vestlusega. hetäär-haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituudid Vana-Kreekas. metoik-vaba isik, kes polnud sündinud polise kodanike järglasena, vaid oli mujalt sissesõitnu. Puudus kodanikeõigus. Käsitöölised,kaupmehed amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks heloot-Lakoonia pärisrahvas kellest said spartiaatide maaorjad. perioig-isiklikult vabad mittekodanikud. spartiaat-Sparta kodanikkond / doorlastest elanikud strateeg-sõjaväejuht
päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu geruusia ja igal aastatl kõigi kodanike seast valitavad 5 efoori. Otsuse langetamisel oli kõige olulisem spartiaatide koosolek. Sparta täieõiguslikud kodanikud e. spartiaadid moodustatsid riigi elanikkonnast vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes 2 gruppi: periogid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta; heloodid spartiaatide maaorjad. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem, mille eesmärgiks oli täisväärtuslike sõjameeste väljaõpetamine. Sparta oli seega range sisemise korraldusega riik, mille võimsuse tagas hästi korraldatud sõjavägi. Ateena linnriigis kuulus võim aristokraatiale. 594.a. e. Kr. kärpis riigimees Solon aristokraatia eesõigusi. Soloni reformidega rahvakoosoleku osatähtsust suurendati. 5. Sajandil e. Kr. sai Ateenast tugevaima laevastikuga mereriik. 5. sajandi keskel e. Kr. sai
talupoegadele ja renditi rikastele. Vallutatud maad munitsiipiumi staatuse (kodanikud roomas kodanikeks, säilis omavalitsus). Graechus'te reformid: tahtsid reformida sõjaväge, kehstestada maaavalduste ülempiir. Orjandus: saadi vallutussõdade tulemusena, võlgadest, piraatide tõttu. Müüdi turgudel (Deelos). Riigiorjad (ühiskondlikud tööd.. kaevandused, templid), eraorjad (linnaorjad kokad, õpetajad ja maaorjad mõisates, istandustes), gladiaatorid. Vabastati tänulikkusest, kasuliku töö eest. Teater: vabas õhus puuteater, puudub koor-aariad, lõbusad lood, naised, Plautus. Kõnekunst poliitikutele. Kõnemees-oraator, Cicero 3 stiili: madal (arusaadavus), keskmine (nauding), kõrge (innustus). Nuumen-hing, laar-kaitsevaim, genus-maakujuline vaim (abielu), apostel-rändjutustaja, proletaar-vaene maata kodanik, komiits-rahvakoosolek, patroon-mõjukas kaaskodanik,
kursus “Vana-Rooma inimene” ● Kuidas erines familia rustica elu familia urbana orjade elust ? Familia rustica juhul tegemist on maaorjadega. Maaorjade olulisemaks eesmärgiks oli tootmine, seepärast polnud neil vaba aega ja oma igapäevaelus tegelesid nad põllumajandusliku tööga ning mullaharimisega hommikust ööni. Eneergia ja jõudu taastamiseks maaorjad sõid ja magasid, teist tegemist nad ei teadnud. Nemad olid nagu koduloomad, kuna said toitu nii palju nagu isanda koduloomad. Familia urbana juhul tegemist on linnaorjadega. Linnaorjad olid nagu teenindajad, kelle peamiseks ülesanneks oli isanda elu mugavaks tegemine. Nende päeva korraldus otseselt sõltus isanda elu rütmist. Natuke hiljem ilmus linnaorjadel ka võimalus isanda tegevustega tegeleda, nemad võiksid näiteks oma isanda tehinguid
Spartas oli tugev ja ühtne sõjavägi. Minu meelest oli see positiivne. Sõjavägi nii tugev tänu spariaatidele, kes olid elukutselised sõjamehed. Sellest tulenevalt sai Sparta maaväest kogu Kreeka võimsaim relvajõud. Spariaatid oli nii head sõjamehed suuresti tänu rangele kasvatussüsteemile, mis oli neid ette valmistanud sõjakoormuse talumiseks. Alistatud messeenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said heloodid ehk spartiaatide maaorjad. Minu meelest on see negatiivne, et heloote koheldi orjadena ning nendega käituti halvasti. Et hoida suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema. Selle tagamiseks kujuneski Spartas range kodanike kasvatamise süsteem. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Peale sõjalise üleoleku tagati ka küllaltki suur sisemine stabiilsus. Spartalased olid uhked, et neil polnud kunagi esinenud türanniat.
*Sparta ei arenenud teliseks linnaks *594. a. Ekr Soloni reformidega laiendati lihtrahva osa *Riigi elanikkonna moodustasid: 1)Spartiaadid ehk Sparta riigijuhtimises ja piirati aristokraatia eesigusi. 5. saj. kodanikud 2) Perioigid isiklikult vabad poliitiliste igusteta Keskpaigal eKr kujunes v lja kindlalt demonkraatlik kord, spartiaatidest sltuvad Lakoonika asukad 3) heloodid ehk kogu vimut ius oli rahvakoosolekul, millest vtsid osa kik spartiaatide maaorjad, alistatud messeenlasedja osa kodanikud. Lakoonika phirahvast *rahvakoosolekud toimusid iga 10 p eva tagant, nende *riigi eesotsas kaks p ritava vimuga kuningat ehk vaheajal tegelesid riigiasjadega 500liikmeline nukogu ja basileust arvukad riigiametnikud, kellest olulisemad olid 10 strateegi.
rahavas saab teha oma ettepanekuid, kuid samas mõnest küljest on sarnane ka Sparta riigikorraldusega, et lõplik sõna jääb volikogule, kelle rahvas on sinna valinud. Ateenas oli orjastamine keelatud. Kõik riigi kodanikud olid võrdsed. Kõigil oli ka võrdsed võimalused ja nad said esineda rahvakoosolekutel oma ettepanekutega. Spartas alistatud messeenlastest ja ka Lakoonika pärisrahvast said aga spartaatide maaorjad. Kuna siis ei pidanud spartaadid ise tööd tegema. Ma leian, et Ateena riigikord on praegu rohkem aksepteeritavam, kui Sparta riigikord. Kahele päritava võimuga kuningale Spartas allus veel sõjavagi. Seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Kahekümmnendast eluaastast loeti nad täisväärtuslikesk sõjameesteks ja kolmekümmneselt täieõiguslikeks kodanikeks. Seega
Sparta riiki juhtisid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Nemad täitsid preestrikohustusi ja neile allus sõjavägi. Teistes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanematenõukogu geruusia ja kodanike hulgast valitavad riigiametnikud 5 efrooni. Kõigi spartiaatide koosolek ütles aga otsuste vastuvõtmisel lõpliku sõna. Suurem osa Lakoonika asukatest ,perioigidest, olid küll vabad, kuid neil puudusid poliitilised õigused. Heloodid olid aga spartiaatide maaorjad. Et neid kontrolli all hoida kehtestati Spartas kodanike kasvatamise süsteem. Spartas pidid posid juba seitsmeaastaselt kodust lahkuma, kuna neid treeniti elukutselisteks sõjameesteks. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Esiplaanil olid riigi huvid ning seetõttu olid kodanike õigused ohvriks toodud. Spartas polnud kunagi esinenud türanniat ning seda on peetud hästi korraldatud riigi musternäidiseks.
Linnaelanikkond koosnes käsitöölistest ja kaupmeestest. Käsitöölised üldjuhul olid väga madala sotsiaalse positsiooniga. Rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid, kes teenisid orjade ja sõltlaste põllutööst. Ainuvalitseja ehk türann püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli ka parandada vaeste elujärge. Sparta riik põhines vallutustel. Sparta riigi eesotsas olid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat ning neile allus sõjavägi. Spartalaste maaorjad olid heloodid. Spartas oli range kodanike kasvatamise süsteem ning riigihuvid olid seal esiplaanil. Ateena oli aristokraatliku valitsemisvormiga riik. Olukord hakkas muutuma, kui Solon muutis riigis korda. Kindlalt demokraatlikuks muutis riigi Perikles. Kreeka oli orjanduslik ühiskond, kus olid enamuses barbarid. Aegamööda kujunes arusaam, et viimased ongi orjuseks loodud. Orje kasutati põhiliselt kõikidel töödel, väljaarvatud oskustöödel, mida tegid vabad inimesed
Vana-Kreeka. Kordamiseks 1. Kreeka geograafiline asend ja kaart 2. Orjade olukord - Kreeka polistes oli orjandus tavaline asi, kõige rohkem oli orjadest barbareid. Orjad tegid tavaliselt kõige mustemaid töid, orjade tapmise eest ei karistatud. Nad jäid ühiskonnast väljapoole. Spartas alistatud masseenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said aga heloodid spartiaatide maaorjad. Ateenas aga oli orjandus keelatud. 3. Mõisted a) Polis Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest b) Heloot spartiaatide ori, Messeenia alistatud elanikkond c) Demokraatia valitsusvorm; rahvavalitsus d) Pedagoog laste juhataja, kes õpetas rikkamate perekondade lapsi (koduõpe). e) Barbar võõramaalane, kes kõneles tundmatut keelt
Aritokraadid-Auväärse päritoluga suurmaaomanikud. Türann-Võimule tõusnud ainuvalitseja, kes püüdis riigis kehtestada kindlat korda. Spartiaat-Sparta kodanikkond. Geruusia-30-liikmeline vanemate nõukogu Spartas. Efoor- Spartas igal aastal, kõikide kodanike seast valitavad 5 riigiametnikku. Perioig-Lakoonia asukad, kes olid küll vabad, kuid poliitiliste õigusteta ning spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud. Heloot-Lakoonia pärisrahvas kellest said spartiaatide maaorjad. Hopliit raskerelvastuses jalaväelane, võitles kinnises faalanksis, kandis suurt kilpi, kiivrit, turvistikku, säärekaitseid. Relvadest peamine oda ja mõõk. Faalanks-tüüpiline Kreeka lahingurivi, mis liikus rütmiliste vilepillihelide saatel vaenlastele vastu. Dzeugiidid-härjarakendi zeugos omanikud. Teedid-Ateena riigi madalaim klass. Ekleesia-vähemalt 20-aastastest kodanikest koosnev rahvakoosolek. Bulee- Nõuandev organ, mis valmistas ette küsimused, mis läksid
maailmavaade. Enne seda oli usuti et kõik keerleb ümber maa – geotsentriline maailmavaade SPARTA ATEENA Võimuorganid Geruusia – vanemate nõukogu Strateeg – väejuht (10) (30) Bulee – nõukogu (500) Efoorid (5) Heloodid – maaorjad Metoik – sisserännanud Ühiskonnakihid Perioigid mittekodanikud Spatriaadid – Sparta (enamus käsitöölised) kodanikud Asukoht Lakoonika maakonnas Atika Peloponnesuse ps Kesk-Kreeka Lõuna-Kreeka
arusaamatut keelt. 5) faalanks-tüüpiline kreeka lahingurivi, ruudu kujuline. 6) aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. 7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas 9) rahvakoosolek-kodanikest koosnev, põhiliseks ülesandeks oli polise juhtimine.Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant 10) Türannia-ise hakanud valitseja võim 11) Spartiaat-sparta kodanikkond 12) Heloot-spartiaatide maaorjad 13) Perioik-lakoonika asunik 14) akropol-kalju nukile rajatud kindlus, kus jalamil paiknes tavaliselt linn. 15) Kitoon-põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kinni tõmmatud riide tükk mida kandsid kreeklased. 16) Sümpoosion-ühine kodune pidusöök, mis toimus aristokraatlikes sõpruskondades. 17) Gümnaasion-nii nimetati spordiväljakut ja sinna kuuluvaid riietumisruume.Seal
kohuseid;nõukogu-30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia (isik pidi olema väh. 60 a).riigiametnikud-igal aastal valiti kõigi kodanike seast riigiametnikud-5 efoori. *lõpliku sõna otsustes ütles kõigi spartiaatide koosolek. Eanikkond:spartiaadid, ülejäänudahvas moodustas 2 gruppi-perioigid-vabad, kuid poliitilise õiguseta,spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud heloodid-spartiaatide maaorjad. *Kodanike kasvatamise süsteem. *spartiaadid ei pidanud tööd tegema, tegid nende eest heloodid. *range sisemise korraldusega riik. *riigihuvid esiplaanil. A:asukoht:Kesk-Kreeka *kodanikud,mittekodanikud *võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule *riigi eesotsas seisis Perikles demokraatlik kord, aristokraatia eesõigused olid kaotatud *kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule *kodanikud:Atika täiskasvanud
Sparta polis: Asub Lõuna-Kreekas. Elanikud jagunesid pojad kooli, kus õpetati lugemist ja kirjutamist, muusikat ning kolmeks: 1) spartiaadid(tavakodanikkond) 2) perioidid luuletamist. Jõukamad jätkasid sofisti käe all, haridus puudutas (Lakoonika asukad,vabad ja poliitiliste õigustega.) 3) heloodid ainult poisse. Spartas said tüdrukud ka kehalistes treeningutes (spartiaatide maaorjad.) käia, muidu õppisid kodus kõike emalt. Valitsemine: 2 kuningat (sõjaväepealikud) neile allus sõjavägi, 6 Kreeka filosoofi ja nende põhimõtted: 1) Thales Maailm kuningad kuulusid vanemate nõukokku e. Geruusiasse (30 liiget, on tekkinud veest ja ujub vee peal. 2) Anaximandros filosoof, al 60 a, otsustasid tähtsaimad asjad), mille valis rahvakoosolek. kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 3)Demokritos
Iga aasta määrati ametisse 6000 kohtunikku(Heliaia). Riigi elu korraldasid 500- liikmeline nõukogu(Bulee) ja rohked riigiametnikud, kelle hulgas olid tähtsamad 10 strateegi(väejuhti).Kodanike hulka ei kuulunud 1) naised 2)orjad 3)võõramaalased. 5. Iseloomusta Sparta polist. V:Asub Lõuna-Kreekas. Elanikud jagunesid kolmeks 1)spartiaadid(tava kodanikkond) 2) perioidid(Lakoonika asukad,vabad ja poliitiliste õigustega.) 3)heloodid(spartiaatide maaorjad.) Valitsemine: 2 kuningat(sõjaväe pealikud) neile allus sõjavägi, kuningad kuulusid vanemate nõukokku e. Geruusia.(otsustasid tähtsaimad asjad). Kuningaid kontrollisid 5 efooriat e.vaatlejat. Rahvakoosolek valis Geruusia. Poiste kasvatamine: 7.a. sõjakooli(treening) 20.a. Täielikud sõdurid ja 30.a. Võisid luua perekonda ja osaleda poliitikas. 6.Milline tähtsus oli spordil kreeklaste jaoks? V:Olümpiamängud said alguse 776.eKr. Neid peeti jumalate auks, eriti Zeusi
Linnas ülekaalus käsitöölised. Rikkam ja mõjukam osa olid aristokraadid suurmaaomanikud, auväärse päritoluga. SPARTA Kaks päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi, kõrgema preestri kohused. 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia. (vähemalt 60-aastased) Kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Lõplik sõna kõigi spartiaatide koosolekul. Enamik asukaid peroigid. Vabad, aga õigusteta, kohuslased. Heloodid maaorjad. Kodanike kasvatamise süsteem. Vallutustel põhinev, ülemvõimu säilitada üritav riik. Loomingulisus pärsitud. ATEENA Algselt riigiametnikud, nõukogu ja rahvakoosolek. Hiljem aristokraatia eesõigused kadusid. Kodanikud Atika täiskasvanud põliselanikud mehed. 500-liikmeline nõukogu, rohked riigiametnikud, kelle hulgast valiti 10 strateegi (väejuhid). 6000 kohtunikku. Loosi teel. Liidrid siiski aristokraadid (rohkem aega, raha, haridust). ELUOLU
a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kantakse nimekirja, tsensor annab nõusoleku; testamendiga. Kolonaat väikesed maalapid, mis anti välja pärilikele rentnikele või omanikele, kes said töötasuks teatava osa aastasaagist; samuti barbarid, kes asusid Rooma riiki; orjad, kes olid saanud kasutaiseks maatükke. Lõpuks Maaorjad. Juriidilised isikud raske defineerida, Vana-Roomas tunnustati ainult üksikisikuid. Riigimaad kuulusid kogu Rooma rahva omandiks, samuti riigi orjad. Seisid väljaspool tavalist käivet. Kuulub ius publicumi alla. Riigikassa ei olnud samuti juriidiline isik, vara kogumispaik. Erakorporatsioonid religioossed koondised, professionaalsed liidud. Ühine kassa oli kõikide liikmete ühine vara. Esimene nn juriidiline isik linnakogukonnad, kes allutati tavalisele tsiviilõigusele
. Neile allus sõjavägi ja nad täitsid ka riigi kõrgema preestri kohustusi. Muudes valdkondades Juhtis riiki Geruusia, st. 30-liikmeline vanemate nõukogu. ja igal aastal kodanike hulgast valitud riigiametnikud- 5 efoori. Kodanike arv oli muu elanikega võrreldes tühiseks. ülejäänud elanikkonna moodustasid perioigid, st Lakoonika asukad olid isiklikult küll vabad, kuid poliitiliste õigusteta ning sariaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud ja heloodid, kes olid spartiaatide maaorjad. Spartalaste riik oli range sisemise korraldusega, kus kõige tähtsamaks peeti riigi huve, mitte kodanike õigusi. Sparta oli küll tugev ja hästi korraldatud riik, kuid tema osa Kreeka vaimukultuuris oli seetõttu tühine. Antud ajajärku Pärsia sõdadest kuni Makedoonia Aleksandri valitsusajani nimetatakse klassikaliseks ajajärguks. Ühiskond oli sel perioodil orjuslik , st et suurema osa kohustustest ühiskonnas, eelkõige aga kõige raskema töö, tegid ära orjad
Türann Võimule tõusnud ainuvalitseja, püüdis kehtestada riigis kindlat korda ja tihti ka teatud määral parandada vaesete elujärge. Spartiaat Sparta kodanikkond. Basileus Geruusia Spartas 30 liikmeline vanemate nõukogu. Apella Efoor Juht,kes otsustas silma või kõrva järgi. Perioig Lakoonika asukad, kes olid küll isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta ja spartiaatide suhtes sõjaväekohustuslikud. Heloot Spartiaatide maaorjad. Hopliit Raskerelvastuse jalaväeline,võitles kinnises faalnaksis,kandis suurt kilpi,kiivrit,turvistikku,säärekaitseid,relvadest peamiselt oda ja mõõka. Faalanks Lahingurivi, kus sõdalased rivistusid mitmesse viirgu ja liikusid vaenlasele vastu sõja ja võidulaulu paiaani saatel. Krüpteia Hippeid Piisavalt rikkad et hankida endale sõjaratsu. Dzeugiidid Maaharijad, jõukamad talupojad,kes moodustasid raskerelvastuse jalaväe. Teedid
orjastamine keelatud. Sparta riiki juhtisid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Nemad täitsid preestrikohustusi ja neile allus sõjavägi. Teistes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanematenõukogu geruusia ja kodanike hulgast valitavad riigiametnikud 5 efrooni. Kõigi spartiaatide koosolek ütles aga otsuste vastuvõtmisel lõpliku sõna. Suurem osa Lakoonika asukatest ,perioigidest, olid küll vabad, kuid neil puudusid poliitilised õigused. Heloodid olid aga spartiaatide maaorjad. Et neid kontrolli all hoida kehtestati Spartas kodanike kasvatamise süsteem. Spartas pidid poisid juba seitsmeaastaselt kodust lahkuma, kuna neid treeniti elukutselisteks sõjameesteks. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Esiplaanil olid riigi huvid ning seetõttu olid kodanike õigused ohvriks toodud. Spartas polnud kunagi esinenud türanniat ning seda on peetud hästi korraldatud riigi musternäidiseks. 1.5. Mille poolest sarnanesid teineteisele Ateena ja Sparta riigikorraldus
Vana-Kreeka raskerelvastusega jalaväelane, kelle varustusse kuulus oda, mõõk, kilp, kiiver, rinna- ja säärekaitsmed. Arhont - kõrgem ametnik. Korraga oli 9 arhonti. 500 nõukogu sinna kuulusid aristokraadid.Valmistas ette otsuseid rahvakoosolekule. 30 nõukogu Strateeg juhtis sõjaväge Efoor - Spartas igal aastal, kõikide kodanike seast valitavad 5 riigiametnikku. Kontrollisid kuningat ja vanemate nõukogu. Heloot - Lakoonia pärisrahvas kellest said spartiaatide maaorjad. Spartiaat ehk Sparta kodanikkond. Trooja sõda - üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias. Sõjast räägib Homeros oma eepostes "Ilias" ja "Odüsseia". Kas mainitud sõda ka reaalselt aset leidis, on tänini vaidluse all; arvatakse, et see toimus 12. või 13. sajandil eKr. Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju legendaarseid tegelasi nagu Achilleus, Paris ja Hektor. Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada
o Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda o Sparta kodanikkond- spartaadid o Riigi eesotsas- kaks päritava võimuga kuningat. Neile allusid sõjavägi. Nad täitsid kõrgeima preestri kohuseid. o Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu- geruusia ( vähemalt 60a) ja kodanike seast valitavad riigiametnikud-5 efoori. o Riigi koosseisus spartaate väga vähe, ülejäänud rahva moodustasid perioigid( isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta) ja heloodid (spartiaatide maaorjad). o Range kodanike kasvatamise süsteem- al 7ea elavad poised kodust eemal eakaaslaste rühma ja tegelevad sõjaliste harjutustega. 20 a täieõiguslikud kodanikud. Nad olid elukutselised sõjamehed. Seega Kreeka võimsaim relvajõud. Kreeka jumalad: Zeus-peajumal, taeva ja tuulte valitseja Hera- Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja Poseidon- Zeusi vend, vete valitseja Hades- Zeusi vend, allmaailma jumal, surnute valitseja Demeter- maa ja viljakusjumalanna
kuulutada. Kreeka linnriikide iseseisvus ja klassikaline ajajärk lõppesid. Polised: Sparta ainus Kreeka polis, mis hõlmas kahte maakonda ning mille eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat. Otsuste langetamisel ütles põhisõna kõigi spartiaatide(elukutselised sõjaväelased) koosolek, kuigi nad moodustasid kogu rahva hulgas tühise vähemuse. Teised olid perioigid(vabad, kuid õigusteta) ja heloodid(spartiaatide maaorjad). Ateena otsese demokraatlik polis, kogu võimutäitus kuulus rahvakoosolekule. Atika elanike orjastamine oli seadusega keelatud. Kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ja võõramaalased. Demokraatia nõudis suuri kulutusi, raha saadi maksudega. Homeros - vanakreeka pime laulik, kahe kuulsa eepose autor: ''Illias'' ja ''Odüsseia'' Herodotos Kreeka ajaloolane, hakkas esimeseda uurima ja üles tähendama lähima ajaloo sündmusi -> ''ajaloo
igal aastal kõigi kodanike seast valitavad riigiametnikud efoorid (5). Lõpliku sõna ütles kõigi spartiaatide koosolek. Viimased olid linna kodanikud, kuid olid suures vähemuses. Ülejäänud elanikud jagunesid kahte gruppi: peroigid Lakoonika asukad, kes olid isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta ning spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud; heloodid alistatud messeenlased ja alistatud Lakoonika pärisrahvas olid spartiaatide maaorjad. Kujunes range kodanike kasvatamise süsteem 7. eluaastast saadeti poisid kodust eemale tegelema kehaliste ja sõjaliste harjutustega. 20 eluaastast peeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30 eluaastaks täieõiguslikeks kodanikeks. Sellega seoses said nad õiguse omada maad ja perekonda. Tööd nad tegema ei pidanud nende elu möödus põhiliselt väeosas sõjalise treeningu tähe all. Nii sai Sparta maaväest kogu Kreeka võimsaim relvajõud. Ateena
Võimule oli tõusnud ainuvalitseja e. türann, ta tegi kõike tav. väevõimuga, meelitas rahvast enda juurde jne. mõnikord parandas ka vaeste elujärge. Sparta riik-keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas põhines vallutusel. Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Sparta kodanikkond-spartiaadid. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Perioigid-olid küll vabad, kuid andami-ja sõjaväekohustuslikud;heloodid-spartiaatide maaorjad. Spartas kujunes range kodanike kasvatamise süsteem. Tööd tegid heloodid. Sõjakas ühiskond, suletud ühisk., tänap. totalitarismi eelkäija. Demokraatlik Ateena-5 saj. eKr sai Ateenast Kreeka tugevaima laevastikuga mereriik. Eesotsas Perikles-iga kujunes kindlalt demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodust. kõik Atika täiskasv. meessoost põliselanikud. Kõigil kodanikel õigus osal. rahvakoosolekul. Riigi elu korral. 500-
Muudes juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia ja igal aastal valitavad riigiametnikud 5 efoori. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Kodaniku, spartiaadid, moodustasid elanikkonnast tühise vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes kaheks: enamik Lakoonika asukaid perioigid olid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta ning andami- ja sõjaväekohuslased. Alistatud messenlastest said heloodid spartiaatide maaorjad. Et tagada õigusteta üle kindel kontroll kujunes Spartas range kodanike kasvatamise süsteem. Seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal rühmades ning tegelesid peamiselt kehaliste ja sõjaliste harjutustega. Kahekümnendast eluaastast loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ning kolmekümnendast kodanikuks. Tööd ei pidanud spartiaadid tegema, selle tegid heloodid nende eest. Demokraatlik Ateena Algselt kehtis Ateenas klassikaline aristokraatlik riigikorraldus
10. matrinomium cum manu-abielu mehe täielikuga võimuga, matrimonium sine manu – abielu mehe võimuta; in manu mariti- mehe võimu all(mehe käe all) 11. Error facti-faktiviga; error uiris-viga õigusnormis; error in persona-eksitus isikus 12. error in corpore-viga lepingu objektiks olevas asjas; error in quantitate- eksimus arvus(viga hulgas, koguses); error in substantia- viga olemuses 13. Servi res sunt- ori on asi (õiguslikult seisundilt lähtudes); servi terrae-maaorjad ehk koloonid; glebae adscriptio-(talupoegade) maa külge kinnistamine 14. operae servorum vel animalium- orjade või loomade tööd 15. status civitatis-kodaniku seisus, status libertatis- vabaduse seisus; status familiae- seisund perekonnas 16. in iure-kohtus (tsiviilprotsessi I staadium); in iudicio-kohtus (tsiviilprotsessi II staadium) 17. praefectus praetorio-keisri kaardiväe või rügemendi ülem; praefectus urbi-linna ülem; magister officiorum-kantselei ülem 18
8. Hagi, mis põhjustab hirmu; vastuväide, mis põhjutab hirmu. 9. Naise eestkoste; alla 14-aastase isiku eestkoste; autoriteedi eestkoste. 10. Abielu võimuga (mehe täieliku võimuga naise üle); abielu võimuta (mehe võim piiratud või puudub); abikaasa võimule kohaselt. 11. Vea tegemine; õiguse viga; isiku viga. 12. Lepingu objektiks oleva asja viga; suuruse/hulga viga; olemuse viga. 13. Orja võrdsustati õiguslikult seisundilt asjaga; maaorjad ehk koloonid; talupoegade maa külge kinnistamine. 14. Töö järgmine või loom. 15. Kodanikuõiguse olukord; vabaduse olukord; pereolukord. 16. Kohtus (preetori ees); kohtus (kohtuniku ees). 17. Keisri kaardiväe või rügemendi ülem; Rooma linna ülem; kantselei ülem. 18. Kohtuniku määramine; kostja kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine; ... tunnistajaks kutsumine. 19. Kokkuleppetrahv; vee ja tule keelamine (pagendamine). 20
1) Orjade olemus ja juriidiline status Juriidiline status jättis nad ilma nende isikust, muutis nad asjadeks. ---Juriidiliselt peeti orja isanda omanduseks, teda võis müüa, kinkida, pärandada jne. Ühtlasi oli ta pater familiase võimu all. Ori kuulus perekonda kui kõige õigusetum liige. Isandal oli õigus ka tema surma üle- orjade hukkamine ja karm karistus tavalised nähtused. Orjadel võis olla järglasi, ent e isaanud abielluda, vaid vabaabielus olla. Orje jagati kaheks- maaorjad(töötasid põllul) ja linnaorjad (töötasid linnas). Ori ei ole õigusvõimeline isik. Tal ei ole ei era- ega poliitilisiõigusi. Tema isand võib tal lubada elada vabaabielus mõne teise orjaga. Tavaliselt jätab isand orja omadisse väiksed säästud, kuid tegelikult kuulub kõik orja käsutuses olev tema isandale. 2) Orja ja peremehe suhe Isanda ja orja suhe põhineb isanda soovil orjast maksimaalselt kasu lõigata. Linnas, kus isanda
Muudes asjades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia ja igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Otsuse langetas kõigi spartiaatide koosolek. Spartiaadid moodustasid elanikkonnast vähemuse, ülejäänud jagunesid kahte gruppi. Enamik Lakoonika asukaid perioigid olid isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta, andmi- ja sõjaväekohustuslikud. Alistatud messeenlased, osad Lakoonika elanikud heloodid maaorjad. Kodanike kasvatamise süsteem 7-a. poisid elasid kodust eemal rühmades, tegelesid kehaliste, sõjaliste harjutustega. 20-a. sõjamehed, 30-a. kodanikud, õigus saada maatükk, luua pere. Tööd ei pidanud tegema heloodid tegid. Elu perekonnast eemal väeosas. Sparta maavägi Kreeka võimsaim relvajõud. Ateena Atikas Kesk-Kreekas; algselt aristokraatlik, 594 eKr kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon
annaabi.ee 
