juulis, on tarvis lisada uue majandusaasta bilanss seisuga 30.06.xx. · Kasumi aruanne (analoogselt nende perioodide osas nagu bilansi esitamine). · Rahavoogude prognoos taotletava ajatamisperioodi kohta. · Kui maksuvõla tasumise ajatamise taotluse esitab maksukohustuslase volitatud esindaja, peab taotlusele lisama volitust tõendava dokumendi (MKS-i § 48). Mida peab maksukohustuslane veel arvestma? · ajatamisperioodil graafikujärgsetele maksetele lisanduvad kuni põhivõla tasumiseni täiendavalt arvestatud intressid · maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksumaksjat tema jooksvate maksukohustuste täitmisest · kui soovitakse ajatamisgraafikut ennetähtaegselt tasuda, peab tasumisel maksukorraldusele märkima viitenumbriks ajatamisotsuses märgitud viitenumbri. Muudel juhtudel kasutatakse tasumisel personaalset ettemaksukonto viitenumbrit · maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või
Kasutatavad parameetrid: Rate intress protsentides, enamasti aastas Nper makseperioodide arv Pmt makse suurus Per makseperiood Pv hetkeväärtus Fv väärtus tulevikus PMT(Rate;Nper;Pv) (osa)makse suurus RATE(Nper;Pmt;Pv) intressiprotsent FV(Rate;Nper;Pmt) tulevikuväärtus regulaarsete maksete korral FV(Rate;Nper;;Pv) tulevikuväärtus ühekordse sissemaksu korral PV(Rate;Nper;Pmt) regulaarsetele maksetele vastav väärtus antud ajal NPER(Rate;Pmt;Pv) makseperioodide arv (ei pruugi olla täisarv) IPMT(Rate;Per;Nper;Pv) makse intressi osa PPMT(Rate;Per;Nper;Pv) põhimakse suurus Kulumi arvestus Kasutatavad parameetrid: Cost algväärtus Salvage jääkväärtus Life kasutusaeg Period ajaperiood SLN(Cost;Salvage;Life) ühtlane väärtuse vähenemine DDB(Cost;Salvage;Life;Period) kiire väärtuse vähenemine
Kasutatavad parameetrid: Rate – intress protsentides, enamasti aastas Nper – makseperioodide arv Pmt – makse suurus Per – makseperiood Pv – hetkeväärtus Fv – väärtus tulevikus PMT(Rate;Nper;Pv) – (osa)makse suurus RATE(Nper;Pmt;Pv) – intressiprotsent FV(Rate;Nper;Pmt) – tulevikuväärtus regulaarsete maksete korral FV(Rate;Nper;;Pv) – tulevikuväärtus ühekordse sissemaksu korral PV(Rate;Nper;Pmt) – regulaarsetele maksetele vastav väärtus antud ajal NPER(Rate;Pmt;Pv) – makseperioodide arv (ei pruugi olla täisarv) IPMT(Rate;Per;Nper;Pv) – makse intressi osa PPMT(Rate;Per;Nper;Pv) – põhimakse suurus Kulumi arvestus Kasutatavad parameetrid: Cost – algväärtus Salvage – jääkväärtus Life – kasutusaeg Period – ajaperiood SLN(Cost;Salvage;Life) – ühtlane väärtuse vähenemine DDB(Cost;Salvage;Life;Period) – kiire väärtuse vähenemine
Kasutatavad parameetrid: Rate intress protsentides, enamasti aastas Nper makseperioodide arv Pmt makse suurus Per makseperiood Pv hetkeväärtus Fv väärtus tulevikus PMT(Rate;Nper;Pv) (osa)makse suurus RATE(Nper;Pmt;Pv) intressiprotsent FV(Rate;Nper;Pmt) tulevikuväärtus regulaarsete maksete korral FV(Rate;Nper;;Pv) tulevikuväärtus ühekordse sissemaksu korral PV(Rate;Nper;Pmt) regulaarsetele maksetele vastav väärtus antud ajal NPER(Rate;Pmt;Pv) makseperioodide arv (ei pruugi olla täisarv) IPMT(Rate;Per;Nper;Pv) makse intressi osa PPMT(Rate;Per;Nper;Pv) põhimakse suurus Kulumi arvestus Kasutatavad parameetrid: Cost algväärtus Salvage jääkväärtus Life kasutusaeg Period ajaperiood SLN(Cost;Salvage;Life) ühtlane väärtuse vähenemine DDB(Cost;Salvage;Life;Period) kiire väärtuse vähenemine
2×3, 5 5% FV3 = 60 000 × 1 + = 71 321 eur 2 2×3 5% FV4 = 60 000 × 1 + = 69 582 eur 2 Edasilükatud intressimaksete tulevane väärtus on seega: FV = FV1 + FV2 + FV3 + FV4 = 288 939 eur Seega võlakirja kustutustähtajal saame lisaks regulaarsetele maksetele ka edasilükatud Intressimakse-te tulevikuväärtuse, milleks on 288 939 EUR. Võlakirja väärtuse hindamiseks tuleb diskonteerida tänapäeva kõik tulevased intressimaksed ja ka nimiväärtus ning kasutada selleks nüüd juba intressimäära, mis vastab efektiivsele intressimäärale 18%. kd = ( 2 ) 1 + 18% - 1 × 2 = 17,26% Seega võlakirja väärtus teise aasta lõpus oleks järgmine:
puhul. Tnapeva totalitarismiliku hiskonna iseloomustab vimupartei ainuvalitsus. Erakondade peamien eesmrk on esindada rahva huve. Erakonna phikonna , milles on esitatud ideoloogiline orientatsioon ning ngemus hiskonna arenemisest, nimetatakse erakonna hiskonna programmiks. Valimised on erakondade jaoks thtsad, sest vimu ei saa haarata. Phikiri snastab erakonna philised poliitilised eesmrgid, liikmelisuse tingimused. lesehituse ja juhtimise prinsiibid. ##MAKSUD## Tasuta haridus tnu maksetele. Mida rohkem makstakse makse, seda rohkem saaadakse riigi poolt hvesid. Ilma maksudeta pole ldse riiki. Maksud peavad olema mistlikus piirides, et poleks maksupettusi. Eesti maksud jagunevad kaheks: 1)Riiklikud makdus - kehtestab riigikogu 2)Kohalikud maksud - kohetestab linna volikogu Tulumaks - makstakse teenitud tulupealt (sotsiaalmaksu mr 3%, makstakse, et isik oleks sotsiaalselt kaitstud) Hasartmngu maksud - maksavad need kes tegelevad seda (Eesti Loto, Olympic Casino)
Nii pangad kui ka riskifondid kandsid selle tagajärjel suuri kahjusid ning riskianalüüsile hakati esitama senisest rangemaid nõudeid. Mehhiko poliitiline ebastabiilsus tõstis sealset investeeringuriski. Hakkas levima psühholoogiliselt oluline veendumus, et ega see Mehhikosse investeerimine pruugi sugugi nii kindel olla... Ja veel - on väidetud sedagi, et kui Mehhiko valitsus oleks energilisemalt ellu viinud plaani luua riigis isiklikele kohustuslikele maksetele baseeruv pensionikindlustusfondide süsteem, aidanuks see suuresti kaasa rahvusliku säästumäära kasvule ja kaudselt seega ka kriisi ärahoidmisele. Tabel 2. Üleminekuriikide säästumäärad 1992 - 1994* 1992 1993 1994 jaan.- jaan.-dets. juuni Bulgaaria .. .. .. .. Tsehhia .. 11.2 .. 9.8 a Ungari 9.4 5.0
Maksustamine 1 Modernsed maksud (Braun 1975: 244): korrapäraselt makstavad sunduslikud koormised eraisikutele, tekitamaks avalikel eesmärkidel kasutatavaid sissetulekuid Varasemal ajal väljapressimist meenutav valitseja ja kiriku kassa täitmine ,,vallutaja õigusega" (kümnis jne): elanikekihtide ebaühtlane koormus, sageli korrapäratu kogumine ja vahelduvad maksumäärad 18. saj: maksukogumisraskused kuni loogikani, et parem on minna üle riigiettevõtetele ja vabatahtlikele maksetele. Siiski on ka tänapäeval maksuriik Maksustamine 2 Pikka aega põhikulutused sõjandusele (valdav osa) ja õukonnale Tilly 1975: sõjamasina kasv viis moodsa riigihalduse tekkimiseni (kõrvaltootena). Peaaegu kõik tänapäeva maksud said alguse sõjaaja erakorralistest maksudest, ent kogumine sõjaväelise röövimise asemel üha enam bürokraatlike menetluste kaudu Rahvusriigi tekkega järjest üldisem maksukohustus Kasvav legitimeerimisvajadus Eriti 19
Anna ülevaade Hansa Liidust. Millal see alustas ja mis talle surmava hoobi andis? Hansa Liit oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Surmava hoobi andis Liivi sõda. Tallinna linn olla ehitatud soolale. Mida see tähendab? Tallinn on soolale ehitatud – nimelt saadi soolast suurimaid kasumeid ja järelikult maksti ka suurimaid makse. Soolast saadi suurim kasum ja sellest läks suurim osa maksetele. Mis on pildil? - Mustpeade maja ---------------------------------- KÄSITÖÖ 6 Linnade käsitöölased olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Skraa e käsitööliste põhikiri reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui ka korraldas sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti , üheskoos kaitsti end tsunftivälise toodangu eest ja materiaalset leskedele ning orbudele
müügist raha kiiremini kui selle eest tasuda tuleb. Vastasel juhul peab ise raha enne ära maksma ning see võib omakorda tekitada vajaduse käibevaradesse täiendavalt investeerida. Võõr-(laenu)kapitali kasutamise näitajad (debt utilization ratios) Kasutatakse firma võlakoormuse analüüsimisel. Annavad võimaluse hinnata firma poolt võetud finantsriskide olemust ja suurust. Liigne võlakoorem mitte ainult ei vähenda firma likviidsust tänu laenu %-deks minevatele suurtele maksetele, vaid võib majanduslanguse korral viia firma makseraskustesse. Saab vaadata ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma-ning võõrkapitali vahel. 1. Võlakordaja (debt ratio ehk debt to total assets ratio) Suhtarv näitab kui suurt osa ettevõttest finantseeritakse laenatud vahenditega ehk mitu % kogukapitalist moodustab võõrkapital. Hea tava kohaselt ei tohiks see näitaja ületada 70%. Kreeditorid on huvitatud näitaja võimalikult väiksest väärtusest
on aga liisingukorral väga tähtis. Liisingu puuduseks on vara kuulumine liisingufirmale, st. täiendavate kohustuste võtmine ja vara haldamine on tülikam. Liisingu eeliseks ettevõttele on pangapoolse analüüsi keskendumine varaväärtusele ja likviidsusele ning vähem rahavoogudele. Kui laenu puhul on esmatähtis äriplaan ja rahavood ning lõpuks tagatis ja selle väärtus, siis liisingu korral on üldjuhul tähtsam renditava vara likviidsus. Lisingu maksetele lisandub käibemaks, aga laenumaksud ei kuulu maksustamisele käibemaksuga. Laen on soovitatav kasutada tootmis-laohoonete ehituse või paranduse finantseerimiseks, käibevahendite täiendamiseks jms. Liisingut on otstarbekas kautada kinnisvaraarenduseks, seadmete ning sõidukite soetaiseks. Üks põhjus miks ettevõtted eelistava vara liisida on see et liisimine on riski vabam. Tihti peale on vaja uusi seadmeid ja masinaid osta. Tehnoloogia areneb ja hinnad on kallimad. Et aga uut
Eelkõige on vahekohtunike arvu (1–5) ja vahekohtunike isikute määramisel aluseks vaidluse poolte tahe ja kohtunike nõusolek, vaid poolte kokkuleppe puudumisel määrab kohtuniku(d) vahekohtu nõukogu. Notarite Koja vahekohtu maksed on kehtestatud Notarite Koja üldkoosoleku otsusega, asjakohane info on avaldatud Notarite Koja veebilehel. Vahekohtu makse oleneb hagi hinnast, kuid mõned võrdlused on toodud allpool (summad eurodes; vahekohtu maksetele lisandub käibemaks). Hagi hind Notarite Koja vahekohtu makse Riigilõiv riiklikus kohtus 2000 383,47 479,33 40 000 766,94 3834,69 80 000 1278,23 5432,49
8 - Ehitusprojekt ( construction design) – ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhenditest ning muudest asjakohastest dokumentidest. - Kogukulud (total cost) – kõikide kulurühmade kulude summa kokku. - Kulud (costs) – ehituse kavandamiseks ja ehitise püstitamiseks vajalikele kaupadele, töödele, teenustele ja maksetele tehtavad kulutused - Kulude arvutus (cost planning) – eeldatavate kulude ligilähedane hindamine ehitusprojekti eelprojekti ja/või põhiprojekti staadiumis - Kulude eelarvutus (preliminary cost planning) – eeldatavate kulude hindamine projekti ideekirjelduse või projekteerimiseelse ehituskavandi tasandil - Kulude kalkulatsioon; eelarve (estimate) – ehituskulude liigituse struktuuri alusel koostatud töömahtude loetelu hindamine töökirjete tasandil
13 Maksu- ja Tolliamet. FIE Maksukohutused. http://www.emta.ee/index.php?id=30069#kaks 01.02.2012 Maksu- ja Tolliametil on õigus vähendada avansilisi makseid või vabastada maksumaksja nende tasumisest, kui ettevõtja poolt prognoositav ettevõtlustulu on maksustamisperioodil oluliselt väiksem eelmise maksustamisperioodi tulust ning kui ettevõtja esitab selle kohta põhjendatud taotluse Maksu-ja Tolliameti piirkondlikule maksu- ja tollikeskusele.14 Lisaks tulumaksu avansilistele maksetele peab FIE tasuma ka tasaarveldusmakse juhul, kui tuludeklaratsiooni põhjal tekib tulumaksu juurdemaksmise kohustus. Hiljemalt 31. märtsiks on ettevõtja kohustatud esitama oma maksukeskusele eelmise aasta tuludeklaratsiooni (ettevõtjaks registreeritud inimene peab lisaks tuludeklaratsiooni üldvormile A esitama ka ettevõtluse lisa E). Maksu- ja Tolliametis arvutatakse välja maksmisele kuuluv tulumaksusumma ning teatatakse sellest ettevõtjale hiljemalt 1
Investeerimisriskiga pensionikindlustus võimaldab: · mõjutada ise oma investeeringute käekäiku ja tootlust; · koostada investeerimisportfell erinevatest rahvusvahelistest investeerimisfondidest (iseseisvalt või spetsialistide abiga); · muuta vajadusel oma investeerimisportfelli struktuuri. Tulumaksusoodustusega saab paigutada pensionikindlustusse kuni 15% oma aasta brutosissetulekust. Soodustus kehtib kõikidele tasutud maksetele, millest on maha arvatud elukindlustussumma ja lisakindlustuste riskimaksed. 27. Tervise- ja ravikindlustuslepingud Ravikindlustust mõeldud eelkõige inimestele, kel pole haigekassakindlustusi, kuid kellel on soov ja võimalus maandada enda või oma lähedaste ravikuludega seotud riske. Ka ajutise töötaoleku tõttu või muul põhjusel riikliku ravikindlustuseta jäänule annab kindlustusleping turvatunde arstiabi vajamisel. Ravikindlustuse hüvitised.
t. Laenusaaja on hilinenud Maksete tasumisega Laenuandjale), on Laenuandjal õigus loovutada kõik Laenusaaja vastu suunatud rahalised nõuded Aktsiaseltsile Era Liisingu Inkassoteenused või Nord Collect Osaühingule. Selleks on Laenuandja poolt ELI-le ja Nord Collect Osaühingule antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. 10.2. ELI-l ja Nord Collect Osaühingul koos Laenuandjaga või iseseisvalt on õigus Laenusaajalt nõuda lisaks Laenule ja muudele Maksetele ka Laenu sissenõudmisega seotud menetluskulusid ja Laenusaaja kohustub hüvitama Laenuandjale ja ka ELI-le ja Nord Collect Osaühingule Laenusaaja poolt Lepingust tulenevate kohustuste rikkumisest või täitmata jätmisest tekkinud kulutused. Menetluskulude miinimumsuurused: 10.2.1. Laenu ja Maksete tähtaja ületamisel 8 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 22 kalendripäeva menetluskulud summas vähemalt 10,00 (kümme) eurot; 10.2.2
Eesti NSV rahandus hõlvas riigieelarve, riikliku krediidisüsteemi (pangad, hoiukassad), sotsiaalkindlustuse ning vara- ja elukindlustuse süsteemid. Rahanduse materiaalse sisu moodustasid vahetult riigi kätte koondatud ning ettevõtete ja organisatsioonide käsutuses olnud rahalised fondid. Neid rahalisi ressursse kasutati uute ettevõtete rajamise finantseerimiseks, mittetootmissfääri asutuste ja organisatsioonide ülalpidamiseks, elamu- ja kommunaalmajanduskuludeks (lisaks elanikkonna maksetele, mis kõiki kulusid ei katnud), pensionideks jt. sotsiaalkindlustuskuludeks, riigikaitseks ja haldusaparaadi ülalpidamiseks. Ettevõtete töö laiendamise finantseerimise allikaks oli nende kasum. Nõukogude Liidus juhtis ja kontrollis rahandust NSV Liidu Rahandusministeerium koos liiduvabariikide vastavate ministeeriumide ja kohalike nõukogude täitevkomiteede rahandusosakondadega. 15. Märtsist 1946.a. asendati Nõukogude Liidus ja liiduvabariikides rahvakomissariaadid ministeeriumidega.
Selleks nii tulevikus tehtavad kulud kui saadavad tulud taandatakse võrreldavatena tänasele päevale. Aastane ekvivalentmaksumus Kõik kogusummas sisalduvad kulud on alati väljendatavad kui teatud aja jooksul eraldi tehtavad aastased maksed. Need maksed on vaadeldavad kahes osas: 1. alginvesteeringule lisanduvad protsendid; 2. "tagasimaksu fond" kui rahasumma, mis igaaastaselt pannakse kõrvale, et investeeringu kasutusaja lõpuks seda korvata. Nendele maksetele lisatakse igaaastased korralised maksed (palgad, üüri tasud jm.) ning samuti tehakse sissetulekutega. Kumba nendest meetoditest kasutada, sõltub eelkõige mugavusest: kas arvestust peetakse investeeringutena või aastaste tulude-kuludena. ARVUTUSPÕHIMÕTTED Järgnevates valemites väljendab n perioodide arvu ja i intressimäära kümnendmurruna (5% = 0.05). Kui arvutusi on vaja teha igakuiselt või isegi iganädalaselt, siis aasta intressimäär tuleb ka taandada vastavale perioodidele
sunduslikud koormised eraisikutele, tekitamaks avalikel eesmärkidel kasutatavaid sissetulekuid n Varasemal ajal väljapressimist meenutav valitseja ja kiriku kassa täitmine ,,vallutaja õigusega" (kümnis jne): elanikekihtide ebaühtlane koormus, sageli korrapäratu kogumine ja vahelduvad maksumäärad n 18. saj: maksukogumisraskused kuni loogikani, et parem on minna üle riigiettevõtetele ja vabatahtlikele maksetele. Siiski on ka tänapäeval maksuriik n Pikka aega põhikulutused sõjandusele (valdav osa) ja õukonnale n Tilly 1975: sõjamasina kasv viis moodsa riigihalduse tekkimiseni (kõrvaltootena). Peaaegu kõik tänapäeva maksud said alguse sõjaaja erakorralistest maksudest, ent kogumine sõjaväelise röövimise asemel üha enam bürokraatlike menetluste kaudu n Rahvusriigi tekkega järjest üldisem maksukohustus n Kasvav legitimeerimisvajadus
on: 1)varaline seisund, mis on tuleb arvess võtta mitmeid probleeme: a)kinnisvara määrat. järgm. asjaoludega: ·rahaline tulu ·saadava tulu seisukord ja turuhind; KV tagatisel võib anda mitut laenu; b)avansiline sissemakse- 10-30% laenu summast; suurus ja vastavus panganõuetele ·säästetava tulu c)laenusaaja krediidivõime, mis on määratud raha- suuruse vastavus igakuistele maksetele ·muud aktivad; voogude iseloomuga; d)valida laenu põhiosa ja intressi 2)Sotsiaalne seisund: ·sugu ·vanus ·perekonnaseis tasumise variant: ·igakuised annuiteedimaksed, mis ·ülalpeetavate arv 3)Elukutse: ·haridus ·elukutse sisald. Muutuva laenu põhiosa tagasimakse ja muutuva ·kvalifikatsioon ·tegevusvaldkond ·tööstaaz; 4)Suhted
looma ja ringluses olevat rahamassi (rahapakkumist) kasvatama. Seega tänapäeva mõistes pangad hakkasid tekkima 14. Ja 15. Saj. Itaalia kaubalinnades (Veneetsias, Genuas). Pankade edaspidine arng on toimunud pangateenuste mitmekesistumise suunas. 16. Ja 17. Saj. tekkisid Itaalis, Madalmaades ja Saksamaal ziiropangad, mis võtsid vastu väärismetalli ja selle vastu saadi ekvivalentses koguses arveraha, millega sai teostada ülekandeid. Panka toodud metall aga liikus vastavalt maksetele teistesse pankadesse. N: Hamburi Bank (1619) ja Wisselbank (1609). Järgmine etapp panganduse ja rahasüsteemi arengus olid nn. Emissioonipangad-kes emiteerisid sularaha (mündid, paberraha), saades sellelt tegevuselt emisioonitulu. Samas säilus pangale kohustus see matalli vastu lunastada rahatähe omaniku nõudmisel. Esimine emissioonipank asutati Stokholmis 1656 a. ja 1694 Bank of England. Hiljem läks see funktsioon üle keskpankade
8 - Ehitusprojekt ( construction design) – ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhenditest ning muudest asjakohastest dokumentidest. - Kogukulud (total cost) – kõikide kulurühmade kulude summa kokku. - Kulud (costs) – ehituse kavandamiseks ja ehitise püstitamiseks vajalikele kaupadele, töödele, teenustele ja maksetele tehtavad kulutused - Kulude arvutus (cost planning) – eeldatavate kulude ligilähedane hindamine ehitusprojekti eelprojekti ja/või põhiprojekti staadiumis - Kulude eelarvutus (preliminary cost planning) – eeldatavate kulude hindamine projekti ideekirjelduse või projekteerimiseelse ehituskavandi tasandil - Kulude kalkulatsioon; eelarve (estimate) – ehituskulude liigituse struktuuri alusel koostatud töömahtude loetelu hindamine töökirjete tasandil
maksusüsteemi optimaalsuse teooriad, enamushääletus; maksude efektiivsuse ja õigluse teooriad: Pareto efektiivsus, Pareto täiustus, Lorenzi kõver. MAKSUKOORMUS (%): Riiklike ja kohalike maksude laekumine eelarvetesse / sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu
asjaolude kohaselt tavaline (684) Agendi kulutuste hüvitamise nõue ei sõltu sellest, kas agendil on õigus saada agenditasu. Pandiõigus Agendilepingust tulenevate sissenõutavaks muutunud nõuete tagamiseks on agendil pandiõigus käsundiandja vallasasjadele ja väärtpaberitele, mida ta agendilepingu alusel valdab, samuti tema poolt vastuvõetud kolmandate isikute maksetele, kui tal on õigus selliseid makseid vastu võtta. Agendilepingu korraline ülesütlemine Kui lepingupooled jätkavad tähtajalise agendilepingu täitmist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse, et leping muutub tähtaja lõppemisel tähtajatuks. Agendi õigus lahkumishüvitisele ja lepingu lõppemisega tekitatud kahju hüvitamine
annaabi.ee 
