööjõud, kes nüüd on jõudnud pensioniikka. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust nii, et sündide arv ületaks surmade arvu. Eesti inimestel on sageli ka pingerikka ja raske töö tõttu elujooksul tulnud ka halb tervis
Kui möödunud aasta esimese kvartali jooksul suurenes tarbimislaenude jääk 981 miljoni krooni võrra, siis tänavu esimese kolme kuuga vaid 349 miljoni võrra. Siit kindlasti märkimisväärne mõju ka jaemüüginumbrite nõrkusele. Eesti majandusmudelile on iseloomulik suur sõltuvus kaudsetest ehk teisisõnu tarbimisest laekuvatest maksudest. See on headel aegadel läbi tarbimisbuumi eelarvet priskelt kosutanud. Samas on tarbimise jahenemisel efekt vastupidine. Maksulaekumisi vaadates on näha, et selle aasta kolme esimese kuu jooksul on kõige halvemas seisus käibe- ja aktsiisimaksude laekumised. Aasta alguse aktsiiside kergitamine on küll jaanuari laekumisi oluliselt kergitanud, kuid veebruaris ja märtsis on laekumised olnud eelmise aastaga võrreldes üle 20% väiksemad. Käibemaksu on esimese kvartali jooksul laekunud ligi 8% vähem. Et aktsiisi- ja käibemaks annavad kokku ligi
samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. IMF, Maailmapank ja ,,kulutused sotsiaalpoliitikale pole koorem, vaid investeering" - põhjenda, miks on riigile kasulik ,kui ta kannab oma elanike eest hoolt. Kirjelda, millised probleemid kaasnevad rahvastikutaaste küsimusega Õ lk 26 - 28 · Rahvastik vananeb ja väheneb - riik on sunnitud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ja maksulaekumisi. · Sündimus jääb alla suremusele sektorid Õ lk 29 - 30 · I ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) · II ehk erasektor (eraettevõtted) AS, OÜ · III ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused ) SA, MTÜ iseloomusta põhjalikult avalikku sektorit Õ lk 31 - 33 Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori tuum on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega
Maailma tuntumad turismipiirkonnad: Prantsusmaa, Hispaania, USA, Itaalia, Hiina, Vahemeremaad, Kariibi mere regioon, Kagu-Aasia, Euroopa pealinnad (London, Pariis, Madrid jt) jne. Positiivne mõju turismist Negatiivne mõju turismist Majanduslikud: · Suureneb töökohtade valikuvõimalus · Tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad, sh ka · Suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi kinnisvara hinnad ja parandab elatustaset · Töö hooajalisus · Elavneb majandus üldiselt · Kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist · Paraneb infrastruktuur välja Keskkonnale:
Riigid saavad tulu ka turismitoodete ekspordist. Turism on ääretult tundlik majanduslike-ja poliitiliste sündmuste või loodusõnnetuste suhtes. 81.Maailma tuntuimad turismipiirkonnad: Prantsusmaa, Hispaania, USA, Itaalia, Hiina, Vahemeremaad, Kariibi mere regioon, Kagu-Aasia, Euroopa pealinnad (London, Pariis, Madrid jt) jne. Positiivne mõju turismist: Majanduslikud: · Suureneb töökohtade valikuvõimalus. · Suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset. · Elavneb majandus üldiselt. · Paraneb infrastruktuur. Keskkonnale: · Tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna parandamiseks (puhastatakse tee ääred võsast, niidetakse, restaureeritakse hooneid), paraneb piirkonna väljanägemine. Sotsiaal-kultuuriline: · Paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet. · Elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet. · Paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri
Vahemeremaad, Kariibi mere regioon, Kagu-Aasia, Euroopa pealinnad (London, Pariis, Madrid jt) jne. Positiivne mõju turismist Negatiivne mõju turismist Majanduslikud: · Suureneb töökohtade valikuvõimalus · Tõusevad kohalike kaupade ja · Suurenevad elanike sissetulekud, mis teenuste hinnad, sh ka kinnisvara tõstab maksulaekumisi ja parandab hinnad elatustaset · Töö hooajalisus · Elavneb majandus üldiselt · Kasutatakse palju importkaupu, · Paraneb infrastruktuur mis viib osa kasumist välja Keskkonnale: · Tehakse suuremaid kulutusi nii · Kasvab liiklusintensiivsus,
d linnahaljastuse säilitamine transpordiprobleemid Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele: Majandusele: suureneb töökohtade arv ja tõusevad kohalike kaupade ja teenuste valikuvõimalus. ja ka kinnisvara hinnad. suurenevad elanike sissetulekud, mis töö hooajalisus. tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset. kasutatakse palju importkaupu. rajatakse teenindusettevõtteid, mida Keskkonnale: saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur. kasvab liiklusintensiivsus, tekivad ummikud, suureneb müra, reostus. elavneb majandus üldse.
avalikke institutsioone ja näeb ühiskonna arengut helgemas valguses. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Arenenud riikidele on jätkusuutlikkuse tagamisel majanduslikust heaolust tähtsamaks kujunenud rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. Paljud riigid on sunnitud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. 1960. aastail oli Euroopas keskmiselt 0,5 vanurit ühe töötava inimese kohta, siis praegu on see suhtarv 1,2. Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga on Eesti, kus 2003. aastal moodustasid pensionärid 27% rahvastikust. Prognoosi kohaselt on keskmine eestlane 2050. aastal 53 aastat vana. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust sellisel määral, et sündide arv ületaks surmade arvu. Teiseks võimaluseks on
teha paadimaksu ja mootorsõidukimaksu kehtestamisega. Need just Tallinnas ja selle ümbruses (mootorsõidukimaks kehtestati ka Maardus), sest elanike arv on siin suurem. Eelkõige paadimaksu kehtestamine tõi valitsuse kui ka kodanike pahameele. Riik soovis saada ligi 10 miljonit krooni kasumit, kuid see ei õnnestunud. Põhjus oli selles, et Tallinna linn ei olnud enne maksu kehtestamist seda isegi analüüsinud, et prognoosida maksulaekumisi. Samuti ei olnud Tallinna linna elanikud maksu kehtestamisega rahul, sest kohati pidi inimene maksma maksu peaaegu samas väärtuses, kui oli tema paat. Paadimaks Tallinnas ei loonud ühtlasi ka positiivset ’’Merelinna’’ kuvandit. Sarnane probleem oli ka mootorsõidukimaksu kehtestamisega. Loodeti suuri summasid riigikassasse, et rahastada teetöid, kuid maksulaekumised jäid selle jaoks väheseks. Lisaks sellele leidsid kodanikud viisi, kuidas mootorsõidukimaksust kõrvale hoida
vastu ja vastama kindlatele kriteeriumitele. Arengufondi majandusekspert Heido Vitsut on märkinud, et tuleva aasta riigieelarve projektis prognoosib valitsus kogu valitsussektori puudujäägiks 2,95 protsenti, samas on teada, et euro kasutuselevõtmiseks ei tohi eelarvedefitsiit ületada 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Nii selle kui ka tuleva aasta eelarve on väga täpselt tehtud, kuid ei SKP suurust, tööpuudust, maksulaekumisi ega kulutusi pole võimalik nii täpselt määrata. Vitsut tõi ka välja, et kui eesmärgiks on seatud euro kasutuselevõtt 2011. aastal ja valitsus on allutanud kõik sellele soovile ning on selle nimel teinud meeletuid kärpeid, siis on ülimalt riskantne mängida nii napi varuga. (http://www.e24.ee/?id=188569) Järgmise aasta riigieelarve tuludeks on planeeritud 84 miljardit krooni ja kuludeks 89,6 miljardit
kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Ülekande ulatus on riigiti erinev ning on üheks aluseks, millest lähtudes tuuakse välja heaoluriigi mudeli. Demograafiline jätkusuutlikkus ehk rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. See on paljusid riike sundinud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Selle tagamiseks tuleb suurendada sündimust sel määral, et sündide arv ületaks surmade arvu. 4 Rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Inimarengu mõõtmisel arvestatakse näiteks kinnipidamisasutustes olevate inimeste osakaalu, vägivaldseid surmasid, töötuse määra, krooniliste haiguste levikut,
toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). *Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turismi arengut). Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele: suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus; tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka kinnisvara hinnad; suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi töö hooajalisus, ja parandab elatustaset, kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja rajatakse teenindusettevõtteid, mida saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud, suureneb müra, reostus, elavneb majandus üldse; suureneb koormus loodusele, võivad hävida taime- ja loomaliigid,
Prantsuse valgustusfilosoof Charles de Montesqieu rõhutas, et demokraatlikuks ei tee ühiskonda mitte see, palju riigil rikkust on, vaid see, kuidas riik rikkust ühiskonnaliikmete vahel jagab. Arenenud riikidele on jätkusuutlikkuse tagamisel majanduslikust heaolust tähtsamaks kujunenud rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. See on paljusid riike sundinud võtma vastu võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Kui 1960. aastail oli Euroopas keskmiselt 0,5 vanurit ühe töötava inimese kohta, siis praegu on selleks suhtarvuks kujunenud 1,2. Pensionärid moodustavad Euroopa Liidu maades umbes 20 protsenti rahvastikust, nende osakaal suureneb pidevalt madala sündimuse ja keskmise eluea pikenemise tõttu. Eesti rahvastiku olukord on samuti keeruline – sündimus jääb alla suremusele, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond. 2003. aastal moodustasid
Mehhiko Saksamaa Türgi Austria Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele: suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus; tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka kinnisvara hinnad; suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja töö hooajalisus, parandab elatustaset, kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja rajatakse teenindusettevõtteid,mida saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud,suureneb müra, reostus,
Majandusele: Majandusele: · suureneb töökohtade arv ja · tõusevad kohalike kaupade ja valikuvõimalus; teenuste hinnad; sh ka kinnisvara hinnad; 28 · suurenevad elanike sissetulekud, · töö hooajalisus, mis tõstab maksulaekumisi ja · kasutatakse palju importkaupu, mis parandab elatustaset, viib osa kasumist välja · rajatakse teenindusettevõtteid, Keskkonnale: mida saavad kasutada ka · kasvab liiklusintensiivsus, tekivad kohalikud, seega paraneb liiklusummikud, suureneb müra, infrastruktuur reostus, · elavneb majandus üldse; · suureneb koormus loodusele, võivad
Majandusele: Majandusele: · suureneb töökohtade arv ja · tõusevad kohalike kaupade ja valikuvõimalus; teenuste hinnad; sh ka kinnisvara hinnad; 28 · suurenevad elanike sissetulekud, · töö hooajalisus, mis tõstab maksulaekumisi ja · kasutatakse palju importkaupu, mis parandab elatustaset, viib osa kasumist välja · rajatakse teenindusettevõtteid, Keskkonnale: mida saavad kasutada ka · kasvab liiklusintensiivsus, tekivad kohalikud, seega paraneb liiklusummikud, suureneb müra, infrastruktuur reostus, · elavneb majandus üldse; · suureneb koormus loodusele, võivad
Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Arenenud riikidele on jätkusuutlikkuse tagamisel majanduslikust heaolust tähtsamaks kujunenud rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. See on paljusid riike sundinud võtma vastu võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonna-strateegiast Agenda 21. Eesti omakorda lähtub programmist Säästev Eesti 21, mis on arenguprogramm aastani 2030. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Strateegia
aega. Seega saab turismist rääkida alles 20. sajandil. Suurem osa turistidest on pärit arenenud riikidest. Turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette. Maailma tuntumad turismipiirkonnad: Prantsusmaa, Hispaania, USA, Itaalia, Hiina, Vahemeremaad, Kariibi mere regioon, Kagu-Aasia, Euroopa pealinnad (London, Pariis, Madrid jt) jne. Positiivne mõju Majanduslikud: · Suureneb töökohtade valikuvõimalus · Suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset · Elavneb majandus üldiselt · Paraneb infrastruktuur Negatiivne mõju · Tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad, sh ka kinnisvara hinnad · Töö hooajalisus · Kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja Keskkonnale: · Tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna parandamiseks (puhastatakse tee ääred võsast, niidetakse, restaureeritakse hooneid), paraneb
3. toitlustus 4. meedia 5. meelelahutustööstus 85. Maailma tuntumad turismipiirkonnad ning turismi mõjumassiliselt külastavatele piirkondadele Maailma tuntumad turismipiirkonnad: Prantsusmaa, Hispaania, USA, Itaalia, Hiina, Vahemeremaad, Kariibi mere regioon, Kagu-Aasia, Euroopa pealinnad (London, Pariis, Madrid jt) jne. Positiivne mõju Majanduslikud: suureneb töökohtade valikuvõimalus; suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset; elavneb majandus üldiselt; paraneb infrastruktuur Keskkonnale: Tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna parandamiseks (puhastatakse tee ääred võsast, niidetakse, restaureeritakse hooneid), paraneb piirkonna väljanägemine Sotsiaal-kultuuriline: Paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet; elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet; paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse
88. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. Enamkülastatavad turismimaad 2005 (miljonites) Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele: suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus; tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab kinnisvara hinnad; maksulaekumisi ja parandab elatustaset, töö hooajalisus, rajatakse teenindusettevõtteid, mida saavad kasutada kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur elavneb majandus üldse; kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud, Keskkonnale: suureneb müra, reostus,
88. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. Enamkülastatavad turismimaad 2005 (miljonites) Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele: suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus; tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab kinnisvara hinnad; maksulaekumisi ja parandab elatustaset, töö hooajalisus, rajatakse teenindusettevõtteid,mida saavad kasutada kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur elavneb majandus üldse; kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud,suureneb Keskkonnale: müra, reostus,
arengut). Enam külastatud turismimaad 2005 Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele: suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus; tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab kinnisvara hinnad; maksulaekumisi ja parandab elatustaset, töö hooajalisus, rajatakse teenindusettevõtteid,mida saavad kasutada kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur elavneb majandus üldse; kasvab liiklusintensiivsus, tekivad Keskkonnale: liiklusummikud,suureneb müra, reostus,
Sots-dem. joon: see, kuidas puhkust võtta, on public matter! Põhjamaade edu tagatised perepoliitika väljatöötamisel: Timing- 70ndatel oli veel nn HR kuldaeg. Tööandjate toetus. Mandri- Euroopa: 1980ndad- male breadwinner model, + naised koju, sest tööpuudus on kõrge. Nn eduactional holidays 3 a. neist 2 tasutud flat-rate, osal. töötamine lubatud. Väga vähe väikelapsi (2%) lastehoius. 1990ndad- Farewell to maternalism, naised tööle sest maksulaekumisi vaja, lastehoiuteenus areneb (+ 600 000 lasteaiakohta). Föderaaleelarve (esmakordne!)+ tööandjate subsiidiumid 2000ndad. Mõlemail vanemail õigus lapsepuhkusele, paindlikum. Kui puhkust kasutavad mõlemad, siis + 2 kuud. Vanemahüvitis 67% netopalgast 1 a. jooksul. Järeldus Bismarcki mudelile: Olulised muutused : lastepoliitikat serveeritakse majandusarengu võtmes, mitte sooline võrdõiguslikkus või sotsiaalabi, ka kristlikud ja muud parempoolsed parteid hakkavad
Turismimaad: Prantsusmaa, Hispaania, USA, Itaalia, Hiina jne. Vahemeremaad, Kariibi mere regioon, Kagu-aasia, Euroopa pealinnad (London, Pariis, Madrid jne) Positiivsed Negatiivsed Majanduslikud suureneb töökohtade valikuvõimalus; tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab kinnisvara hinnad; töö hooajalisus, käsutatakse palju maksulaekumisi ja parandab elatustaset, elavneb importkaupu, mis viib osa kasumist välja majandus üldse; paraneb infrastruktuur Keskkonnale kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, reostus, tekivad tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka liiklusummikud, kaovad loodusmaastikud, kahjustub kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse looduskeskkond
Maksustamise ekvivalentsuspõhimõte ehk “makstava tasu ja saadava teenuse vahelise võrdsuse printsiip” peaks teoreetiliselt looma võimaluse määrata inimestele optimaalne maksukoormus. Piirkasulikkuse teooria seisneb selles, et kauba väärtus ja hind tuleneb subjektiivsest kasust, mis saadakse selle kauba tarbimisest. Neoklassikud ei käsitle aga eriti avaliku sektori väljaminekuid, mistõttu jääb vastuseta küsimus, milleks on maksulaekumisi riigile üldse tarvis. 53.Milles seisneb konsensuspõhimõtte ja institutsionaalse kattuvuse (kongergentsi) nõude olemus ja mõju avaliku sektori otsustusprotsessile? Konsensuspõhimõte sunnib indiviide avalike projektide üle nii kaua arutlema ja selle rahastamise aluseid nii kaua modifitseerima kuni kõik asjaosalised sellega nõustuvad. Tänu sellele põhimõttele võidakse vahel jõuda lahendusteni, milleni enamushääletusega oleks praktiliselt võimatu jõuda
annaabi.ee 
