See toimus Newcastle's, New South Wales'is, selle epitsentris mõõdeti tugevuseks 5,6 magnituudi Richteri skaala järgi ning põhjustas 13 inimese hukkumise ja 3,5miljardi dollari suuruse kahju. [] Kaevandustegevus tagajärjel toimuvad maavärinad Kaevandustegevuse tõttu põhjustatud maavärinaid saab liigitada tinglikult kahte liiki. Ühed, mis põhjustatud lõhkamistöödega- tegemist on väga nõrkade vappumisega, mida on tunda kui oled lõhkamistööde piirkonnas piisavalt lähedal. Kuna lõhkamistööd toimuvad suhteliselt suletus ruumides, siis see mõjutab palju ümberkaudseid kivimeid. Neid leidub isegi Eesti: Kirde-Eestis, kus toimub aktiivne põlevkivi kaevandus ning seal teostatakse pidevalt lõhkamisi. [] Eelmine nähtus korral oli kerge maa vappumine loomulik nähtus, siis kaevanduste varingud, mis on põhjustatud ebapädevast inimese tööst või järskude ilmastike muutuste tõttu. Kaevandust ei toestata piisavalt, tehakse ebaseaduslike kaevandustöid või lõhkamistööd on
taluda, leiavad aset maavärinad. Kuidas tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete järsul vabanemisel piki maakoore murranguid. Maavärinaid esineb kõige sagedamini laamade äärtel, kuid nad võivad aset leida ka mujal. Vulkaanipursete tagajärjel Koobaste varisemise tõttu Inimtegevuse tõttu, nt veehoidlate surve, lõhkamistööd ja tuumakatsed Milline on maavärinate mõju? Maavärinaid leiavad aset iga päev, kuid enamik neist on väikesed ja ei põhjusta kahju. Suuremad maavärinad võivad aga põhjustada tõsist hävingut ja nõuda palju elusid järgnevate kahjustuste läbi: Maakoore lõhenemine. Maapinna vibreeriv liikumine ehk kõikumine Üleujutus (tsunami, tammide purunemine)
22.Nimeta vulkaanilise tegevusega kaasnevaid negatiivseid nähtusi. Mürgised gaasid, mudavoolud, nõlvadel oleva pinnase liikumine ja varingud. 23.Nimeta vulkaanilise tegevusega kaasnevaid positiivseid nähtusi. Viljakas pinnas, tekib juurde maavarasi, kuumaveeallikate kasutamine. 24.Maavärina mõiste. Kivimikeskkonna elastsne deformatsioon. 25.Maavärina liigid. Vulkaanipursetega kaasnevad. Varingute tagajärjel maaalustes koobastes. Tehismaavärinad- ja lõhkamistööd kaevandustes. Tektoonilised maavärinad. 26.Mis põhjustab tektoonilisi maavärinaid? Maakoore laamde liikumisel tekivad pinged, mis aegajalt kutsuvad esile maakooreblokkide omavaheliseid nihkeid ning vabanevad hiigelenergiad. 27.Nimeta 3 maavärina esinemispiirkonda. Vaikse ookeani tulerõngas, vöönd Himaalaja mäestikust üle Väikse-Aasia poolsaare Vahemere maadesse, laamade kokkupõrkealadel. 28.Mis on maavärina kolle? Hüpotsenter. Asub maa sees, kus maavärin alguse saab
hiinlaste poolt. Esialgu kasutati püssirohtu vaid meditsiinis ja ilutulestiku tarbeks, huvitav on aga see, et sõjanduses tuli püssirohi kasutusele alles 400 aastat peale selle leiutamist. Sellegipoolest väga mõjuvõimas muutus püssirohu leiutamise tulemusel ongi võimalikuks saanud suuri kaotusi tekitanud sõjad, mõrvad, tulistamised, lõhkeained. Osalt kahjulik kuid samas kasulik leiutis. Ilma püssirohuta ei oleks olemas püssikuule, teisalt jääks võimatuks igasugused lõhkamistööd. Värviliselt poolelt vaadatuna kasutatakse kõige laialdasemalt musta püssirohtu siiski ilutulestikus. Magneesiumi, baariumi ja teiste metallide soolade lisamisega on saavutatud ilutulestikule värvid. Selline keemia alane teadmine ja katsetamine on tänapäeval igal pool üle maailma toimuvad pidustused muutnud väga kirevaks ja populaarseks on saanud ürituste lõpetamine suure ja meeleoluka ilutulestiku etendusega.
KONTROLLTÖÖ LITOSFÄÄR A 1. Võrrelge ookeanilist ja mandrilist maakoort 3+3p. VÕRDLUSANDMED MANDRILINE OOKEANILINE MAAKOOR MAAKOOR Vanem (4 mlrd) Noorem (180 milj) Vanus kergem raskem Tihedus Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Kivimid 2. Miks tekivad maavärinad? 4p. 1)Laamade erisuunalised liikumised 2)Vulkaanipursked 3)Koobaste varisemine 4)Inimtekkelised (lõhkamistööd) 3. a) Selgitage milliste laamade liikumisega on antud joonisel A ga märgitud kohas tegemist? Märkige laamade liikumise suunad. 1+1p. Laamade liikumine: b) Missugused protsessid sellega kaasnevad? 4p. 1) 2) 3) 4) ...
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused · Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged · Vulkaanipursked · Koobaste varisemine · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused • Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged • Vulkaanipursked • Koobaste varisemine • Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad
KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete...
Epitsenter e kese koht maapinnal kolde kohal Murrang(ulõhe) kivimikihtide järsk liikumine teineteise suhtes Kehalained läbivad Maa sisemust, ,,ennustavad maavärinaid" Pikilained kuni 6-7 km/s Ristilained kuni 13 km/s Pinnalained levivad piki maapinda, tekitavad purustusi Tekkepõhjused : Vulkaanipursked Koobaste varisemised Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) Laamade liikumine Kaasnevad protsessid: Maakoorelõhed, ülangud, alangud Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid Vulkaanipursked Tsunamid Purustused sõltuvad: Asustustihedus Epitsentri lähedus Maavärina võimsus Kolde sügavus Inimeste teadlikkus Reljeefist Piirkonna arengutasemest Kahjustuste leevendamine: Tulekindlad materjalid
Kolle e fookus e hüpotsenter koht maakoores kus toimus murrang Epitsenter e kese koht maapinnal kolde kohal Murrang(ulõhe) kivimikihtide järsk liikumine teineteise suhtes Kehalained läbivad Maa sisemust, ,,ennustavad maavärinaid" Pikilained kuni 6-7 km/s Ristilained kuni 13 km/s Pinnalained levivad piki maapinda, tekitavad purustusi Tekkepõhjused : · Vulkaanipursked · Koobaste varisemised · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) · Laamade liikumine Kaasnevad protsessid: · Maakoorelõhed, ülangud, alangud · Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid · Vulkaanipursked · Tsunamid Purustused sõltuvad: · Asustustihedus · Epitsentri lähedus · Maavärina võimsus · Kolde sügavus · Inimeste teadlikkus · Reljeefist · Piirkonna arengutasemest Kahjustuste leevendamine: · Tulekindlad materjalid · Püramiidjas kuju · Tugevdatud vundament
· Põhjavee saastumine: kaevandusest välja pumbataval põhjaveel, olenemata selle puhastamisest, ei ole enam joogikõlbulikke omadusi · Mürasaaste: põlevkivi maapealse kaevandamise protsessi juurde kuuluvad ka lõhkamistööd, millest tulenev müra kahjustab mitte ainult tööliste kõrvakuulmist vaid ka häirib ümberkaudsete elanike elu. Metsloomi ja koduloomi häirib samuti kaevandustes tekitatav müra. · Vibratsioon: maapealsetes kaevandustes tehtavad lõhkamistööd tekitavad vibratsiooni, mis kahjustab ümbruskaudseid hooneid, näiteks tekitades neisse pragusid. · Pinnase saastumine: pealmaa kaevandustes tehtavad pinnasetööd näevad ette mulla kui ka paekivi eraldamise. Viimast kasutatakse killustiku valmistamisel. Põlevkivi rikastamisel tekkiv aheraine eraldatakse kasutatavast materjalist. Põlevkivi töötlemisel tekivad mürgised ühendid, mis kahjustavad rängalt inimeste tervist ning
vedelam ning seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustades lameda kilpvulkaani. Kõige suuremad vulkaanid. 7. Teab maavärinate tekkepõhjusi ja esinemispiirkondi, seismiliste lainete liigitamist ning maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala järgi; TEKKEPÕHJUSED: 1) Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged. 2) Vulkaanipursked. 3) Koobaste varisemine.4) Inimtekkelised e tehnogeensed(veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused). ESINEMISPIIRKONNAD: 1) Laamade äärealadel: - Kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) - Kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) 2) Mandrite sisealadel (Aafrikas) 3) Ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) SEISMILISTE LAINETE LIIGITAMINE: PIKILAINE - Levib tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas. Tekivad maavärina tagajärjel, õhus on helilained.
soovitud resultaati ja lasti eemaldamisega õnnestub kindlasti saavutada laeva ja ülejäänud lasti päästmine.. Alati tuleb arvesse võtta laeva püstuvuse muutuist nende operatsioonide käigus. Vabastamise käigus tekkib vajadus mitmesugusteks töödeks veetiheduse taastamisel ja vigastuste (eriti keret läbivata avada) likvideerimisel, vee eemaldamisel oma ja päästjate toodud pumpadega, kanali tekitamine pinnases erinevate vahenditega, tuukri- ja lõhkamistööd jne. Enamal juhtudel kaalutakse ja tehakse üheaegselt ettevalmistusi mitme erineva vabastamise meetodi kasutamiseks. Vabastamiseks vajaliku tõmbe arvutamine. Madalikult vabastav tõmme peab ületama hõõrdest, tuulest ja lainetusest tuleneva takistuse: FMV = FH + FA + FL (17.16)
tootmishooned, tehisveekogud. Tallinnas suured tööstusalad hoonetega. Põhjavee kvaliteedi halvenemine ja põhjavee taseme muutused- Kaevandamise ja töötlemise käigus veekogudesse, põhjavette või pinnasesse levinud saasteained; jäätmete ladestamine mägedena (ohtlike ainetega saastunud pinna- ja põhjavesi) ja karjääridest ja kaevandustest vee väljapumpamine; lõhkamistööd. Avaldab negatiivset mõju ka veeorganismidele. Õhu kvaliteedi langus- saasteainete heitmine välisõhku, sh isesüttinud aherainemägedest eralduvad saasteained Elukvaliteedile ja tervisele mõju- halb lõhn (saasteained õhus) ja saasteained joogivees, mis tingivad joogivee kvaliteedi languse. Hingamisteede haigustesse suurim haigestumine Eestis. Müra ja vibratsioon- kaevandamistöödel või põlevkivi töötlemisel tekkiv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
