latiinid Hõim Kesk- Kreekas Latiumi maakonnas. Rooma rajajad Foorum Rooma küngastevahelisse orgu rajatud sillutatud turuplats ja koosolekuplats. Hiljem asusid seal riigivalitsemisasutused ja templid. Kapitoolium Kindlus künka otsas,hiljem templite ja valitsusasutuste asukoht. Senat Vanemate nõukogu, riiginõukogu. Koosnes ametisolevatest või endistest magistraatidest. Klient Vanemate nõukogu, riiginõukogu. Koosnes ametisolevatest või endistest magistraatidest. Patroon eestkostja, kliendile maad rentiv ja näiteks kohtus teda kaitsev jõukam roomlane Patriitsid suursuguste perekondade liikmed Plebeid ülejäänud, lihtsad roomlased, algselt ei pääsenud riigiametitesse Proletaarid maata kodanikud
Vaenlase ja püsivalt jõuka kaubanduslinnana tekitas Kartaago roomlastes jätkuvalt umbusku. III Puunia sõda (146-149 eKr). Roomlased piirasid Kartaagot 3 aastat, kuid see ei alistunud. Senati otsusega linn hävitati. 149 eKr liideti Roomaga Kreeka ja Makedoonia. Aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike-Aasias asunud riigi. Vabariigi valitsemine ja ametnikud. Senat koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Nende ametiaeg kestis elu lõpuni. Kuna senatis old sarnaste vaadete ja kogemustega mehed, siis oli see ühtne ja tegevuses järjekindel. Senati käes olid kõik tähtsamad riigivalitsemisalad. Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada koosolekut juhtiva magistraadi esitatud ettepanekute üle. Rahvakoosolek sai vastu võtta või tagasi lükata Senatis vastu võetud otsusi, hääletada
nimetati aastaid. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid sammuti sõjaväge juhtida ja vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorite ametiaeg kestis 5 aastat. Neid valiti endiste konsulite hulgast. Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja. Kui riiki ähvardas hädaoht siis võis konsul kokkuleppel senatiga määrata piiratud ajaks ametisse piiramatu võimuga diktaatori. Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes endistest kui ka tegevatest magistraatidest. Senaatoris olid ametis eluaegsed. Vabariigi lõpupoole ulatus senaatorite arv kuni 600-ni. Senati kätte olid kogunenud kõik tähtsamad riigivalitsemisalad: välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku ainult selleks et hääletada koosolekut juhtiva magistraadi esitatud ettepanekute üle. Lihtkodanikel endil puudus õigus ettepanekuid teha. Rooma riigikord oli põhijoones aristokraatlik. Riiki juhtisid magistraadid ja senat
inimest. Nendel kohtadel palka ei makstud. Konsulid juhtisid sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Preetorid- tegelesid õigusmõistmisega,võisid ka vajadusl konsulit asendada. Tsensorid-ametiaeg kestis 5 aastat, korraldasid kodanike loendust ja koostas semaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid kodanike elukombed, kui riiki ähvardas oht määrati ametisse piiramatu võimuga diktaator. Senat- valitsev riigi- nõukogu, koosnes nii tegutsevatest kui ka endistest magistraatidest. Olid ametis eluaeg.Roomast sai Itaalia valitseja: Rooma vabariik kehtestati 510.a eKr,mis oli tugev riik aastani 387.eKr, kui gallid tungisid Rooma aladele.Nendest vaba- nemiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Peale seda pidasid nad samiitidega 3 sõda.Samiidid ja etruskid alistati Rooma võimule.280.a eKr kutsusid kreeka linnad endale appi kuningas Pyrrhose, kuid roomlased võitsid neid ikka.265.a eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma sai suurimpeeriumiks.
III Puunia sõda 146 eKr. Tänu eelnevale kaotusele Rooma vallutas ja hävitas Kartaago ühe sõjaga. 3) Millised olid Rooma vabariigi ajal peamised riigivõimuorganid? Kirjelda nende tegevust ja rolli! Magistraadid ehk riigiametnikud. Peeti kodaniku aukohuseks, tasu ei makstud. Tegelesid riigielu korraldamisega. Senat valitsev riiginõukogu. Ametis eluaegselt tegelesid välispoliitikaga, sõjandusega ja rahaasjadega. Koosnes põhiliselt magistraatidest. Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada magistraadi ettepanekute üle. Võis vastu võtta või tagasi lükata senatis heakskiidetud seadusi ja valida magistraate. 4) Kuidas muutus riigikorraldus keisrivõimu ajal? Tegelik võim kuulus ühele isikule. Augustus võis kasutada VETO õigust kõigi teiste otsuste suhtes. Keisririik jagas kodakondsust heldelt ja kaotas nende eesõigused. 5) Milline oli Rooma sõjaväe ülesehitus, relvastus ja taktika? Oli elukutseline palgavägi-leegion
Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid Magistraadid: riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks, igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur roll Rahvakoosolek: kutsuti kokku et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, hääletamine toimus elamispiirkondade või sõjaväeosade kaupa, eelise said jõukamad kodanikud, mõju väiksem kui Kreekas Vallutussõdade tulemus: Varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine, orjanduse areng Keisririik vs vabariik: senat ja magistraadid kaotasid oma õigused, VETO õigused
Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid. Magistraadid: riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks, igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur roll Rahvakoosolek: kutsuti kokku et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, hääletamine toimus elamispiirkondade või sõjaväeosade kaupa, eelise said jõukamad kodanikud, mõju väiksem kui Kreekas. Vallutussõdade tulemus: Varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine, orjanduse areng
Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid. Magistraadid: riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks, igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur roll Rahvakoosolek: kutsuti kokku et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, hääletamine toimus elamispiirkondade või sõjaväeosade kaupa, eelise said jõukamad kodanikud, mõju väiksem kui Kreekas. Vallutussõdade tulemus: Varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine, orjanduse areng
kitsas ring jõukaid- rikkad patriitsid ja plebeid. Suurriigi teke: Rooma vallutas Puunia sõdade tulemusel Kartaago(146eKr), peale seda ka Makedoonia(149eKr). 133eKr päriti Pergamoni kuningalt testamendiga Väike-Aasias asunud riik, nii jõudis Rooma võim aasiasse. Roomast sai Vahemere valitseja. Valitsemine: Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Senat-valitsev riiginõukogu, koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku selleks, et hääletada juhatava magistraadi ettepanekute üle, lihtkodanikel puudus õigus teha ettepanekuid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, tavaliselt pärinesid rikaste roomlaste seast. Tasu selle töö eest ei makstud. Võim vallutatud maades: vallutatud alade suhtes kehtis poliitika ,,jaota ja valitse", st, et Rooma pidas vastasetega läbirääkimisi ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi
kultuurihuvilistele külastajatele. Avalike ehtiste pilti täiendasid ka hipodroomid ja amfiteatrid, kus korraldati gladiaatorite võitlusi. Rooma suurim hipodroom oli Circus Maximus ja suurim amfiteater Colosseum. Roomas oli seisuslik ühiskond. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia. Valitud oli kuningas, kes valitses koos senatiga. Senatile kuulus seadusandlik võim. See koosnes sugukondade vanematest, peamiselt patriitsidest ja endistest magistraatidest. Senaatorid olid suurmaaomanikud, kelle amet oli eluaegne. Senat kinnitas seaduseelnõusid ja juhtis sisuliselt riiki. Ka provintside asevalitsejad ja leegionite ülemad pärinesid senaatorite seast. Senaatori tundis ära valget rüüd ehtiva punase triibu järgi. Ratsanikud olid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ka ratsanike seas oli suurmaaomanikke. Senaatoritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht
Kuningate aeg753-509 ema vabariigi periood509-287 ema keisririigi periood 287- 6. Oskab kirjeldada vabariigi aegset riigikorraldust. Senat valis aastaks 2 konsulit mis juhtisid riiki ja sõjaväge. Raghvatribuun võis veto peale panna kui nad ei olnud nõus senati otsusega. Senatis oli 300 liiget 7. Tunneb vabariigi aegseid magistraate: konsul, Piiramatu võim, kõrgeim ametikoht, 2 konsulit valiti üheks aastaks senati liikmete vahest. kõrgeimad magistraatidest (juhtisid sõjaväge) preetor, Alluvus vahekord, Piiramatu võim, 12 tahvli seadus oli nende tööriist, jälgisid et PAX ROMANA kehtiks tsensor, Alluvus vahekord Valiti vanadest konsulitest, jälgisid kuidas inimesed näevad välja. rahvatribuun Alluvus vahekord, plebeilise päritoluga ametnikud, kel oli õigus panna vetosid otsusetele, mis kahjustasid lihtrahva huve 8. Kirjeldab senati rolli Rooma riigis. Senati tähtsus ja mõjuvõim erinesid erinevatel ajajärkudel.
Magistraate valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja ametisse korraga 2 inimest. Kõrgemad magistraadid olid 2 konsulit, kes pidid sõjaväge juhtima. Preetorid tegutsesid õigusemõistmisega. Tsensorit olid ametis 5 aastat ja korraldasid kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Kui riiki ähvardas oht, võiks ametisse määrata ka diktaatori. Rahvatribuunide ülesanne oli seista lihtrahva huvide eest. Senat koosnes magistraatidest, kes olid ametis eluaeg. Ta tegeles riigi tähtsamate asjadega. Kõik seaduseelnõud pidi olema senatis heaks kiidetud, enne kui see läks rahvakoosolekule edasi. Rahvakoosolekud võtsid vastu või lükkasid tagasi seadusi ja hääletasid valitavate magistraatide poolt või vastu. Lihtkodanikud ei tohtinud ise seaduseelnõusid algatada ega kandidaate esitada ja nende tahe võitis harva. Rooma riigikord oli põhijoontes aristokraatlik
elus olid esinemine ja kõnekunsti valdamine. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, s.o kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski oli seal enamik magistraate (ametnik, võimukandja) - konsulid, tribuunid, kvestorid jne - valitud. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli Senat - magistraatidest koosnev riiginõukogu, milles oli 300- 900 liiget. Senat arutas läbi kõik rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis 4 ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja, rahu ning muude välissuhete üle. (http://et.wikipedia.org) Senaatori ametikoht oli tavaliselt eluaegne, vabanenud senaatorikohad täideti nendega, kes olid end kõrgetel magistraadikohtadel heast küljest näidanud.
endiste konsulite hulgast . Nad korraldasid rahvaloendusi ja koostasid senaatorite nimekirja ning nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed . Tsensorid võisid ka kokkuleppel senatiga maksimum 6 kuuks määrata valitsema piiramatu võimuga diktaatori , kes pidi tähtaja lõppedes sooritatu kohta aruande andma . Rahvatribuunidele valiti ainult patriitside päritoluga kodanikud ja nad võisid panna veto kõigele , mis kahjustas lihtrahva huve . Senat oli valitsev riigiorgan , mis koosnes magistraatidest . Senaatorite amet oli eluaegne . Senat oli ühte ja järjekindel , vabariigi lõpuks oli sinna koondunud üle 600 senati . Nende aladeks olid välispoliitika, sõjandus ja rahandus . Iga seaduseelnõu pidi olema senatis heakskiidetud . Senati otsusel oli põhiliselt seaduse jõud . Senatil oli suurim osa riigi juhtimisel . Rahvakoosolekud kutsuti kokku ainult magistraadi tehtud ettepaneku üle hääletamiseks
Magistraadid - valiti üheks aastaks, kollegiaalsed (igas ametis korraga väh 2 inimest). Tasu ei makstud. Kõrgeimad - kaks konsulit. Juhtisid sõjaväge. Preetorid - õigusemõistjad, võisid vajadusel ka sõjaväge juhtida ja konsuleid asendada. Tsensorid- 5ks aastaks. Korraldasid kodanike loendust (tsensus), koostasid senaatorite nimekirja, hoolitsesid kodaniku elukommete eest. Ohu korral võidi kuni 6ks kuuks määrata diktaator. Senat - valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, ametis eluaegselt. Välispoliitika, sõjandus, rahaasjad. Rahvakoosolekud - ainult et hääletada magistraadi tehtud ettepaneku üle, ise ettepanekuid teha ei saanud. Hääletamine elamispiirkondade ja sõjaväeosade kaupa - eelise said jõukamad kodanikud. Riigikord ARISTOKRAATLIK. Läbirääkimisi peeti ja kokkuleppeid sõlmiti iga vallutatud maaga eraldi - takistas nende liitumist Rooma vastu, vajadusel sai õhutada vaenu. Allutatud riikide elukorraldus, usk, keeled, kombed
Preetorid õigusemõistjad, aga neil oli õigus asendada vajadusel konsuleid Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks, loendasid rahvast, koostasid senaatorite nimekirjad. Diktaator võidi senati poolt piiratud ajaks määrata, kui riiki ähvardas tõsine oht Rahvatribuunid valiti plebeide hulgast ning neil oli õigus panna veto senati otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Senat valitsev riiginõukogu koosnes nii endistest kui tegevatest magistraatidest. Senaatori amet oli eluaegne. Nende käes olid kõik tähtsamad riigivalitsemisasjad: rahaasjad, sõjandus ja välispoliitika. Rahvakoosolek kutsuti kokku selleks, et hääletada magistraatide ettepanekute üle. Lihtinimesel endal puudus õigus ettepanekuid teha. Rooma tõus suurriigiks Rooma sai endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Kartaago ja Rooma pidasid omavahel kolm sõda. Et roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, tuntakse neid sõdu Puunia
Kuigi seda ei seostatud kindla valitsemisviisiga, kujunes ta välja tähistamaks vabariiki. · Konsulid - strateeg. Rooma riigiorgan (kõrgeimad magistraadid - 2 konsulit) · Tsensor - kommete järele valvaja ning rahvaloendaja. · Diktaator - piiramatu võimuga riigivalitseja, kelle võib ametisse nimetada kuueks kuuks konsul kokkuleppel senatiga (kui riiki ähvardab tõsine oht). · Senat - valitsev riiginõukogu, mis koosneb endistest ja tegevatest magistraatidest. · Rahvakoosolekud - kutsuti kokku, et hääletada seda juhatava magistraadi ettepanekute üle. Vabariigi langus ja varane keisririik · Sulla - kehtestas 82 eKr vägivaldselt mõneks aastaks oma ainuvõimu ja seda esimese Rooma riigimehena · Pompeius ja Caesar - nende vahel puhkes kodusõda. Caesari väed purustasid Pompeiuse omad ning nii sai temast Rooma riigi ainuvalitseja. Lasi end kuulutada diktaatoriks
Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, s.o kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski oli seal enamik magistraate (ametnik, võimukandja) - konsulid, tribuunid, kvestorid jne - valitud. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli Senat - magistraatidest koosnev riiginõukogu, milles oli 300-900 liiget. Senat arutas läbi kõik rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja, rahu ning muude välissuhete üle. Senaatori ametikoht oli tavaliselt eluaegne, vabanenud senaatorikohad täideti nendega, kes olid end kõrgetel magistraadikohtadel heast küljest näidanud. Demokraatlikuks elemendiks oli
järelvalve all olid kodanike elukombed. Rahvatribuun valiti plebeilist päritolu kodanike seast, õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahava huve. Diktaator riigi ohtu sattumisel võis konsul senatiga kokkuleppel ametisse nimetada ( kuueks kuuks), piiramatu võimuga, pidi pärast ametiaega vastutust andma. Senat valitsev riiginõukogu, koosnes nii edistest kui ka tegevates magistraatidest, senaatorid olid ametis eluaegselt, senati käes olid tähtsaimad valitsemisalad: välispoliitika, sõjandus ja rahandus, vaid senati poolt heaks kiidetud seaduseelnõud esitati rahvale. Komiitsid ehk rahvakoosolek, kutsuti kokku ainult selleks, et hääletada esitatud ettepanekute üle, hääletamine toimus elamispiirkondade ja väeosade kaupa, arvesse ei läinud mitte iga kodaniku hääl vaid iga piirkond andis ühe hääle. Rooma keisririik Keisririigi kujunemine
Preetorid tegelesid öigusemöistmisega, kuid vöisid ka söjaväge juhtida ja vajadusel konsulit asendada. Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja. Nad valiti viieks aastaks endisete konsulite hulgast. Kui oli vajadus vöis konsul kokkuleppel senatiga riiki valitsema panna kuni 6 kuuks diktaatori. Rahvatribuunil oli öigus senati otsuseid vastu vötta vöi tagasi lükata. Senat valitsev riiginöukogu koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Nad olid ametis elu aeg. Senat tegeles välispoliitika, söjanduse ja rahaasjadega. Seaduseelnöu pidi olema esmalt senati poolt heaks kiidetud, siis läks see rahvakoosolekule. Rahvakoosolek kutsuti kokku ainult selleks, et hääletada koosolekut juhtuva magistraadi esitatud ettepanekute üle. Nad ei saanud ettepanekuid teha, ainult poolt vöi vastu. Nobiliteet oli patriitside ja rikaste plebeide ring, kes pärinesid pölvest pölve riigiametnike ja senaatorite seas.
konsulid kõrgeimad magistraadid ehk riigiametnikud, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge tsensorid korraldasid kodanike loendustja koostasid senaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed, ametiaeg kestis 5 aastat, neid valiti endiste konsulite hulgast diktaator piiramatu võimuga ametnik, kelle määras konsul kokkuleppel senatiga piiratud ajaks, kui riiki ähvardas oht senat valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, nad olid ametis eluaegselt, hoolitsesid kõigide tähtsamate valitsemisalade eest: välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad. rahvakoosolekud kutsuti kokku selleks, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi esitatud ettepanekute üle. Hääletamine toimus elamispiirkondade ja sõjaväeosade kaupa. §24 Sulla Vana-Rooma riigimees ja väejuht, 82 eKr kehtestas ta esimese Rooma riigimehena vägivaldselt mõneks aastaks oma ainuvõimu
valdamine. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, st kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski valis rahvas ka Roomas enamiku magistraate (ametnikud): konsulid, tribuunid kvestorid jne. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli senat magistraatidest koosnev riiginõukogu, kus oli 300-900 liiget. DEMOKRAATIA VORMID JA ARENG OTSENE JA ESINDUSDEMOKRAATIA Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks riikluseelsel perioodil oli hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad, relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soomeugri kärajad, germaani ting, slaavi veetse). Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides.
kokku seotud vitsakimpu. Konsulite järgi nimetati aastat. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulitele. Nad tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid juhtida ka sõjaväge ja asendasid vajaduse korral konsulit. Lisaks konsulitele ja preetoritele olid ka madalamad magistraadid, kes hoolitsesid turgude, tänavate ja templite eest, korraldasid avalikke pidustusi ning haldasid riigikassat. Muudest magistraatidest mõneti erinevad olid tsensorid. Nad valiti iga viie aasta tagant endiste konsulite hulgast ja nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Kuid nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed. Tsensorid olid reeglina eakad ja autoriteetsed mehed ning otsustel oli riigiasjades suur kaal. Rahvatribuunid (arvult 10) olid samuti teiste riigiametnike seas mõneti erandlikud.
Koosolekuid peeti tavalisel linnast väljas Marsi väljakul. Hääletamine toimus elupaikade ja sõjaväeosade kaupa. Rahvakoosoleku ülesanded olid: · Valiti magistrateid ehk ametnikke · Võeti vastu seadusi · Otsustati sõja ja rahu küsimused Rahvakoosolekuid käisid koos üks kuni kaks korda aastas, kuna nende korraldamine oli väga vaevarikas. Rahvakoosolekute vahepeal oli samuti vajalik otsusi vastu võtta. Selleks moodustati väikesearvuline senat. Senat koosnes magistraatidest ja nad valiti üheks aastaks. Senatis oli 300 kuni 600 inimest. Senati liikmed jagunesid ka seisuste järgi ja selle järgi valiti ka neile ameteid. Senatit juhtis senati vanem ehk princeps Senatus. Senati amet oli eluaegne. Senat ei saanud oma algatusel töötada vaid teda kutsus kokku konsul. Senati ülesanded: · Kinnitas seaduseelnõud · Kinnitas valimistähtajad · Kontrollis ametnike tööd · Juhtis välispoliitikat
nimetati aastat. Konsul võis kokkuleppel senatiga määrata ametisse piiramatu võimuga diktaatori, kui riiki ähvardas oht. Pärast tähtaega pidi sooritatu kohta vastust andma. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, võisid ka sõjaväge juhtida, konsulit asendada. Tsensorid olid 5 aastat, valiti endiste konsulite hulgast; korraldasid kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukombeid. Senat valitsev riiginõukogu koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest, ametis eluaegselt; välispoliitika, sõjandus, rahandus, seaduseelnõu pidi senatis heaks kiidetud olema, senati otsus oli tähtis. Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, lihtkodanikud ei võinud ettepanekuid teha; võis vastu võtta või tagasi lükata seaduseelnõusid, hääletada valitsevate magistraatide poolt või vastu, hääletamine toimus elamispiirkondade ja sõjaväeosade kaupa iga
Ajaliselt piiratud, üks aasta. Rahvakoosolek kutsuti kokku uueks valimiseks. Tribunus plebis´el oli vetoõigus, nt senati otsusele. Nende isik ja vara oli puutumatu. Rahvatribuuni tapmine võrdus oma isa tapmisega. Kui tapeti, siis järgnes sacer esto. Rahvatribuunil olid assistendid, kes olid plebei ediilid(alati nagu assistendid, ühe magistraadi assistendid). Tuleb sõnast tempel. Algselt võis olla religioosne funktsioon. Concilium plebeis konkureeris senati otsustega. Ühelgi magistraatidest ei olnud õigus korraldada auspiitsiumi. Seaduste kirjapanek 5.saj keskel ekr. Enne seda oli tavaõigus e suuliselt edasi kantud. Kirjutamata seadusi pidi keegi peast teadma ja tõlgendama ja lausub. Sellisel juhul on võimalus neid mitte öelda. Üks patriitside ja plebeide vahelise võitluse tulemus. 12 tahvli seadus. Olid välja pandud. Väga palju pühendatakse ruumi seadustele, nt kellegi õunapuu maharaiumisele, piirikivi tõstmine. Paljude seaduste rikkumise puhul- sacer esto e lindprii
seaduste ees, eliidi tsirkulatsioon jne. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, s.o kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski oli seal enamik magistraate (ametnik, võimukandja) - konsulid, tribuunid, kvestorid jne - valitud. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli Senat - magistraatidest koosnev riiginõukogu, milles oli 300-900 liiget. Senat arutas läbi kõik rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja, rahu ning muude välissuhete üle. Senaatori ametikoht oli tavaliselt eluaegne, vabanenud senaatorikohad täideti nendega, kes olid end kõrgetel magistraadikohtadel heast küljest näidanud. Demokraatlikuks elemendiks oli Roomas see, et magistraadikohtadele pääses rahvakoosoleku valiku alusel.
annaabi.ee 
