Ülesanne 1 Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Cv=500/50=10 muutuvkulu ühiku kohta C(q)=CF+ Cv*q=1800+10q kulufunktsioon R(q)=q*p=q(-q+150)=-q2+150q - tulufunktsioon P(q)= R-C=-q2+150q-(1800+10q)=-q2+140q-1800 kasumifunktsioon b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(40)=-402+140*40-1800=-1600+5600-1800=2200 kasum , kui q=40 2200*1.25=2750 kasum praegu saadavast 25% suurem -q2+140q-1800=2750 -q2+140q-4550=0 -b + D -140 + 37.4 q1 = = = 51.3
Ülesanne 1 Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Kulufunktsioon: C(q)= CF + Cvq Cvq=500/50ühikut C(q)=1 800+(500/50)q=1800+10q Tulufunktsioon: R(q) = q*p p(q)=-q+150 R(q) =q(-q+150)= -q2 +150q Kasumifunktsioon: P(q) = R-C P(q)= -q2 +150q-1 800-10q= - q2 +140q-1800 Vastus: kasumi sõltuvust tootmismahust on - q2 +140q-1800. b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem?
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 NÄIDE 1.2. Toodangukasvu mudel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 NÄIDE 2.1. Nädala läbimüük kui funktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 NÄIDE 2.2. Funksiooni analüütiline kuju . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 NÄIDE 2.3. Kulufunktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 NÄIDE 2.4. Tulufunktsiooni leidmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 NÄIDE 2.5. Kasumifunktsiooni leidmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 NÄIDE 2.6. Tulu- ja kasumifunktsiooni leidmine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15
Lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus - I tuletis on null y`(x) =0 või pole määratud; Lokaalse ekstreemumi piisav tingimus - kriitilises punktis tuletis muudab märki ehk on üleminek kasvamiselt kahanemisele (kahanemiselt kasvamisele. Esimesel juhul on kriitilises punktis maksimum, teisel juhul lokaalne miinimum. 6 Ülesanne 4.8. Kulufunktsioon on C(q) = 0,2q2 + 50q + 2000 , kus q on tootmismaht. Praegune tootmismaht on 150 ühikut. Leida , kas tootmismahtu suurendades keskmine kulu ühiku kohta suureneb või väheneb. Ülesanne 4.9. Kasumifunktsioon on P(q) = - 0,2 q2 + 50 q 3000, kus q on tootmismaht . Praegune tootmismaht on 1500 ühikut. Kas kasumi suurendamiseks tuleks tootmismahtu tõsta või langetada? Ülesanne 4.10. Kontoritöö kulud käibe iga 1000 kr kohta sõltuvad kontoritöötajate
8. Raadioid valmistav tehas müüb neid hinnaga 950 kr tükk. Kogukulufunktsioon on C(Q) = 0, 5Q2 - 10Q + 60000, kus Q on valmistatud ja müüdud raadiote hulk. Leida ka- sumifunktsioon. Milliste Q väärtuste korral on tehasel üldse mõtet raadioid toota? Milline tootmisplaan tagab suurima kasumi? Lahendus: Tulufunktsioon avaldub kujul R = 950Q. Analoogselt ülesandega 7 peame koos- tama kasumifunktsiooni. Toota on mõtet ainult juhul, kui tulud ületavad muutuvaid kulusid T V C(Q) = 0, 5Q2 - 10Q ehk 950Q > 0, 5Q2 - 10Q. Maksimumi leidmiseks peame leidma kasumifunktsiooni nullkoha. Vastus: Piirkond Q < 1920 ja maksimaalne kasum (960) = 400800 9. On teada TK-firma kulufunktsioon C(Q). Leida pakkumisfunktsioon hinna p funkt- sioonina S (p). Kui suur on firma kasum hinna väärtusel p = p0 ? a)C(Q) = 3Q2 + 18Q + 7 (p0 = 24, p0 = 30 ) Täieliku konkurentsi tingimustes avaldus nõudlusfunktsioon C (Q) = p. Meie ülesande puhul siis 6Q + 18 = p Q = p-18 6
.............................................................. 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus .......................................................................................................... 5 2.2 Astendamine ja polünoomid ................................................................................................... 6 2.3 Mikromajanduses kasutatavad funktsioonid .......................................................................... 7 2.3.1 Kulufunktsioon ................................................................................................................ 7 2.3.2 Tulufunktsioon................................................................................................................. 9 2.3.3 Kasumifunktsioon ............................................................................................................ 9 2.3.4 Nõudlusfunktsioon ...................................................
Gerli Lanno Rmo16 Iseseisevtöö funktsioonid 1.Firma kulud ruumide, tehnilise varustuse , kommunikatsiooniseadmete ja kontoritöötasule on päevas 1200 eurot. Ühe toote tootmiskulud on 45 eurot, toote müügihind on 75 eurot. a Leida kulufunktsioon q toote valmistamisel. C(q)=45q+1200 b Leida tulufunktsioon q toote valmistamisel. R(q)=75q c Millise q korral kulud on võrdsed tuluga? 75q=1200+45q 30q=1200 q=40 d Leida kasumi avaldis. ( q )=75 q-45 q-1200=30 q-120 0 e Leida kasum, kui on valmistatud 100 toodet.. ( 100 ) =( 30 100 ) -1200=180 0 f Kui palju tuleb toota ja müüa, et kasum oleks 2000 eurot? 2000 100 X= 111,11 toodet 1800
Harjutus Harjutused majandusõpetuses (mikroökonoomika) Ettevõtteteooria Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal Tõümmake sellele ring ümber Teie väikeettevõttes küpsetatakse saiakesi. Tabelis on toodud saiakeste kogutoodang ühes nädalas erineva arvu küpsetusahjude korral Ahjud, tk. 1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel 2) Keskmine kogutoodang on maksimaalne, kui on rakendatud: a) üks ahi c) neli ahju b) kaks ahju e) viis ahju c) kolm ahju 3) Viienda ahju piirtoodang on a) 1000 c) 700 b) 600 d) 650 Ülesanne 4.5
ülesanne 1 Ettevõtte püsikulud on 800 eurot nädalas ja muutuvkulu on 50 eurot tooteühiku kohta. Nõudlusfunktsioon on kirjeldatud mudeliga p(q)=-0,5q+100, kus p on hind ja q tootmismaht. Leid a) kasumi sõltuvus tootmismahust; b) optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum. Andmed: Valemid: 800 eur C(q)= CF + cvq Muutuvkulu (Cv)= 50 eur R(q) = q * p P (q)=-0,5q+100 P = R-C a) kasumi sõltuvus tootmismahust; C(q) = 800+50q R(q) = q(-0,5q+100) = -0,5q2+100q P = -0,5q2+100q-800-50q= -0,5q2+50q-800 Vastus: kasumi sõltuvus tootmismahust -0,5q2+50q-800 b) optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum.
Amortisatsiooni arvutatakse lineaarselt. Tootmishoones asub trükimasin, mille maksumus oli 20000 ja millel plaanitakse järgneva 4 aasta jooksu toota 25000 aabitsat aastas. Tootmisprotsess lõpeb pakendamisega, milleks renditakse pakkimisautomaat (renditasu 1 /aabits). Aabitsa valmistamistamiseks kulub materjali 10 , tööta 50 ja muid kulusid 1.5 . Aabitsa tootmise litsents (õigus) osteti 7500 eest 25000 aabitsa tootmiseks ja maksmine toimub vastavalt tootmisele. Tootmise üldkulud, v.a. kulum moodustasid 60000 Üldjuhtimiskulud 30000 Müügikulud sisaldavad töötasu 4 /aabits ja telefonikulu.
õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? õige a) kontoritöötajate palk; b) tulumaks; vale õige c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; d) firmas valmistatav toodang. vale 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6
teoreetilised kulud? Ei saa 59. Kas raamatupidamislikud kulud saavad kokku langeda (majandus) teoreetiliste kuludega? Võivad jah 60. Kumb on suurem: kas raamatupidamislik kasum või majanduslik kasum? Mille võrra? 61. Kuidas mõjutab tehniline progress isokvanti ja tootmisfunktsiooni? 62. Mis vahe on teoreetilisel ja arvutuslikul tootmisfunktsioonil ? 63. Millistel tingimustel hakkavad firmad kasutama uusi ressursse? 64. Milliseid kulusid peetakse nn. sotsiaalseteks kuludeks? Seminar 3 (5-6 õppenädal) Firmateooria 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; õige b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; vale c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige d) kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu
valmis jääma oma tootmisharusse; majanduskasum arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi; firma püsib konkurentsis ka siis, kui majanduskasum on null. KULUD JA KASUM 2 17.02.2014 LÜHIPERIOODI KULUD Lühiperioodil kasutab ettevõte nii püsi- kui ka muutuv- ressursse; seega lühiperioodi kulud: püsikulud ja muutuvkulud, mis kokku moodustavad kogukulud: TC = FC + VC , kus TC total cost; kogukulud; FC fixed cost; püsikulud; VC variable cost; muutuvkulud. PÜSIKULUD Püsikulud (fixed cost, FC) on sellised kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. St tegemist on kuludega, mis ei sõltu otseselt tootmismahust ehk neid tuleb tasuda ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda. Näiteid: tehased, püsiseadmed, kontorihooned, milles ettevõte
1.3 q=210, 350 V: 210 toote laskmisel on toote tükihind 60. 150 p=- 0 + 150 = 150 1.5 Piirhind on 350 1.6 Turu tasakaalupunkt 150 p=- q + 150 350 q 1 150 p = + 50 q = 100 : + = 201,92 15 , avaldame 15 350 , seega p=63,46 V: turu tasakaalupunkt on (63,46; 201,92) Ülesanne 2. CF=12 000kr, c=400kr, p=650kr 2.1 Kulufunktsioon q toote valmistamisel: C(q)=c·q+ CF = 400q+12000 2.2 Tulufunktsioon q toote valmistamisel R(q)=p·q = 650q 2.3 pq=cq+ CF, kui 650q=400q+12000, q=48 V: Kui q=48, on kulud võrdsed tuludega. 2.4 Kasumi avaldis P(q)=R(q)-C(q)=650q-(400q+12000)=250q-12000 P(q)=250q-12000 2.7 P(q)=0, kui 250q-12000=0 Sel juhul q=12000:250=48. Järelikult minimaalne puhaskasumit toov toodete arv on 49. 2.8 Suurim võimalik kahjum, kui q=0, on 250·0-12000=12000kr 2.9 Et kasum oleks 18 000kr, tuleb toota 120 toodet.
teatud punktist alates ikka väiksema ja väiksema piirprodukti. Kogu- , püsi- ja muutuvkulud: TC (total cost, kogukulud) on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Lühiperioodi kogukulud TC koosnevad püsikuludest FC ja muutuvkuludest VC: TC = FC + VC VC (variable cost, muutuvkulud) on kulud, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub. FC (fixed cost, püsikulud) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Keskmised kulud: ATC (average total cost, keskmine kogukulu või ühikukulu) on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. ATC=TC/TP AVC (average variable cost, keskmine muutuvkulu) on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis.
Poolas on kasulikum osta M.suhkrut (kohalik 805 > 770) Mehhikos on kohalik suhkur odavam kui toodud Poolast = 1000 USD Kui Poolas hind tõuseb 5%, siis uus hind oleks 805*1,05= 845,25 EUR peab olema S (kurss)= P USD/ P EUR 1.18 Ostujõu pariteet: Pa-Pb/1+Pb = Tab-Sab/Sab 0.046 Poola suhkur kallim -0.092 Valuutakurss muutub enda valuuta kahjuks, inflatsioon Poolas 2. Kolme üksteist välistava projekti algne investeering on Palun koostage projektide pingerida nüüdispuhasväärtuse alusel.NPV Intressimäär on 10% Aasta Sissetulevad rahavood (tuh. EUR) Projektid A B C 1 200 200 0 2 200 0 100 3 200 0 200
b Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number0702013 Variant 13 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500
d kulud Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 083280 Variant 30 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500
Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 082774 Variant 24 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500
Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid Ringlusvoolu mudel Tööjõud Töötasu Tööt Q Firmad Majapidamised E Raha kauba eest Tarbekaubad Q majapidamiste sissetulek C C - tarbekaupp E - kulud tarbekaubale Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt majanduse j dünaamilise ü i i iseloomu i illustreerimiseks. i i i 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid, e. majanduses on tasakaal, siis: Q = C = E, kus Q majapid
a) Suureneb ei muutu ei muutu suureneb; b) Ei muutu suurenevad väheneb väheneb; c) Suureneb ei muutu ei muutu väheneb; d) Väheneb suurenevad väheneb suureneb. 6-8 Firma bilanss seisug 01.01.05 oli järgmine: vara 850 000.-, kohustised 750 000.-, omakapital 100 000.-. Aasta jooksul laekus teenustuluna 600 000.-, kulusid maksti välja 520 000.-, vara soetati 250 000.- (maksmine toimub hiljem). Firma omanik investeeris firmasse 200 000.-. 6. Firma omakapital seisuga 31.12.05 on: a) 100 000.-; b) 180 000.-; c) 430 000.-; d) 380 000.-. 7. Firma vara seisuga 31.12.05 on: a) 500 000.-; b) 1 380 000.-; c) 480 000.-; d) 380 000.-. 8. Firma kasum (kahjum) 2005. aastal oli: a) Kahjum 80 000.-; b) Kahjum 150 000.-; c) Kasum 80 000.-; d) Kasum 180 000.-. 9
Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number0702013 Variant 13 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500
Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 082710 Variant 10 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või
d. investeeringud arvutite tarkvara ostuks 23. Oletame, et aastal 1990 toodeti mingit kaupa 400 ühikut hinnaga 20 krooni üks ühik. Järgmisel, 1991 aastal toodeti sama kaupa 500 ühikut, kuid juba hinnaga 30 krooni ühik. Eeldades, et see oligi kogu toodang, leidke SKP deflaator 1991 aasta jaoks (baasaasta oleks 1990) a. 1,2 b. 1,3 c. 1,4 d. 1,5 24. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 160 + 0.8 Qd, I = 300, T = 50. Leida languslõhe DA, kui potentsiaalse SKP on Q* = 2200. Q = 160 + 0,8(Q – 50) + 300 => Q = 160 + 0,8Q – 40 + 300 => 0,2Q = 420 => Q’ = 2100 Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 SKP lõhe ∆Q = Q* - Q’ = 2200 - 2100 Languslõhe ∆A = ∆Q/ Ksp = 100 / 5 = 20 a. 10 b. 20 c. 50 d. 100 25. Foxlandia rahvamajanduslik arvepidamine on: sisemaised erainvesteeringud ------------ 500 eksport --------------------------------- 300 isiklikud netomaksud -------------------- 700 kohalike omavalitsuste ostud ------------ 600
Nimetus Kogus Maksta Muud kulud Materjal Al11 10 123 kr 6 kr Värv LA02 7 21.5 kr 1 kr Kokku 1,386 kr V b h1 Mark Hind Kr/m3 Al02 2700 Al04 2300 Al05 3600 Al07 4200 Al08 4500 Al09 3800 Al11 4200 Al12 5300
9 betoon 9 nitro Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 072186 Variant 36 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_MarkHind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500
r=x/2 M_Maksumus V_Kogus V_Maksumus Muud_Kulud_% Maks_kokku Err:509 Err:509 Err:509 25 Err:509 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500
hinnaga kätte. Joonisel iseloomustab sellist tarbija hinnavaru tumedamaks tehtud kolmnurkne piirkond, mis jääb nõudluskõverast allapoole ja hinnast ülespoole. Seega saab käesolevalt arvutada tarbija hinnavaru välja kui selle kolmnurga pindala. Seega oleks meie tarbija valmis maksma 4000 eurot rohkem võrreldes tegelike tarbimiskulutustega. Tegelikud tarbimiskulutused on praegu 8000 eurot. c) Oletame, et tootmismaht on piiratud tasemele 30. Selgita joonise abil, missugune oleks sellisel juhul täiskoormuse kaotus ehk tühikulu (efektiivsuse kadu). Kui suur on täiskoormuse kaotus? Selgita! Joonisel on tühikulu tähistatud halli kolmnurkse piirkonnana, mis jääb koguse 30 ja efektiivse koguse 40 vahele. Tühikulu (ehk täiskoormuse kaotus iseloomustab sellist tarbija ja tootja hinnavarude summat, mis jääb saamata sellepärast, et turg ei ole oma efektiivse tasakaalu juures
ressursimaksupoliitika eesmärgiga minna kroonilt eurole üle võimalikult kiiresti. Suurendab avaliku sektori palgakulu üksnes samas tempos nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris; 3) säilitab kõigile ühetaolise tulumaksumäära. Langetab 2011. aastaks tulumaksumäära 18%-le (2010.a 19%.a; 2011- 18%), tõstab tulumaksuvaba miinimumi 3000 kroonini kuus (2008.a 2250 krooni; 2009.a 2500 krooni, 2010.a 2750 krooni) ning seab sisse tulumaksuvabastuse alates esimesest lapsest tulumaksuvaba miinimumi ulatuses. Neid muudatusi sätestav seadus võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel. Ei kehtestata uusi maksusoodustusi või -erisusi Lembit Viilup PhD IT Kolledz 4) muudab kohustuslikuks tööandja poolt makstavate ja kinnipeetavate kindlustusmaksete kajastamise töölepingus;
Pakkumise kasv ja kahanemine - kui muutuvad tootmistingimused või tootmistehnoloogia s.t. raha, mida ressursside eest - pakkumiskõver nihkub paremale või vasemale. Palga tõustes kulud kasvavad ja kõver nihkub asendist S asendisse S2. Parem tehnoloogia alandaks kulusid ja kõver nihkuks paremale asendisse S1. Alternatiivkaupade hinna tõusul pakkumine väheneb (nihe vasakule) sest ressursid liiguvad enam rentaabli (kallima) kauba tootmisse. Joon. 4.2. Pakkumiskõvera nihkumine (Töölistega peatöövõtja,
sellega, kui palju oleks võinud saada tulu alternatiivsetest tegevustest); Ülesande lahendamisel on keskseks küsimuseks kaudsete kulude (nende laias, üldises mõistes) väljatoomine ehk sisuliselt alternatiivkulude (loobumiskulude) kindlaksmääramine. Kaudsed kulud võrduvad alternatiivsetest võimalustest loobumise tõttu saamata jäänud tuludega, seega saamatajäänud töötasu + saamata jäänud intressitulud (10% 25000-st), kokku kaudsed kulud 21000+2500=23500; 9.c; püsikulud TFC ei muutu toodangu koguse suurendamisel või vähendamisel; vastusvariantides a) b) d) esitatud kulud kuuluvad aga muutuvkulude TVC hulka; 10.b; lühiperioodil SR (short run) saab muuta ainult nn muutuvsisendeid (näiteks palgata uusi töötajaid), mitte aga püsisisendeid (uus tootmishoone); lühiperioodi reaalne kalendaarne kestus (mitu nädalat, kuud või aastat sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast; 11
d a Värvi hind ühiku kohta: 45,8 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 BR250 480 LP12 3400 Te16 2500 BR300 500 LP16 2800 Te23 1400 BR301 350 LP19 3100 Te31 3200 BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 BR450 650 LP33 1700 BR500 700 LP43 3500
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
