Uurimustöö Kuldne Kolmik 2010 Sissejuhatus Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas.
1.Claude Monet` töö "Impressioon,tõusev päike". 2.Temaatika: püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast alust ja loodusest. Nad maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja oma kaasaegseid inimesi. 3. Loobusid teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Maalisid esemeid, ümbritsevat õhku ja valgust. Kasutasid puhtaid värve. 4. Maali esimeseks tunnuseks on asjaolu, et kunstnik püüab edasi anda ilmastikutingimusi, aastaaegu. Maal on hele, koloriit väga nüansirikas. Varjundid kanti lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega, iga tõmme eri tooni. Valgus oli pildi peategelane. 5.Jooned:nõtked,vahel taimeväätidega läbi põimitud
Impressionism Sissejuhatav loeng 2006 Impressionism Impressionism See kunstivool arenes Prantsusmaal 1870-ndate paiku Alguse saab maalikunstis Sõna impressioon tähendab muljet Impressionism seadis oma ülesandeks momendi meeleolude kajastamise Kogu pildi pind anti ühetaolise täpsusega, loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest Impressionistid ei otsinud mingeid erilisi süzeesid, maaliti tavalisi esemeid, linnavaateid, maastikke, inimesi jne. Oluliseks valgus, varjud eripäevaaegadel näeme valgust ja varju erinevalt Impressionism Termin võeti kasutusele 1974.a. kui noorte kunstnike näitusel oli välja pandud C. Monet´ maal "Impressioon- Päikesetõus" "Kunstniku ülesanne on kujutada mitte maastikke, esemeid, vaid kujutada muljeid kujutatavatest" C. Monet "Impressioon Tõusev päike" Impressionism Impressionistlikud kunstnikud: C. Monet Ed. Manet Pierre-Auguste Renior jt. P. A
Tahked kütused Elekrti- ja soojuse Varusid 230 a. Hiina Austraalia Jaapan ,Itaalia Varud on suured, Trants. kulukas, Kivisüsi tootmisel Austraalia Ameerika Hiina Lõuna-Korea uued karjäärid rikuvad taastamatu Venemaa Austraalia Ameerika Saksamaa kaevandused. maastikke traditsiooniline Aafrika Lõu-Aafrika Venemaa Hispaania Vesi Elektri tootmisel Norra Kanada Norra Saasteained ei Ehitmaine on kallis ja Taastav Sveits USA, Hiina Island ____ teki, elektri oma veehoidlad rikuvad
teemal. Sel ajal tõusis protestantlik keskklass ilmaliku kunsti kodudest ja tekkis vajadus uute teemade kohta, et rahuldada erinevaid maitseid. Andreas Achenbach Aastaajad maalikunstis-lääne talv Talve loodusnähtuste kujutamine lääne kunstis algas 15. sajandil. Talviseid ja lumiseid maastike ei olnud nähtud varajases Euroopas alates sellest, kui enamus teemadest olid religioossed. Maalijad ignoreerisid maastikke ühel ja samal põhjusel. Esimene kujutus lumest algas 15. ja 16. sajandil. Maalid, mis kujutasid lund olid enamasti maastikud, isegi kui mõni töö kaasas religioosseid või fantaasiarikkaid maastikke. Enamik talve kujutavad maalid ajaloos olid kujutatud täielikult talve oludest, kasutades kvaliteetset halli, et luua spetsiaalne talve atmosfäär. Lume kujutamine oli põhiliselt Põhja-Euroopa teema. George Henry Durrie Thomas Cole Kasutatud allikad
Köleril olid tihedad sidemed õukonnaga, olles aastakümneid Peterburi eesti haritlaskonna juhtfiguure. Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburgis Köler ei venestunud kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja oma tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale, tehes kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt. Liikudes ja suheldes Peterburis vene võimukandjate seltskonnas, rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Köler on maalinud palju maastikke, enamasti Itaaliast ja Krimmist. Tema maalides valitseb looduslik küllus, iseloomulikud on romantilised kaljud ja veekogud. Enamasti lisas ta sinna mõne ilusa tütarlapse või noore naise figuuri. TÜTARLAPS ALLIKAL 1858. aastal sõitis J. Köler Rooma, kus ta maalis rohkesti itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid itaalia rahvatüüpidest. Senine range klassitsistlik vormikäsitlus asendus vabama, maalilisema romantilise käsitluslaadiga
Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse
Impressionism Impressioon mulje.1874 toimus grupinäitus Pariisis, kus nägemismulje kujutamine oli esmatähtis. Sageli maaliti sama motiivi korduvalt, kuid erinevas valguses. Varjud muutusid ka värvilisteks. Kokku korraldati 8 rühmanäitust. Claude Monet: ,,Impressioon, tõusev päike" (selle järgi ka rühmituse nimetus), sari Roueni katedraalist jne. Edastas looduse muutumist, erinevaid hetki ühest kindlast motiivist. Auguste Renoir maalis maastikke, akte. Väga heatahtlikud teosed. Edgar Degas' lemmiktehnika oli pastell, liikuvuse kujutamine, balletistseenid. Camille Pissarro maalidel on õhulised ja päikeselised tänavad, põllud, aiad. Impressionismi tähtsus seisneb maalimisviisis, mitte sisu rõhutamises./// Realism- Prantsusmaa kunstnikud, 1830-ndatel loodusesse maalima läinud seltskond, sai koha järgi nimetuseks Barbizoni koolkond. Vahetu tegelikkuse kujutamine, lihtrahva raske elu näitamine olid ideeliselt esmatähtsad.
Sellest väitest ei saa ma väga hästi aru. Kas maastiku ei eksisteeriks inimeseta või saab mõistet „maastik“ kasutada vaid inimesest lähtudes? Ilmselt on autor mõelnud, et inimene ei loo maastikku, küll aga eristab erinevaid maastikutüüpe. Are Kont arvab et maastikku ei saa määratleda kui üksnes looduslik-territoriaalset kompleksi, vaid kui väga keerukat süsteemi, mis on teatud aja jooksul kujunenud inimese ja looduse vaststikusel koostoimel. Ning maastikke tuleks teaduslikult käsitleda kui teatud territoriaalseid süsteeme, millel on oma genees ning mis on läbinud evolutsiooni käigus teatud etapid. Selle tulemusena on kujunenud nende tänapäevane struktuur ja funktsioneerimine. Ma arvan, et maastik oleks tekkinud ka siis, kui inimene sellel asjatanud poleks. Teisalt nõustun väitega, et maastikke tuleks käsitleda, kui territoriaalseid süsteeme. Nimelt ei saa kogu loodust nimetada maastikuks
Peale seda kunstniku parem käsi ei suutnud pintslit hoida, siis hakkas ta maalima vasaku käega. Kõik Adamson-Ericu hilisperioodi maalid on teostatud vasaku käega.Aastast 1953 kuni elu lõpuni töötas õppejõuna ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis.Adamson- Eric on maetud Tallinna Metsakalmistule.1920. aastate lõpupoole oli Adamson-Ericu maalide valitsevaks zanriks natüürmort.1930. aastatel hakkas Adamson-Eric tegelema vabaõhumaaliga. Ta maalis Hispaania, Baskimaa ja Kreeka maastikke. Näiteks 1934. aastal Kreekas maalitud maastikke on säilinud seitseteist. Neil aastatel maalis kunstnik palju akte (ka meesakte), nii looduses, linnavaatega ühendatult kui interjööris.Maalikunsti kõrval oli väga oluline ka Adamson-Ericu tegevus tarbekunstnikuna. Ta alustas tegevust tarbekunstnikuna tekstiili vallas. Aastast 1937akkas tegelema metallehistöö, keraamika, portselanmaali ja nahkehistööga.Aastal 1964 alustas uue loominguliigiga- dekoratiivplaatidega.
Ka püüdis ta pildi masse alati suureks tervikuks ühendada. Daubigny oli esimene meister, kes suured maastikupildid otse looduses valmis maalis, ühtlasi üks esimesi, kes järjekindlalt hakkas maastikumaalis rakendama külmi toone. François Millet (18141875) astus Barbizoni koolkonda 1849. aastal, kuid kujutas enamasti talupoegi, mitte maastikke. Inimese kujutamisel ametlikus kunstis olid kindlad ideaaliskeemid, mis pärinesid klassitsismi kaudu antiikkunstist, kuid Millet` tegelased olid nende skeemidega teravas vastuolus. Kahtlustati, et Millet suhtus oma tegelastessekartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides. Tal oli raskusi oma tööde eksponeerimise ja müümisega. 19. saj.
Kihelkonna vallas. Hõlmab ligi 100 saart. Vilsandi rahvuspark Rahvuspargi ülesanded Kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; Kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; Arendada ja säilitada LääneEesti rannikuala traditsioonilist eluviisi; Ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; Leida uusi linde. Tegevused Vilsandi rahvuspargis 5 külastusele suletud loodusreservaati. Mootorsõidukitega sõitmine keelatud. Palju puhke- ja telkimiskohti. 3 matkarada. Tänan tähelepanu eest!
Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Rahvuspargi ülesanded: kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; arendada ja säilitada LääneEesti rannikuala traditsioonilist eluviisi. Leida uusi linde. Tänan kuulamast!
kultuuripärandi kaitseks. Kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba Öördi raba Riisa raba Kikepera raba Kuresoo raba Soomaa elanikud Imetajad: Metsades Linnud: rabapüü ja tegutsevad põder, metskits, kaljukotkas, rabaservades metssiga, ilves, hunt ja leidub metsise mängupaiku karu, vesiseid maastikke ja kevaditi kostab avarabalt aitavad kujundada koprad. tetrede kudrutamist. Niisketes metsades leidub palju rähne ja kakulisi. Luhad on koduks kurvitsalistele, siin elavad ka rohunepp ja rukkirääk. Tänan tähelepanu eest!
4. Esimene näitus Oma esimese näituse, mis on ka kõige esimesem eesti näitus Eestis üldse, avas ta 1901. aastal Tallinna Provintsiaalmuuseumi ruumides. 1907. aastal hävis enamus töödest tulekahjus. 5. Soomes Soomes viibides pühendus kunstnik maastikumaalile. Värv ja käsitluslaad olid impressionistlikud, juba avaldus ka Laikmaale iseloomulik tume kontuur. 6. Õpetaja Alates 1913.a mil ta maalis portreid, maastikke ning lillemaali- tegutses õppejõu ja kunstnikuna kuni 1932.a 7. Looming rahutum ja raskmemeelne 1920.aastatel muutus Laikmaa looming rahutumaks ja raskemeelsemaks, toonid muutusid tumedamaks, joon närvilisemaks ja järsemaks. 8. Vähe näitusi 1920-1930. aastatel esines kunstnik harva näitustel. Tal oli kombeks oma töid sõpradele ja tuttavatele ära kinkida ja seetõttu on hulk tema loomingut siiani erakätes. 9. Autoportreed
· Põlevkivi kaevandamine ja põletamine (karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine) · Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi) · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus
· Põlevkivi kaevandamine ja põletamine (karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine) · Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi) · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus
· Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata · Ei vaja ümbertöötlemist, ainult puhastamist · Põletamisel tekib vähe saasteaineid · Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik Tahked kütused-kivisüsi · Suured varud · Kõrge kütteväärtus · Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud · Saaste CO2 kasvuhoonegaasid, happevihmad · Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik · Karjäärid rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas Hüdroenergia · Odav elekter-jooksvad kulud väikesed · Saasteaineid ei teki · Taastuv energia · Veehoidlad aitavad ühtlustada jõgede veetaset · Vett veehoidlas saab kasutada ka mujal · Ehitamine kallis · Veerikastele jõgede paiknemine ebaühtlane · Veehoidlad muudavad ökosüsteemi · Hõivavad suured maa-alad, asulad, metsad, põllud
Impressionistid olid kunstnikud, kes tõid suure muutuse maalide ülesehitusse, nad haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Varasemate kunstistiilide puhul oli teose ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalustatud, selliste teoste puhul võis juhtuda ka seda, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme.Impressionistid olid kunstnikud, kes ei otsinud mingit erilist huvitavat sisu oma teostele vaid nad maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja omaaegseid inimesi 3:)Millised uued süzeed tõid impressionistid maalikunsti ?Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed. Nende loomingus sünnib urbanism. Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse, suitsevaid vedureid- kõike seda, mida realistide jaoks polnud veel olemas. Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki, mida 19. sajandi
..........................................................................................................8 Kasutatud materjalid............................................................................................................9 1 Sissejuhatus Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s. Euroopa esimesed rahvuspargid asutati Rootsis 1909. aastal.
realismi vahele. Seepärast on mõnes kunstiajalooraamatus Barbizoni koolkond ning sellega seotud kunstnikud paigutatud ,,Realismi" peatüki alla. Nimekas skulptor oli * Franois Rude /rüüd/, tuntuim töö reljeef ,,Marseljees" Tähe triumfikaarel Pariisis (sõdurid sammuvad võitlusse, nende kohal hoogne sõjajumalanna figuur). Saksamaa * Kuulsaim romantik on Caspar David Friedrich (1774-1840). Maalib üliromantilisi maastikke kuuvalgus, päikeseloojangud, harulised puud, varemed, purjekad, paarikesed kõndimas, suudlemas jne. Inglismaa Kaks nimekat romantikut, ühed kuulsamad inglise kunstnikud üldse: * John Constable (1776-1837). Maalib lihtsaid kauneid maastikke. * William Turner (1775-1851). Armastab eriti merevaateid, taevast. Need mõlemad kunstnikud on teatud määral impressionismi, 19. sajandi lõpu moodsa suuna eelkäijad, sest juba nende töödes on tunda vaba, värsket pintslilööki, õhu värelust
Looming · Kunstnik maalis igapäevaelu, tema maalid kujutavad 19.sajandi kultuuri piiranguid vanuse ja klassi suhtes. · Tema maalide teemad on enamasti seotud pere ja koduga, kus ta sai kasutada enda sõpru maalidel modellidena. Lorienti sadam 1869 Liblikajaht 1874 Looming ja stiil · Tema enda stiil arenes märgatavalt 1880 aastatel. Näiteks maalis ta aastal 1873 pildi "Häll". · Morisot katsetas pastellvärve, akvarelle ning jätkas maastikke maalimist. Looming ja stiil · Enda hilisemas karjääris töötas ta rohkem koos Auguste Renoiriga. · Tema ning Camille Pissarro tööd olid ainukesed, mida esitleti impressionistide näitusel. · Teda peetakse üheks kõige tähtsamaks naiskunstnikuks 19.sajandil. Teravilja põld 1875 Kasutatud leheküljed · http://www.artinthepicture.com/artists/Berthe_M · http://en.wikipedia.org/wiki/Berthe_Morisot · http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/morisot/
SAKSA KUNST Ekpressionism Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1. Eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk- rõhutatud eneseväljendus 2. Vool Saksa maalikunstis 20.saj algul Saksa ekspressionism = saksa fovism Tegutsesid kunstnike rühmitused: · Die Brücke (Sild) Dresdenis · Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchens Ekspressinostid kujutasid kaasagset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka porteid, maastikke. Ekspressonistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse- ja pettumusmeeleolud (see on eriev foovidest). Ekspressionistidele on iseloomulik: · Hooletu, rahutu pintslikäsitlus · Vormide lihtsustamine, kohati moonutamine · Intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid Palju harrastati graafikat, eriti puulõiget
Turismi iseloomustus: Itaalia tuntus turismimaana: Itaalia on turistirikkamaid maid. Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Turismi arengueeldused: Arengueeldusteks on soe ja päikeseline kliima, ajalooliselt tuntud ja kuulsad paigad ning väga hea transpordi mitmekülgsus, kiirus ning kvaliteet. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Kõige enam külastatavad kohad:
Gustave Courbet Pärast 1848. aasta revolutsiooni veendus Courbet, et tema kohuseks on kujutada tegelikkust. Theodore Rousseau Theodore Rousseau sündis Pariisis ning tegeles algselt ettevõtlusega, kuid leidis endas peagi kunstniku. Jean Francois Millet Millet sündis talupoja peres ning pidas end surmani talupojaks Ta loobus õpingutest, koli Barbizoni ja maalis elu lõpuni talupoegi ning maastikke. Honore Daumier Daumier kujutas oma töödes suurlinna liht rahvast, karikatuurid kajastasid poliitilist olukorda. Adolph von Menzel Menzel oli tuntud saksa kunstnik. Ilja Repin Ilja Repin oli Venemaa kriitilise realismi esindaja. Vassili Surikov Vassili Surikov sündis Siberis. Constantin Meunier
KOREA Ülevaade • Korea jaguneb Põhja- ja Lõuna-Koreaks • Populaarseimad vaatamisväärsused turistide seas on templid, paleed, pargid ning erinevad maastikualad • Koreas on võimalik tutvuda erinevate aja perioodide ehitiste ning koguni küladega. • Samuti saab vaadelda kauneid maastikke ning tutvuda Korea popmuusikaga Bulguksa tempel • Kuulub aastast 1995 UNECSO maailmapärandi nimekirja • Ehitatud aastal 528, Silla dünastia ajal • Renoveeritud täielikult 1973. aastal • Koduks paljudele kultuuriliselt tähtsatele reliikviatele, nagu Dabotap ja Seokgatap Bulguksa tempel Dabotap Seokgatap Yeongsil’I rada • Asub Hallasani rahvuspargis • Rada on umbes 3,7 kilomeetrit pikk ja selle läbimine võtab keskmiselt 1 tund ja 40 minutit
rahvuspargi loodus- ja kultuuri pärandit. · Organiseerida teadusuuringuid jasäilitada selleks alasid võimalikult inimpuutumatus seisundis. Kirjeldus · Lahemaa on üks vanemaid pangapealseid paikse asustusega alasid. · Lahemaal haritakse põldu ja püütakse kala. · Lahemaal on viis reservaati. · Rahvuspargi keskus asub Palmses. · Alal aub ka neli kivist poolsaart. Kirjeldus · Lahemaa mitmekesiseid maastikke on kujundanud mandrijää ja meri. · Paetasandikul kasvavad kadastikud. · Jõed laskuvad peaastangult jugadena. Neist võimsaim on Nõmmeveski Valgejõel. · Lahemaa süda on kõige kivisem. Seal asuvad rikaste suvilad (Ossu oma :-* ) · Lahemaal on 14 järve rannajärved ja jääjärved mis tekkisid mandrijää taandumisel. · Lahemaal pesitsevad hõbekajakad, teder, hahk, luiged ja haned ning pardid. · Taimedest esineb siin mets-kuukress, kaunis- kuldking,
KÄÄNAMINE ainsus mitmus nimetav maastik maastikud omastav maastiku maastike e maastikkude osastav maastikku maastikke e maastikkusid sisseütlev maastikusse maastikesse e maastikku e maastikkudesse seesütlev maastikus maastikes e maastikkudes seestütlev maastikust maastikest e maastikkudest alaleütlev maastikule maastikele e maastikkudele alalütlev maastikul maastikel e maastikkudel
Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril". Sel ajal tegutses ka väga aktiivselt Villem Ormisson mille loomingu algusaastate teostes on märgata impressionismi ja Konrad Mäe loomingu mõjutusi. Ta oli asjatundjate sõnul üks silmapaistvamaid koloriste Eesti kunstiajaloos. Kahjuks on tema loomingust säilinud vaid väga väike osa ning seetõttu on iga tema maal sündmus. Viljandist pärit Ormisson töötas reeglina nn klassikalistes žanrites, kujutades maastikke, natüürmorte või agulimotiive ning maalides vahel ka portreesid. Tema teostele on iseloomulik helge ja optimistlik üldine koloriit ning mitmed salapärased detailid, mille tähendust ei ole võimalik üheselt kindlaks teha. Ormisson oli äärmiselt vastuvõtlik loodusest pärit impulssidele, kirgliku kala– ja jahimehena tundis ta loodust väga hästi. Üks 20. sajandi esimese poole olulisimaid kunstnikke ning kunstielu organisaatoreid oli Ants Laikmaa
Keskkonnaprobleemid Eestis Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus;
Sissejuhatus: Lahemaa rahvuspark Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993);Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s. Euroopa esimesed rahvuspargid asutati Rootsis 1909. aastal.
nad otse looduses. Kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile komataoliste pintslitõmmetega. • Värvilaigud andsid õige tooni alles teatud kauguselt vaadates. • Varem oli maalide ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalustatud. • Impressionistid maalisid juhuslikke lõike ümbritsevast. • Pildi serv võis lõigata pooleks mõne tegelase või eseme. • Teoste sisu ei olnud oluline, maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja oma kaasaegseid inimesi. • Maalisid samu vaateid erinevatel päeva ja aastaaegadel, saades nii erineva meeleolu ja värvikasutusega töid. • Ametlikele kunstinäitustele nende tööd ei pääsenud, nad korraldasid ise mõned näitused. • Impressionistide poolt tehtud uuendusi mõisteti alles paarikümne aasta pärast, kui nad olid juba vanad mehed.
"Luuletused". Liiv muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", mida tänapäeva noorus tunneb enamalt jaolt küll U. Alender'i poolt suureks lauldud lauluna, "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Kas ma Eestit unes nägin? Nägin lained laevu täis, nägin viljarikast randa, merehõlm ta ümber käis. Ei see olnud mitte unes, ilmsi tuli kujutus: oli vaev mul, oli valu, kuni tuli kahvatus. /Kas ma Eestit unes nägin Iga eht südamelöök/
Nimetus "impression" mulje on tinglik. Suunale andis nime Claude Monet maal "Impressioon. Tõusev päike.", mis eksponeeriti 1874 a. impressionistide esimesel näitusel. Nimetuse võttis esimesena kasutusele kunstikriitik Louis Leray oma artiklis, kus püüdis Monet´tööd naeruvääristada. Esialgu kasutati seda halvustavas tähenduses kunstnike kohta, kelle julgeid töid ei võetud vastu ametlikele näitustele. impressionistid võtsid selle nimetuse omaks ja nii hakkasidki nad endid kutsuma impressionistideks ja oma loomingut impressionismiks. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mida nad said ümbritsevast elust või loodusest. Nad väitsid, et enne neid ei kujutanud veel keegi loodust päris õigesti, kuna ei kasutatud õhuperspektiivi. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest. Nad töötasid otse looduses, kasutasid heledaid puhtaid värvitoone ning vaba pintslitehnikat. Impressionistid püü...
erinevusi, eriti madalamal astmel olevate inimeste (prostituudid). Kirjutati manifesete oma ideede väljendamiseks. inspiratsioon- Gooti kunst, koopamaalingud, Aafrika kunst, Saksa puulõige (16 saj) mõjutajad- Nietsche, tema ideed individuaalsusest olid väga populaarsed sel ajal Rühmituse liikmed ja nende loomingu lühianalüüs: Emil Nolde Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte, huvitavaid maske (nt. Aafrika) ning algeliselt ja kirglikult salapäraseid maastikke. Ta ei kasuta piirjooni, ainult vorme ja värve. Nolde maalides oli hästi väljendatud liikumist. 1) Mask Still Life III 2)The last supper 3) Dance Around the Golden Calf Ernst Ludwig Kirchner Ekspressionist. Ta oli graafik, skulptor ja maalikunstnik. Maalis naisi (eriti prostituute), keskonda ja oma emotsiooni. Väljendas tundeid kunsti kaudu. Oma teostes kasutas vihjeid Aafrika kunstile 1)"Autoportree sõdurina",(tundis võimetust maalida sõja tõttu
Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna. Alates1981. aastast tegutseb vabakunstnikuna. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates 1972. aastast. Osaleb näitustel alates 1968. aastast. Peeter Mudisti looming Peeter Mudist on eesti kunstis erandlik looja, kes on viljelenud silmapaistvalt nii maalikunsti, skulptuuri kui graafikat. Maalidest ja skulptuuridest koosnev looming esitab eri aegadel loodud kompositsioone, portreid, maastikke Mudisti maalidel toimuv on oma isemoodi kummastavas reaalsuses küll otsapidi seotud tegelikkusega, kuid alati tõusnud sellest kõrgemale, kõneldes enamast. Mudisti taiesed on valdavalt lihtsa süzeega figuurikompositsioonid, mis toetuvad reaalelu motiividele või esitavad nägemuspilte. Äratas tähelepanu juba varaste maalide iseseisva ekspressiivse laadiga, mis erines põlvkonnakaaslaste suundumusist. P
nimekirja. Rohkem kui 1500 saart Metsloomad Linnud - Eesti on lindude rändel üks olulisi peatumispaiku Lossid Saun - Meie jaoks tavaline pesemine tähendab enamike turistide jaoks tõeliselt emotsionaalset elamust. Kummitused ja legendid - Rikas ja pikk ajalugu ning Eesti rahva folkloorilembus on meid tondipüüdjate jaoks oluliseks sihtmärgiks muutnud. Rootsi, Saksa ja Vene ajalugu - muutnud meid endid, meie maastikke ja arhitektuuri, täiendanud rahvakultuuri. Viies aastaaeg - Kevadised üleujutused Soomaa rahvuspargis väärivad nii eestlaste kui väliskülaliste tähelepanu, kus veel võiks sead ujuda ning paadiga metsas käia? Väikesed vahemaad - Eesti väiksus teeb ühest punktist teise liikumise odavaks Kaido Höövelson (maadlejanimi Jaapanis Baruto Kaito ) (sündis 5. novembril 1984 Väike-Maarjas) on eesti sumomaadleja. Ta on esimene eestlasest
• Siin asub Baltimaade kõrgeim tipp – Suur Munamägi TAIMESTIK • Ülekaalus on kuusikud, nendele järgnevad sageduselt kaasikud, männikud, lepikud ning haavikud • Haruldastest taimeliikidest asub siin näiteks Haanjamaa salumetsadele iseloomulik rapuntsel, Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni astelsõnajalg võsu-liivsibul LOOMASTIK • Imetajatest tunnevad end siin hästi vaheldusrikkaid maastikke eelistavad liigid – kährik, metssiga, rebane, metskits ja halljänes • Väga arvukaks on muutunud ka kobras • Esineb nahkhiiri • Metslindudest on esindatud kõik levinuimad liigid Kobras Metskits Suurkõrv (nahkhiir) INIMTEGEVUS • Haanja looduspargi tutvustamiseks on rajatud 3 viitadega tähistatud ja infotahvlitega varustatud matkarada: 1. Rõuge ürgoru matkarada 2. Kavadi järve matkarada
Eesti geograafiline asend ja sellest tulenevad iseärasused. Läänemeri ja selle mõju maastike kujunemisele. Aluspõhja territoriaalsed erinevused: paene põhjapoolmik ja liivakivine lõunapoolmik. Pinnakatte koostisest ja paksusest tulenev mõju maastikele. Reljeefi liigestatus ja peamised reljeefivormid. Pinnakate kui määrav komponent maastikulise mitmekesisuse kujunemisel. Veestiku ja veerezhiimi iseärasused ja sellest tulenev mõju maastikele. Maastike paleogeograafiline areng. Eesti maastikke on peamiselt kujundanud viimase jääaja liustike pealetung ja hääbumine. Ühes kohas vormus kõrgendik, teisal kujunes org või veekogu, kolmandas kohas murdis mandrijää lahti paekalda ja rändpangas kandus kilomeetreid eemale. Liustikud ja nende sulamisveed kandsid Eesti alale väikeseid kive ja suuri rändrahne. Kui liustikud taandusid ja maa järk-järgult mere alt vabanes, arenesid välja muld- ja taimkate ning kujunes inimasustus.
rahvuspargi alast moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari. • Rahvuspargi pindala on 237,6 km². • Mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis. • 247 linnuliiki, 520 soontaimeliiki, ligi 500 liiki samblikke ja samblaid, umbes 80 liiki kalu. Rahvuspargi ülesanded: • kaitsta rannikumerd ja korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust; • kaitsta liike ja nende elupaiku • ennistada ja tutvustada elurikkust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; • toetada, arendada ja säilitada Lääne-Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi; • teavitada rahvuspargi külastajaid loodus- ja kultuuriväärtustest ning korraldada loodusharidust. Karula rahvuspark • Eesti kõige väiksem rahvuspark. • Kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. • Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahele jäävad pisikesed rabad, sood ja 40 järve.
Kuntsikud maalisid peamiselt vabas õhus ning jäädvustasid seda mida nad nägid. Olulisteks teguriteks olid valgus ja varjud. Värve segati nii vähe kui võimalik, kuntsnikud isegi ei oodanud värvi kuivamist, vaid katsid märja pinna uue värviga. Tööd valmisid küllat kiirelt, pintsli tõmbed on lühikesed, koma-kujulised ning välistasid kontuure. Imperssionistid ei otsinud mingeid erilisi süzeesid, maaliti tavalisi esemeid, linnavaateid, maastikke, inimesi,lillepilte,kohvikustseene.Maal ei pidanud jutustama mingit lugu. Samal ajal kogus populaarsust fotograafia, imperssioniste see inspireeris ning nad said tabada hetke mitte üksnes maastiku põgusas valguses, vaid ka inimeste argielu. Imperssionistid tõid suure muutuse ka maalide ülesehitusse. Varasematel aegadel olid maalid nii läbimõeldud ja tasakaalustatud, et pildi tegelased näisid tihipeale teadlikult poseerivat. Imperssionistid haarasid aga nagu juhuslikke lõike
likvideerimisele. 19.saj. lõpul töötasid kriitilised realistid. MAALIKUNST. 19.saj keskel alustasid tööd nn Barbizoni koolkonna kunstnikud.See oli kunstnike rühmitus, kes elasid ja töötasid Pariisi lähedal Barbizoni külas. Nad maalisid otse vabas looduses natuurist. Tegid palju loodusetüüde. Selle rühmituse vanim liige oli Camille Corot (1796- 1875). Corot oli päri Pariisist keskmise jõukusega perest.Nooruses veetis mitmed aastad Itaalias, kus maalis maastikke, mis olid hästi valguseküllased ja mõjuvad värskelt.Neid maale iseloomustavad selged vormid ja värvid. ,,Veneetsia". Corot maalis ka palju portreid, kus kujutas lugevat või mõtisklevat naist looduses või ateljees.. Tal kujunes välja kindel naisetüüp."Katkestatud lektüür". Tema hilisemad tööd on maalitud kergelt virvendava maalimisviisiga ja eripärase hallide varjundite skaalaga. Maalis siis juba Barbizoni külas maastikke
1) MILLE JÄRGI SAI IMPRESSIONISM OMA NIME? V: Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. 2) MIDA TÄHENDAB SÕNA IMPRESSIOON? V: See tähendab muljet. 3) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALITEMAATIKA? V: Kujutati avaraid ja valgusküllaseid maastikke rahulikes poosides figuuridega. Omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. 4) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALILAAD? V: Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. 5) KUIDAS VÄRVISID IMPRESSIONISTID VARJE? V: Varjudemäng. Ka varjudele anti oma värv - nt vabas õhus maalisid nad varje julgelt
Despiau · maaliti looduse järgi, lihtsad motiivid · P. Bonnard maalis mõnulevaid hetki · peamine kujutlusviis, hinnati ilu kodusest elust · vormilt lähedane impressionismile, ent · E. Vuillard maalis õhu- ja valgusküllaseid vabam joonistus Pariisi vaateid · A. Modigliani · foovid R. Dufy, A. Derain, M. Vlaminck · peamiselt portreed ja aktid ''Punapäine maastikke naine ripatsiga'', ''Istuv akt'' · G. Rouault pühendus kristlikule · psühhopaadist kunstnik, suhtus temaatikale ''Passioon'' modellidesse sadistlikult · G. Braque natüürmordid · gootilikult väljavenitatud poosid, · F. Leger ilmusid geomeetriseeritud nukravõitu meeleolu inimesed · mõjutas: Touluse-Lautrec, Picasso, neegriplastika · A. Chagall
Nikolai Triik sündis 1884. aastal rätsepmeistri perekonnas. Triik armastas joonistada juba koolieas. Haridustee on kunstnikul väga pikk: Gümnaasiumihariduse omandas Triik Tallinnas, hiljem õppis Peterburis, Stieglitzi kunstikoolis, mille nimekirjast ta 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast kustutati. Õppinud on ta veel Tallinna ja Peterburi ateljeekoolides, Helsingi ning Pariisi kunstikoolides. Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Alates 1905. aastast võttis ta osa Noor-Eesti väljaannete kujundamisest. Temalt pärinevad kaanejoonistused Noor-Eesti I ja III albumile. Hiljem juhatas ta ka ajakirja kunstiosakonda. Ta kujundanud ka kaanejoonistused G. Suitsu luulekogule ,,Tuulemaa" ja M. Underi luuletuste väljaannetele. 20.saj alguse tippsaavutuseks sai portreeistuvast Konrad Mäest (rändas koos K.Mäe ja A.Tassaga Soome- Ahvenamaale)- ...
Sümbolism Linda Press 12 B Sümbolism sai alguse 19. saj. teisel poolel, eriti levis see viimastel kahekümnendatel. Sümbolistlikud kunstnikud kujutasid üheltpoolt olemasolevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi, teiseltpoolt aga välja mõeldud ja ebatavalisi olendeid, esemeid ja olukordi. (Viimastele andsid inspiratsiooni müüdid, muinasjutud, legendid ja kunstniku oma fantaasia) Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Enamik sümbolistide poolt
luuletaja". Teadmata põhjusel ta ikkagi vangistati 1936 aastal ja viidi kuristikku. Selle põhjas sunniti teda hauda kaevama ja seal ta ka tapeti elajalikult fasistlike falangistide poolt. Looming I Lorca luuletused kiirgavad armastust, viha, austuse ja julmuse inimlikku kirge andaluuslasele omases tulisuses. Öeldakse, et Lorca ennustas iseenda surma oma luuletustes. Luulekogud: "Impresiones y paisajes" ("Muljeid ja maastikke", 1918); "Libro de poemas" ("Luuletuste raamat", 1921); "Romancero gitano" ("Mustlasromansid", 1928) Malagueña Siis vali sa mingi luuletus ja pane eesti keelne tõlge siia, ma ei tea mitu luuletust peame üldse lugema?! Looming II Ta oli ka näitekirjanik, kelle kuulsaimad näidendid on "Verine pulm" ja "Bernard Alba maja". Viimast on kaks korda mängitud ka Eesti lavadel, viimati Riiklikus Noorsooteatris. Otsi siia siis midagi näidenditest
Sisalikud toituvad peamiselt putukatest ja teistest selgrootutest. Rästikud söövad noorena pea sama toitu, kui sisalikud. Täiskasvanuna toituvad nad peamiselt hiirtest, konnadest ja maaspesitsevate lindude poegadest. Nastik on küllaltki tõsiseks vaenlaseks konnadele ning isegi kaladele keda ta hea ujujana veest võib püüda. Mis neid ohustab? Roomajate arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut. Eestis on kõik 5 roomajaliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused roomajad Eestis. http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/roindex.htm https://sites.google.com/site/roomajadanneklass/
· Rahvuspark on suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte. · Meie rahvuspargid on: Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark Matsalu rahvuspark Lahemaa rahvuspark Karula rahvuspark · Asub Valga-ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste, Varstu valla maadel. · Asustati 1979. aastal, rahvuspargi nime kannab alatest 1993. aastast. · Kaitstakse metsa-ja järverikkaid maastikke, pinnavorme, liike ja pärandkultuuri. · Pindala 12 300 ha. · Võru murrak · Pinnavorm Soomaa rahvuspark · Asub Viljandimaa, Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõiste vallas · Asustati 1957. aastal, rahvuspargi nime kannab 1993. aastast. · Kaitstakse loodus-ja pärandkultuurimaastiku. · Pindala on 39 640 hektarit. · ripp-ja pukksillad · Viies aastaaeg Vilsandi rahvuspark · Asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümenda vallas.
silindervõlvi ja ümarkaart • Dekoratiivsete vormide rikkus • Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid • Kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures Jan van Eyck • Madalmaade 15.sajandi kunsti üks esimesi suurmeistreid • Töötas Burgundia hertsogi Philippe III Hea teeinistuses diplomaadina ja õuekunstnikuna • Iseärasuseks oli valgusküllase ruumi kujutamine • Ta maalis inimesi, esemeid ja maastikke realistlikult • Maalis koos oma venna Hubertiga Genti altari Arnolfini abielupaar • Väga oluline van Eyck`i teos • Maali tellis pankur Arnolfini 15. sajandil • Kujutab kaupmees Giovanni Arnolfini kihluspäeva • Pildil on ohtralt sümboleid • Praegult asub Londoni National Gallery´s Fotolavastus Kasutatud allikad • http://eflynearthistory.blogspot.com/2014/01/renessanss-itaa lias-madalmaades-ja.html • http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm
annaabi.ee 
