Keskaegne kaubandus ja pangandus Kaubanduse edenemine linnade kujunemine ümbruskonna talupojad ja feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid kaugkaubandus mitmesuguste vajalike toor ja toiduainete ja ka luksuskaupade vahendamine kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid maismaatransport oli suhteliselt algeline Vahemerekaubandus toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga idast veeti maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. jõukamad kihid tarbisid idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja nipsesemeid, peenelt töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi kasu lõikasid Itaalia linnad Veneetsia, Genova (Genau), Pisa Läänemerekaubandus Hansa Liit (12.15.saj) tähtsamaks keskuseks Lübeck
kasvab nende inimeste hulk , kes planeerivad oma reise tuntud või ka seni avastamata või vähe käidud paikadesse ise . 4.Kuidas on transpordi areng muutnud maailmamajandust ? Agraarühiskonnas, kus toodeti peamiselt oma tarbeks, tehti vähesed vajalikud veod enamasti hobuste jt veoloomadega. Selline vedu oli aeglane ja kallis 15-16 sajandil muutus veondus omaette majandusharuks. Lõplikult eraldus veondus kaubandusest 18 . Saj keskpaiku. Raudtee kasutuselevõtuga 19 . Sajandi algul tegi maismaatransport läbi suure arenguhüppe. Raudteede ehitamine võimaldas tehaseid ehitada sisemaa kaugematesse piirkondadesse Raudtee muutus kõige kasutatavamaks transpordiliigiks. Uue pöördeveonduse arengusse tõi autode laialdane kasutuselevõtt 20 . Sajandi algul . 20 . Saj keskpaik tähistas konteinervedude ajajärgu algust .Lennukite massiline kasutuselevõtt alates 1960 . Aastatest tegi võimalikuks paljude kaubaliikide veo globaliseerumise . 5.Mis suunas liiguvad peamised kaubavood?
Kergetööstus: Tekstiilitööstus (kangad); trikotaazitööstus (pesu, sukad); õmblustööstus (rõivad); naha- ja jalatsitööstus (jalatsid, kotid, vööd, kindad jne). Tekstiilitööstuse toorained on taimne (puuvill, lina, kanep), loomne (vill, looduslik siid), tehiskiud (keemilised kiudained)(keemiatööstus). Transport ehk veondus Veondus > raudteetransport; õhutransport; veetransport; maismaatransport. Raudteetransport Eelised: odav, mahutab palju, ei sõltu eriti ilmast, suhteliselt kiire Puudused: laadimine aeganõudev, raudteid ei ole igal pool, ehitamine kallis, ümberlaadimine jaamas Suuremad keskused: Venemaa (Tallinn ja Tartu ja Tapa) Autotransport (maanteetransport) Eelised: tihe teedevõrk, kiire, hea manööverdada, "uksest ukseni" Puudused: mahutab vähe, sõltub ilmast, sadamate ehitamine kallis, ümberlaadimine Suuremad keskused: USA, Euroopa (Tallinn,Tartu,Paldiski)
TEHNIKAAJALOO KONSPEKT TRANSPORT JA LOGISTIKASÜSTEEMID Transpordi olemus ja vajadused selle järele: Transport kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu. Transport on kindlalt inimesese tegevusest mahajääv jälg. TRANSPORDI LIIGID: · Maismaatransport · Veetransport · Õhutransport · Torutransport (veevärk, gaasi- ja naftatorud, elektri ja interneti kaablid) TRANSPORDI VAJADUSED: · Toiduainete vedu · Ehitusmaterjalide vedu · Inimeste vedu · Toorainete vedu · Toodangu vedu · Jäätmete vedu ALGELISED TRANSPORTIMISE VIISID: · Seljas kandmine · Veoloomade seljas kandmine (härjad....) · Lohistamine · Vankritega vedu · Veosüsteemide rakendamine
ülesandeks oli hoolt kanda inimeste hingeõnnistuse eest. Nad olid vabastatud maksudest. Teise seisusse kuulusid aadlikud, kes olid elukutselised sõjamehed. Nende ülesandeks oli oma võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine. Ka nemad olid maksudest vabastatud. Kolmandasse seisusesse ehk kõige madalamasse kuulusid talupojad, käsitöölised ja kaupmehed, kes pidasid üleval esimest ja teist seisust. Keskaja peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ja ebasobiv hulgalise kauba trantsportimiseks.Linnad muutusid keskusteks, kus talupojad ja feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid. Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd, Vahemeri ja Läänemeri. Olulisemaks oli Vahemeri, kuna sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm.
kõrgtehnoloogilist tootmist. Euroopa turu lähedus Saab valmis toodangut väiksema transpordi kuluga müüa. 19. Mis soodustavad kõrgtehnoloogia arengut Eestis? * rahva suhteliselt kõrge haridustase * uue infotehnoloogia kiire juurdumine * arenenud teadus 20. Skeem veonduse harude kohta Eestis. Õhutransport Torutransport Veetransport Veondus Maismaatransport Meretransport Jõetransport Raudteetransport Maanteetransport 21. Millised Eesti maavarad sobivad kasutamiseks tervishoiuasutustes? Ravimuda, mineraalvesi Kus ja milleks neid kasutatakse? Liigeseraviks, seedehäireteraviks, sanatooriumites. 22. Iseloomusta Eesti puhkemajandust. Veondus bussifirmad, taksod Majutus turismitalud, hotellid, hostelid, puhkemajad Toitlustamine restoranid, kohvikud, sööklad Kultuur muuseumid, üritused, vaatamisväärsused 23
usaldusväärsuse tagamine GATT- (general agreement on tariffs and trade) alates 1996 WTO(world trade organisation) NAFTA- Põhja Ameerika vabakaubanduspiirkond OPEC- Naftat eksportivate riikide organisatsioon (Pärsia lahe riigid) Maailmapank EFTA- riigid kes ei kuulu EL-i aga teevad sellega koostööd ASEAN- kogu Aasia riikide koostööorganisatsioon TRANSPORDI ARENG JA MÕJU MAAILMAMAJANDUSELE Raudteede kasutuselevõtuga 19.saj algul tegi maismaatransport läbi suure arenguhüppe võimaldas tehaseid rajada sisemaa kaugematesse piirkondadesse, rongidega sai kiiresti edasi toimetada suuri kaubakoguseid raudteedega suutis konkureerida vaid rannikulaevandus jõelaevandus jäi soiku- kanalid muutusid kasutuks Autode laialdane kasutuselevõtt 20.saj algul lahendas sadamates ja teistes transpordikeskustes kaupade kokku- ja laialiveo probleemi. 20
samas konteineris Erinevad saatjad ja üks saaja ostja konsolideering (DSV buyers consolidation) Konossement vs mereveokiri (esimene on nn kaubaväärtpaber, st veoprotsessi käigus kaubeldav) Eriveod (vt loeng VIII) Näiteid kaupadest Metallkonstruktsioonid • Mahutid • Generaatorid • Moodulmajad • Tuulikud • Mitmesugused masinad, kraanad Näiteid veoviisidest ja vahenditest • Maismaatransport • Mere ja siseveetransport • Raudteetransport • Lennutransport Eriveo hinnapakkumise menetlus • Transpordiliigi valik • Transpordivahendite valik • Transpordikulude arvestamine • Veoskeemi lühike kirjeldus koos hinnapakkumisega • Tagasiside küsimine • Vajadusel uue soodsama / kiirema veoskeemi pakkumine • Tagasiside küsimine • VEOTELLIMUS!
· Transpordi sobivus · Transpordi mugavus LENNUTRANSPORT: Lendude liigid: -liini- ehk sõiduplaanijärsed lennud. -tsarter- ehk tellimuslennud. Lennureiside tüübid: · Edasi-tagasi lend · Ühe suuna lend · Osa reisist muu transpordiga · Ümberistumiseta lend · Ümberistumisega lend · Enam kui 24h peatus lennureisil VEETRANSPORT: -regulaarliinid ehk point-to-point transport liinilaev ehk liner. -kruiisid ehk cruise. MAISMAATRANSPORT: Bussid, autod, rongid. TURISMI MAJANDUSLIK JA SOTSIAALNE MÕJU TURISM LOOB TÖÖKOHTI JA SISSETULEKUID KOLMEL TASANDIL: Esimene tasand: Hõlmab otseselt külastajaid teenindavat sektorit, kes oma põhitulu turismist. Teine tasand: Moodustavad esimesest tasandist teenindavad ettevõtted ja need ettevõtted, mille tulud on osaliselt seotud turismiga. Kolmas tasand: Moodustavad majandussektorid, mille tulu on kaudselt seotud turismiga. TURISMIGA KAASNEVAD KULUD: 1
Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad peagi jõukaks. Ühest küljest muutusid linnad keskusteks, kus ümbruskonna talupojad ja ka feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid, teisest küljest aga muutusid linnad kaugkaubanduse keskusteks. Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor- ja toiduainete aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ega olnud seetõttu sobiv suurte kaubakoguste vedamiseks pikkade vahemaade taha. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. 12.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. Tähtsad olid ka sellised hansalinnad nagu Tallinn, Taru ja Riia. 12
Transpordimasinad. Kordamisküsimused 1. Transpordimasinate kasutusala ja liigitus. Transpordimasinad on ettenähtud mitmesuguste veoste (kaubad, ehitusmaterjalid, -konstruktsioonid jne) transportimiseks vähemate või suuremate vahemaade taha. Liigitatakse: 1. Tööprotsessi iseloomu alusel a) pideva tööprotsessiga b) tsüklilise tööprotsessiga 2. Töökeskkonna alusel a) maismaatransport- (raudteetransport, rööbasteta horisontaal-transpordi masinad, pidevtranspordi vahendid) b) meretransport- c) õhutransportvahendid 2. Autode kasutuala, põhielemendid, jaotus kere tüübi ning läbimisomaduste alusel. Kaasajal levinuimaks transpordivahendite liigiks nii ehitustegevuses kui teistes majandusharudes. Eelisteks suur liikumiskiirus, kõrged läbivusomadused ja manööverdusvõime ning lai
(uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetransport *hutransport *torutransport Transpordi vajadus: *Toiduainete vedu *Ehitusmaterjalide vedu *Inimeste vedu *Toorainete vedu *Toodangu vedu *Jtmete vedu Algelised transportimise viisid: *Seljas kandmine *Veoloomade seljas vedamine (hrjad...) *Lohistamine *Vankritega vedu *Veossteemide rakendamine Ratta loomine *Esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a ekr *Vlja arendati Egiptuses vaarao sjavankrite tarvis Maismaatrantsport: Hlmab: teid, sidukeid, sildu, tunneleid, viadukte jne.
marsruutrongil 300 km/öp) ja E-KS (kohaliku raudteeveo elektrooniline saatekiri) 4. Eriveod (vt loeng VII) Näiteid kaupadest Eesti eksport-, import- ja transiitkaubad: - metallkonstruktsioonid - mahutid - generaatorid - moodulamajad - tuulikud - mitmesugused masinad, kraanad Näiteid veoviisidest ja -vahenditest - maismaatransport (mitmiktelghaagis) - mere- ja siseveetransport (erilaev, pargas, sisevee liikurpraam) - raudteetransport (universaalne platvormvagun) - lennutransport (laiakereline kaubalennuk, Eriveo hinnapakkumise menetlus Hinnapäring - Lähteandmed (laadimiskoht, mahalaadimiskoht, kauba andmed (kogus, pikkus x laius x kõrgus, kaal, joonis või foto), veo aeg, erisused (laadimis viis jne))
seoses kaubanduse edenemisega. Ühest küljest muutusid linnad keskusteks, kus ümbruskonna talupojad ja ka feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid 2 käsitöötooteid, teisest küljest aga muutusid linnad kaugkaubanduse keskusteks. Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor- ja toiduainete, aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ega olnud seetõttu sobiv suurte kaubakoguste vedamiseks pikkade vahemaade taha. Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd - Vahemeri ja Läänemeri. Neist olulisemaks oli Vahemeri, sest sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse sisse maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. Kuna Idamaine käsitöö oli peenem ja tehniliselt teostuselt
12. Transport e. veondus Veoprotsessi etapid: 1) Kaupade kogumine rong,autod 2) Ladustamine 3) Põhivedu rong, laevad 4) Ladustamine auto 5) Kaupade laialivedu Transpordi liikide eelised ja puudused : + - milleks kasutatakse? Maismaatransport, *parajalt kaupa *maanteed kallid toiduained, lilled, autotransport. *uksest ukseni *vähe kaupa loomad *marsruudi muutus *laadimisel suured *kiire kulud *paindlik *kallis *heitgaasid
toimuvad erinevad üritused. Kogu reis kokku on turismitoode, mille kvaliteedi otsustab iga üliõpilane ise ning sellega koos turismitoote kvaliteedi. Jrk.nr Küsimus / Vastus Punkte 3. Loetlege turismimajanduse põhikomponente. 1 p. Majutus koos toitlustusega; lennu-, vee- ja maismaatransport; loodus- ja tehisvaatamisväärsused ja nende haldajad; reisiettevõtjad reisibürood ja reisikorraldajad; reisisihi korraldajad avaliku, era ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Jrk. r Küsimus / Vastus Punkte 4. Mille poolest erineb turist reisijast? 1 p.
veonduse võtmeharuks. Transport agraarühiskonnas Agraarühiskonnas toodeti peamiselt oma tarbeks, seega oli kaubavahetus väike. Maismaal kasutati veoloomade abi (hobused, härjad), merel tuule jõudu. Kaubakogused olid väikesed ja liiguti aeglaselt. Hobusega läbiti 8-15 km tunnis, merel laevaga veidi kiiremini. Veeteed olid ainukesteks transpordisüsteemideks, jõgede äärsed linnad olid üksteisega rohkem kontaktis. Kuna maismaatransport oli sel ajal väga ebatõhus, siis oli ka kauplemine kohaliku tähtsusega. Asustus koondus suurema küla või linna ümber raadiusega 5 km (jalgsi tee kaugusele). Rahvusvaheliselt kaubeldi vaid luksusesemetega nagu vürtsid, siid, vein jmt. Kunagisi transpordivahendeid võib nüüd näha vaid muuseumis. Postitõld, mille teenust said kasutada vaid vähesed, peamiselt rikkamad inimesed. http://muuseum.mnt.ee/postitold-3/ Siiditee ja araablaste
veonduse võtmeharuks. Transport agraarühiskonnas Agraarühiskonnas toodeti peamiselt oma tarbeks, seega oli kaubavahetus väike. Maismaal kasutati veoloomade abi (hobused, härjad), merel tuule jõudu. Kaubakogused olid väikesed ja liiguti aeglaselt. Hobusega läbiti 8-15 km tunnis, merel laevaga veidi kiiremini. Veeteed olid ainukesteks transpordisüsteemideks, jõgede äärsed linnad olid üksteisega rohkem kontaktis. Kuna maismaatransport oli sel ajal väga ebatõhus, siis oli ka kauplemine kohaliku tähtsusega. Asustus koondus suurema küla või linna ümber raadiusega 5 km (jalgsi tee kaugusele). Rahvusvaheliselt kaubeldi vaid luksusesemetega nagu vürtsid, siid, vein jmt. Kunagisi transpordivahendeid võib nüüd näha vaid muuseumis. Postitõld, mille teenust said kasutada vaid vähesed, peamiselt rikkamad inimesed. http://muuseum.mnt.ee/postitold-3/ Siiditee ja araablaste
106 miljardit SEKi, võrrelduna 2001. aasta 68 miljardiga. Kõige rohkem tõstis näitajaid Rootsi Telia ühinemine Soome Soneraga detsembris 2002.a TRANSPORT Transport moodustab Rootsi ärielus tähtsa osa, kuivõrd tegu on LääneEuroopast vaadatuna poolenisti saareriigiga ja pealegi geograafiliselt väga väljavenitatud maaalaga. Tingituna enda geograafilisest eripärast, on Rootsi seisukohalt olnud transpordi väljaarendamisel oluliseimatel kohtadel meretransport ja kiire maismaatransport. Rootsi ettevõtjad asetavad transpordile väga suuri nõudmiseid. Laokulude vähendamise eesmärgil rakendab enamik ettevõtteid justintime tarnesüsteemi, mis tähendab, et kaubad peavad saabuma tellijale täpselt töötlemis/müügiprotsessi alguseks, viies laopinna vajaduse niiviisi miinimumini. Seetõttu on Rootsi importööri seisukohalt kaupade transpordi täpne ette planeerimine ja transpordi hoolikas valik väga oluline.
seoses kaubanduse edenemisega. Ühest küljest muutusid linnad keskusteks kus ümbruskonna talupojad ja ka feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid, teisest küljest aga muutusid linnad kaugkaubanduse keskusteks. Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor ja toiduainete aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ega olnud seetõttu sobiv suurte kaubakoguste vedamiseks pikkade vahemaade taha. Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd Vahemeri ja Läänemeri. Neist olulisemaks oli Vahemeri, sest sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse sisse maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. Kuna Idamaine käsitöö oli peenem ja tehniliselt teostuselt
a Rannar Jantson TRANSPORT Transport moodustab Rootsi ärielus tähtsa osa, kuivõrd tegu on Lääne-Euroopast vaadatuna poolenisti saareriigiga ja pealegi geograafiliselt väga väljavenitatud maa-alaga. Tingituna enda geograafilisest eripärast, on Rootsi seisukohalt olnud transpordi väljaarendamisel oluliseimatel kohtadel meretransport ja kiire maismaatransport. Rootsi ettevõtjad asetavad transpordile väga suuri nõudmiseid. Laokulude vähendamise eesmärgil rakendab enamik ettevõtteid just-in-time tarnesüsteemi, mis tähendab, et kaubad peavad saabuma tellijale täpselt töötlemis/müügiprotsessi alguseks, viies laopinna vajaduse niiviisi miinimumini. Seetõttu on Rootsi importööri seisukohalt kaupade transpordi täpne ette planeerimine ja transpordi hoolikas valik väga oluline.
seoses kaubanduse edenemisega. Ühest küljest muutusid linnad keskusteks kus ümbruskonna talupojad ja ka feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid, teisest küljest aga muutusid linnad kaugkaubanduse keskusteks. Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor- ja toiduainete aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ega olnud seetõttu sobiv suurte kaubakoguste vedamiseks pikkade vahemaade taha. Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd - Vahemeri ja Läänemeri. Neist olulisemaks oli Vahemeri, sest sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse sisse maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. Kuna Idamaine käsitöö oli peenem ja tehniliselt teostuselt
110 Mahlajoogid Taimeteed Puuviljateed, marjateed jm 135. Transpordikorraldus turismis Olenevalt keskkonnast, kus transpordivahend liigub, jaotatakse transport: õhuehk lennutransport oneway round/return trip circle trip openjaw direct flight connecting flight stopover klassikaline lennufirma odavlennufirma liinilennud tsarterlennud maismaatransport (bussi ja autotransport ning rongitransport) Bussireisid : liinivedu e. regulaarreisid juhuvedu e. tellimusreisid linnaliinid linnaekskursioonid transfeerid Autod : isiklikud autod rendiautod taksod limusiinid karavanid Rong : kiirrongid pikamaarongid regionaalrongid linnasiserongid 111 trammid metrood rongipass ! ajaloolised rongid
ägeda konkurentsivõitluse tõttu lennukompaniide vahel on suudetud vähendada reisijate ja kauba- veo kulusid tasemele, kus seda saab võrrelda muude transpordiliikidega. Odavlennuirmad suudavad pakkuda reisijateveol hinnataset, millega maismaatransport ei suuda võistelda. Kohe lennundusajastu algul hakati posti vedama lennukitega. See kiirendas postisaadetiste liikumise kiirust mitu korda. Edaspidi hakati postisaadetiste kõrval lennukitega vedama ka väikse- maid kaubasaadetisi. On teada, et Saksamaal tehti lennunduses kaubaveoga algust juba 1911. aastal.
annaabi.ee 
