Manipuleerimine Laura Särel TMK2012 Mõjutamise kunst Manipuleerimist tuntakse ka kui mõjutamise kunsti. Igaühes meis on manipulaatorit nii vähemal kui ka rohkemal määral. See on tingitud keskkonnast, kus me elame ning inimestest, kes meid ümbritsevad. Manipulaator Inimene, kes rakendab, kasutab või kontrollib enese maksmapaneku kaudu ennast ja teisi nagu asju Nüüdisaegne manipulaator arenes ajal, mil me orienteerusime turumajandusele. Eric Fromm: esemeid võib tükeldada ja mõjutada neid kahjustamata. Inimest ei saa tükeldada teda hävitamata või kahjustamata Manipuleerimise põhjused Fredrick Perls peab üheks peamiseks põhjuseks inimese igavest konflikti iseendaga. Teadlikult või alateadlikult usub inimene, et tema pääsemine on teiste kätes. Samas ei
rohkem muutusi, siis arenevad välja sootunnused, kasv on kiire. Laps muutub iseseisvamaks ning ühel päeval avastab, et ta vanemad polegi täiuslikud, et ta elus on probleeme, mida on võimatu lahendada, et ta tulevik on täiesti ebaselge... ja et ta polegi enam laps! Muutuvad suhted ema ja isaga, kelle autoriteet proovile pannakse. Muutuvad suhted ka eakaaslastega mõned senised sõprussuhted lagunevad, tekivad uued, sõpru valitakse hoolega. Areneb eneseteadvus ja enese maksmapaneku tung. Murdeiga on sisemiste ja välimiste vastuolude ja konfliktide periood. Noorukiiga (15/16-20/22a). Mürsiku- ja noorukiea piir pole väga selge, vahel nähakse neid kahte perioodi ühe tervikuna, mida nimetatakse adolestentsiks või lihtsalt teismeeaks. Mürsikueaga võrreldes on see periood rahulikum ja tasakaalukam. Tundmused muutuvad püsivamaks ja sügavamaks. Sel perioodil langetatakse tähtsaid otsuseid edaspidiseks eluks. Nooruk õpib käituma, tundma nagu mees/naine
5. samm. Vastuväited nõude maksmapanekule Püsivad (peremptoorsed) Nt aegumine Ajutised Nt üldine kohustuse täitmisest keeldumise õigus (VÕS § 110), keeldumine vastastikuse lepingu puhul (VÕS § 111) Kolmanda isik poolsed Nt käendaja vastuväited (VÕS § 149), kinnisasja omaniku vastuväited (AÕS § 351). 6. tegevus. Nõude maksmapaneku piirangud õiguste lubamatu teostamise korral Nt TsÜS § 138 lg 1: kohustus toimida heas usus TsÜS § 138 lg 2: keeld teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada kahju teistele isikutele VÕS § 1045 lg 1 p 8: kahju tekitamine heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Õiguslikud tagajärjed: 1. Põhikohustuse täitmine 2. Kõrvalkohustuste täitmine 3. Kaasaitamiskohustused 4. Hoolsuskohustus Nõuete kontrollimise järjekord
kaaperdamisõigusest ning muutes rahuliku kaubanduse konkureerivate rahvaste põhimõtteks. Sellel alusel vaidlustati portugallaste nõue ainsana liikuda idapoolsetel maailmameredel. 6 Loomuõiguse järgi on meri kõikidele laevadele vaba, seega portugallased ei tohtinud võidelda teiste merevabaduse vastu. Grotoriuse õpetus oli esialgu edukas ainult Madalmaades ja uue põhimõtte maksmapaneku eest tuli võidelda. Ilmusid vastuväited merevabaduse põhimõttele nende poolt, kes püüdsid taodelda ainuõigust merele, kuid Grotiuse uut õpetust ei suutnud enam miski peatada. Vallutajariike oli Euroopas rohkelt ning see hoolitses merede vabaduse kui rahvusvahelise õiguse põhimõtte eest, sest see oli kasulik kõigile ja aitas kindlustada rahu. 2. Indiaanlaste inimõigused Maadeavastuste ajastu alguses ei olnud merede ja kaubanduse vabadusest märkigi.
vahel isegi võimatu leida. Et saada aru emotsioonide jõust meie psüühikas, on kõige põnevamad need keevalise tegutsemise hetked, mida me hiljem, kui möll on vaibunud, kahetseme; küsimus on selles, kuidas me nii kergesti arutult käituma võime hakata (Goleman, 2001). Mida enese kehtimapanek õieti tähendab, millistele välistele tingimustele või isikuomadustele see toetub? Arvatavasti leidub küllalt palju neid, kellele see pole mingi probleem nad ei teadvusta enese maksmapaneku vallas midagi puudujäävat. Psühholoogi vaatevinklist pole asjad nii lihtsad. Tihtilugu inimesed lihtsalt libisevad oma enesekehtestamise probleemist üle, ei tee sellest numbrit või haaravad eespool kirjeldatud viisil vabandava selgituse, ettekäände või õigustuse järele. Selle tagajärjel kannatab aktiivne eluhoiak ja kahaneb vastutustunne. Et elus edu saavutada, tuleb oma huve kaitsta ja end ka isiklikul tasandil kehtestada (Kidron, 2001).
mida on võimatu lahendada, et ta tulevik on täiesti ebaselge ja et ta polegi enam laps. Muutuvad suhted ema ja isaga, kelle autoriteet proovile pannakse. Suhted eakaaslastega saavad hoopis tähtsamaks kui suhted vanematega. Samas muutuvad suhted ka eakaaslastega mõned senised sõprussuhted lagunevad, tekivad uued, sõpru valitakse hoolega. Noorel hakkab kujunema oma identiteet, kus kontaktid samaealiste inimestega mängivad väga suurt rolli. Areneb eneseteadvus ja enese maksmapaneku tung. Murdeiga on sisemiste ja välimiste vastuolude ja konfliktide periood. Noorukiiga (15/16-20/22a). Mürsiku- ja noorukiea piir pole väga selge, vahel nähakse neid kahte perioodi ühe tervikuna, mida nimetatakse lihtsalt teismeeaks. Mürsikueaga võrreldes on see periood rahulikum ja tasakaalukam. Tundmused muutuvad püsivamaks ja sügavamaks. Sel perioodil langetatakse tähtsaid otsuseid edaspidiseks eluks. Nooruk õpib käituma, tundma nagu mees/naine
punased.Teatrites on toolid ja kardinad pidulikkuse röhutamiseks tihti purpurpunased. Prantsuse luuletaja Rimbaud ütles, et naist, kes on riietatud punasesse, on kerge võrgutada. Punane võib siin tähendada kihku tunnete järele. Vanas Indias sümboliseeris punane kirge ja naiselikkust.(7) Punane on kõige silmatorkavam ja tähelepanunõudvam kõigist värvidest. Lapsed armastavad säravpunast sageli oma ego maksmapaneku eas. Täiskasvanuilegi annab see virgutava energialaengu. Erkpunased detailid muudavad ka kõige neutraalsema ümbruse pilkuköitvaks, seetõttu esitlevad disainerid tihti oma uusi ideekavandeid just punasena. Interjööris võimaldab punane luua mõjusaid efekte. See elustab ümbrust, tekitab soojustunde ja mõjub elegantsena. Väikesed punased esemed tunduvad eriti kompaktsed ja atraktiivsed. (9) 10
Punane erutab ja kütkestab vaatajat. Kuningarüüd on sageli olnud punased.Teatrites on toolid ja kardinad pidulikkuse röhutamiseks tihti purpurpunased. Prantsuse luuletaja Rimbaud ütles, et naist, kes on riietatud punasesse, on kerge võrgutada. Punane võib siin tähendada kihku tunnete järele. Vanas Indias sümboliseeris punane kirge ja naiselikkust.(7) Punane on kõige silmatorkavam ja tähelepanunõudvam kõigist värvidest. Lapsed armastavad säravpunast sageli oma ego maksmapaneku eas. Täiskasvanuilegi annab see virgutava energialaengu. Erkpunased detailid muudavad ka kõige neutraalsema ümbruse pilkuköitvaks, 6 seetõttu esitlevad disainerid tihti oma uusi ideekavandeid just punasena. Interjööris võimaldab punane luua mõjusaid efekte. See elustab ümbrust, tekitab soojustunde ja mõjub elegantsena. Väikesed punased esemed tunduvad eriti kompaktsed ja atraktiivsed. (9)
tekkinud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude sisuks on nende kahjulike tagajärgede hüvitamine, mis tekkisid puuduste tõttu soorituse kvaliteedis. 2) nõuda mittetäidetud kohustuse täitmist ja panna selle kõrval maksma kahju, mis tekib täitmisega viivitamise tõttu Sellisel juhul jääb esmane - lepingu täitmise nõue püsima ja selle kõrvale tekib teisese nõudena kahju hüvitamise nõue. Teatud juhtudel välistab kahjunõude maksmapaneku täitmise nõude kõrval § 101 lg 2. 3) Samuti võib ta teatud tingimustel loobuda üleüldse täitmisnõudest ja nõuda mittetäitmise tõttu tekkiva kahju hüvitamist (seeläbi esmane nõue lõpeb ja asendub kahjunõudega) Kui lepingu pool kaotab lepingu rikkumise tõttu huvi lepingu täitmise vastu, võib ta teatud juhtudel täitmise tagasi lükata ja nõuda täitmise asemel kahju mittetäitmise tõttu. Kahju
toimetuleku oskusi: a. eneseväärtustamist, eesmärgipüstitamist ja enese poolt juhitavat (self directed) käitumise muutust; b. otsuste tegemist ja kriitilist mõtlemist; c. ärevusega toimetuleku oskusi. Noorukitele õpetatakse ka üldisi sotsiaalseid oskusi, nagu: a. suhtlemisoskused; b. vestlemisoskused; c. oskused kellegi kohtamisele kutsumiseks; d. komplimentide tegemise oskused; e. nii verbaalsed kui mitteverbaalsed enese maksmapaneku oskused. Kõiki neid oskusi õpetatakse kasutades kombinatsiooni instrueerimisest (loengud, juhendamine) ja demonstreerimisest (videofilmid), käitumise harjutamisest tunni ajal (rollimängud), tagasisidest, kinnistamisest ja praktika laiendamisest väljapoole klassi ning andes käitumuslikke koduülesandeid. Antud metoodikat on edasi arendatud ning Maailma Terviseorganisatsiooni WHO poolt propageeritav käsitlus. Nende baasoskuse arendamisele, uimastialaste
dokumendid, kaardid ja plaanid TsÜS 58 Asjade kogum – mitmest iseseisvast asjast koosneb kogum, mis teenib ühtest majanduslikku eesmärki selliselt, et sellesse kuuluvad asjad ei ole ühe asja osad Kehatud esemed – käsutada saab esemeid ainult siis, kui õiguskord seda ülteb ettevõte – TsÜS 66 vara – TsÜS 66 – vara kui isikule kuulvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum erivara – võlausaldajate nõuete maksmapaneku erisused selle vara osas ühisvara – PKS 25, VÕS 589 2. Kasu Asja vili – loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, õigussuhte alusel Õiguse vili – tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu TsÜS 62 Kasutuseelis – eelised, mis tulenevad asja või õiguse kasutusest, olemata seejuures viljas TsÜS 62 3. Kulutused esemele
Liivimaaks ehk Vana-Liivimaaks, mis lahutati hiljem Rootsi ajal Eestimaaks ja Liivimaaks. Alistatud maa jagati ordu ja piiskopkondade vahel ( piiskopkondadel 2/3 alast ). Liivimaal loodi Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa ja Riia piiskopkonnad. 1255.a. ühendati Riia piiskop peapiiskopiks ning osa Põhja-Eestit, Harju-ja Virumaa sattusid Taani valdusesse. Uue koloonia valitsevaks kihiks kujunesid baltisakslased, keda sidusid phised enese maksmapaneku ja kaitsehuvid, ühine päritolu, keel ja kombed, kuid lahutasid lahkearvamused, tülid erinevate huvirühmade ja seisuste vahel. Vastuolud võitjate ja pärisrahva vahel ei tasandunud kunagi täielikult, vaid säilisid läbi sajandite kuni kõige uuemate aegadeni. See kõik osutab, kui kirjut pilti pakkusid Vana-Liivimaa ühiskondlik-riiklikud olud. Feodaalkord, mõisad, lossid Järgmised 700 aastat olid meie esivanemad võõra võimu all. Rahva väike,
1028 lg 1 järgi. Võlgnik peab tõendama, et võlatunnistusega antud kohustust ei ole olemas, kohustust ei tekkinud või on see ära langenud Konstitutiivse võlatunnistuse alusel esitatud nõude rahuldamata jätmiseks peab esitama vastuhagi ja alusetust rikastumisest tuleneva tagasinõude Deklaratiivne võlatunnistus a) Võlatunnistuse enda (seonduvad võlatunnistuse kehtivusega) ja sellest tuleneva nõude maksmapaneku suhtes esitatavad vastuväited (nõude aegumine, tähtajalisus tingimuslikkus) b) Võlatunnistuse aluseks olevast võlasuhtest tulenevad vastuväited Deklaratiivse võlatunnistuse alusel esitatud nõude rahuldamata jätmiseks ei pea esitama vastuhagi ega alusetust rikastumisest tulenevat tagasinõuet. Peab tõendama, et võlatunnistuse aluseks olevat kohustust ei ole tekkinud, või need on lõppenud. 15 Võlaõiguse üldosa OIEO.06
Kehtestada maaomandi ülempiir. Tööstuse ja kaubanduse areng, nii et pole vaja kaitsetolle. Õigluse huvides olgu progresseeruv tulumaks. Jäi paljus populistlikuks liikumiseks. ESTP - Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (E. S. T. P.) asutati E. Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei ja E. Iseseisva Sotsialistliku Tööliste partei ühinemise teel partei kongressil Tallinnas 9 10. IV 1925.a. Partei eesmärgiks on võitlus sotsialistliku ühiskonna maksmapaneku eest tööliskonna klassivõitluse põhimõtete alusel. Ühinemine tõstis sotsialistliku liikumise kogujõudu. Eesti aga polevat veel sotsialismiks küps. Partei on Sotsialistliku Töölis-Internatsionaali liige ja on võtnud osa kõigist selle kongressidest. Peaülesandeks seati kapitalismi arengule kaasaaitamine, demokraatliku riigikorra kaitsmine ja reformide teostamine töölisklassi huvides. Demobiliseeritud sõjaväelased - Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit oli Vabadussõja
Kehtestada maaomandi ülempiir. Tööstuse ja kaubanduse areng, nii et pole vaja kaitsetolle. Õigluse huvides olgu progresseeruv tulumaks. Jäi paljus populistlikuks liikumiseks. ESTP - Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (E. S. T. P.) – asutati E. Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei ja E. Iseseisva Sotsialistliku Tööliste partei ühinemise teel partei kongressil Tallinnas 9 –10. IV 1925.a. Partei eesmärgiks on võitlus sotsialistliku ühiskonna maksmapaneku eest tööliskonna klassivõitluse põhimõtete alusel. Ühinemine tõstis sotsialistliku liikumise kogujõudu. Eesti aga polevat veel sotsialismiks küps. Partei on Sotsialistliku Töölis-Internatsionaali liige ja on võtnud osa kõigist selle kongressidest. Peaülesandeks seati kapitalismi arengule kaasaaitamine, demokraatliku riigikorra kaitsmine ja reformide teostamine töölisklassi huvides. Demobiliseeritud sõjaväelased - Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit oli Vabadussõja
teeks selleks mõitlikke pingutusi. Tähtaeg ja tähtpäev Mõiste: Tähtaeg on ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed, tähtaeg lõppeb tähtpäeva saabumisega. Seega on tähtpäev mingi kindel ajahetk, millele antake õiguslik tähendus. Liigid: 1. Materiaalõiguslikud tähtajad- tulenevad seadusest, kuid võivad olla määratud ka tehinguga 1. Kohustuste täitmise tähtajad 2. Õigustlõpetavad tähtajad- möödumine lõpetab nõude vms maksmapaneku 3. Aegumistähtajad- möödumisel kohustatud isik võib keelduda kohustuste täitmisest 4. Õigustloovad tähtajad- möödumisel isik omandab õiguse 2. Menetlustähtajad 1. seadusest tulenevad tähtajad- taotluse, kaebuse esitamine, õigustlõpetava tähendusega 2. kohtu, haldusasutuse määratud tähtajad- nt riigilõivu tasumine Määramise võimalused: 1. Kalendriliselt- tähtaegade arvutamine aastate, päevadega, harvem kuude, nädalate,
kahjustavate või piiravate käsutuste tühisuse. Kuigi eelmärge ei takista AÕS § 63 lg 3 teise lause kohaselt kannete tegemist kinnistusraamatusse, on selle eesmärgiks kaitsta selle isiku huve, kelle kasuks on eelmärge seatud. 27/67 - (11) Eelmärkega tagatavat nõuet kahjustavad või piiravad on käsutused, mis tagatud õiguse maksmapaneku välistavad või seda kitsendavad, nt kinnisasja või õiguse (veelkordne) võõrandamine, koormamine uute õigustega või asjaomase õiguse sisu muutmine, hilisema eelmärke või mõne muu märke seadmine teise võlausaldaja kasuks, samuti kohtulikud käsutuskeelud ja haldusaktid. - Asjaolu, kas kinnisasja käsutamine kahjustab või piirab eelmärkega tagatud nõuet, sõltub tagatava nõude sisust. Kinnisasja ostja võlaõiguslik nõudeõigus müüja vastu kinnisasja
19. märtsi 2009. a istungil põhivõla nõuet 619 069 krooni 3 sendini. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et VÕS § 200 lg 4 järgi välistab tasaarvestuse igasugune teise poole vastuväide. Selle sätte kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Seega on ringkonnakohus maakohtule õigesti ette heitnud kostja tasaarvestuse vastuväite lahendamata jätmist. Kolleegium leiab, et olukorras, kus maakohus vaidlust kostja
Tsiviilõiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). Heausksust eeldatakse, kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega (TsÜS § 139). Seaduse mõte on, et kui isik omab mingit õigust, peab ta saama seda ka teostada, maksma panna, sest muidu ei tarvitse keegi seda õigust arvestada. Õiguskord keelab tegeliku või oletatava õiguse omavolilise maksmapaneku. Juhul kui tekib vaidlus, peab isik pöörduma riigi sunniaparaadi (nt kohus) poole. Alati pole aga võimalik riigi sunnijõudu kasutada või selle saabumist ära oodata. Sellisteks juhtudeks on seadusandja näinud isikule tema õiguste kaitseks ette jõu kasutamise. Selleks peavad olema täidetud kindlad eeldused. Sellisteks jõu kasutamise instituutideks on hädakaitse ja hädaseisund. Hädakaitse kui õigusinstituut on põhjalikult läbi töötatud karistusõiguses, mistõttu tuleks
st võlausaldaja võib sellest keelduda üksnes õigustatud huvi olemasolul) ehk kas teisel poolel on õigustatud huvi mitte täitmiseks. RKTKo 3-2-1-59-10, p 10, 12 – vastuväited tasaarvestusele, vastastikusus Asjaolud: AS-i TARMEL hagi Ühiselamu Projekt OÜ vastu 703 708 krooni 48 sendi ja viivise saamiseks Õiguslik probleem (loenguslaididelt): Kohus peab hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. RKTKo 3-2-1-23-11, p 10-12 - tasaarvestus kohtumenetluses Asjaolud: Svetlana Osminkina hagi Nelja Simonova vastu 150 000 krooni saamiseks. Kostja ja hagejal on üksteise vastu nõuded. Õiguslik probleem: VÕS § 198 käsitletud hagiavalduse võib esitada ka kohtumenetluse käigus. RK: “kostja tehtud tasaarvestuse avaldus on tingimuslik ja seega tühine. Hagimenetluses tasaarvestuse
oe ülekantav. Ülekandmine toimub tavalises korras, st selleks on vaja notariaalslt tõestatud asjaõiguskokkulepet ja kinnistusraamatukannet. Võlaõiguslepinguga võidakse määrata mitte ainult omaniku kohustu tagada reaalkoormatisega, vaid piirata ka õigustatud isiku õigust reaalkoormatise rahakstegemisel. Tagatisleping annab omanikule aluse vaide esitamiseks reaalkoormatise omaja nõude vastu reaalkoormatise lepinguvastase maksmapaneku korral. Vaide saab esitada ka reaalkoormatise omaja iga õigusjärglase vastu. Kuid isiku vastu, kes omandab reaalkoormatise heauskselt, ei saa vaiet esitada. Reaalkooramtise ülekandmisega kaasnevate alusetute nõuete välistamiseks kinnisasja omaniku vastu võidakse tagatislepingus kokku leppida, et nõue koos reaalkoormatisega kas ei ole üldse või on ainult teatud piiranguga loovutatav kolmandale isikule. See peab olema ka kinnistusraamatusse kantud
115 173. ENSV Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee tööülesannetest ja töökorraldusest (T 1991,30,357). ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------174. Vallaseadus. RT 1937, 32, 310 175. Linnaseadus. RT 1938, 43, 404 176. Maakonnaseadus. RT 1938, 43, 405 177. Riigikogu kodukord. Põhiseadus. Põhiseaduse maksmapaneku seadus. Riigikogu väljaanne. Tallinn,1924 ====================================================================== LMõÕI.978/doc © ÕIGUSINSTITUUDI INTELLEKTUAALNE OMAND 116 Lisa 1 SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS. II OSA. ÕIGUS (FAKULTATIIVNE - arvestatud IV kursusele)
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. RT I 1996, 37, 739 156. Avaliku teenistuse seadus. RT I 1995, 16, 228 157. Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. RT I 1995, 29, 356 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 158. Vallaseadus. RT 1937, 32, 310 159. Linnaseadus. RT 1938, 43, 404 160. Maakonnaseadus. RT 1938, 43, 405 161. Riigikogu kodukord.Põhiseadus.Põhiseaduse maksmapaneku seadus.Riigikogu väljaanne, Tallinn,1924 ====================================================================== Loengumapi koostas ja toimetas Õigusinstituudi (eraülikool) õigusteaduste osakonna avaliku õiguse õppetooli dotsent J.Liventaal ÕI.Uuskonts.rv1.doc. /.1997 © ÕIGUSINSTITUUDI INTELLEKTUAALNE OMAND LOENGUMAPI RETSENSEERIS: PROF. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI
annaabi.ee 
