need Insuliin on hormoon ,mis toodab glükoosist energiat Diabeeti põdevad lapsed peaksid osa võtma kõigist sportlikest tegevustest , kuna see alandab veresuhkurt. Diabeetiku dieet sobib igale tervisliku eluviisi harrastajale. Piirama peab kergesti omastatavate süsivesikute tarbimist, piisav kehaline koormus aitavad leevendada haiguse kulgu mida leidub palju näiteks karastusjookides, maiustustes, magusates saiakestes, kookides, ning ka suure tärklisesisaldusega toitude, nagu kartul, valge riis ja pastatooted, tarbimist Toidukordade arv sõltub haiguse raskusastmest ja raviskeemist Toiduks tuleks eelistada täisteratooteid, köögivilju, väherasvaseid liha- ja piimatooteid Magusaisu on soovitatav kustutada puuviljade ja marjadega . Toiduvalmistamisel on soovitatav eelistada hautamist ja keetmist praadimisele, õlisid tahketele
Meile tuntud ka kui paberi tooraine. 3) klitiin - C6H10o5 putukate toesed ja seente rakukestad on sellest tehtud. Nagu eelpool mainitud siis inimene saab oma põhiosa energias just süsivesikutest ja kui täpsem olla siis 60% energiast tuleb just süsivesikutest. Ning need aitavad sportlasel rasketest treenigutest taastuda efektiivsemalt ja et lipiitide ainevahetus toimuks siis peab olema veres suhkur ja suhkrut saab organism süsivesikutest. Süsivesikuid leidub eelkõige magusates ainetes (küpsised, sokolaad ,mahl, oad, kartul, teraviljad, puuviljad, marjad) Toiduainetes süsivesiniku sisaldus 100g kohta: 1) Valge suhkur 100 2) Maisihelbed 84 3) Riis 75 4) Marmelaad 70 5) Saiakesed 55 Kuid kahjuks kipuvad kõik inimesed päevas sööma liiga palju süsivesikuid kui päevane normaalne kogus on 4g süsivesikuid 1kg oma kehakaalu kohta või olenevalt keharasva protsendist võib see ka olla 6-7g ja see kogus tuleks jaotada kuskil 5-6 toidukorra vahel
3.2.1 Suhkrud Mõisted ,,suhkrud" ei võrdu mõistega ,,süsivesikud", sest süsivesikud on veel ka tärklis, glükogeen jne. Suhkrud on energiaallikaks ja sisaldavad vähe vitamiine ja mineraalaineid kuid palju rasva. Mõned tooted sisaldavad suhkrut looduslikult ehk töötlemata ning mõned lisasuhkruid ehk töödeldud (keemilised) suhkruid. Töötlemata suhkruid leidub puuviljades, marjades, mahlades, piimas jne. Töödeldud suhkruid leidub maiustustes, magusates jookides, siirupites, magusates pagaritoodetes, erinevates magusainetes jne. Suhkrud ei tohi süüa üleliia palju muidu koormab südame-ja lihastöid, kahjulik hammastele. Lisatud suhkrud peaksid moodustama alla 10% meie päevasest toiduenergiast. Vähendada tuleks ennekõike lisatud suhkrutega toidulauda ehk süüa vähem magusaineid. 3.2.2 Kiudained Kiudaineid leidub ainult taimedes, näiteks tselluloosi leidub köögiviljades ja täisteratoodetes.
Kui alkoholi tarbimine ja suitsetamine on teadatuntud tervist kahjustavad harjumused, siis suhkru tarbimisega kaasnevatele riskidele üldujuhul niivõrd suurt tähelepanu ei pöörata. Muidu on teada, et liigne magusa söömine võib põhjustada ülekaalulisust või et magusa söömine rikub hambaid, kuid vähe teatakse riskidest nagu kroonilised haigused ja suhkrusõltuvus. Valget suhkrut tarbitakse nii teadlikult kui ka peidetud kujul. Seda sisaldub kõige rohkem magusates toitudes nagu: koogid, kommid, küpsised, jäätis, jogurtid, moosid. Samuti on suhkurt palju magustatud jookides, mida armastavad eriti lapsed. Kuid suhkurt sisaldub palju ka peidetud kujul nö ,,soolastes" toitudes, näiteks leivas, erinevates kastmetes, isegi lihatoodetes. Peamiseks probleemiks, mille toob kaasa valge suhkru liigtarbimine, on ülekaalulisus. Kui rasva- ja valgurikkad toidud tekitavad kiiresti täiskõhutunde, siis suhkrul see omadus puudub.
toidupoolis moonakotti nii koolilastele, karjastele kui ka metsameestele. Muide, heeringatünnide soetamise komme säilis kunagistel elatanud talupidajatel veel XX sajandi kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel. Paarkümmend aastat tagasi muutus aga heeringas suhteliselt defitsiitseks kaubaks, mida sageli pikka aega tulutult poelettidelt otsiti. Nüüdisajal on heeringaid jälle külluslikult saada nii tükikaupa kui ka fileedena, suitsutatult või soolatult, magusates ja vähem magusates marinaadides ning kõikvõimalikes erinevates kastmetes ja lisanditega. Toiteväärtus Rohke valgu- ja rasvasisaldus on need kaks ahvatlust, mis selle kala on juba sajanditeks püüdjatele ja sööjatele hinnaliseks muutnud. Kui heeringate rasvasisaldus võib väga suurtes piirides muutuda (rasvasisaldus 5-30%) sõltuvalt kala füsioloogilisest seisundist ja püügiajast, siis valkude hulk heeringas on suhteliselt stabiilne. Piir rasvaste ja lahjemate heeringate vahel
madaldavad vesi ja mineraalained 10. Mis vahe on toiduainetel ja toitainetel ? Toit valmistatakse toiduainetest(teraviljast- jahu, leib, sai). Toiduained koosnevad toitainetest(kartul koosneb sahhariitidest) 11. Mida näitab toiteväärtus ? Soojushulka mille saab toidust täielikul põlemisel organism. 12. Millistes toiduainetes on palju sahhariide ja mille jaoks on sahhariidid organismile vajalikud ? Sahhariidid on peamised energiaallikad organismidel. Palju sahhariide on magusates toiduainetes nt sokolaadis, küpsistes, mees jt. 13. Millistes toiduainetes on palju valkusid ja mille jaoks on valgud org. vajalikud ? valke on vaja kudede ja rakkude ehitamiseks ja uuendamiseks. Neid leidub lihas, piimas, kalas ja munades. 14. Millistes toiduainetes on palju rasvasid ja mille jaoks on rasvad org. vajalikud ? Rasvad on energiavaruained. Neid on searasvas, oliiviõli jt. 15. Millised on organismile vajalikud vitamiinid ja kus neid vitamiine leidub ? Tähtsamad
suurendavad riski, et neid sööval inimesel tekiks vähk. Säilitusainetest vaba on näiteks hakkliha ning erinev töötlemata liha. Ka pelmeenid, frikadellid ja naturaalsed kotletid on parem valik kui vorstid. Kuigi ka sinkidele lisatakse nitraate, on see ikkagi lõppkokkuvõttes tervislikum kui vorstid. Säilitusained on väga levinud– eriti sagedasti võib neid leida näiteks kõikvõimalikes limonaadides, maiustustes, jäätistes, ning muudes töödeldud või eelvalmistatud toitudes. Magusates toodetes on eelkõige levinud sorbiinhape (E200) ja bensoehape (E210)– erandlikud säilitusained, mis on küll looduslikud, kuid võivad omada negatiivset kõrvaltoimet, näiteks laste hüperaktiivsust. Üldjuhul on säilitusainetest vabad piimatooted (jogurtite puhul tuleb aga tähelepanelik olla, sest mõned erkroosad ja kollased jogurtid sisaldavad sünteetilisi värvaineid). Samuti on suurel osal säilitusainetel astmat ja allergiaid süvendav mõju
Maitselt väga mahe Kasutatakse toorelt või keededult Tammelehesalat Lehed tammelehe kujulised Värvilt rohekad , tumepunase, pruun Maitselt meenutab pähklit Väga õrn ja närbub kergesti Sobib salatisse või garneeringuks Spinat Välimuselt kolmnurga kujuga Sisaldavad märgatavalt rohkem teistest lehtköögiviljadest Mg. Nimetatakse salatite kuningaks ja koos sellega moodustuvaid raskesti lahustuvad soola ühendeid, mis võivad ladestuda siseorganites Kasutatakse nii soolastes, kui ka magusates toitudes (pasta värv) Säilitatakse jahedas ja niiskes JÕULISEMAITSEGA KÖÖGIVILJAD Rucola ehk põldvõõrkapsas Kasvab looduslikult vahemeremaades Maitse meenutab röstidud vilja, pähklit, rõigas, hapuoblikas Teravalt vürtsikas Segatakse pasta ja risotto hulka Kasutatakse pesto valmistamisel basiiliku asemel Salatsigur Nimetatakse''kalamarjaks'' köögiviljade hulgas Roheline on mõrkjam ja kollane mahedam Väga õrn muljumine, vigastuste ja valguse suhtes- muutub mõruks
vitamiin. See suurendab immuunsust ja kiirendab haavade paranemist. Keha sees ei sünteesita. C- vitamiin imendub maos, kus see läbib dehüdrogeenimise, ja seejärel viiakse verdega igasse keharakku. See eritub neerude kaudu. C-vitamiin osaleb oksüdeerumis-taastavates protsessides lüsiini ja proliini aminohapete hüdrolüüsil ja on kollageenide biosünteesi protsessi oluline komponent. C-vitamiini leitakse peamiselt köögiviljades ja puuviljades, eriti magusates paprikates, tomatites, kartulites, lillkapsas, spinatis, hapukapsas, petersell, sidrunid, greibid, kiivid ja banaanid. Väiksemates kogustes esineb see piimas ja maksas. On ebastabiilne kõrge temperatuuriga: keetmise protsessis pool selle kogust on hävitatud. Askorbiinhappe puudulikkuse sümptomid - valu luu-koes, südame rütmihäired, haavade paranemise aeglustamine ja madal vererõhk. C-vitamiini minimaalne ööpäevane vajadus on 100 mg. Professionaalsed sportlased, suitsetajad
On pähklitest kõige rasvarikkam. Võrreldes teiste pähklitega sisaldab tervisele kasulikumaid rasvhappeid rohkem. Ülisuur C-vitamiinisisaldus, 40-65% õli. 3kg pähklitest saab 1kg pähklituumi. Kreeka pähkel sobib hästi juustu ja meega, temast valmistatakse kreeme, sobib ka lambaliha maitsestamiseks. Sobib vahemerelise nüansiga roogades, eriti segasalatites koos pirni ja juustuga, ka erinevates kuumroogades ja magusates küpsetistes. Puuviljasalat juustuga. Müügil on ka kreekapähkliõli – eksklusiivne ja kallis – imehead maitseomadused, tänu E-vitamiini sisaldusele säilib hästi. Eriti palju C-vitamiini noortes rohelistes viljades, millest valmistatakse keedist. Jahedates, hästi õhutatud ja kuivades ruumides säilivad kestaga pähklid 2-3 kuud, puhastatud seemned külmikus kuni pool aastat, külmutis kuni aasta, kõikidel juhtudel õhukindlalt suletuna.
62. neutraliseerimine - pH saamine 6-8 vahele. Neutraliseerimise eesmärgiks on taastada puhastatava pinna pH-tase neutraalseks ja sellega ära hoida pinna edasine kahjustumine 63. niisutuspudel - pindade või tekstiilide ergonoomiliselt, pudelit raputades, niisutamiseks 64. nougat - maiustus, mille koostises on suhkrut, mett, mandleid või sarapuupähkleid, mõnikord ka suhkurdatud puuvilju. Kasutatakse kommide ja shokolaadide täidises, samuti jäätistes ning magusates kastmetes 65. pakendusgaasid - gaasid, mis tekitavad pakendis inertse keskkonna vältimaks toiduaine oksüdeerumist hapniku toimel 66. paksendamine - vedeliku keetmine ainetega, mis selle püdelaks muudavad 67. paneerimine - toiduaine kastmine enne küpsetamist riivsaia või jahu sisse Paneerimise eesmärk on tagada toiduaine (näit. kotlet) ühtlane kuju ning säilitada, vahel ka lisada mahlakust 68. papaia - papaiaks nimetatakse nii harilikku melonipuud kui ka selle vilja, mis
Kaneel kuulub ka paljude teesegude ja hõõgveini vürtsisegu koostisesse. Kardemon Kardemon on mitmeaastane rohttaim ingveriliste sugukonnast. Vili on kolmekambriline rohelise nahkja kestaga kupar. Kuprad kogutakse enne lõplikku valmimist, kuivatatakse, pleegitatakse. Vürtsina on tähtsad seemned, need sisaldavad 3-8% eeterlikku õli. Kardemon on magus-sooja maitse ja lõhnaga, meenutab veidi sidrunit ja eukalüpti. Kasutatakse laialdaselt nii skandinaavia kui ka india köögis, nii magusates kui ka soolastes roogades. India köögis lisatakse kardemoni karridele, garam masala segusse,kulfi ning erinevate piimapudingite sisse. Skandinaavia köögis lisatakse kardemoni nii hoidistesse, heeringaroogadele kui ka kookidesse ja alkoholijookidesse. Araabiamaades serveeritakse külalislahkuse märgiks kardemoniga maitsestatud gahwa-kohvi. Enamus maailma kardemonist kasvatatakse Indias, kes pool toodangust kodumaal ära tarbib. Kardemoni korjatakse käsitsi ning seega on tegemist
kasutatakse suhkrut, vanilli, kaneeli, piparmündi-, melissi-, aniisiürti. Sambukid valmistatakse puuviljade ja marjade püreest või kastmetest ja munavalgest. Sambukite lisanditeks sobivad magusad kastmed, rõõsk koor, rõstitud põhklid ja mandlid, kondiitritooted. Suffleed Suffleed on õhulised vormiroad. Järelroana serveeritavate sufleede oluliseks komponendiks on paks magus kaste või puder, puuvilja- või marjapüree, muna ja rasvaine (tavaliselt või). Magusates sufleedes kasutatakse sokolaadi, pähkleid, mandleid, veine, likööre, kakaopulbrit ja teisi toiduaineid. Magusaid sufleesidmaitsestatakse suhkru, mee, vanilli, kaneeli, riivitud tsitrusviljade koore, maitsetaimede ürtidega. Sufleed serveeritakse vahetult peale valmistamist. Lisanditeks serveeritakse eraldi nõus piima, rõõs koort, vahukoort, keedist, kompotti, siirupit, mahla, veini või magusaid kastmeid. Parfeed Parfeede valmistamiseks kasutatavad toiduained on
II tüüpi suhkruhaigust ei ole alati võimalik ennetada. Tähtis on tervislik elustiil: piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal, vähene stress ning õige toidureziim. (Täht 1999) 3. TOITUMINE DIABEEDI KORRAL Diabeetiku toiduvaliku moodustab tavaline tervislik toit. oluline on arvestada toidu sobivat kogust ja süsivesikusisaldust. Piirama peaks kergesti omastatavate süsivesikute tarbimist, mida leidub palju näiteks karastusjookides, maiustustes, magusates saiakestes kookides, ning ka suure tärklise sisaldusega toitude tarbimist nagu kartul, valge riis ja pastatooted. Toiduvalmistamisel on soovitav eelistada hautamist, keetmist ja grillimist praadimisele, õlisid tahketele rasvadele. Vältida tuleks liigse soola tarbimist. (www.toitumine.ee/diabeet) Kindlasti tuleks järgida alljärgnevaid soovitusi: · Sööge regulaarselt 4-6 korda päevas kindlasti kolm põhitoidukorda, vajadusel vaheeined (sõltuvalt insuliinisüstimise skeemist)
lisada suhkruid ja suhkrutooteid liitri mahla kohta kuni 200 grammi. Eestis müüdavad mahlad on valdavalt magustamata mahlad. Nektarile lisatakse suhkrut või looduslikku mett kuni 20% liitri valmistoote kohta. Mahlajook ei kuulu mahlatoodete alla ja selle mahlasisaldus ei ole piiritletud. Alkohoolsete jookide suhkrusisaldus Keskmine suhkrusisaldus 100 g kohta: likööris kuni 32 g, lahjas magusas valges veinis kuni 6 g, kangetes magusates veinides, nagu šerri, vermut, marjavein, kuni 16 g, džinnis kuni 5 g, siidris kuni 9 g, õlles 2–3 g. NB! Ka alkohol ise annab palju energiat. 1 g puhast alkoholi annab 7,1 kcal. 10 soovitust suhkru ja magusainete tarbimiseks 1. Piira karastusjookide tarbimist (0,5 l pudelis karastusjoogis on 10 tl suhkrut). 2. Hoidu magusatest näksidest, asendades need näiteks (kuivatatud) puuviljade ja marjadega. 3
omastatavate süsivesikute sinep jt.). Kui allergia avaldub enne 9. Joo piisavalt vett tarbimist, mida leidub palju kolmandat eluaastat, siis enamikul juhul möödub see vanemas eas. 10. Ära liialda alkoholiga näiteks karastusjookides, Lehmapiimaallergia: maiustustes, magusates Kuna kitsepiima keemiline koostis saiakestes, kookides, ning ka erineb lehmapiima omast, võib abi olla suure tärklisesisaldusega toitude, ka lehmapiima asendamisest nagu kartul, valge riis ja kitsepiimaga. Lehmapiimaallergia pastatooted, tarbimist. puhul tuleb vältida kõiki piima ja Toidukordade arv sõltub haiguse piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid,
Maitse on rikkalikult mereline, tekstuur kergelt krõmpsuv ja siidine. XII praktikum Nimeta 3 subprodukti ja võimalusi nende kasutamiseks toiduvalmistamisel Seamaks maksapasteet Lambaneer lambaneer koorekastmes sibulaga Seakops kopsupirukas Suflee on õhuline vormiroog. Järelroana serveeritavate sufleede oluliseks komponendiks on paks magus kaste või puder, puuvilja- või marjapüree, muna ja rasvaine (tavaliselt või). Magusates sufleedes kasutatakse sokolaadi, pähkleid, mandleid, veine, likööre, kakaopulbrit. Peale raputamiseks kasutatakse tuhksuhkrut.
Klassikalised lisandid on hapukoor, pliinid, hakitud sibul või murulauk Nimeta 3 subprodukti ja võimalusi, kus nende kasutamisel toidu valmistamisel: · Seamaks maksapasteet · Lambaneer lambaneer koorekastmes sibulaga · Seakops kopsupirukas Suflee õhulised vormiroad. Järelroana serveeritavate sufleede oluliseks komponendiks on paks magus kaste või puder, puuvilja- või marjapüree, muna ja rasvaine (tavaliselt või). Magusates sufleedes kasutatakse sokolaadi, pähkleid, mandleid, veine, likööre, kakaopulbrit, ja teisi toiduaineid. Magusaid sufleesid maitsestatakse suhkru, mee, vanilli, kaneeli, riivitud tsitrusviljade koore, maitsetaimede ürtidega. Komponendid segatakse kokku, vorm täidetakse 2/3 ulatuse ja küpsetatakse 175-225* C juures 20-30 min.
mida saab pudendada või kahvliga peeneks vajutada; siiski ei ilmuta enamik neistki erilist indu sulamise suunas. Sinises pakendis olev Põhja-Euroopa imitatsioon ehk pehme Fetaki sulab pirukakattes teiste ainetega kokku veidi paremini, salatite väljanägemise aga muudab natuke sodiseks. Ahjuroa või piruka pinnale ilma mingi lisakatteta jäetud feta, kodujuust või ricotta muutuvad kuumuses kõvaks ja tuimaks, mille vältimiseks raputage pind üle saiapuru või riivsaiaga. Magusates kookides ja pirukates võite kasutada niihästi toorjuuste kui kodujuustu ja kohupiima. Kaks viimast on nii külmades kui kuumades roogades pruukimisel soovitatav suruda tömbiotsalise lusikaga läbi tiheda nailon- või traatsõela, soovi korral lisada lusikatäis või kaks rõõska koort ning siis kohevaks ja kreemjaks mikserdada. Proovige ja te veendute ise, et tulemus on päris lähedane hinnalt palju kallimale toorjuustule. Peenelt
peeneks vajutada; siiski ei ilmuta enamik neistki erilist indu sulamise suunas. Sinises pakendis olev Põhja-Euroopa imitatsioon ehk pehme Fetaki sulab pirukakattes teiste ainetega kokku veidi paremini, salatite väljanägemise aga muudab natuke sodiseks. Ahjuroa või piruka pinnale ilma mingi lisakatteta jäetud feta, kodujuust või ricotta muutuvad kuumuses kõvaks ja tuimaks, mille vältimiseks raputage pind üle saiapuru või riivsaiaga. Magusates kookides ja pirukates võite kasutada niihästi toorjuuste kui kodujuustu ja kohupiima. Kaks viimast on nii külmades kui kuumades roogades pruukimisel soovitatav suruda tömbiotsalise lusikaga läbi tiheda nailon- või traatsõela, soovi korral lisada lusikatäis või kaks rõõska koort ning siis kohevaks ja kreemjaks mikserdada. Proovige ja te veendute ise, et tulemus on päris lähedane hinnalt palju kallimale toorjuustule. Peenelt riivitud kõva juustu võib lisada ka muretaignasse.
peeneks vajutada; siiski ei ilmuta enamik neistki erilist indu sulamise suunas. Sinises pakendis olev Põhja-Euroopa imitatsioon ehk pehme Fetaki sulab pirukakattes teiste ainetega kokku veidi paremini, salatite väljanägemise aga muudab natuke sodiseks. Ahjuroa või piruka pinnale ilma mingi lisakatteta jäetud feta, kodujuust või ricotta muutuvad kuumuses kõvaks ja tuimaks, mille vältimiseks raputage pind üle saiapuru või riivsaiaga. Magusates kookides ja pirukates võite kasutada niihästi toorjuuste kui kodujuustu ja kohupiima. Kaks viimast on nii külmades kui kuumades roogades pruukimisel soovitatav suruda tömbiotsalise lusikaga läbi tiheda nailon- või traatsõela, soovi korral lisada lusikatäis või kaks rõõska koort ning siis kohevaks ja kreemjaks mikserdada. Proovige ja te veendute ise, et tulemus on päris lähedane hinnalt palju kallimale toorjuustule. Peenelt riivitud kõva juustu võib lisada ka muretaignasse.
eriti silmapaistvad on Austaaliast ja Bordeaux´st pärit veinid. Sémilloni kasutatakse teiste sortidega segatult, harilikult koos Sauvignon blanci, aga ka Chardonnay´ga. Kuivad segatud veinid on parimad noorena, kuid mõned magusamad veinisordid võivad aastatega oluliselt paraneda. Sémillon on võib-olla parim, kui ta on nakatunud väärishallitusest, andes selliseid kuulsaid dessertveine nagu Sauternes ja Barsac. Sémillon on kõige olulisem viinamari magusates ja kuivades valgetes Bordeaux´ veinides. RIESLING Sellest klassikalisest saksa sordist valmistatakse hõrke valgeid veine kõikjal üle maailma. Veinid võivad olla vahemikus tuhkkuivast ülimagusani. Need on kerged ja vähese alkoholisisaldusega, kuid tugevamaitselised ning pikaealised. Milline ka ei oleks veini laad, tasakaalustab kõrge happesuse alati veini nüansirikkus. Suurepäraseid ülimagusaid veine valmistatakse väärishallitusega nakatunud Rieslingi marjadest. GAMAY
maitsestamiseks. Ideaalne kasutamiseks õlikastmetes. Aedtill-Kasutamine. Selle maitsetaime seemned sobivad hästi äädika- ja õlikastmete, suppide ja kastmete maitsestamiseks. Asendamatu maitseaine marinaadidele. Koriander-Kasutamine. Koriandrilehti kasutatakse salatites, suppides ja kastmetes. Nagu eelnevalt mainitud on ka seemned äärmiselt laialdaselt kasutusel need lisavad maitset kalale, riisile, kastmetele, kartulitele, omlettidele, marinaadidele. Kasutatakse ka magusates küpsetistes, kookides ja küpsistes. Estragon-Kasutamine. Kasutatakse munatoitude, kala, mereandide, salatikastmete ja õli ning äädika maitsestamisel. Väga hästi sobib kokku kalkuni- ja kanalihaga. Estragon sobib edukalt ka nö äädika-ekstrakti valmistamiseks. Peenestatud estragoni varred ja lehed tuleb segada äädikaga, seejärel lasta paar päeva suletud pudelis seista. Tulemuseks ongi tugeva maitsega äädika-ekstrakt, mida saab kasutada toidu maitsestamiseks.
Ideaalne kasutamiseks õlikastmetes. · Aedtill- Selle maitsetaime seemned sobivad hästi äädika- ja õlikastmete, suppide ja kastmete maitsestamiseks. Asendamatu maitseaine marinaadidele. · Koriander - Koriandrilehti kasutatakse salatites, suppides ja kastmetes. Nagu eelnevalt mainitud on ka seemned äärmiselt laialdaselt kasutusel need lisavad maitset kalale, riisile, kastmetele, kartulitele, omlettidele, marinaadidele. Kasutatakse ka magusates küpsetistes, kookides ja küpsistes. · Estragon - munatoitude, kala, mereandide, salatikastmete ja õli ning äädika maitsestamisel. Väga hästi sobib kokku kalkuni- ja kanalihaga. Estragon sobib edukalt ka nö äädika-ekstrakti valmistamiseks. Peenestatud estragoni varred ja lehed tuleb segada äädikaga, seejärel lasta paar päeva suletud pudelis seista. Tulemuseks ongi tugeva maitsega äädika-ekstrakt, mida saab kasutada toidu
annaabi.ee 
