Pildi analüüs Michelangelo ,,Tormento di sant'Antonio" Esimene teadaolev Michelangelo maal, mille ta maalis arvatavasti 12 või 13 aastaselt. Praegu asub see maal Ameerikas, Kimbell Art muuseumis. Pildil on kujutatud maastikulist tausta ning fookuses on õhus hõljuvad figuurid. Figuurideks on Püha Antonio, keda rebitakse põrguloomade poolt lõhki. · Formaat: vertikaalne, kõrgusesse pürgiv · Ruum: tagaplaan teisejärguline, fookus figuuridel · Kompositsiooniline keskpunkt: rõhk on maali tsentris Püha Antoniol ja põrguloomadel, ümmargune kompositsioon keskel Antonio ja ümberringi põrguloomad, silmapiir on asetatud kõrgemale, Antonio
Salumetsad I Toomas Frey Salu mainimine toob silma ette üksiku metsatuka keset avarat künnimaad, kus puude ja põõsaste varjus leidub lilli ja marju, linnulaulu ja turvet nii eemalt eksinule kui põllult pagenule. Ometigi ei ole metsasalu sama, mis on salumets. Metsatukk või -salu märgib eelkõige puuderühma suurust ja selle maastikulist eraldatust, salumets on aga loodusteaduslik mõiste tähistamaks taimekoosluse liigilist koosseisu ja mitmerindelist ülesehitust, mis ühtlasi viitab viljakatele kasvukohatingimustele. Meie salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu-okasmetsad ja salu-lehtmetsad. Saluilmelised segametsad Kõige suurema rühma kogupindalaga ligi 10 000 hektarit moodustavad saluilmelised kaasikud, lepikud ja kuuse lisandiga
Holland (567 km). Riigipiiri kogupikkus 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Majandus Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas. Samal aastal suurim eksportija Hiina järel Samal aastal suurim importija USA järel Rahaühik euro Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5%. SKT: 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta: 33 023 USD Pildid Pinnamood Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda: 1. Põhja-Saksa madalik 2. Kesk-Saksa hertsüünilised keskmäestikud 3. Edela-Saksa keskmäestikuline astang-maa 4. Alpide eelmäestikuala 5. Äärmises lõunaosas Alpid Maavarad Rikkalikult leidub kivisütt ja pruunsütt. Põhja- ja Lõuna-Saksamaal maagaas. Suur osa toorainest siiski ammendunud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki. Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas
Lisaks lindudele, kaitseb Matsalu rahvuspark ka Lääne-Eestile iseloomulike poollooduslikke kooslusi (ranna- ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid. Matsalu rahvuspark on ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu Diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust. Vilsandi rahvuspark 14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Üle poole alast moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari
keskkonnale Poollooduslikud kooslused Ekstensiivne põllumajndus võib bioloogilist mitmekesisust tunduvalt suurendada Poollooduslikud kooslused on unikaalsed maailmas: kõrge liigirikkus, haruldased taimeliigid, pärandkultuurmaastik Poollooduslike koosluste hääbumise kiire vältimine on võimalik vaid põllumeestega sõlmivate hoolduslepingute kaudu Mahepõllundus Maaparandus Maaparandus muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri. Sagedane maaparandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguriks. Ulatusliku maaparanduse tagajärjel kannatab kõige enam niiskemad kasvukohad Keemiatööstuse mõju keskkonnale Keemiatööstuse heitmed võivad sisaldada oodetavaid kemikaale tolmuosakesten. Väävelvesiniku ja süsinikdioksiidi näol on tegemist mürgiste ainetega, mille heitmete mõju on peamiselt lokaalne.
oht,linnade ja tööstuspiirkondade saastamine,küttepuude puudus arengumaades. Hävimisohus liike ja elupaiku on võetud otsese kaitse alla, rajatud on kaitsealasid.Hävinud liigid viivad endaga kaasa informatsiooni ja muudavad ökosüsteeme. Liikide hävimise põhjusteks on näiteks otsene hävitamine inimese poolt,elupaikade hävitamine või muutumine,keskkonna saastumine,võõrliikide pealetung jms. Maaparandus muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri.Sagedamini maaparandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguriks.Kuna ulatuslikke maaparandustöid ei ole viimastel aastakümnetel tehtud, on veejuhtmed looduslikul teel juba osaliselt renatureerunud . KAITSEMEETMED Õhusaaste leviku kontrollimiseks kirjutati Genfis 1979. aastal piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon. See jõustus 1983. aastal, Eesti ühines 2000. aastal. Genfi konventsioon on esimene rahvusvahelisel tasemel
Maastikuline liigestus Reljeefi liigestatus ja pinnakatte vaheldusrikkus on omakorda maastikulise mitmekesisuse alus. Küngaste koostismaterjaliks olev moreen või moreenkate loovad eelduse täiesti erisuguste maastike kujunemiseks. Karula kõrgustikul on antud erinevuste alusel kujunenud maastikud hästi piiritletavad. Pinnaehituse muutused kajastuvad selgelt ka muld- ja taimkatte erinevustes. Kuigi Karulas on hästi selgelt eristatavad kaks maastikulist piirkonda: moreen- või moreenkattega küngastest koosnev kuplistik ja jääsulaveetekkeliste küngaste (mõhnad ja oosmõhnad) vöönd, on need omakorda jaotatavad väiksemateks maastikuüksusteks (joonis). Lähem iseloomustus osadest maastikuüksustest, mis paiknevad rahvuspargi piires, kuigi näiteks Aheru oosmõhnastik on pinnamoelt Karula kõrgustiku kõige mitmekesisem piirkond oma männikute ning suurepäraste marja- ja seenemetsadega. Maastikuliselt erilisemad piirkonnad:
Esimest korda on kuldsel kilbil kujutatud must kotkas olnud 13. saj. Saksa-Rooma riigi keisri Otto IV vapil. Hümn ,,Deutschlandslied" (,,Saksamaa laul"), sõnad August Heinrich Hoffmann von Fallersleben, viis Franz Joseph Haydn. Rahvuspuu on tamm, rahvuslill rukkilill ja rahvuslind valge toonekurg. Loodus Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela-Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas
Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt]) (14) - Pealinn: Magdeburg Saksimaa (Sachsen) (13) - Pealinn: Dresden Schleswig-Holstein (15) - Pealinn: Kiel Tüüringi (Thüringen) (16) - Pealinn: Erfurt Loodus Saksamaa asub Kesk-Euroopas, seal on parasvöötmeline kliima ning Saksamaa asub sega- ja lehtmetsa vööndis. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela-Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid. Maa põhjaosale on omane männimets (enamasti istutatud), Kesk- ja Lõuna-Saksa mägialadel valdab pöögimets. Alpides kasvab madalamal ka kuuse- ja nulumetsa, 1600 m-st kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit. loodus
Lisaks lindudele, kaitseb Matsalu rahvuspark ka Lääne-Eestile iseloomulike poollooduslikke kooslusi (ranna- ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid. Matsalu rahvuspark on ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu Diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust. KAITSEKORD Kaitsekorda kaitsealal reguleerib kaitse-eeskiri, mis on vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega ning on leitav Riigi Teatajas.. Üldjuhul jagatakse kaitseala territoorium kolmeks erineva kaitsekorraga vööndiks. 3 Reservaat on kaitseala kõige kaitstum osa, sinna sisenemine on keelatud. Sihtkaitsevööndis rakendatakse külastajale ajalisi või ruumilisi piiranguid (näiteks ei tohi
2. Kahe Eesti jõe või järve võrdlemine kaardi ning teiste infoallikate järgi. 3. Veeorganismide määramine lihtsamate määramistabelite põhjal. 4. Vesikatku elutegevuse uurimine. 5. Tutvumine eluslooduse häältega, kasutades audiovisuaalseid materjale. 6. Siseveekogude selgroogsetega ja taimedega tutvumine, kasutades veebimaterjale aadressidel http://bio.edu.ee/loomad/ ja http://bio.edu.ee/taimed/ . Õpitulemused Õpilane: väärtustab siseveekogude maastikulist mitmekesisust; märkab inimtegevuse mõju kodukoha siseveekogudele; kirjeldab loodusteadusliku meetodi rakendamist veekogu uurimisel; oskab koraldada loodusteaduslikku uurimust veekogu kohta ja esitada uurimistulemusi; nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi; iseloomustab ja võrdleb kaardi ning piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe ja suue, lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine);
E.Kant- Eesti esimene majandusgeograafia professor, arendas edasi Tartu Geograafia Instituuti, jagas Eesti Kõrg- ja Madal-Eestiks, uuris linnamaastikke, tema uurimustööd kuuluvad maailma geograafiateaduse klassika hulka A. Tammekann-geograafiaprofessor, eristas 4 maastikutüüpi: lauskmaa, lavamaa, sumbmaastik, viirgmaastik, edendas oluliselt Eesti geomorfoloogilist, paleogeograafilist (Kõrg- ja Madal-Eesti eristamine), maastikulist ja rahvastikulevi uurimist T.Lippmaa, L.Laasimer- Eesti taimkatte kaardistamine K.Kirde- uuris Eesti kliimat 5. Maastikuteadus Eestis peale II MS, nimed ja millega tegelesid Uued geoteadlased ja uurimussuunad said alguse alles 50-ndatel. Sõjajärgselt tehti peamiselt praktilisi uuringuid. Suurenesid soode uuringud ulatuslike maaparandustööde tõttu. Granö rajatud ja Kanti arendatud geograafiakoolkond hajus pärast II MS, Tartu Ülikooli ei jäänud ühtegi kutselist geograafi. E
Firenzes töötas peale Masaccio veel FILIPPO LIPPI (1406-1461), kes maalis kaunivärvilisi pühakupilte. DOMENIKO VENEZIANO (1400-1461) freskodes on pildi ruum täpselt ja selgelt määratletud arhitektuurilise tausta abiga. PAOLO UCCELLO (1397-1475) ja PIERO della FRANCESCA (1416-1492) maalisid enamasti religioossetel teemadel, nad otsisid matemaatilisi seaduspärasusi ja katsetasid perspektiiviga, samuti hakkasid detailsemalt kujundama maastikulist fooni. 15. sajandi lõpupoole oli Firenzes suurimaks kunstnikuks SANDRO BOTTICELLI(1445-1510) . Ta oli esimene, kes hakkas võtma oma teoste tegelasi ka antiikmütoloogiast ("Veenuse sünd", "Kevad"). Seinamaali kõrval arenes ka tahvelmaal, eriti sajandi teisel poolel. Juhtival kohal oli portreemaal, väga levinud olid maalitud altarid. Sündisid mitmed graafika tehnikad. Madalmaade kunsti saavutused arhitektuuris ja skulptuuris pole nii suured kui maalikunstis
Põllumajandustootmise intensiivistumine vähendab põllumajandusmaastiku mosaiiksust ja looduslikele liikidele sobivaid elupaigatüüpe (M. Semm 2003). Põldude liigirikkus Liigirikkuse seisukohalt tuleks oma talu maadel säilitada vanad taluasemed, kivivaredega või kännuhunnikutega jäätmaasiilud, metsatukad jms., sest nad on olulised pesitsus ja varjupaigad paljudele põllumajandusmaastikel elavatele liikidele. Sageli on võimalik põllumajandusmaastike liigirikkust ja maastikulist mitmekesisust ise suurendada, rajades näiteks mitmeaastase taimestikuga põllupeenraid, põõsasribasid, märgalasid. Lisaks saab põllumees hoida ja aidata oma talu ümbruskonnas talvituvaid loomi ja linde talviste söögipaikade rajamise ja pesakastide valmistamisega (M. Semm 2003). Servaalad (põllupeenrad) Kahe koosluse vahele jääv servaala on oluline paljudele liikidele. Metsaservade väärtus elupaigana suureneb, kui metsaserv ei ole järsk ega avatud, vaid ääristatud
000 hektarini. Iga aastaga suureneb kaevandamise tõttu ammendatud ja hüljatud turbaväljade pindala. 2009. aastal lõpetatud märgalade inventuurimise põhjal ulatub nende pindala 9371 hektarini, paaril järgmisel aastakümnel suureneb see pindala enam kui kaks korda. Ammendatud turbaväljad avaldavad ümbruskonna veereziimile negatiivset mõju ning need on ka kasvuhoonegaaside allikaks, samuti suurendavad põlengute riski, vähendavad bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust. Seega on Eestis kaevandamise poolt kahjustatud rabade ja siirdesoode kasvuhooneefekt ligikaudu 10 korda suurem sellest, kui need alad oleksid looduslikus olekus. Ohtu raba turbatootmisala Siin pildil on näha Ohtu raba turbatoomis ala, kus kaevandatakse olulist turvast. Rabade ja soode Click to edit Master text styles Second level kuivendamine Third level
Hooldavate puisniitude pindala on praegu umbes 5 ha. Elva-Vitipalu maastikukaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=105 Asub Tartumaal, Nõo vallas Elva linna külje all. Maastikukaitseala pindala on 860 ha. Tilleoru maastikukaitseala Tilleoru maastikukaitseala asub Põlva ja Kanepi valla maadel. Kaitseala moodustati 1957 aastal, et säilita ürgorgu ja käänulise jõeluha maastikulist terviklikkust. Jõe ääres on veel tänapäevani säilitanud osaliselt kunagised luhaniidud mitmete mitmete allikatega. 5 Vooremaa Maastikukaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=215 Asub Jõgeva maakonna Palamuse - Tabivere valla ning Tartu maakonna Tartu valla maadel. Loodud 1964.a., üldpindala 9932 ha ehk 9,6 % voorte levikualast Eestis. Kaitsealal asub 18
Kooslus tuleb aidata loomulikule arenguteele • Meetmed ja võed on kooslusetüübispetsiifilised (raie, põletamine, üleujutamine, jne) Populatsioonide taastamine Naaritsa näitel Eesmärk loomaaedele, mitte IN situ sunnaga programmidele. Alal hoida 90% rajajate geeni mitmekesisusest 100 aasta jooksul. Rajajate poolt sissetoodud geenide alalhoid. III Maastike taastamine Maastike taastamise eesmärk Mida me tahame taastada, millist maastikulist ajaperioodi minevikust? Inimmõju eelne – ökosüsteemide, maastike puhul? Traditsioonilist maastikku? Rikutud maastiku eelset ala? Millised on olulised elemendid maastikus, mis teeb maastikust mingi ajastu maastiku? *Kultuurmaastik *Kas taastame kultuurmaastiku elemendi, elemente, või elementide kompleksi *Kas taastame vaid maastiku kui dekoratsiooni või dekoratsiooni koos toimimisega KÕIK EI OLE VÕIMALIK! MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES! Maastiku taastamise ulatus
rekreatiivne kasutus h. Mahepõllumajandus – isetoimiv säästlik agroökosüsteem, keelatud on kasutada mineraalväetist, loomade arv ja maa suurus peavad olema tasakaalus i. Mineraal- ja orgaaniliste väetiste kasutamine (liiga ulatuslik kasutamine tõi Nõukogude Liidus kaasa ulatusliku hajureostuse, millest tulenes ka põhjaveereostus) j. Maaparandus – muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri (sagedamini vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguriks) 13. Transpordi seisund ja mõju keskkonnale k. Füüsikaline mõju – barjääriefekt; elupaikade otsene kadumine transpordi infrastruktuuri alla, loomade hukkumine liikluses ja füüsilised vigastused; müra l. Keemiline mõju – kütuse põletamine, infrastruktuuri hooldamisega pääseb keskkonda soola ja keemilisi
elupaigast teise. Ümberasustamist võidakse rakendada nt keskkonnamõju hindamisel ette pandud leevendusmeetmena. nt: ● Aasnelk 2005 Ihaste ● Tõmmu käpp 1996 Pivarootsi Koosluste taastamine ?? Populatsioonide taastamine Naaritsa näitel ?? III Maastike taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. Maastiku taastamise eesmärgid ● Mida me tahame taastada, millist maastikulist ajaperioodi minevikust? ● Inimmõju eelne – ökosüsteemide, maastike puhul? Traditsioonilist maastikku? Rikutud maastiku eelset ala? Millised on olulised elemendid maastikus, mis teeb maastikust mingi ajastu maastiku? ● Kultuurmaastik ● Kas taastame kultuurmaastiku elemendi, elemente, või elementide kompleksi? ● Kas taastame vaid maastiku kui dekoratsiooni või dekoratsiooni koos toimimisega? KÕIK EI OLE VÕIMALIK! MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES!
11.3. Mineraal- ja orgaaniliste väetiste kasutamine · Mineraalväetiste liiga ulatuslik kasutamine tõi Nõukogude Liidus kaasa ulatusliku põllumajandusmaastike hajureostuse. · Mineraalväetiste kasutamine vähenes 1997 aastaks 1988 aastaga võrreldes 6 korda. · Nõukogude perioodi ulatuslik hajureostus põhjustas pinnaveekogude laialdase eutrofeerumise ja põhjaveereostuse. 11.4. Maaparandus · Maaparandus muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri · Sagedamini maaparandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguriks. · Järvede ja jõgede veetaseme reguleerimine, mida tehti peamiselt 1960-1970-ndatel aastatel, vähendas vaieldamatult maastiku bioloogilist mitmekesisust. · Kuna ulatuslikke maaparandustöid ei ole viimastel aastakümnetel tehtud, on veejuhtmed looduslikul teel juba osaliselt renatureerunud. 12
Prantsusmaaga pikalt Reini jõge. Rein voolab Hollandisse läbi lauskja ja niiske mee, mida võib leida mõlemast riigist. Kagus aga jagab Saksamaa Tsehhi Vabariigiga metsast Maagimäestikku ning Baieri ja Böömi ehk Tsehhi metsamassiive. Läänes, Ardennide rohelistel kõrgustikel. sulavad Saksamaa, Belgia ja Luksemburg peaaegu märkamatult üheks. 4 1.1 Pinnamood Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja- Saksa madalik, Kesk- Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela- Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid Põhja- Saksa madalik on viimasel jääajal kujunenud lavajas, ürgorgudest ja madalatest kõrgustikest liigendatud moreentasandik. Madaliku idaosas on suuri nõmmi ja rabasid , järverikkaim piirkond on Mecklenburgi järvedelava (Helpteri mäed, 179 m)
ja laotusseadmete tehniline puudulikkus. 1995. Aastaks oli loomade arv poole võrra vähenenud ning varasemast tunduvalt rohkem hajutatud.2004 Aastaks oli loomade arv veel 40% võrra vähenenud püsides viimastel aastatel stabiilsena.EL põllumajanduspoliitika tagajärjel hakkavad loomad koonduma taas suurfarmidesse d. Maaparandus Maaparandus muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri. Sagedamini maaparandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguiks. Ulatusliku maaparanduse tagajärjel Nõukogude perioodil kannatasid kõige enam niiskemad kasvukohad ja paljud niiskuselembelised taimed. Järvede ja jõgede veetaseme reguleerimine vähendas vaieldamatult maastiku bioloogilist mitmekesisust. Ulatuslikke maaparandustöid ei ole
Puiskarjamaade taastamine: · Enamus tänapäeval majandatavaid puiskarjamaid on kas endised puisniidud või endised suhteliselt lagedad looduslikud karjamaad. Järjepidevalt karjatatud metsa leidub väga vähe. Seega pole ka eriti võtta ajaloolisi eeskujusid puiskarjamaade taastamisel. Õigem oleks nimetada raietegevust "kujundamiseks", lähtudes tänapäevastest vajadustest. · Puiskarjamaal tuleb harvendamisega soodustada rohukamara moodustumist, suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning kujundada puistu kergesti läbitavaks, inimsilmale kauniks ja elamusi pakkuvaks. · Puiskarjamaa ja puisniidu kujundamise üldised põhimõtted on sarnased. Tugevamat harvendust vajavas väga tihedas metsas võib raiet teha järkjärgult, mitme aasta jooksul. Esimese harvendusega võib näiteks kujundada metsa sisse paari meetri laiused teerajad, et tekiks mingi ülevaade metsa iseloomust. · Suuremal puiskarjamaal säilitatakse mõni metsaala puutumatult.
esindab nt Simone Martini. Seinlased tahvelmaale, mille kuldfoonile nad maalisid munakollasega segatud temperavärvidega. See võimaldas neil olla detailitäpsem. Bondone oma seinamaalides kujutas ruumilise sügavust figuurida abil, keda ta üksteise taha asetas. Seinlased kasutasid ruumikujutuses rohkem arhitektuuri perspektiivilisi lühendusi. Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst. 14. saj II poolel ilmub juba meistreid, kes hakkasid kujutama maastikulist fooni. 12. Keskaegne arhitektuur Eestis. Profaan- ja sakraalarhitektuur Eestis esineb Euroopa kunstistiilidest 13. saj keskpaigani veel romaani stiili tunnuseid, mis aga segunevad sajandi lõpus valitsevaks saanud gootikaga, mis ei sarnane kõiges Pariisi ümbruse gootikaga, vaid on selle lihtsustatud variant. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa, 2) Kesk-Eesti, 3) Tallinn ja Põhja-Eesti, 4) Tartu ja Lõuna-Eesti.
Biogeensed ehk elutekkelised on kas taimestikust (sood) või loomastikust (sipelgate kuhilpesad) tekkinud pinnavormid. Viimastel aastatuhandetel on maapinnavorme muutnud ja kujundanud ka inimeste tegevus (linnamäed, puistangud, karjäärid, teetammid jms). --- 24 Madalaim piirkond, Lääne-Eesti, jääb enamasti kõrgusvahemikku 0 - 50 meetrit üle merepinna. Kõrgemad künkad asuvad Kagu-Eestis, Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi ulatub 318 m üle merepinna. Maastikulist mitmekesisust suurendavad mitmed ürgorud ja järvenõod (Rõuge, Piusa, Viljandi jt). ((Foto: Lääne-Eesti madalik matsalu rahuuspargis. Hasari luht märgib Lääne-Eesti madaliku üleminekut merelaheks.)) ((Foto: Pankrannik Paldiski poolsaarel, suurim kõrgus kuni 25 m. Tegemist on ühega vähestest kohtadest, kus meri pangajärsakut murrutab.Tuletorni kohal on näha 2008. aastal merre varisenud klindilõik.))
Näiteks võiks ühe võrumaalase asukohajärgne määratlus olla selline: haanjalane võrumaalane lõuna-eestlane eestlane. Kui siia lisandub keele või murde alusel enesemääratlemine, siis selle järgi ollakse ennekõike võrokene ning alles teises järjekorras, suurema vaatekauguse pealt nimetatakse end eestlaseks. Ja nii on eneseteadlikud saarlased, mulgid ja setud valmis end alles teises järjekorras eestlaseks nimetama, kui üldse. Kasutades sama määratluse alusel maastikulist eristamist, märkame, et eelpool toodud näite põhjal on võimalik rääkida ka Haanja, Võrumaa, Lõuna-Eesti ja Eesti maastikest. 20. sajandi algupoolel Tartu geograafide poolt teaduses kasutusele võetud mõistet maastik kasutati algselt ennekõike maa geomorfoloogiliste omaduste iseloomustamiseks ning süstematiseerimiseks. Kuid ka Eestis on maastik oma algsest tähendusest tunduvalt laiemat kasutust leidnud. Küllap
leidis tollal rohkem imestust kui tunnustust, kuna Lenné kaotas seal seni väga tähtsa keskteljelise tee ning kujundas selle maastikulises stiilis vaatesuunana. Pargi üksikosi pidid liitma endiste sirgete asemel looklevad teed. Kavandile olid iseloomulikud suured niidu- ja veeväljad, puudesalud ja -grupid ning hoonete vaba asetus vaadetega ümbrusele. Seda kujundust siiski ellu ei viidud. Hilisem plaan aastast 1836 näitas pargiala olulist laiendust, mis võimaldas maastikulist kujundust suurejoonelisemalt rakendada. Vahepeal oli Lenné kavandanud pargi üksikosi, tehes tihedat koostööd preisi klassitsistlike ehitusmeistritega, sh ka Schinkeliga. Sanssouci kõrval kujundas Lenné Potsdamile terve rea haljasalasid, suunitlus oli linna ümbrusest kujundada õitsev kultuurmaastik. Ka Berliini haljasalade süsteemi väljaehitamiseks tegi Lenné hulga kavandeid ning kujundas arvukalt objekte, nt Charlottenhofi lossipargi (1819) ja Berliini
annaabi.ee 
