suurendamisele (nt metssiga), unustades nende liikide negatiivse mõju ökoloogilisele tasakaalule. Jahiseadus Uus jahiseadus jõustus 1. juunil 2013. a. Põhiprobleem, mida uus jahiseadus lahendas, puudutab omandiõigust. Seni oli jahindus sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudus õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse. Jahiseadus tagab jahiloomade kaitse ja arvukuse ohjamise ning suunab jahimehi ja maaomanikke koostööle. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava Kava eesmärk on hundi, ilvese ja pruunkaru asurkondade soodsa seisundi säilitamine Eesti ja Balti populatsiooni tasemel nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Seejuures arvestatakse ökoloogilise, majandusliku kui ka sotsiaalse aspektidega. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava Säilitada iga-aastaselt 15–25 kutsikatega hundikarja ning 100–130 poegadega ilvese pesakonna olemasolu enne jahihooaja algust
KODUNE TÖÖ 1 1.Kes on pildil? Kuidas on ta seotud 18.-19.saj. Baltimaade ajalooga?(2p) Pildil on Garlieb (Helwig) Merkel. 1796. aastal kirjutas Merkel raamatu, mis kirjeldas talupoegade rasket elu ning halvustas baltisaksa maaomanikke ja kutsus Vene valitsust sekkuma ning Liivimaa elanike olukorda parandama. Raamat põhjustas maaomanike seas viha. Raamatu õhtusel tõusid järgnevatel aastatel päevakorrale talupoegade olukorra parandamise küsimus ja inimõigused. 2.Leidke vähemalt 3 põhjust, miks talupoegade olukorda oli vaja 19.sajandi algul parandada.(3p) Majanduslik olukord talupoegadel ei paranenud. Talude rendilepingud olid piiranguteta.
Ühendasid Vahemeremaid. 9. Isikud a) Hannibal II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja-Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. b) Caesar c) Gracchused ja nende reformid - Nende eesmärk oli panna paika maavalduse suuruse ülempiir ja sundida maaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. Gracchused lasid end valida rahvatribuuniks ja kehtestasid oma plaanidele vastavad seadused rahvakoosoleku toel. Vennad aga tapeti ja nende edukalt alanud reformid jäid pooleli. d) Marius ja tema reform e) Augustus e Octavianus väga hea valitseja, riik õitses, 30. a eKr liitis Egiptuse Roomaga, ühendas Vahemeremaid. Sel ajal lõppeb Rooma Vabariik.
Rooma ühiskond ja seisused. Rooma ühiskond. Rooma ühiskond oli valdavalt talupoja ühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Maavaldus pidi muu hulgas tagama ka piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste jaoks üks tähtsaimaid kohustusi riigi ees. Rikkad roomlased teenisisd sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesed teenisisd jalaväelastena. Kõige vaesemad olid aga maata ja seega väeteenistusest vabad. Riigile ja ühiskonnale võisid kasuks tulla eeskätt nende lapsed, mistõttu vaeseid kodanikke nim. Proletaarideks
Märtsis 1946 toimus maareform ja rajati kolhoosid. Maareform oli populaarne talupoegade seas, aga põhjustas hiljem probleeme ja maaomanikud lahkusid lõunasse. Suurtehased riigistati. Majanduse olukord oli halb. Jaapanlased olid koondanud põllumajanduse põhiliselt lõunasse ja tööstuse põhja. Veebruaris 1946 rajati Põhja-Korea Ajutine Rahvakomitee mida hakkas juhtima endine NKVD ohvitser Kim Ir Sen ehk hilisema nimega Kim Il-sung. Kohalikul tasandil ründasid rahvakomiteed maaomanikke, konfiskeerides nende maid. Nõukgude armee lahkus 1948. Kahe Korea rajamine: USA ja NSVL riivalitsemine ei lasknud Rhee ja Il- Sungi valitsustel leppida. USA viis probleemi ÜROsse sügisel 1947. NSVL vastustas seda tegu.ÜRO otsustas 14. nobembril 1947 korraldada vabad valimised, siis võõrväed lahkusid ja ÜRO komision rajas Korea riigi. NSVL boikoteeris hääletust.Aprillis 1948 toimus P'yngyangis põhja ja lõuna organistatsioonide konverents. See ei andnud tulemusi ja NSVL boikoteeris
Rooma linn asub seitsmel künkal. Pärimuse järgi valitses Roomas esialgu seitse kuningat, kolm viimast teist olid etruskid.Kapitooliumi künkale rajati kindlus!! Ehitati templeid ja hooneid. Hiljem linnu piirati ka müüridega. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. *Rooma linna rajas Romulus. Kaks venda Romulus ja Remus. Rooma ühiskond oli vist talupoegadeühiskond.Täisväärtuslikeks kodanikeks peeti maaomanikke. *Proletarid vaesed kodanikud. * Rikkaid ja vaesemaid roomalsi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. * Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas,kes võttis vaesema roomlase kliendina oma kaitse alla.* * Klient Polled tõotasid 11 toetama. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi.
kombed ja religioossed tavad olid etruski päritolu. Etruskid uskusid ellu pärast surma, nad olid erinevalt roomlastest jumalakartlikud. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid, neil oli kõrgelt arenenud käsitöö. Erinevalt roomlastest ja kreeklastest, oli etruskide puhul tähelepanuväärne naiste kõrge positsioon ühiskonnas. 3. Ühiskonna täisväärtuselikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Rikkamad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad aga jalameestena. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks, nende õigused oli piiratud, kuid siiski kuulusid nad kodanike hulka. Rikkamaid ja vaesemaid ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord – vaesem andis end sõltlasena rikka ja mõjuka eestkoste ja kaitse alla. Varase vabariigi perioodil jagunesid Rooma
ning hakkas kristlust soosima Theodosius Suur-Ühendas Rooma riigi ida- ja lääneosad lühikeseks ajaks enda võimu alla, kuid pärast tema surma jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt teineteisest sõltumatuks osaks – Lääne-Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks 6. Rooma ühiskond: Varane Rooma ühiskond- Valdavalt oli talupojaühiskond.Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Rikkad teenisid ratsaväelastena, keskmise jõukusega jalameestena, kõige vaesemad olid väeteenistusest vabad. Rikkaid ja vaesemaid ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Rooma kodanikud jagunesid õiguslikult kahte klassi: patriitsideks ja plebeideks. Nende suhted olid teravad, plebeid nõudsid endale rohkem maad, võlaorjuse kaotamis ja poliitilisi õigusi, patriitsid aga polnud nõus järele andma.
○ Rikkamad kasutasid pedagooge https://docs.google.com/document/d/108rRqjRjKZh2DAAByBn0TFfEjpiw3x8qZuKmL4_upkc/ edit Vana-Rooma 1. Kuningate aeg Roomas 753-509 eKr 2. Varane vabariik 509-265 eKr 3. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr 4. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr 5. Varane keisririik 30 eKr - 235 pKr ● Valdavalt talupojaühiskond ● Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke ● Rikkad roomlased ratsaväes, keskmised ja vaesemad jalaväes, kõige vaesemad ilma maata -- sõjaväeteenistusest vabad ● Vaesed kodanikud = proletariaadid ● Patrooni ja kliendi vahekord ● Partriitsid ja plebeid ○ Partriitsidel kõik kodanikuõigused, pääsesid riigi- ja preestriametisse ○ Rahvatribuunid (plebeid) ○ Keelati võlaorjus ○ Tühistati nendevahelise abielu keeld
Küngastevahelisse orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum, Kapitooliumi künkale aga kindlus. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja Rooma ühiskonna põhijooned, millest suur osa säilis hiljemgi. Milline oli varane ühiskond? Valdavalt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi teenis elatist põlluharimisega. Ühiskonna täisväärtuslikeks kodanikeks peeti maaomanikke. Kuidas eristusid Rooma kodanikud? Nende õigused ja kohustused. Maavaldus pidi tagama piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste üks tähtsamaid kohustusi. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad jalaväelastena. Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja seega sõjaväest vabad. Vaeseid nimetati proletaarideks. Patrooni ja kliendi suhe
Pärimuse järgi valitses Roomas algselt seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid (nende päritolu ei ole kindlalt teada, elasid itaalia loodeosas, said nime maakond Etruuria järgi, kus nad elasid). Roomast sai tõeline linn, ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid, järsunõlvalisele Kapitooliumi künkale aga kindlus. Müüridega piirati linn alles IV sajandil eKr. Rooma ühiskond oli valdavalt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. Maaomanikke peeti täisväärtuslikeks liikmeteks. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, vaesemad jalameestena. Kõige vaesemad olid enamasti maata, seega ka sõjaväeteenistusest vabastatud. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks, kuna riigile ja ühiskonnale võisid kasuks tulla eeskätt nende lapsed. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltasena rikka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks
jätkusuutlikku kasutamist. Ulukid Eesmärk: Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus. Ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus tagab ulukite vastupidavuse muutustele ja muudab nad vähem vastuvõtlikuks haigustele ja muudele ohtudele ning võimaldab suurendada maapiirkondades jahinduse sotsiaalset ja majanduslikku rolli. Selleks on oluline väärtustada maaomandit ja kaasata jahindustegevusse senisest rohkem maaomanikke. Oluline on vältida ka ulukite põhjustatavaid ulatuslikke metsa- ja põllukahjustusi, et mitte minna vastuollu metsanduse ja põllumajanduse eesmärkidega. Meetmed (tegevussuunad): · Jahinduse arengu pikaajaline kavandamine lähtudes erinevate huvigruppide kokkuleppest jahinduse ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas. · Teadusuuringute ja seiresüsteemi arendamine ulukiasurkondade teaduspõhiseks kasutamiseks. · Jahimeeste koolitamine ja jahinduse maine kujundamine.
senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhi-jooned, millest suur osa püsis veel pärast kuningavõimu kukutamist. Varane vabariik Varane ühiskond 5 Rooma ühiskond oli talupojaühiskond, sest enamik roomlasi teenis elatist põlluharimisega. Ühiskonna täisväärtuslikeks elanikeks peeti maaomanikke. Maavaldus tagas piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste tähtsamaid kohustusi oma riigi ees. Rikkad roomlased teenisid ratsaväelastena, vaesemad jalaväelastena. Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja seega väekohustusest vabastatud, riigile ja ühiskonnale võisid kasu tuua nende lapsed, seetõttu kutsuti neid proletaarideks. Rikkaid ja vaeseid roomlasi ühendas tihti patrooni ja kliendi suhe. Vaesem roomlane
Kuningas valiti ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma ajalugu jaotatakse kolme etappi: Kuningate periood (VIII-VI sajand e.Kr.) Vabariigi periood (VI-I sajand e.Kr.) Keisririigi periood (I sajand e. Kr. V sajand p.Kr.) Kuningate periood: Rooma ühiskond oli valdavalt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimiseda. Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad aga jalameestena. Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja seega väeteenistusest vabad. Riigile ja ühiskonnale võisid kasuks tulla eeskätt nende lapsed mistõttu vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks. Nende õigused olid piiratud ,kuid sellegi poolest arvati ka nemad Rooma kodanike hulka. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekor. Vaesem roomlane
Tarbijakaitsenõuandla, Tartu Tarbijanõustamis- ja Infokeskus, Pärnumaa Tarbijakaitseühing ning Saaremaa Tarbijakaitseühing algatavad täna geenmuundatud (GM) taimede vabade piirkondade loomise kampaania, mille käigus saavad Eesti talunikud teada anda oma soovist viljeleda GMO-vaba põllumajandust. Kuna GMO-dega on seotud palju küsitavusi: keskkonnariskid, toiduohutus, sotsiaalmajanduslikud ja õigusalased aspektid jm, siis kutsuvad ülalmainitud organisatsioonid maaomanikke ja ka omavalitsusi suhtuma ettevaatusega muundtaimede kasutamisse ja deklareerima ennast GMO-vabaks. Sellelaadsed alt-üles initsiatiivid on levinud kogu Euroopas, paljudes riikides hõlmavad GMO-vabad tsoonid juba suuri pindalasid. Algatuste põhjuseks on Euroopa Liidu de facto moratooriumi lõppemine, talunike, tarbijate ja keskkonnakaitsjate ülitugev vastuseis geenmuundatud taimede ja nendest tehtud toidu kasutamisele Euroopa Liidus.
33. Kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava kaitsealade majandamisel Kaitseala kaitsekorraldus juhindub kaitseeeskirjast. See koostatakse igale kaitsealale eraldi ja avalikustatakse Vabariigi Valitsuse määrustena Riigi Teatajas. Kaitse-eeskiri sisaldab kaitseala eesmärki, piirikirjeldust, ala jagamist eri kaitserežiimiga vöönditeks ning lubatud ja keelatud tegevusi. Kaitse-eeskirja koostab või muudab kaitseala valitseja, kaasates sellesse töösse eriteadlasi ja maaomanikke. Kaitse-eeskirju koostatakse ka teistsugustele kaitstavatele loodusobjektidele Tegutsemiseks kaitsealal koostatakse kaitsekorralduskava, mis seab konkreetsed ülesanded kindlaks perioodiks. Kaitsekorraldust planeerides toetutakse mitmele andmebaasile, millest kõige olulisem on EELIS (Eesti looduse infosüsteemkeskkonnaregister), kuhu on koondatud teave kõigi kaitsealuste objektide kohta. 34. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärk
Senaatorid olid suurmaa- omanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgeimates riigiametites. Senaatori võis kaugelt ära tunda tema toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgnes ratsanikuseisus, mille moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Algselt kuulusid sellesse seisusesse roomlased, kes jõudsid endale ratsahobuse osta, kuid hiljem hõlmas see seisus lihtsalt teatava jõukuse saavutanud Rooma kodanikke. Nende seas oli suur- maaomanikke ning ratsanikud tegelesid ka kaubandusega. Nende hulgast pärinesid rahaasju korraldavad riigiametnikud ning ka kohtunikud. Senaatorid ja ratsanikud moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi ning neist madalamal seisis lihtrahvas (käsitöölised, talupojad, proletaarid), vabakslastud ja orjad. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ülemkihi isiku kliendid, kes said loota materiaalset ja õiguslikku abi. Perekond ja kasvatus:
korraldamisel. Jalgsema kuulus Võhmuta valda. Täieliku võimaluse talude arendamiseks andis omariikluse saavutamine 1918. aastal. Seliküla mõisa riigistamisega said oma maa mitmed Jalgsema küla mehed. 1. 2. Küla Eesti Vabariigi ajal Vabadussõja võit kindlustas Eesti riigi püsimajäämise. Esimest korda aastasadade jooksul vabanes külarahvas mõisniku ülemvõimust ja sai rajada oma kodutalu. Nii tekkisid külasse asundustalud. Kuna maaomanikke oli palju, aga valitses majanduslik kitsikus, siis edasiminekut nähti ühistegevuse arengus. Riik võttis vastu terve rea ühistute majanduslikku arengut soodustavaid otsuseid. Põllumajanduses oli väga tähtsal kohal piimakarjakasvatus, seetõttu loodi üle Eesti palju piimandusühistuid. Naaberkülla Paisteväljale loodi piimaühisus 21. aprillil 1920. aastal ( 98). Jalgsema keskusest umbes 500m Liutsalu poole ehitati meierei. See ilus maakivist
läheduses küttivad jahimehed rikuvad elanike rahu. Eesti jahieeskirjad ei määratle, kui kaugel elamutest võib jahti pidada, on ainult öeldud, et ei tohi tulistada nähtavate hoonete suunas (Mahoni 2008). Soomlastel ei luba jahieeskirjad ilma maaomaniku loata pidada jahti lähemal kui 150 meetrit asustatud elamust. See tähendab seda, et kui maaomandil on suvila ja seal parajasti kedagi ei viibi, võib jahti pidada ka lähemal. Selles tuleb aga enne veenduda. Samas on maaomanikke, kes lubavad jahti pidada lausa oma õuemaal, sest pahatihti teevad jänesed kahju õunapuudele. Kõik on seotud vastastikuste kokkulepetega. (Mahoni 2008) Jahiseadus ütleb, et eraõigusliku isiku piiramata või tähistamata kinnisasjal, kus omanik ei ole keelanud jahipidamist, tohib jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni, kui jahipiirkonna kasutaja ja kinnisasja omanik ei ole kokku leppinud teisiti ning eraõigusliku
ulatus isegi Madalmaadeni. Hansa Liidu ägedaim vastane oli Taani kuningriik, kes üritas hoida oma kontroll all laevasõitu Sundi väinas. Üksi Leedu linn liitu ei kuulnud. Tähtsamad kaubad: sool, heeringas, vürtsid, vein, rõivasd. Ekspordi maht oli impordist suurem. Veeti välja Venemaa puitu,lina, teravilja, karusnahku. Hansa Liit käis 16.sajandil alla, kasvas Hollandi tähtsus. - Järsk nõudluse suurenemine Baltimaade teravilja järele ajendas maaomanikke talupoegadele veelgi suuremaid koormisi kehtestama. 16.sajandi vältel said talupoegadest valdavalt pärisorjad. Mõisate arv kasvas tohutult 15.sajandi-16.sajandi algul. (Võla kuulumine majapidamisele, pärandus edasi) - ,,Linnaõhk teeb vabaks" (1424. Maapäeva põhimõte, et võlakoorma eest põgenenud talupoeg tuleb tagasi toimetada) - Põliselanike seas püsis 18.sajandini väike vabade talupoegade kiht, kes pidas oma
olulisem on EELIS (Eesti looduse infosüsteem- seda, mida imetleme Eestimaa looduses praegu. tähelepanu looduskaitse alla võetud väärtuste Kaitse-eeskirja koostab või muudab kaitseala valitseja, keskkonnaregister), kuhu on koondatud teave kõigi Looduskaitse saab olla tõhus vaid siis, kui see on paremale hoiule. kaasates sellesse töösse eriteadlasi ja maaomanikke. kaitsealuste objektide kohta. Kaitse-eeskirju koostatakse ka teistsugustele Sellegipoolest ei toimu kogu kaitsekorraldustöö
pesitsusrahu häirimine. Ulukid Eesmärk: Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus. Ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus tagab ulukite vastupidavuse muutustele ja muudab nad vähem vastuvõtlikuks haigustele ja muudele ohtudele ning võimaldab suurendada maapiirkondades jahinduse sotsiaalset ja majanduslikku rolli. Selleks on oluline väärtustada maaomandit ja kaasata jahindustegevusse senisest rohkem maaomanikke. Oluline on vältida ka ulukite põhjustatavaid ulatuslikke metsa- ja põllukahjustusi, et mitte minna vastuollu metsanduse ja põllumajanduse eesmärkidega. 2) Sadama pidaja peab tagama, et sadamasse saabuvaid või saabunud laevu ja muid veesõidukeid (edaspidi laev) teavitataks õigeaegselt laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja üleandmise korrast. Sadama pidaja annab sadama kasutaja nõudmisel järgmist teavet:
Mindi uutele valimistele Iseseisvate Sotsialistide Töölispartei nimekirjaga. Neli uut parteid II valitsuses: nn Asunuke Koondis (tegemist Eesti teise argraarparteiga). Asunike Koondise nimetus tuli maareformist - uusmaasaajad andsid nime ka uuele parteile. Tegemist üsna ulatusliku rahvakihiga. Põllumeeste Kogud neile ei sobinud, sest see esindas jõukamaid vanemaid maaomanikke. Esialgu olid asunikud enamasti hääletanud Tööerakonna poolt, aga 1923. aastal tulid asunikud välja oma nimekirjagaga 3 valimisringkonnas - 4 saadikut parlamenti. Selgelt tegemist kihierakonnaga, mis kaitses just oma valijaskonda. Tema olulisemad seisukohad kanaliseeruvad just põllumajandasse. Teotada tuleb põllumajandust, sest maa on ainuke rikkusallikkas. Teine oluline seisukoht: kõikijatele põlluharijatele tuleb tagada riigi poolt
koormustaluvust ning vajalikke kaitsemeetmeid Samuti määratletakse nt. maastikukaitseala loodus- ja kultuuriväärtused ning võimalused nende eksponeerimiseks külastusobjektidena (vaatamisväärsused, õppe- ja loodusturism). Sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna analüüsimisel hinnatakse, millised on maastikukaitsealaga seotud huvipooled, tuues sealjuures esile kaitseala kasutajagruppe, erinevaid huviühendusi ning maaomanikke. Puhketegevuste planeerimine eeldab olemasolevate ja võimalike uute kasutajagruppide määratlemist ning nende sidumist võimalike puhketegevustega. Maastikukaitseala sees erineb kasutuskoormus alade kaupa, mis tuleneb eelkõige maastikukaitseala looduslikest tingimustest ning ümbritseva keskkonna iseloomust – asustusstruktuur ja - tihedus, elanikkonna vanuseline koosseis, juurdepääsud, tõmbekeskuste asukohad jne.
annaabi.ee 
