· jätavad endale vastutusrikkaimad ja tulusaimad tootmisetapid eelkõige tootearenduse Alltöövõtjad · vähemtulusad tööd · leping liiderfirmaga Ettevõtlusvõrgustikud kujunevad liiderfirmast, alltöövõtjatest jm lepingupartneritest; kõik annavad panuse kuid sõltuvad ka teatud määral üksteisest 1.4. Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid · Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte o Loodusliku tooraine v odava energia lähedus o Põllumajandus, metsandus, kaevandus, metallitootmine, raskemasinaehitus o Kui toorainet kõikjal tähtsus paigutustegurina väike o Kui toorainet vähestes kohtades, tuleb importida ette võtte paigutamisel lähtutakse sisseveosadamatest · Tööjõule orienteeritud ettevõtted o Paigutuvad sinna, kus arvukalt vajalike oskustega töötajaid
*Laienemine uutele turgudele *Tootmiskulude alandaminemuutuda konkurentsivõimelisemaks *Tahe suurendada kontrolli mingi riigi majandusesedasipidi saab selle riigi ressursse kasutava või sinna oma turgu laiendada Esimesed rahvusvahelised ettevõtted: Euroopa kaubanduskompaniid, kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi ja turustasid neid Euroopas. N: Briti Ida-India kompanii Teise põlvkonna rahvusvahelised ettevõtted: tootsid kolooniates põllumajandussaadusi/kaevandasid maavarasid/tegelesid tooraine esmase töötlemisega. N: Royal Dutch Shell (nafta) Kolmas põlvkond: edukad töödtusettevõtted, mis laienesid naaberrikide turgudele ning hakkasid rahvusvahelistuma. Neljas põlvkond: Rahvusvahelised firmad. Tekkisid võrgustikud, eelkõige rahandus- ja teenindusettevõtetes. Peamised tegevusvaldkonnad: *kõrgtehnoloogia. Vaja väga suuri ressursse. *suuremahulised tarbekaubad. *brändi-tarbekaupade masstoodang. Vajalik on mahukas meediareklaam.
2 ÜKSIKETTEVÕTTE PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID: Ettevõtlusklaster ettevõtlusvõrgustik, mis on spetsialiseerunud sarnase või omavahel seotud oleva toodangu valmistamisele. Tunnuseks brändi olemasolu. Bränd oma kaubamärk Tehnoloogia tööoperatsioonide kindel järjestus Teaduspargid tootmisega tegelevad üksused, rakendavad teadust ellu, paiknevad ülikoolide juures. 1 Ettevõtte paigutust mõjutavad järgmised tegurid: 1) Tooraine 2) Energia 3) Tööjõud ( inimesed) 4) Tarbija 5) Haridusasustused vms inimese elu mõjutav tegur 6) Raha, kapitali kättesaadavus 7) Arenemispotentsiaal (üldised loodusolud) Paigutusteguritest lähtuvalt võib eristada erineva suunitlusega ettevõtteid: 1) Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja
Kolooniates säilis valdavalt agraarne majandus. Kaubandusvood. Kõige aktiivsem emamaa ja " oma " kolooniate vahel ( järjest mitmekesistuvad tööstustoorainete voog ja põllumajandussaadused. Vastu masinad ja seadmed, ka mõningad tarbekaubad. Elav ka tööstusriikide omavaheleline kaubavahetus. Metropoli ja " võõraste kolooniate vaheline tööjaotus nõrk. Kolooniate eneste vahel peaaegu olematu. Impeeriumite võitlus. Võitlus turgude ja tooraine pärast viis maailmasõdadeni Nende laastava mõju tõttu maailmamajandusele hakati koloniaalsüsteemi ümber kujundama. 20.saj. Keskel enamik kolooniaid iseseisvus, tekkis võimalus arendada tööjaotust endiste kolooniate ja mitte- emamaade vahel. Siiski suur ebavõrdsus arengumaade ja arenennud tööstusriikide vahel. Tööstusühiskonna majanduse areng 20. saj. Alguses Negatiivne : 1. Kapitalistliku majanduse maht ja selle ettevõtted kiiresti suureks kasvanud. 2
Kolmas etapp on toote kokkumonteerimine. Neljas müük ja hooldus, mis paikneb tarbijate lähedal, st ennekõike rikastes riikides. Liiderfirmad (firmad, mis vastutavad toote valmimise eest ja seda oma firmamärgi all müüvad) jätavad endale eelkõige tootearenduse. Vähemtulusad tööd antakse teha alltöövõtjale. 1.4 Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Siia kuuluvad peamiselt põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustöödega tegelevad ettevõtted. Kui toorainet on vaid vähestes kohtades ja seda tuleb importida, hakkavad ettevõtte paigutamisel rolli mängima sisseveosadamad. Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutuvad sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid. Tootmisharud on tekstiili, rõiva, jalatsi ja elektroonikatööstus
Suureneb rikka ja vaese maailma vahe Globaliseerumise vastased ülestõusud, meeleavaldused 5. Kuidas nimetatakse teiste sõnadega rahvusvahelisi ettevõtteid? Transnatsionaalsed korporatsioonid 6. Nimeta rahvusvahelistumise põhjuseid Konkurentsi tihenemine maailma turgudel Juurdepääs loodusvaradele ja ressurssidele Laienemine uutele turgudele Tootmiskulude alandamine Soov kontrollida teise riigi majandust (tulevikus soov sinna laieneda) 7. Nimeta rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondade tegevusvaldkondi Esimene- vürtsid, karusnahad Teine- põllumajandussaaduste tootmine, maavarade kaevandamine, nafta Kolmas- kerge-, keemia- ja masinatööstus ning äriteenused. (nt autod) Neljas- finants –ja teenindusvõtted. (müüakse kaubamärki, ise ei
mõjutavad tootmiskulusid ja saadavaid tulusid. Osade ettevõtete paigutamisel on oluline eelkõige tooraine või odava energia, teiste puhul arvuka oskustööjõu olemasolu. Kolmandad eeldavad kohapealset kapitali. Neljandad vajavad lähedust turule ja teistele ettevõtetel. 3.)Missuguseid ettevõtteid võib eristada paigutustegurist lähtuvalt?(6) mis teguritest lähtuvad nimetatud tüüpi ettevõtted oma paigutusel? 1) Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte-sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. 2) Tööjõule orienteeritud ettevõtted-paigutuvad eelkõige sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid. 3) Tarbiale e turule orienteeritud ettevõtted-väga levinud. Lähedal paljudele tarbijatele. 4 )Aglomeratsioonitööstus-on tugevalt orienteeritud koostööle tesite ettevõtetega, vajades paljusid erinevaid tugiteenuseid( pangad, kindlustus- ja nõustamisfirmad jmt.), oskustööjõudu, koostööpartnereid jne
Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, transport vähearenenud ning veokulud kõrged. Linnu oli vähe. Kõrgeim tase agraarajastul 15. sajand Indias ja Hiinas, kus suudeti kindlustada rikkus eliidile ja talutav elujärg lihtrahvale. Arenenud olid ka Edela- Aasia ja Põhja-aafrika. Euroopas elati kasinates oludes. Tööstusajastu algus Üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnale. Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse
valdav majandusharu töötlev tööstus masinate kasutuselevõtt vabrikud kiire linnastumine toodetakse turule ja sõltutakse ise turust tekkis geograafiline tööjaotus arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. saj lõpp 19. saj algus tööstusrevolutsioon Suurbritannia aurumasin aurik auruvedur kivisüsi energiaallikana tekstiilitööstuse kiire areng metallurgia areng raudteed 19. saj lõpp 20 saj algus nafta kasutuselevõtt plastmass elekter telefoniside, raadio geograafiline tööjaotus Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid: Adam Smith absoluutse eelise teooria riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega, st riikidel on kas loomulik eelis(geograafiline asend, loodusvarad) või omandatud eelis (kogemused, tehnoloogia) David Ricardo suhtelise eelise teooria Koloniaseerimise tulemusena tekksid eri tüüpi kolooniad: Ümberasumiskoloonia ülerahvastumine
(oht kapitali väljavooluks) · Suurendab rikka ja vaese maailma vahesid · Globaliseerumisvastased meeleavaldused muutumas rahvusvaheliste nõupidamiste lahutamatuteks kaaslasteks (sageli vägivaldsed). Maailma majanduskeskused, kus toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi · Põhja- Ameerika, Lääne- Euroopa, Jaapan · Valdav osa raha- ja kaubavoost liigub jätkuvalt Euroopa Liidu ja põhja- Ameerika vahel ja siseselt · Ulatuslikud Aafrika, Sise- Aasia, Ladina- Ameerika alad ,,suurest majandusest" eemal, vaestustumas Taga- Kaukaasia ja Kesk- Aasia riigid · Vaid Lõuna- Korea, Taiwan, Singapur, Hongkong kerkinud arengumaade hulgast välja. Infoajastu globaalne tööjaotus · Suureneb ettevõtevaheline tööjaotus, järjest sügavam spetsialiseerumine (ettevõte keskendub vähestele toodetele või toote osadele, üksikule tööoperatsioonile) · Tooteid valmistatakse eri riike hõlmavas koostöös
Linnriikidest nagu Singapur ja Hongkong on saanud maailma pangad. Singapuris ametlik riigikeel inglise keel. Malaisia ja Tai üritasid kopeerida Singapuri edu, aga sealne rahvastik on suurem ja raskem ümber kasvatada. Filipiinid Vietnam ja Indoneesia on maas. Levinud on ajutise tööjõu liikumine. Nt Paariks kuuks. NB! Üldiselt võib aasiat iseloomustada kui tööka rahvaga, konkurentsi pakkuv maailmajagu, mis võib tulevikus tõusta rikkamate hulka. Põhja-Afrika ja Ees- Aasia Piirkond kus alguse said vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid. Suur rõhk rändavatel oaasi rahvastel. Konfliktid, islami usk aitas ühendada rahvaid, kuid mitte täielikult.Jaguneb kaheks: naftariigid ja mittenaftariigid. Poliitiliselt oluline kant maailma jaoks. Dubai eesosas oma naftaga. Kirjaoskus on täitsa olemas. See piirkond oleks muidu üsna vaene kui ei oleks nafta varusid. Oluline islami näitaja on see,e t raha ei tohi teha raha. Liigkasuvõtmine on keelatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
