Muinasaja kombed tänapäeval Muistsel maarahval olid omad kombed, kuidas valitseda maad, mõista kohut, sõlmida lepinguid, jagada ja pärida vara. Neid iidse tavaõiguse jälgi kanname me endaga tänases päevas edasi, eelkõige just oma keeles ja kommetes. Tuues näidet tänapäevast, võib võtta aluseks nt kihlveod. Need on levinud kogu maailmas ning tegelikult olid kihlveod olemas juba muinasajal. "Kihlad" tähendasidki maarahva õiguses eelkõige lepingut. Kihlumise, st muistse lepingu läbi, toimus näiteks abiellumine.
Selle päeva toidud olid sageli sikulihast. Selle päeva teeb eriliseks- tulega seotud uskumused. Sel augustikuu päeval oli parem hoiduda igasugusest tuletegemisest: ei tohtinud kütta rehaahju ega süüdata küünaldki. See võis kaasa tuua tulekahju. Ka selle tähtpäeva traditsioonid on tänapäevaks kahjuks kadunud. Rukkimaarjapäev- (15. august) Rukkimaarjapäev on seotud muutusega looduses. Augustiööd on juba sumedalt sametised, tähistaevas helkivam. Maarahval pidi selleks ajaks olema lõppenud heinategu, mõnel pool ka rukkilõikus. Maarahval oli rukkimaarjapäev tööpüha, toidulauale toodi paremad palad ning nauditi puhkusepäeva. Mõnel pool kaeti rukkimaarjapäeva toidulaud sauna.- lootuses, et lahkunute hinged võtavad ka söömingust- joomingust osa. Maakonniti olid peolaual toidud erinevad. Näiteks Hanilas oli selle päeva toiduks
Keskaegses linnas oli asi enam-vähem samamoodi, seal elas põhimõtteliselt rikkam elanikkond. Maal elasid talupojad ja rikastel kodanikel olid seal oma mõisad. Keskaegne linn esindas mõnevõrra teistsugust pilti kui tänapäevane linn. Ma arvan eelkõige sellepärast, et seal puudus kanalistsioon ja olmetehnika. Kuna keskaegses linnas oli tihti väga räpane ja must, sest kuna inimestel polnud kuhugi oma reovett juhtida, siis viskasid nad selle lihtsalt tänavale. Maarahval oli sellesuhtes parem, sest naaber ei elanud sul paari meetri raadiuses. Linn oli tegelikust väga tähtis haridusekeskus. Tähtsal kohal olid ka arhitektuur ja kirjandus.Linnas koondusid haritlased ja targad inimesed. Arstiabi ja igasugune meelelahutus oli alati käeulatuses. Linnas elav rahvas oli tavaliselt väga võimukas ja rikas. Ma arvan, et rahavas tundis ennast linnas kindlustatuna, kuna neid ümbritsesid paksud linnamüürid ja teised inimesed.
See tähendab, et kõik kes tegelesid näiteks sepatööga, pididki ainult sellele pühenduma. Et tsunfti liikmeks saada, pidi olema heal järjel, omama kodanikuõigusi ja abielluma. Sellepärast ei pääsenudki paljud tsunftidesse. Mina leian, et tsunftikorraldus oli hea mõte, sest siis hakati rohkem rõhku panema kvaliteedile. Asjad tulid paremini välja, kuna inimesed olid pühendunud ainult ühele alale. Mittesakslasest maarahval oli raske kohaneda Euroopa kultuuriga, sest nad ei mõistnud saksakeelset ülemklassi. Muinasaegseid ornamente jms kasutati siin edasi, kuigi ümberkaudsetest maadest olid need kadunud. Ka üksikud põletusmatused säilisid. Ometi jõudis mõisate ja kirikute kaudu maale hulgaliselt kultuurimõjusid. Näiteks keelelaenud. Alamsaksa algupäraga sõnad ( nt. trepp, torn jne) on meil kasutusel tänapäevalgi.
erinevad ajaloolised kihistused. Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõna jõul on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. "Talistepüha" oli levinum nimetus Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25. detsember (esimene päev, mis on pikem kui eelmine) ja ametlik uusaasta on nihkunud 1. jaanuarile ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Nende sõnul tõestab seisukohta, et jõulud olid maarahva jaoks aastavahetuspühad, asjaolu, et kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööriaega vanaks jõuluks. 7. jaanuari on
* Uue võimu kindlustumine maapiirkondades oli aeganõudev. Tõenäoliselt piirdus see esialgu vaid kohaliku rahva maksustamisega. Esimese koormisena kehtestati nähtavasti kirikukümnis. Hinnus – kindlaks määratud suurusega maks Kümnis- osa saagist, algselt olnud ilmselt kümnendik saagist, hiljem kasvas veerandini. Maksud määrati talude kaupa. Maksude tasumise korraldasid vakuse adratalupojad ühiselt. Algselt peeti sügiseti vakupidu, mis asendus vastavate loonustasudega. Algselt maarahval ka sõjaväekohustus. Asendus tulirelvade tulekul, kui tekkis palgaarmee, vastava maksuga. Toimis naturaalmajandus. Talupoegadel oli õigus oma toodangu ülejääke müüa aga turg oli väike. * Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.
langemise · See omakorda tõi kaasa elanike vaesumise Kollektiviseerimine (1928-1932) · Seniste eraomandusel tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse. · Totalitaarsel riigil oli kergem talurahvalt vajalikke toiduaineid kätte saada kas riiklike majandite (sovhooside) või riigile allutatud kooperatiivsete ühismajandite (kolhooside) vahendusel. · Kulakuks tuli kuulutada 3-5% majapidamistest. · 1932.a. passiseadus maarahval polnud passe puudus õigus liikuda NSVL-s · 1932.a. Stalini "Sotsialistliku omandi kaitse seadus" ("viie viljapea seadus") · Kahjurite protsessid "vaenuliku elemendi hävitamine" · 1932.a. nälg. Ohvreid u.6-7 miljonit · 1929-33 küüditati u.9 mln. talupoega · Kollektiviseerimise ohvreid kokku u.10% talumajapidamistest ehk 10-14 miljonit inimest Sisepoliitika 1930-ndatel · Passiseadus +sissekirjutus liikumisvabaduse kontroll · 1934.a. massiterror
Mil määral arvestati rahvuslike eripäradega- NSVL, Hiina. Vaba ajakirjanud puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvad suruti maha, repressioonid. Kas kommunism lahendas Hiina mahajäämusest põhjustatud probleemid- Ei lahendanud, sest Mao Zedongi sotsiaalsed eksperimendid kukkusid mõlemad läbi. Hiinas üritas ta 5 aasta plaani täita 1 aastaga ja 20 aasta plaani 5 aastaga. Rauatoodangu järsuks suurendamiseks käskis ta maarahval ehitada 7 miljonit väikest sulatusahju mille toodang aga ei sobinud tööstusele toormeks. Eriti kohutavad olid kollektiviseerimise tagajäried. Talupojad aeti mõnekümnesse tuhandesse kommuuni, keskmise suurusega 5000 peret, kuid oodatud jõukuse asemel tuli nälg mille tõttu suri miljoneid inimesi. Milles seisnesid demokraatlike riikide edu ja tagasilöögid. - (+) majanduselu areng ja kasv, demokraatia säilimine,
noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider hindas väga Juuliust, ta kohtles teda teistmoodi, kui teisi poisse, kuna Juuliusel oli hea kasvatus. Juulius tegelikult erineski teistest poistest juba noorpõlvest peale, temas peitus midagi enamat kui tavaline koolipoiss. Juuliusel oli isegi eraldi tuba pansionis, samal ajal kui teised pidid kolmekesi ühes toas hakkama saama. Suvevaheajal läks ta oma onu juurde maale, kus teda eriti hästi vastu ei võetud. Maarahval olid tema suhtes suured eelarvamused, et ta on linnas uhkeks läinud ja linnariided puha seljas. Maarahvale oli võõras Juuliuse kombed ja viisakus. Maainimesed olid harjunud lihtsa maaeluga ja ei suutnud kuidagi noort poissi mõista. Juulius, vastupidiselt talurahvale, hindas väga haridust, tema jaoks olid talutööd võõrad ja alkohol vastumeelt, ning just alkoholi mittetarbimise tõttu suurenes maainimeste umbusaldus Juuliuse vastu. Juuliusele ei meeldinud maal, tal oli seal
Lisaks prooviti avalikult hävitada ellnevat kultuuripärandit. Hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Alles jäeti vaid üksikud aastakäigud. Tsensuur oli ühiskonnas koguaeg olemas. Selle tagamisel etendasid rolli ka julgeolekuorganid. ETV alustas saateid aastal 1955. 1970 aastatel mindi üle värvitelevisioonile. Suurenes ka Eesti raadiosaadete maht. MAAELU HÄVIMINE 1960 aastatel hakati järjest rohkem raadioid, telereid ja magnetofone otsima. Maarahval lubati käia aina rohkem ja rohkem linnas teatris, kinos ja näitustel. Maadel hakkas samuti juurduma linklik eluviis. Väikesed maakoolid, klubid ja raamatukogud pandi kinni ja pidi hakkama linnas käima koolis. Seega mõtekam oli linna üle kolida ja siis maaelu hakkaski maha surema ja linnas hakkas rohkem rahvast elama. Kuna kõik võimalused olid seal olemas ja tekkis koguaeg ka uusi. HARIDUS NL likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi. Uue koolikorralduse
Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõnal jõul, on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. ,,Talistepüha" on levinum Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25. detsember (esimene päev, mis on pikem kui eelmine) ja ametlik uusaasta on nihkunud 1. jaanuarile ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Nende sõnul tõestab seisukohta, et jõulud olid maarahva jaoks aastavahetuspühad, asjaolu, et kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööriaega vanaks jõuluks. 7
kui ülestõusmispühad on suurim püha õigeusu kirikus. 10 Kokkuvõtte Maarahvas, meie maa põlisrahvas, oli ja on loona usku. Loonaga, s.o tegelikkusega, elatakse sügavas kooskõlas, sest vaid nii on võimalik inimese ja rahvana ellu jääda ja kesta tuhandeid aastaid. Loona on pidevas muutumises ja see liikumine on kätketud ajastajaringi. Kui loona üks ring on lõppemas ja teine algamas, on maarahval tähtsaimad pühad – jõulud. Niipalju kordi on meie maal loodud ajastajaringi ning inimene on tervitanud valguse ja elu tärkamist. Viimase sajandiga on palju muutunud. Enamus rahvast on jätnud oma tared ja kodupaigad ning asunud elama linna kivimajadesse. Tööd ei tehta tavaliselt enam selleks, et kõhtu täis saada, vaid selleks, et osta üha uuemaid mugavusi ja mänguasju. Loona tähendab paljudele igapäevaselt pelka ilmateadet. Kuid kaks põhilist asja on jäänud kõigutamatult
üldiselt koosneb enamik rühmi paljudest inimestest. Rühma liige ei tarvitse tunda kõiki teisi liikmeid, kuid ta peaks tundma rühma traditsioonide põhilist osa, neid traditsioone, mis aitavad rühmal tajuda oma identiteeti." Varem oli arusaam rahvaluulest selline, et rahvaluule sai olla vaid rahval ning rahvaks peeti haritud ühiskonna harimata inimesi. Samuti arvati, et rahvaluule saab olla maarahval, ning seda ei saa olla linna elanikel või metslastel/tsivilseerimata maailmas. Talupojad olid kuskil metsiku(primitiivse) inimese ja tsiviliseeritud inimese(eliidi) vahepeal. 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Kirjanduse uurijal on olemas mingi teos, ajaline raamistik vms, mida ta uurib. Kirjanduse uurija uurib kirjapandud kirjandust, mis on mingi autori poolt kirja pandud.
jahvatati jahuks käsikivil või vesiveskis. Karjandus oli tähtsal kohal ja peamiselt peeti lambaid ja kitsi, sest nemad suutsid ka kehvalt mägialalt süüa leida. Veel kasvatati orgudes sigu ja veiseid, tasandikel armee jaoks hobuseid, külades hanesid, muid linde ja mesilasi. Talupoegade silmaring oli väike, nad teadsid seda, mis toimus nende või lähi ümbruskonna külas. Paljud ei teadnud isegi parajasti troonil istuja nime. Maarahval oli palju muresid, sest kardeti nii põuda, paduvihma, hallaöid, rohutirtsude nuhtlust ja nii oma kui ka võõra sõjaväe läbiminekut. Maal olid maksud tunduvalt suuremad kui linnas, seega olid keisri maksunõudjad külainimeste poolt väga vihatud. Talupojad kes selle vastu protesteerisid, neid ootas kas ihunuhtlus või võlavangla. Selleks, et makse paremini kätte saada oli kehtestatud külades ühiskäendus. Kui keegi
üldiselt koosneb enamik rühmi paljudest inimestest. Rühma liige ei tarvitse tunda kõiki teisi liikmeid, kuid ta peaks tundma rühma traditsioonide põhilist osa, neid traditsioone, mis aitavad rühmal tajuda oma identiteeti." Varem oli arusaam rahvaluulest selline, et rahvaluule sai olla vaid rahval ning rahvaks peeti haritud ühiskonna harimata inimesi. Samuti arvati, et rahvaluule saab olla maarahval, ning seda ei saa olla linna elanikel või metslastel/tsivilseerimata maailmas. Talupojad olid kuskil metsiku(primitiivse) inimese ja tsiviliseeritud inimese(eliidi) vahepeal. 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Kirjanduse uurijal on olemas mingi teos, ajaline raamistik vms, mida ta uurib. Kirjanduse uurija uurib kirjapandud kirjandust, mis on mingi autori poolt kirja pandud.
piima seguga. Küpsetati ahjus. Talvel küpsetati ahjus sageli kaalikaid, see oli tavaliselt õhtusöögiks. Nagu tänapäevalgi, olid ka tol ajal välja kujunenud lemmikroad. Nendeks olid enamasti klimbisupp, aga ka odrakäkid, mida söödi kas piima või jahuse keeduleemega.Talvisteks meelisroogadeks olid ahjus hautatud soolaliha või seajalad ja ka hautatud hapukapsas. Peenemaks salatiks peeti kõrvitsat, tavaline oli hapukurk ja peedisalat. Erinevalt tänapäevast oli maarahval komme sageli jagada oma valmistatud toitu naabritega. Teise perre viidi veidi head- paremat nagu pühadesaia, peenleiba, aga ka moosikeedist. Suuremad söögid tehti talguteks, milleks olid kartulivõtt ja sõnnikuvedu. Siis kuulusid toidulauale sült, keedetud liha kapsaste, kaalikate ja porganditega. Valmistati toitu nimega hapurokk. Selle valmistamisel pandi juuretis eelnevalt hapnema, paari päeva pärast keedeti suures katlas valmis. Toit kees oma 3-4 tundi. Oli maitsev magus-
kommertslikuks pühaks. See tähendab, et rohkem rõhutakse sellele, et tuleb osta ja tarbida. 13 Vähem mõeldakse sellele, et jõulud on siiski pühad, kus pered kokku saavad, tuntakse rõõmu üksteise olemasolust. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=132755 Jõulud Eestis Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uue aasta saabumist. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu
maitset. Tavalist kalamarja või kunstkaaviari võite serveerida koos röstitud saiaviilude või pliinidega, lisaks peenestatud sibul, sidrunimahl või sidrunisektorid, paks hapukoor ja purustatud must pipar. Suurepäraselt sobivad punane kalamari ja kunstkaaviar külmade kalaroogade ja suupistete kaunistamiseks. Kokkuvõte Tähtsal kohal eestlase söögilaual on alati olnud kala, mida vanasti tarvitati peamiselt soolatuna. Peamiseks kalatoiduks maarahval oli soolasilk e.soolatud räim. Palju söödi ka kuivatatud, vinnutatud kala. Kuigi Eestimaa ümber on rohkelt merd, oleme hinges pigem metsa- kui mererahvas. Tänapäeval süüakse tavaliselt värsket või külmutatud kala ja suitsukala. Eesti rahvuskala on räim. Igapäevased kalad on ka kilu, ahven, koha, haug, siig, latikas, lest, särg, heeringas, lõhe ja forell. (Heeringat püütakse Atlandi ookeanist ja lõhet tuuakse sisse Norrast.) Delikatesskaladeks on angerjas ja silmud
üldse oluline, sest selle päeva järgi sai ennustada kogu sügise ilmu. Pärtlipäevast algasid Eestis hallad. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-partlipaev.php) IVANOSKOROONA - 29. august Õigeusupüha, millega tähistati Ristija Johannese hukkamist. Lisaks kirikupühale ja kirmasele, mida mõnel pool peeti, oli see setudel ja venelastel rukkikülvi- ja õunapüha. Tööd üldiselt ei tehtud. 9. September - sügis-, mihkli-, kanarbiku-, pohla- ja jahikuu Septembris jätkus maarahval viljalõikus ja rehepeks, võeti kartulit, hoogustus augustis alanud jahilkäimine. TARKUSEPÄEV - 1. september Esimese koolipäeva tavad on pikka aega - üle poole sajandi - püsinud ühesugustena: pidulikult riietatud abituriendid viivad 1. klassi lapsed käekõrval koolisaali avaaktusele. Klassikaline esimese koolipäeva rõivas on ikka olnud valge pluus. Mõnikord on tüdrukutel seda asendanud tume kleit piduliku valge krae ja kätistega. Kuid valge pluus tundub sel
12 saj lõpus oli rahulik misjonitöö ja vägivalda polnud. Siis veel ordu siiani ei ulatunud. 13. saj pärimisõigused talupojal veel olid olemas. Võõrvõim polnud veel nii püsivalt esindatud, kes oma mõtteid, ideid peale surusid. Liikumisvabadust veel ei piiratud. Teotöö oli pidi tegema 35 päeva tööd. Kauplemist ei piiratud. 14. saj pärimisõigusega on nii, et kui talupojal pole pärijat, lähevad koormised suuremaks. Oli katk, mistõttu rahvast jäi vähemaks. Maarahval oli vähem õigusi. Koormised ja loonusrent suureneb. 15. saj teotöö suureneb. Sunnismaisus, ehk talupoeg ei tohi kuhugi mujale kolida. Talupoeg maad pärandada ei saanud, aga vallasvara saab pärandada. Kauplemisvabadusi piirati, talupoja oma hüvanguks kauplemine vähenes. Talupojad jäid järjest rohkem võlgadesse. 16. saj veelgi halvem olukord. Koormised suurenesid, teopäevi tuli juurde. Kiriku juhtib seisund vajutas pitseri feodaalkoormiste kujunemise käigule. Koormiste peamiseks
Iidoli demoniseerumine – sarnaselt (maja)haldjale Setu paralleel – Peko kui sealse vakuskonna viljakusiidol ja Pekopapi valimine – inimene kelle aidas hakkab see iidol asetsema ja kes peab tagama, et see asi peab olema. (Valimisviis, mille tulemusena keegi saab vigastatud – VERELIISK) Rituaalne vägivald on pingete välja laskmine, kontrollitud, reeglitega, kedagi ei peksta surnuks. Vakainstitutsioon eestlastel Ohvrivakk eesti maarahval kui sootsiumi mentaalne keskpunkt. (Küla)kogukond määratles end ühise vakuskonna, kogunedes ja ohverdades ühselt piksejumalale parema viljasaagi/viljakuse tagamiseks teatud pidupäevadel (pööripäevadel). Sealjuures oli keskseks objektiks spetsiaalne vakake (anum, korv, muu nõu; õõnsus: puu, kivi) kui salajane ohvriurm, teateid millest mäletab veel käesolev sajand. Vakapidu (Wacken) Balthasar Russowi teateil (1584) kui teatud piirkonna
· Iidoli demoniseerumine sarnaselt (maja)haldjale · Setu paralleel Peko kui sealse vakuskonna viljakusiidol ja Pekopapi valimine inimene kelle aidas hakkab see iidol asetsema ja kes peab tagama, et see asi peab olema. (Valimisviis, mille tulemusena keegi saab vigastatud VERELIISK) Rituaalne vägivald on pingete välja laskmine, kontrollitud, reeglitega, kedagi ei peksta surnuks. Vakainstitutsioon eestlastel · Ohvrivakk eesti maarahval kui sootsiumi mentaalne keskpunkt. (Küla)kogukond määratles end ühise vakuskonna, kogunedes ja ohverdades ühselt piksejumalale parema viljasaagi/viljakuse tagamiseks teatud pidupäevadel (pööripäevadel). Sealjuures oli keskseks objektiks spetsiaalne vakake (anum, korv, muu nõu; õõnsus: puu, kivi) kui salajane ohvriurm, teateid millest mäletab veel käesolev sajand. · Vakapidu (Wacken) Balthasar Russowi teateil (1584) kui teatud piirkonna pidustus
annaabi.ee 
