1. LAEVAKÜTUSED....................................................................... 2. 1.1. Kütuste margid ja kategooriad .......................................................... 3. 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded ..................................................... 4. 1.3. Laevakütuste omadused ..................................................................... 5. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID............................................. 6. 2.1. Madalsurve kütusesüsteem ................................................................ 7. 2.1.1. Madalasurve kütusesüsteemide seadmed ja aparatuur ................ 8. 2.2. Kütuse kõrgsurvesüsteem ................................................................... 9. 2.2.1. Kõrgsurve kütusesüsteemidele esitatavad nõuded ........................ 10. 2.2.2. Kõrgsurve kütusesüsteemide põhitüübid ............................ 11. 3
- isolatsiooniomadused - keemiline psivus - veepsivus - hrdetegur - elektri ja soojusjuhtivus - kasutustemperatuur : -10+170 kraadi ( -80+270) kraadi POLVINLKLORIID: - levinuim polmeer - lahustitele vastupidav - vhene kuumakindlus ( 100kraad) - vga jik , kasutatakse koos plastifikaatoritega - Tugevasti plastifikseeritud PVC - kunstkanhk , reliin POLETLEEN : - Lbipaistev , elastne - vastupidav lahustitele - lisatakse stablilisaatoreid sest vananevad kiiresti. - tehnoloogiliselt eristatakse madalsurve- ja krgesurve PE POLSTPROOL : - vrvitu , kva rabe - lisatakse sageli pigmente - vhene vastupidavus lahustitele - segatakse sageli teistega ( kololmeerid) - vahtpolstrool - el seadmete korpused . POLPROPLEEN : - omadustelt sarnane pe - kasutustemp +180 kraadi - venivus kuni 400% - torud , kiled . kattematerjalid kied kangad TEISI PLASTMASSE : - telefon - lbipaistmatu, raske , kuumakindel , vasupidav lahustitele - PVA - madal pehmenemistemp, suur keemilin psivus , liimid , vrvid
seguklapp avaneb, suurendades sellega kütuse koguse pealevoolu, mis tuleb anda mootorile selle töötamise kiiruse suurendamiseks. 4) Manifold Absolute Pressure Sensor (MAP): See andur mõõdab muutusi mootori kollektori surves, mis saadab signaali ECU-le, kui palju koormust peab mootoril olema minnes allamäge või ülesmäge ja kui kiiresti see peab juhtuma kiirendades või aeglustades. Kui andur loeb kõrgsurve siis ECU vähendab mootori vaakumit, et lisada rohkem kütust ja madalsurve korral vastupidi. 5) Vehicle Speed Sensor (VSS): See andur ütleb ECU-le, kui kiiresti auto liigub ja reguleerib kütuse pealevoolu vastavalt sellele. See andur saadab ka signaale spidomeeteri ja püsikiiruse hoidja kohta ECU-le.
Kliimaseade bussidel Kliimaseadme tööpõhimõtte skeem 1 = Kompressor 10 = Drosselklapp 11 = Andur 2 = Magnetsidur 12 = Võnkesummuti 3 = Reduktorklapp 13 = Jagaja 4 = Kõrgsurve andur 14 = Aurusti 5 = Kõrgsurve toru 15 = Madalsurve toru 6 = Jahutusradiaator 16 = Madalarõhu andur 7 = Külmaaine mahuti 17 = alarõhu sulgklapp 8 = Kuivati/filter AK 08/2008 9 = Kontrollsilm 34 Kliimasaeade bussidel Kliimaseade Konvekta P 600 32 kW 1 = Jahuti 2 = Ventilaatorid 3 = Siseõhu filter 4 = Aurusti
mehaaniliseks energiaks ja turbiiniga käitavas hüdrogeneraatoris elektrienergiaks. Seal asuvad ka automaat juhtimise ja kontrollseadmed. A. Paisuelektrijaam veetasemete vahe on tekitatud paisu abil, B. Derivatsioonijaam veetasemete vahe on tekitatud vee juhtimisega kanali või torustiku kaudu jõesängist elektrijaama. Kõrgsurve elektrijaam veetasemete vahe on üle 80 m B. kesksurve elektrijaam , madalsurve elektrijaam, kuni 25 m. Loodete elektrijaam see muundab elektrienergiaks tõusu ja mõõna elektrienergia, seal kasutatakse vee turbiine. Soojuselektrijaam elektrienergiat tootvaid generaatoreid käitavad soojusmootorid (auru või gaasi turbiinid või diisel mootorid). Väljastatava energia järgi jagunevad SEJ-id : kondensatsiooni elektrijaam - turbiinidest väljuv aur muutub kondensaatorites veeks. Dermofikatsiooni elektrijaam see viis säästab rohkem kütust.
lahtine mustus. 2. Kanda pesulahus madalsurve Kasutatakse 1 5% vahupesuseadme või Seadmed FOOD 12 DESO list lahust (10 50 harja abil pinnale. Lasta tööpäeviti dl/100 l vees) toimida 10 20 min.
Astmete järgi: 1 – 4 astmelised II. Vedava energiaallika järgi 1. elektrikompressorid 2. mootorkompressorid III. Pumbatava keskonna liikumissuune järgi 1. ristivoolu kompressorid 2. otsevoolu kompressorid (imetav keskond liigub läbi kolvi, kasutatakse külmutuskompressoritena) IV. Kompressori astmete paigutuse järgi 1. tandem tüüpi kompressorid 2. diferentsiaal tüüpi kompressorid 3. kombineeritud kompressorid 1. madalsurve kolb 1. madalsurve kolb 1. madalsurve kolb 2. kõrgsurve kolb 2. kõrgsurve kolb 2. kõrgsurve kolb 3. kesksurve kolb Tandemkompressorites toimub õhu komprimeerimine üheaegselt kõigis astmetes. Diferentsiaaltüüpi kompressorites komprimeeritakse seda üheaegselt ainult madal – ja kõrgrõhuastmes. Keskrõhuastmes toimub komprimeerimine
cm sügavusele maapinda. Ajastatud doosiga süsteeme kasutatakse tavaliselt pinnapealsete süsteemidega. Ajastatud doosiga süsteem vajab pumpa. Pumba kamber on tavaliselt ühe päeva veekasutuse ruumalaga võrdne. Kuna heitvett saab talletada, siis käitlemine võib toimida ka juhuti, mitte ajaliselt või juhtudel, kui heitvett on kogunenud mingi teatud maht. See võimaldab imbväljakul vahepeal puhata. Pumbakamber saab vett talletada ka juhtudel , kui on voolukatkestus või pumbarike. MADALSURVE JAOTUS (Low Pressure Distribution) Süsteemi toimimine on sarnane tavapärasele maasisesele süsteemine, kuid siiski on mõned erinevused. Üheks oluliseks erinevuseks on viis, kuidad heitvesi jaotub läbi hajutamissüsteemi. Ei toetuta gravitatsioonile madalsurve jaotus on loodud selleks, et tagada heitvee ühtlane jaotumine imbväljakul. Heitvesi suunatakse kogumiskambrisse, kus asub pump, mis toidab jaotusliine. Harilikult toimub süsteem ajastatud doosi alusel.
Seisupiduri käsitsijuhtimise klapp...............................................................................25 Blokeerimisklapp ...........................................................................................................26 Seisupiduri vabastamise klapp.....................................................................................27 Rõhu piirklapp Tüüp I and II..........................................................................................28 Madalsurve andur...........................................................................................................29 Kahekordne juhtklapp....................................................................................................30 Kiirendusklapp................................................................................................................31 ..........................................................................................................................
KOLBPUMPADE KLASSIFIKATSIOON 1 Kortsuse järgi 2. Käivitus viisi järgi 1.1 ühekortsetegevusega kolbpump 2.1 käispumba 1.2 kahekortsetegevusega kolbpump 2.2 elektripumbad 1.3 mitmekortsetegevusega kolbpump 2.3 aurupumbad 1.4 diferentsiaalkolbpump 2.4 mootorpumbad 2.5 hüdropumbad 3. Arendatava rõhu P järgi 4. Tootlikuse Q järgi 3.1 madalsurve kolbpumbad P= < 5Pa 4.1 väihetootlik pumpQ= < 20m³/l 3.2 kesksurve kolbpumbad P= 5 – 50 Pa 4.2 kesktootlik pumpQ=20-60m³/l 3.3 kõrgsurve kolbpumbad P= 50 < Pa 4.3 suurtootlik pump Q=60< m³/l 5. Käigu kiiruse järgi 6 Pumbatav keskond 5.1 aeglase käigulised h= 80p/min 6.1 veepumbad 5.2 norm. käigulised h= 80- 150p/min 6.2 kütusepumbad 5.3 kiire käigulised h=150-750p/min 6.3 õlipumbad 5.4 ülikiire käigulised h=750< p/min 6.4 õhupumbad
- Elektri- ja soojusjuhtivus - Kasutamistemperatuur: -10+170kraadi. (-80+270kraadi) Polüvinüülkloriid: - Levinum plümeer - Lahustile vastupidav - Vähene kuumakindlus.(<100 kraadi) - Väga jäik, kasutamiseks koos plastifikaatoritega - Tugevasti plastifitseeritud PVC-kunstnahk, reliin Polüetüleen: - Poolläbipaistev, elastne - Vastupidav lahustitele - Lisatakse stabilisaatoreid, sest vananevad kiiresti - Tehnoloogiliselt eristatakse madalsurve- ja kõrgsurve PE Polüstürool:(PS) - Värvitu, kõva, rabe - Lisatakse sageli pigmente - Vähene vastupidavus lahustitele - Segatakse sageli teistega(kopolümeerid) - Vahtpolüstürool Keemia 2012 Keemia 2012 - El. Seadmete korpused Polüpropüleen: - Omaduselt sarnane PE - Kasutamis temp+180C - Venivus kuni 400% - Torud, kiled, kattematerjalid, köied, kangad
Numbrid aitavad kindlaks teha mis plastikust toode on valmistatud. Sellest on abi nii tarbijale (N: saad valida vähem ohtliku pakendi) kui ka hiljem jäätmete sorteerijatele. Viimased saavad näiteks välja sorteerida taaskasutusse mineva prügi. Numbrite tähendused: 1 = PET (Polüetüleen tereftalaat). Kasutatakse: gaseeritud jookide taaral, toiduainete pakenditel. 2 = PE-HD (Madalsurve polüetüleen (high density)). Kasutatakse: piima-pakenditel, detergentide pudelitel. 3 = PVC (Polüvinüülkloriid). Kasutatakse: toiduainete kastidel, torudel, toidukiledel. 4 = PE-LD (Kõrgsurve polüetüleen (low density)). Kasutatakse: õhukestel kilepakenditel jt. kile- materjalidel. 5 = PP (Polüpropüleen). Kasutatakse: pakkekottidel, karpidel, kastidel, pudelite sulguritel. 6 = S (Polüstüreen). Kasutatakse: toidunõudel, süstaldel. 7 = O (Kõik teised sünteetilised materjalid)
Numbrid aitavad kindlaks teha mis plastikust toode on valmistatud. Sellest on abi nii tarbijale (N: saad valida vähem ohtliku pakendi) kui ka hiljem jäätmete sorteerijatele. Viimased saavad näiteks välja sorteerida taaskasutusse mineva prügi. Numbrite tähendused: 1 = PET (Polüetüleen tereftalaat). Kasutatakse: gaseeritud jookide taaral, toiduainete pakenditel. 2 = PE-HD (Madalsurve polüetüleen (high density)). Kasutatakse: piima-pakenditel, detergentide pudelitel. 3 = PVC (Polüvinüülkloriid). Kasutatakse: toiduainete kastidel, torudel, toidukiledel. 4 = PE-LD (Kõrgsurve polüetüleen (low density)). Kasutatakse: õhukestel kilepakenditel jt. kile- materjalidel. 5 = PP (Polüpropüleen). Kasutatakse: pakkekottidel, karpidel, kastidel, pudelite sulguritel. 6 = S (Polüstüreen). Kasutatakse: toidunõudel, süstaldel. 7 = O (Kõik teised sünteetilised materjalid)
Puhas jahutatud suruõhk läheb kompressorist edasi suruõhutorustikku. Krohvimasinad krohvipritsid: mehhaanilised, pneumo-mehhaanilised. Esimest saab kasutada krohvisegu peale kandmiseks pindade kui ka müüritöödel müürimördi laotamiseks kivide kihtide vahele. Suurte töömahtude korral tuuakse valmis segu harilikult autodega betoonitehasest. Värvimistöödel kasutatavate seadmete jaotus ja omadused. Kõrgsurve väripritside eelised ja kasutuskohad. Kõrgsurve, kesksurve ja madalsurve värvimisseadmed. Eelised värvipritsid ei kasuta suruõhku vaid ajamiks on kolbpump. Võimalik pihustada pakse lakke, erinevaid värve, vahasid, tulekaitse võõpu, pahtleid jne. Paralleelselt saab töötada mitme püstoliga. Sobiv suuremahuliste viimistlustööde puhul ja teraskonstruktsioonide katmisel tulekaitsevõõpadega vm. 19. Keevitamine: Liigitus ja põhimõisted keevitamise tehnoloogiast ning seadmetest:
• peab vastu 180kraadini B-klass Peab olema mittepõlevast materjalist • Peab suutma kinni hoida leeki 1/2h standartse tuletesti jooksul • peab vastu 225kraadini C-klass Tehtud mittepõlevast materjalist, ei lisandu eraldi nõudeid suitsu, leegi ega temperatuuri tõusu kohta 40. Tulekustutussüsteemid? Vesikustutussüsteem nt. tuletõrjevoolikud Veepihustussüsteem - Veepihustussüsteem on tulekustutussüsteem, mille puhul pihustatakse tulekoldesse vesi madalsurve veeuduna või kõrgsurve veeuduna. Eristatakse kuiva ja märga kõrgsurve veeudusüsteemi. Märjas veeudusüsteemis on sektsioonide torustik ja suletud veepihustid pideva rõhu all. Tulekahju tekkimisel kaitstavas ruumis puruneb pihusti klaasballoon ja pihusti avaneb. Manuaalselt või automaatselt aktiveeritavas kuivas veeudusüsteemis on torustik rõhu all kuni suletud sektsioonklapini Gaaskustutussüsteem Gaaskustutussüsteem, laevades tavaliselt süsihappegaas- (CO2) -
Piimapakendid, Kasutatakse: gaseeritud jookide taaral, toiduainete pakenditel. rahvusvahelise ECOCERT 2 = PE-HD (Madalsurve polüetüleen detergendid; ökomärgise. (high density)). Kasutatakse: piimapakenditel, detergentide pudelitel.
Kasutatavad kohad näiteks võllide laagrid ja pumpade sallnikud. 2 Koht surveõlitus lublikaatoritega. Kasutades spetsiaalseid lublikaator õlisid ja lublikaator pumpasid. Kasutuskohtade näide – 2 tak SPM hülsid. 3 Kohtõlitus õlikannuga – tänapäeval praktiliselt ei kasutata. 4 Paiskõlitus – väntvõll paiskab silindrihülsile ja kolvi põhjale õli. Kasutatakse väikesevõimsusega kiirekäigulistes SPM –des ja kompressorites. 5 Sentraliseeritud surveõlitus, võib olla kas madalsurve 1,5 – 8 bar. või kõrgsurve õlitus 20 – 80 bar. Kasutatakse näiteks 2 – tak SPM ristpealaagri õlituseks. 6 Kombineeritud õlitussüsteem siin õlitatakse raam ja vändalaagreid surveõlitusega, aga silindrihülsse, kolvi silmalaagreid ja kolvipõhjasid, ning nukkvõlle õlitatakse paiskõlituse teel. ÕLITUSE ÜLESANDED 1Õlitus Tekitada üksteise suhtes liikuvate detailide vahele märg õli kiht, mis hoiab ära nende pindade omavaheline kokkupuude. Kui
Põhimetalli pinnal toim enamasti Me anoodreakts, lisandi pinnal aga katoodreakts, st anoodipiirkonnas toim anoodreakts (Me seob endaga elektrone muutudes neg); katoodipiirk. aga katoodreakts (Me loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise seejuures pos). Anoodipiirkonnaks on korr-nud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on korr.st puutumata met pind. 35. Milliste meetoditega kaitstakse metalle korrosiooni vastu (loetlege ja kirjeldage)? Kaasaegsed värvimise meetodid (madalsurve, kõrgsurve, pulber), nende eeliste ja puuduste võrdlev analüüs. Kus leiab aset pilukorrosioon? Milline on kemism ja tõrje meetodid? Korrosioonitõrje printsiibid: 1)pinna isoleerimine katetega a)värvid b)polümeerid (PVC, kumm) c)metallid kantud peale kastmisega sulasse met-i (Zn, Sn, Ag); d) metallid kantud peale galvaaniliselt (Cu, Ni, Au, Co, Sn, Pb, Cr, Zn, Au-Ni); e) metallid kantud peale pihustamisega
polümeerid, metallid, emailid, keraamilised katted). 2) metalli pinnale tekitatakse mõõne ühendi kiht (oksüdeerimine, kroomimine). 3)protektor kaitse (anoodi materjaliks on tsink või selle sulamid, aga ka spetsiaalsed alumiiniumi sulamid:Mg-Al-Zn, Zn-Al-Cd, Al-Zn, Al-Zn-Sn). 4) katoodkaitse välise vooluallika abil. 5) anoodkaitse. 6) inhibiitorid ( Ca(NO3)2). Põhilised värvimise meetodid on: 1) madalsurve ehk õhkpihustus- mööbel, autod, väikesed detailid-puuduseks suur värvikadu ja värviudu teke. 2) kõrgsurve (20-400atm värv lastakse välja väikesest avast- laevade, sildade, mahutite, ehitiste ja syyrte pindade värvimine). 3) elektro staatiline (värvipihustamine- värv jaotub pinnale ühtlaselt, pulbri pihustamine). 4) kuumpihustus (värv või lakk pihustatakse pinnale 30-80 C juures). Pilu korrosiooni ohtlikud kohad on
6) Lõpplülitid 7) Juhtplokid 8) Hüdropump 9) Paisupaak Laba-pöördhüdromootori silindrilises keres asub kahe töölabaga rootor. Töölabad ja kaks kere siseseinale kinnitatud labade liikumise mehaanilist piirajat moodustavad neli õlikambrit: kaks madalsurve ja kaks kõrgsurvekambrit. Rootori rumm on kinnitatud palleri koonusele ja liigub ümber oma telje kahel laagril, alumine on aksiaaltugilaager, mis toetab kogu rooliseadet. Rootori labadele mõjuv roolimasina pumpadelt antav rõhujõud paneb rootori liikuma ja sellega tekitatakse läbi palleri vajalik jõumoment roolilehele. Roolil on ka elektrilised lõpplülitid, mis sulgevad õli solenoidklapi rooli maksimaalselt lubatud pöördenurgal
vaakumis), emailid, keraamilised katted); 2)Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht (oksüdeerimine, kroomimine); 3)protektorkaitse – anoodi materjaliks on tsink või selle sulamid, aga ka spetsiaalsed alumiiniumi sulamid (Mg-Al-Zn, Zn-Al-Cd, Al-Sn-Zn); 4)katoodkaitse välise vooluallika abil; 5)anoodkaitse; 6)inhibiitorid (Ca(NO3)2-); 7)kaitsemäärded; 8)korrosioonitõrje kuiva õhuga. Põhilised värvimismeetodid on: 1)madalsurve e. õhkpihustus – mööbel, autod, väikesed detailid (puuduseks suur värvikadu ja värviudu teke); 2)kõrgsurve – laevad, mahutid, ehitised. 20-400 atm rõhul olev värva lastakse välja väikesest avas; värvija saab olla objektist 20- 30m kaugusel; 3)elektrostaatiline – a) värvi pihustamine – värv valtakse pöörlevale kettale, tsetrifugaaljõu mõjul tekib värviudu, mis lastakse läbi elektrivälja värvitavale esemel. Värv jaotub pinnal ühtlaselt
ennem. b) Katoodkaitse välise vooluallika abil: vooluringist lastakse läbi alalisvool.( joonis) c) Anoodkaitse: pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht (joonis) 4) inhibiitorid (ained, mis vähendavad keem reats kiirust) 5) Kaitsemäärded 6) Tõrje kuiva õhuga (õhu kuivatamine silikogeeliga). Värvimine pulbermeetodil: sellel on 3 meetodit 1) elektrostaatiline pihustamine 2)keev kiht 3) elektrostaatiline kuivkiht (joonised). Värvimine pihustusmeedodil:1) Madalsurve ehk õhkpihustus- kasut. Autode, väikeste seadmete ja mööbli värvimiseks. Puudused: suured värvikaod ja värviudu moodustumine. 2) Kõrgsurve: 20- 400 atm rõhul olev värv lastakse välja väikesest avast. Kasutatakse laevade, mahutite, ehitiste, sildade jt. suurte pindade värvimiseks. 3) elektrostaatilised meetodid: a) Värvi pihustamine- värv lastakse kiiresti pöörlevale kettale. Tsenrifugaaljõu mõjul muutuvad värvitilgad uduks. B) pulbri pihustamine- saadakse kiled
5) Katoodkaitse välise vooluallika abil: vooluringist lastakse läbi alalisvool.( joonis) 6) Anoodkaitse: pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht (joonis)7) inhibiitorid 8) Kaitsemäärded 9) Tõrje kuiva õhuga (õhu kuivatamine silikogeeliga). Värvimine pulbermeetodil: sellel on 3 meetodit 1) elektrostaatiline pihustamine 2)keev kiht 3) elektrostaatiline kuivkiht (joonised). Värvimine pihustusmeedodil:1) Madalsurve ehk õhkpihustus- kasut. Autode, väikeste seadmete ja mööbli värvimiseks. Puudused: suured värvikaod ja värviudu moodustumine. 2) Kõrgsurve: 20- 400 atm rõhul olev värv lastakse välja väikesest avast. Kasutatakse laevade, mahutite, ehitiste, sildade jt. suurte pindade värvimiseks. 3) elektrostaatilised meetodid: a) Värvi pihustamine- värv lastakse kiiresti pöörlevale kettale. Tsenrifugaaljõu mõjul muutuvad värvitilgad uduks. B) pulbri pihustamine- saadakse kiled
vaateklaas 24 A-A 1 2 8 A A 5 4 3 6 7 Joonis 9.4 Joonisel kujutatud madalsurve abi- või utilisatsioonikatla veetasemenäidik on kraanide 6 ja 8 kaudu ühendatud vastavalt vee- ja auru-ruumiga. Ühendatud anumate põhiomaduse kohaselt on vee tase näidiku keres 1 samasugune vee tasemega katlas. Tikkpoltidega 2 ühendatud näidiku kere 1 ja raami 5 vahele on tihenditele paigaldatud tasapinnaline kuumuskindel klaas 4 (nn “Klingeri klaas”), mis võimaldab veetaset visuaalselt jälgida. Vee taseme muudavad selgemini nähtavaks prismaatilised pikisooned
6) inhibiitorid lisatakse värvidesse NaNO2*NaNO3 . 7)kaitsemäärded 8)korrosioonitõrje kuiva õhuga Pilukorrosioon toimub kahe metalli kinnituskohtades metallkonstruktsioonis, kus pinnad on jäänud puhastamata. Selle ärahoidmiseks tuleks pinnad hoida puhtana, katta inhibiitoritega või kasut katoodkaitset. Pilukorrosioonile mõjub nt voolav vesi, mis sööb kinnituskohti. Kaasaegsed värvimise meetodid: *Pihustusmeetod: 1)madalsurve (autod, mööbel). (-): suured värvikaod ja värviudu moodustumine; 2)kõrgsurve 20-400 atm rõhul olev värv lastakse välja väikesest avast. (laevad, mahutid, ehitised, sillad) *Pulbermeetod: elektrostaatiline pihustamine, keevkiht ja elektrostaatiline keevkiht 1)elektrostaatilised: a) värvi pihustamine värv valatakse pöörlevale kettale (40000p/min). Tsentrifugaaljõu mõjul tekib värviudu, mis lastakse läbi elektrivälja (osakesed saavad
Erinevad õhu- ja materjalidüüside kombinatsioonid (kokku 20) võimaldavad saada erineva struktuuriga pindu. Pihustamiseks on vajalik kompressor tootlikkusega 200 l/min, rõhk 2-3 bar. Seade on eriti sobilik väiksemahuliste viimistlustööde tegemiseks. 93) Kesksurve värvimisseade Seadmete komplekt koosneb kompressorist, õhuvoolikutest, värvipulverisaatorist koos selle all või kohal paikneva värvinõuga või eraldi surveanumast koos värviga. 94) Madalsurve värvimisseade Madalsurveseadmeid kasutatakse 0.3...0,6 bar rõhuga soojendatud õhku värvi, kruntvärvide ja pahtli kandmiseks detailidele. Nad koosnevad turboõhupuhurist, värvipüstolist, ühendusvoolikutest, värvi etteandmise seadmest (ise pealevoolav paak püstolil või survepaak) ning toitekaablist. Värvijoa ümber moodustub kaitsev õhumantel, mis hoiab värvitolmu koos. Värv jõuab värvitavale pinnale ega lenda laiali, andes minimaalselt kõrvalpritsmeid. See säästab
annaabi.ee 
