RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Maksebilansi küsimused 1. Milline tehing on maksebilansi tehing? 2. Loetlege põhilised maksebilansi koostamise põhimõtted. õppematerjali põhjal või Eesti Panga infomaterjalidest. 3. Miks teie arvates on Eesti maksebilansi jooksevkonto viimastel aastatel positiivse saldoga? Mida see näitab? 4. Miks on maksebilansis rida vead ja täpsustused? (milline oli viga Eesti maksebilansis 2010. aastal?) 5. Mis on autonoomsed ja tasakaalustavad tehingud maksebilansis? Kas Eesti on pidanud kasutama tasakaalustavaid tehinguid? (otsige vastus õppematerjalist) Milles see väljendub?? 6. Mida tähendab 2010. aasta maksebilansis reservide konto positiivne saldo? Vastused: 1. Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing ( v.a. ainult raha liikumine ). Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on
Määrake selle riigi rahapakkumise maht M0, M1 ja M2. Milline on selle riigi suhteline monetariseeritus (laiendatud rahapakkumise suhe reaalmajanduse mahtu)? Mitu korda peab rahaühik keskmiselt käibima aasta jooksul (lähtuge sularaha mahust)? Inflatsioon on 0%. M0=10, M1=10+5=15 M2=15+2=17 Majanduse monetariseeritus: M2/SKT=17/20=0,85 ehk 85%; Raha käibekiirus kui M2 järgi, siis 17/20=0,85, aga sularaha järgi SKT/M0=20:10=2. 3. Eesti maksebilansis kajastusid aasta jooksul järgmised tehingud: Soome eksporditi kaupa 200 miljardit euro eest ja Venemaale 50 miljardi euro eest, import oli Soomest 250 miljardit eurot ja Venemaalt 100 miljardit eurot, teenuste netoeksport oli 50 miljardit eurot, otsesed välisinvesteeringud Soomest Eestisse olid 60 miljardit eurot ja Eestist Lätti 20 miljardit eurot. Tallinki aktsiatesse investeerisid Soome investorid 5 miljardit eurot (nad
Kogunõudmine on kõikide üksikkaupade nõudmistekogusumma Vastus: vale Test 7 1. Süstideks majandusse on: investeeringud, valitsuse kulud ja eksport; leketeks on: sääst, maksud ja import õige 2. Kui riigi sääst võrdub investeeringuga, siis on jooksevkonto tasakaalus. Õige 3. Majanduse languse faasis tuleks säästmist kasvatada ja tõusufaasis suurendada vale 4. Võimendi väärtus on seda suurem, mida suurem on piirsäästmise kalduvus vale 5. Eesti maksebilansis on alates 1992.aastast teenuste konto olnud kogu aeg plussis ja kaupade konto kogu aeg miinuses. Õige 6. Ponz'i skeem tähendab seda, et riik maksab vanu võlgu tagasi uute laenudega. Õige 7. Riigi maksebilanss koosneb 2 kontost: jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto õige 8. kui sääst on suurem kui investeering, siis on riigi jooksevkonto miinuses vale 9. Maailma suurtest majandustest on vaid USA jooksevkonto olnud viimased kümmekond aastat miinuses
registreeritud 1979. ja 1980. aastal. Eelarve ülejäägini viis aastal 1981 osaliselt see, et Brasiilias olid suurepärased kaubandusnäidud. Ülejääägid aastatel 1984 ja 1985 olid piisavad, et ära maksta kõik intressi välisvõlad. 1970-ndatel ja 1980-ndate alguses tuli Brasiilias järjest tugineda rahvusvahelistele laenudele, et täita rahastamisvajaduse nõudlus. Välisvõlg kasvas kiiresti pärast 1974-nda aastat, kui valitsus surus peale majanduskasvu, võtmata arvesse maksebilansis tekkinud survet õli vapustust (õlist tekkinud surve), ilma, et suureneks kodumaised säästud ja maksebilanss paraneks. Ülisuurest kaubavahetusbilansi ülejääki 1984- ndal ja 1985-ndal aastal peatati kasvudendents. Kuid 1986-ndal aastal tarbijate kulutuste reserv kuivas niivõrd, et 1987-ndal aastal oli valitsus sunnitud makse peatama summas 680 miljardit US$, hinnanguliselt oli võlg 1080 miljardit US$, mis oli arengumaade suurim. 1989-
Valuutakurss tehingu sõlmimise hetkel oli 1,2 /$. Kulud ühe toote tootmiseks moodustavad 6000 . Hinnake, kuidas muutus eksportöri kasum eurodes, kui euro kurss tõuseb 10%. Kursi muutus mõjutas ühikult kasumit järgmiselt: Vali üks: a. Vähenes 758 b. Suurenes 858 c. Suurenes 758 d. Vähenes 858 Tagasiside Õige vastus on: Vähenes 758 . Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Tehinguid maksebilansis, mille tulemuseks on raha sissevool riiki, käsitletakse kui Vali üks: a. deebettehinguid b. forward-tehinguid c. esmaseid transaktsioone d. kreedittehinguid e. teiseseid transaktsioone Tagasiside Õige vastus on: kreedittehinguid. Küsimus 4 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Olgu riikide A ja B kaupade X ja Y tootmiseks järgmised alternatiivsed võimalused Riik A X 0 12 24 36 Y 54 36 18 0
5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9. Mitte igasugune töötus ei ole vabatahtlik. õ 10. Kui IBM ostab maad Eestis, siis kajastub nimetatud tehing Eesti maksebilansis kui kreedittehing. õ TÄIDA LÜNGAD 11 - 20. Iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kasutatav tulu võrdub isiklik tulu miinus netomaksud................. tarbimiskulutused pluss sääst.......... 12. Kui kasutatav tulu muutub, siis tarbimiskulutuste muutus on väiksem..................kui kasutatava tulu muutus 13. Oletame, et SKP väärtus on 2 miljonit krooni väiksem täishõive SKP väärtusest ning multiplikaator on 2. Languslõhe suurus on 1 miljon............
laenajalt tasuks raha kasutamise eest.) -Ootused (Arvamused, millised saavad olla tulevikus selle valuuta väärtused, kas siis on teada, et seda valuutat trükitakse mingi aega juurde või midagi selle sarnast) 11. Miks on riigi maksebilanss alati tasakaalus? -Maksebilanss näitab raha liikumist kodumaa ja välismaa vahel mingi kindla ajaperioodi jooksul. (Tehingul on alati kaks poolt. Üks on saanud midagi ja teine on selle eest tasunud. Maksebilansis on jäädvustatud mõlemad pooled ning sellepärast peab see alati tasakaalus olema.Üldine maksebilanss peab olema tasakaalus, aga selle erinevad osad võivad tasakaalust välja minna.) -Jooksevkonto-maksebilansi konto, kuhu kuulub teenuse import ja eksport, vahetus, rahvusvahelised tulusiirded ja tulud. -Kpitali- ja finantskonto-maksebilansi osa, mis sisaldab otse- ja portfelliinvesteeringuid ning laene.
Kõik ideed ei olegi edukad ja see on loomulik, ent kui keegi isegi ei ürita, siis pole ka tulemust oodata. Eksimine on inimlik ja kes eksib, see ka õpib. Nii jagabki KredEx ettevõtjaga potentsiaalseid riske ning pakub ettevõttele lisakindlust uuenduslikuks tegevuseks. (Aus, 2008) 2 MAKROMAJANDUS Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Avatud majanduse puhul võetakse arvesse ka välissektori mõju, mis avaldub eelkõige väliskaubanduse ja -investeeringute riigi maksebilansis. Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Riigi neli peamist majanduspoliitilist eesmärki: 1 hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2 kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3 Pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4 Stabiilne maksebilanss. Toodangu mõõtmiseks kasutatakse SKP-d . SKP on kõige olulisem majandust iseloomustav
palkadega ÕIGE Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki ÕIGE Kogupakkumiseks nimetatakse ettevõtete pooltigal hinnatasemel pakutavat kogutoodangu hulka ÕIGE TEST 7 Suletud majanduses pole võimalik, et investeering oleks suurem kui sääst. ÕIGE Riigi maksebilanss koosneb 2 kontost: jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto ÕIGE Kui riigi sääst võrdub investeeringuga, siis on jooksevkonto tasakaalus. ÕIGE Eesti maksebilansis on alates 1992.aastast teenuste konto olnud kogu aeg plussis ja kaupade konto kogu aeg miinuses. ÕIGE Ponz'i skeem tähendab seda, et riik maksab vanu võlgu tagasi uute laenudega. ÕIGE Võimendi väärtus on seda suurem, mida suurem on piirsäästmise kalduvus VALE Süstideks majandusse on: investeeringud, valitsuse kulud ja eksport; leketeks on: sääst, maksud ja import ÕIGE Maailma suurtest majandustest on vaid USA jooksevkonto olnud viimased kümmekond aastat
palkadega ÕIGE Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki ÕIGE Kogupakkumiseks nimetatakse ettevõtete pooltigal hinnatasemel pakutavat kogutoodangu hulka ÕIGE TEST 7 Suletud majanduses pole võimalik, et investeering oleks suurem kui sääst. ÕIGE Riigi maksebilanss koosneb 2 kontost: jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto ÕIGE Kui riigi sääst võrdub investeeringuga, siis on jooksevkonto tasakaalus. ÕIGE Eesti maksebilansis on alates 1992.aastast teenuste konto olnud kogu aeg plussis ja kaupade konto kogu aeg miinuses. ÕIGE Ponz'i skeem tähendab seda, et riik maksab vanu võlgu tagasi uute laenudega. ÕIGE Võimendi väärtus on seda suurem, mida suurem on piirsäästmise kalduvus VALE Süstideks majandusse on: investeeringud, valitsuse kulud ja eksport; leketeks on: sääst, maksud ja import ÕIGE Maailma suurtest majandustest on vaid USA jooksevkonto olnud viimased kümmekond aastat
riigi eelarve defitsiidi ja investeeringute katmiseks. Teisest küljest voolavad kasumid, protsendid ja dividendid tulevikus maalt välja. Kokkuvõte · kapitalikonto kajastab nii pikaajalist kui ka lühiajalist kapitali liikumist · reeglina on kapitali pikaajaline liikumine küllalt hästi dokumenteeritud · probleeme on kapitali lühiajaliste liikumiste registreerimisega · seetõttu tuuakse maksebilansis vahel eraldi reana välja vigu ja vahesid 16 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Eestisse tehtud otseinvesteeringud miljardites kroonides 17 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Ametliku reservi tehingute konto Jooksev ja kapitalikonto kajastavad kaupade ja teenustega kauplevate isikute
5. Majanduse languse faasis tuleks säästmist kasvatada ja tõusufaasis suurendada. Väär 6. Riigi maksebilanss koosneb 2 kontost: jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto. Tõene 7. Süstideks majandusse on: investeeringud, valitsuse kulud ja eksport; leketeks on: sääst, maksud ja import. Tõene 8. Kui riigi sääst võrdub investeeringuga, siis on jooksevkonto tasakaalus. Tõene 9. Ponz'i skeem tähendab seda, et riik maksab vanu võlgu tagasi uute laenudega. Tõene 10. Eesti maksebilansis on alates 1992.aastast teenuste konto olnud kogu aeg plussis ja kaupade konto kogu aeg miinuses. Tõene Test 11 kursi reziimid 1. Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud. Väär 2. Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad. Tõene 3. Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents. Väär 4. Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. Tõene 5
5. Majanduse languse faasis tuleks säästmist kasvatada ja tõusufaasis suurendada. Väär 6. Riigi maksebilanss koosneb 2 kontost: jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto. Tõene 7. Süstideks majandusse on: investeeringud, valitsuse kulud ja eksport; leketeks on: sääst, maksud ja import. Tõene 8. Kui riigi sääst võrdub investeeringuga, siis on jooksevkonto tasakaalus. Tõene 9. Ponz’i skeem tähendab seda, et riik maksab vanu võlgu tagasi uute laenudega. Tõene 10. Eesti maksebilansis on alates 1992.aastast teenuste konto olnud kogu aeg plussis ja kaupade konto kogu aeg miinuses. Tõene Test 11 – kursi režiimid 1. Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud. Väär 2. Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad. Tõene 3. Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods’i konverents. Väär 4. Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. Tõene 5
· aitab kaasa välisvaluutareservide muutumise põhjuste selgitamisel. Maksebilansi tehing on üldjuhul RESIDENDI JA MITTERESIDENDI VAHELINE tehing, mis ei pruugi olla seotud üksnes raha liikumisega. Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud lähtudes KAHEKORDSE KIRJENDAMISE PÕHIMÕTTEST ning TEKKEPÕHISEL ALUSEL. Maksebilansi jooksevkontol on kreedit- ja deebetkirjed välja toodud eraldi, finantskontol aga koos, s.t. netokirjetena. Maksebilansis kajastatakse välisaktivate suurenemine (k.a. reservid) "-" märgiga ning vähenemine "+" märgiga. Välispassivate suurenemine kajastub "+" märgiga ning vähenemine "-" märgiga. Välisaktiva (välisnõuded) residentide nõuded mitteresidentidele; nõudeks on näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne. Välispassiva (väliskohustused) mitteresidentide nõuded residentidele; näiteks majandussektorite
· maksukohustuse täitmine · transpordifirmade puhul operaatorfirma asukoht Füüsilised isikud · üks aasta ja enam · põhiline elukoht · püsiv huvi · maksukohustuse täitmine · erandid: diplomaadid, sõjaväelased ja nende pered, transpordivahendite meeskonnad, üliõpilased, patsiendid Tehingute kajastamine maksebilansis · Kajastatakse hetkel kui omandiõigus läheb müüjalt ostjale võib olla nii juriidiline kui füüsiline kajastatakse osapoolt raamatupidamises erand: kapitaliliising, töötlemisteenus, kaubandusteenus · Residendi ja mitteresidendi vahelised tehingud erand: residentide rahavood välisarvetel finants- ja mittefinantstehingud · Koostatakse kohalikus valuutas ja konverteerimiseks kasutatakse kas:
kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. Avatud majanduse puhul võetakse arvesse ka välissektori mõju, mis avaldub eelkõige väliskaubanduse ja -investeeringute riigi maksebilansis. Ta baseerub mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel, mis kujutab endast kogu majandusteaduse alust. Hüvised (goods) on üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). Kaubad on materiaalsed (kombatavad) hüvised (nt leib, auto, korter jne) ja teenused on mittemateriaalsed (mittekombatavad) hüvised (nt bussi- või taksosõit, juukselõikus, massaaz jne). Hüviste valmistamist nimetatakse tootmiseks. Paneme siinkohal
47 Missugune 47. Mi järgnevatest jä t t vastustest t t t eii ole l raha h pakkumise kk i suurendamine. d i a) kommertspangad otsustavad vähendada likviidsust; b) maksebilansis on rahavoogude (jooksevkonto positiivne) ülejääk; c) avaliku sektori laenuvajaduste katmiseks müüakse võlakirju pangandussektorile; d) d) keskpank suurendab kommertspankade kohustusliku reservi määra; e) SKP kasvab ja rahapakkumine on endogeenne endogeenne. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz
Jooksevkonto koosneb kaubandusbilansist, teenuste bilansist, tulude bilansist ja ülekannete bilansist. Kapitali- ja finantskontol kajastatakse kapitali eksporti ja importi. Arvestuslikult on maksebilanss alati tasakaalus, st jooksva konto ning kapitali- ja finantskonto saldo peab võrduma muutustega ametlikus reservkontos. Kui räägitakse maksebilansi üle- või puudujäägist, siis mõeldakse selle all üldbilanssi. Uldbilanss võtab kokku kõik maksebilansis kajastuvad äritehingud. Vahetuskursisüsteemid: • Puudub oma raha, kasutatakse teise riigi või riikide raha. • Valuutakomitee süsteem, et kodumaine raha on fikseeritud mingi teise riigi raha suhtes. • Fikseeritud vahetuskurss kitsamate ja laiemate kõikumispiiridega • Libisev vahetuskurss, riik muudab perioodiliselt väiksel määral oma vahetuskurssi. • Vabalt ujuv vahetuskurss ehk siis kursi määrab turg ja riik ei sekku.
Maksebilanss sisaldab: · jooksevkontot (kaupade ja teenuste eksporti ning importi, ka välisinvesteeringutelt saadud tulusid ning muid ülekandeid nagu eraisikute ülekanded ja välisabi) · kaupade konto · teenuste konto · tulude konto · ülekannete konto · kapitali- ja finantskontot, mis sisaldab Eesti maksebilansis summasid Eestist alaliselt lahkunud inimestele ning otse- ja portfelliinvesteeringuid ja muud kapitali (välislaenud); · reserve ja statistilist lahknevust Maksebilanss on ülejäägiga ehk positiivne - kui kaupade ja teenuste ekspordist laekuv tulu ning välisriikide investeeringute summa ületab kaupade ja teenuste impordi kulu ning välisriikidesse tehtud investeeringute summat Maksebilanss puudujäägiga ehk negatiivne vastupidisel juhul
ja välisvaluutareservi muutust. Tabel 2. Maksebilansi skeem Kaubandusbilanss Teenuste bilanss Jooksevkonto Tulude bilanss Ülekannete bilanss Kapitalikonto Kapitaliülekannete bilanss Finantskonto Investeeringute bilanss Reservide konto Reservide bilanss Maksebilansis kajastatavate tehingute olemusest parema ülevaate saamiseks olgu siinkohal toodud paralleel majapidamise tulude-kuludega, sest ka majandust kui tervikut võib võrrelda ühe majapidamisega, vahe seisneb ainult selles, et kui 43 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010
- teenustebilanss - tulud (dividendid, intressid, mis tulevad üle riigipiiri)reservkonto - ülekanded (toetused) · Kapitali- ja finantskonto - investeeringud (portfeli- investeeringud väärtpaberitega; otse-kõik muud) - laenud - hoiused (deposiidid) - väärtpaberitehingud Deebetis kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja. Import ja välismaiste väärtpaberite ost on riigi maksebilansis deebetina. Kreeditis kajastuvad tehingud, mille tulemusena rahavood liiguvad riiki sisse. VAHETUSKURSS Välisvaluutaturg on turg, kus ostetakse üht valuutat teise valuuta eest. Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas (valuutades). Vahetuskurss võib olla ujuv ja fikseeritud: · Ujuv vahetuskurss on vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ning määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul ilma finantsinstitutsioonide vahelesegamiseta
defitsiidis Kui riik ekspordib rohkem kui impordib,on tema kaubandusbilanss ülejäägiga ehk postitiivne Üldine seaduspärasus ütleb, mida väiksem on riik ja mida vähem on sellel riigil ressursse,seda suurem on selle riigi sõltuvus rahvusvahelisest kaubandusest. Maksebilanss Kaupade ja teenuste liikumine Eesti riigi ja ülejäänud riikide vahel kajastub maksebilansis! Maksebilanss koostatakse selleks, et kajastada riigi tehinguid muu maailmaga mingi aja, tavaliselt aasta (ka kuu ja kvartal) jooksul. Bilansimeetod eeldab tasakaalu olemasolu ja tasakaalustavaks kirjeks ongi keskpanga reservide suurenemine või vähenemine. Kirjeldab välismajandustegevusest saadava tulu kujunemist Aitab hinnata riigi laenu- ja võlasuhteid teiste riikidega Aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjuseid
Välisnõuded residentide nõuded mitteresidentidele; nõudeks on näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne. Väliskohustused mitteresidentide nõuded residentidele; näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne. Põhikaubanduse süsteem kaubad võetakse arvele, kui nad ületavad sisekäibe ehk vaba ringluse piiri. Otseinvesteeringud Eesti maksebilansis investeeringud, millega kaasneb investori oluline osalus (ka laenusuhted ja muud rahapaigutused ettevõtte ning temas olulist osalust omavate investorite vahel) Portfelliinvesteeringud väärtpaberiinvesteeringud, mis jaotatakse omandi ja võla- väärtpaberiinvesteeringuteks ning kajastatakse maksebilansis majandussektorite lõikes Impordilitsents- kvootidest piiravamad ja majanduslikus mõttes õiglasemad. Litsentse müüb või annab valitsus, ning impordi päritolu tavaliselt ei piirata
jooksul. Bilansis kajastuvad väliskaubandus, rahvusvahelised teenused, välisinvesteeringutega seotud kulud ja tulud, eraisikute ja riiklikud rahvusvahelised ülekanded, rahvusvahelised investeeringud ja laenud ning riigi keskpanga reservide muutus. Maksebilanss koostatakse raamatupidamislikke arvepidamise printsiipe järgides, st koosneb aktiva ja passiva poolest, iga tehingut kirjendatakse kaks korda. Aktiva poolel on maksebilansis tehingud, mille tagajärjel riigi majandusagentide ostujõud suureneb, s.o kaupade eksport, teenuste müük, kapitali import, saadud ülekanded. Passiva poolel on raha väljaminek, s.o kaupade import, ülekanded välismaale, laenude andmine, reservide suurendamine. Konto on kahepoolne tabel, mille vasakut poolt nimetatakse deebet(lad. k. debetta võlgneb) ja paremat poolt kreedit(lad. k. creditta usaldab). Deebettehingute käigus sooritakse makse välismaale/ deebet( );
Kui riik impordib rohkem, kui ekspordib, on temakaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis Kui riik ekspordib rohkem kui impordib, on tema kaubandusbilanss positiivne ehk ülejäägiga. Üldine seaduspärasus ütleb, mida väiksem on riik jamida vähem on sellel riigil ressursse kõikide vajalike kaupade ja teenuste tootmiseks,seda suurem on selle riigi sõltuvus rahvusvahelisest kaubandusest. Maksebilanss Kaupade ja teenuste liikumine Eesti riigi ja ülejäänud riikide vahel kajastub maksebilansis Maksebilanss koostatakse selleks, et kajastada riigi tehinguid muu maailmaga mingi aja, tavaliselt aasta (ka kuu ja kvartal) jooksul. Bilansimeetodi eeldab tasakaalu olemasolu ja tasakaalustavaks kirjeks ongi keskpanga reservide suurenemine või vähenemine. Maksebilansi ülesanded on samad, mis ettevõtte finantsaruandel. Kirjeldab välismajandustegevusest saadava tulukujunemist Aitab hinnata riigi laenu- ja võlasuhteid teiste riikidega
annaabi.ee 
