EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Geodeetilise tihendusvõrgu projekteerimine ja põhikaardistamine Tartu 2015 Sisukord 1Lähteülesanne..................................................................................................................3 2Projekti seletuskiri...........................................................................................................6 2.1Maa-ala üldiseloomustus...........
metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid (geoid on kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidil on keerukas kuju, siis geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilse mudeli ellipsoidiga. Maa keskmine raadius ~6400km (Eesti jaoks ~6388km). 3. Geograafilised koordinaadid Kasutusele võttis kreeka astronoom ja kartograaf Hipparchos Geograafilised koordinaadid on mingi punkti nurkkoordinaadid. P-P' pöörlemistelg E-E' ekvaator B ja L geograafilised koordinaadid
WGS-84 ellipsoidi alusel. Eesti territoriaalvete merekaardid on mõõtkavas 1:100 000 ja väiksemad kasutavad peaparalleeli 60 oPL, aga mõõtkavas 1:50 000 kasutatakse peaparalleelina 59 oPL ja veel suuremates mõõtkavades kasutatakse peaparalleelina mõõdistuspiirkonna keskmist paralleeli. *Selle programmiga pandi paika põhisuunised kogu Eesti kartograafiale, olulised olid järgmised lõigud: - Mõõtkavad Vajadus kaartide erinevate mõõtkavade järele oleneb nõutavast kaardi detailsusest ja kaardistatava maa- ala suurusest. Programmiga kehtestati järgmine mõõtkavade rida: G Põhimõõt Täiendav Kaardi Kaartide ru kava mõõtkava otstarve grupi p otstarve p I 1:50 Rajatiste 1:200 ja kruntide
tasandil. Geotsentrilist koordinaatide süsteemi kasutatakse GPS-mõõtmiste puhul, kus satelliitide asendid on määratud geotsentriliste koordinaatidega. Geotsentrilisi koordinaate väljendatakse meetrites Geotsentriliseks nimetatakse taevakoordinaatide süsteemi, kus taevasfääri keskpunktiks on Maa. 5. Tasapinnalised ristkoordinaadid Ristkoordinaadid väljendavad punkti kaugust koordinaattelgedest. Ristkoordinaatide definitsioonist tuleneb, et koordinaatide teljed peavad üksteise suhtes risti olema ja nad lõikuvad ainult ühes punktis. Tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y on kasutusel ainult tasandil, mida maakera ei ole. Maakera tasapinnale teisendamiseks kasutatakse projektsioone ning tasapinnal võetakse kasutusele ka ristkoordinaadid. Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide
Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Kuna Maa suurem osa pindmikust on kaetud maailmamerega, siis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paiknemise tõttu Maa sisemuses koonduvad loodjoonte suunad ebaregulaarselt ja seepärast on geoidil suhteliselt keerukas kuju, mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeliga ellipsoidiga. Suurring on ring, mille tasapind läbib Maa keskpunkti. Meridiaan on suurringi kaar ühest poolusest teiseni. Ekvaator on suurring, mille tasapind on täpselt risti Maa pöörlemisteljega. Paralleelid on paralleelsed ekvaatori tasapinnaga, ning ühtlasi risti Maa pöörlemisteljega. 3. Geograafilised koordinaadid
I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste
Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal või kavandatava või ehitatava ehitisega seotud maa-alal enne ehitusprojekti koostamist. 3. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi? Geoid on keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused
1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit pöördellipsoidi · a=6378,137 km pikem pooltelg · b=6356,7573141 km lühem pooltelg · f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised
1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit pöördellipsoidi a=6378,137 km pikem pooltelg b=6356,7573141 km lühem pooltelg f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised
rajamine, objektide, situatsioonikontuuride ja reljeefi elementide mõõdistamine, topograafilised plaanid, kaardid; kastrimõõdistamine maamõõdutoiming, maatüki piiride määramine, kindlustamine märkidega, maatüki plaani koostamine. Tihiti seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutitehnikaga. Rakendusteadusena tähtis ehitustehnikas, mäenduses, põllumajanduses, metsandus, sõjandus jne. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Maad loetakse üldiselt kerakujuluseks (R~6400km, R (Eestis keskmiselt) ~6388km). Kõige täpsemini vastab Maa tegelikule kujule geoid (geomeetriline keha, mille pind ühtib merede ja ookeanide tasakaalu saavutanud vee pinnaga ja on kõikjal risti loodjoontega). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik matemaatiliste valemitega kirjeldada, siis kasutatakse täpsete
5. Iseloomusta geodeetilisi koordinaate Geodeetilised koordinaatideks on B (laius) ja L (pikkus), mis määravad punkti asendi referentsellipsoidil. Kolmas koordinaat on geodeetiline kõrgus h, mis määrab punkti kauguse ellipsoidist piki normaali. Geodeetilised ja astronoomilised koordinaadid ei ühti. Seda põhjustab loodjoone kõrvalekalle maaellipsoidi normaalist. Kõrvalekalle määratakse gravimeetriliste ja kõrgtäpsete geodeetiliste mõõtmistega. 6. Iseloomusta tasapinnalisi ristkoordinaate Tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y on kasutusel ainult tasandil, mida maakera ei ole. Maakera tasapinnale teisendamiseks kasutatakse projektsioone ning tasapinnal võetakse kasutusele ka ristkoordinaadid. Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide
Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Harjutused majandusõpetuses (mikroökonoomika) Ettevõtteteooria Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal Tõümmake sellele ring ümber Teie väikeettevõttes küpsetatakse saiakesi. Tabelis on toodud saiakeste kogutoodang ühes nädalas erineva arvu küpsetusahjude korral Ahjud, tk. 1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel 2) Keskmine kogutoodang on maksimaalne, kui on rakendatud: a) üks ahi c) neli ahju b) kaks ahju e) viis ahju c) kolm ahju 3) Viienda ahju piirtoodang on a) 1000 c) 700 b) 600
geodeetiliste mõõtmistega. Mis on tasapinnalised ristkoordinaadid? Tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y on kasutusel ainult tasandil, mida maakera ei ole. Maakera tasapinnale teisendamiseks kasutatakse projektsioone ning tasapinnal võetakse kasutusele ka ristkoordinaadid. Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga Mis on mõõtkava, arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava? Mõõtkava näitab seda mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub. Arvmõõtkava plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on
SISUKORD 1 TÖÖDE ÜLDISELOOMUSTUS _____________________________________2 2 GEODEETILISTE MÄRKIDE RAJAMINE, VÄLISVORMISTUS JA ASUKOHAKIRJELDUSTE KOOSTAMINE ___________________________4 2.1 Ülevaade märkide rekonstrueerimistöödest ______________________________ 4 2.2 Märkide ehitamine _________________________________________________ 5 2.3 Kasutatud märgitüüpide kirjeldused ____________________________________ 7 2.4 Välisvormistus ____________________________________________________ 9 2
põhinõuded, Eesti põhikaardi kohanimede andmebaas, Põhikaardi spetsifikatsioon, Eesti põhikaardi juhend, Mõõtkavas 1 : 10 000 ja 1 : 5000 välikaardistamise leppemärkide kataloog ja märkide kasutamisjuhised ja juhend Eesti põhikaardi digitaalkaardistuseks mõõtkavas 1:10 000. Praktilise kaardistustöö jaoks omavad nendest suuremat tähtsust põhikaardi spetsifikatsioon ja välitööde juhend (Tartu Ülikooli Geograafia...). Eesti põhikaardi ja tasapinnaliste ristkoordinaatide projektsiooniks on valitud Lamberti konformne kooniline projektsioon. Eesti minimaalne põhjalaius on 57°30'30" ja maksimaalne - 59°41'15". Nende aritmeetiline keskmine ehk Eesti keskmine paralleel on umbes 58°36'. Kui võtta aga kaalutud keskmine, kus kaaluks on territooriumi pindala jaotus põhjast lõunasse, nihkub keskparalleel veidi põhja poole. Eeltoodust lähtuvalt on valitud koonuse lõikeparalleelid laiustega B1= 58°00' ja B2= 59°20'.
a. (talurahva seaduse täiendus) 22. Milline on olnud Eesti kartograafia areng? a. 1805 aabits lugemik b. 1839 Liivimaa skeem c. 1854 Eüroopa ja Palästina d. 1859 Maa Kaardi ramat e. J. Kitzberg esimesed teadaolevad kloobused f. 1882-1883 esimene täpsem eestikeelne kaart !!! g. 1880-1919 Venestamise aeg h. 1920 sõjavägede (1929-1937 kaitsevägede) staabi topo-hüdrograafia osakond i. 1923 uus 1:25 000 topograafiline kaart j. 1935 1:50 000 topograafiline kaart k. 1:10 000 katastrikaardid 23. Millised on tänapäeva kartograafia arengusuunad? a. Analoogkartograafia (manuaalne tehnoloogia koos fotoprotsessidega) b. Digitaalkartograafia (digitaalne tehnoloogia) Keskendumine: uute tehnoloogiate rakendamine, uued joonestamise reeglid, standardite väljatöötamine, metaandmebaasid
Esmaskulud Konverteerimiskulud F Ärikasum G Ülesanne 3.7 Arvutada puuduvad summad kroonides, v.a. müügikogus Variant Q TR TVC cm TFC Profit 1 5000 90000 40000 A 1500 B 2 3000 C 4000 3 D 2000 3 10000 50000 E F 20000 5000 Ülesanne 3.8 Arvutada puuduvad summad kroonides, v.a. piirkasumimäär. Eeldame, et valmistatakse mitut liiki toodangut Variant TR TVC % CM TFC Profit 1 900000 720000 A B 95000 2 600000 C 40 D 75000
2007. aasta matemaatika riigieksami ülesanded koos lahenduste ja kommentaaridega 2 1. ÜLESANNE (5 punkti) Ülesannete tekstid 1 5x 1 I Antud on avaldis 2 , kus x 0 ja x . x 25 x 2 x 0 5 1) Lihtsustage see avaldis. 3 2) Arvutage avaldise väärtus, kui x 2 . Vastus andke täpsusega 10 2. 2 x 2 (9 x 2 x 0 ) 1 II Antud on avaldis , kus x 0 ja x . 1 3x 3 1)
vaheline nurk maaellipsoidi ekvaatoritasandil. Mõõdetakse 0° Greenwichi meridiaanist kuni ±180°-ni. Idapikkusedon positiivsed. · Geograafiline laius maaellipsoidi ekvaatoritasandi ja antud punkti normaali vaheline sisenurk. Mõõdetakse 0° ekvaatoril kuni ±90° poolustel. Põhjalaiused on positiivsed. · Moondeellips näitab, missuguseks moondub maapinnal olev standardse suurusega ring · Geotsentrilised koordinaadid - koordinaadid ruumilises ristkoordinaatide süsteemis, mille alguspunkt on Maa massi raskuskeskmes, X-telg on ekvaatori ja Greenwichi meridiaantasandite lõikejoon, Z-telg on Maa pöörlemistelg ja Y-telg on nendega risti. · Geodeetilised koordinaadid geodeetiliste mõõtmistega kindlaks määratud maapinna punkti geograafilised koordinaadid referentsellipsoidil ja kõrgus selle pinnast. · Ristkoordinaatsüsteem e. Descartes` koordinaatide süsteem affiinne koordinaatide
KESKKOOLI MATEMAATIKA RAUDVARA 1. osa Andres Haavasalu dikteeritud konspekti järgi koostanud Viljar Veidenberg. 2003. aasta 1 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Arvuhulgad............................................................................................................................... 5 Naturaalarvude hulk N..........................................................................................................5 Negatiivsete täisarvude hulk z ...........................................................................................5 Täisarvude hulk Z.................................................................................................................5 Murdarvu
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Praktikumi arvutustöö Iseseisev töö õppeaines Metsaselektsioon Juhendaja: dotsent Veiko Uri Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ 3 1. Variatsioon-statistiline analüüs................................................................4 2.2 Variatsioonide ja mõju tugevuse leidmine..........................................6 3. Regressioonanalüüs..
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
Kõige suurem ring maakeral. Loksodroom on logaritmiline spiraal maakera pinnal, mis lõikub kõikide meridiaanidega ühe ja sama nurga all ning suundub lõpmatult pooluse poole. Väikering on kera ühisosa selle keskpunkti mitte läbiva tasandiga. 29. Millistest matemaatilise aluse komponentidest sõltub kaardi koordinaadi väärtus? Geodeetiline alus (ellipsoidi suurus, orienteeritus, kaardiprojektsioon, ristkoordinaatide alguspunktist), mõõtühikud ( pikkusühikud: SI, briti mõõtühikute süsteem, vana vene m.s, nurgamõõtühikud). 30. Mida näitab projektsiooni omadus, milliseid projektisooni omadusi esineb? Projektsiooni omadus näitab moonutuste iseloomu. Õigenurksed (konformsed): nurk kahe suuna vahel on alati õige, kuju esitatud moondevabalt, moondellips on ringjoon, meridiaan risti paralleeliga, suureM topo.kaardid, erikaardid.
Joonis 10 Joonis 9 NÄIDE 2.2. Funksiooni analüütiline kuju Tabelis on toodud müüja palga sõltuvus poe läbimüügist. Tegemist on funktsionaalse Läbimüük x Palk y sõltuvusega. Selle sõltvuse võib kirja panna ka kujul y ' 1500 % 0,05 x . 50000 4000 Viimast nimetatakse funktsiooni analüütiliseks esituseks. 60000 4500 70000 5000 Funktsiooni esitusviisid 80000 5500 < tabeli abil 90000 6000
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud J. Vilipõld Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid MASB11 Harjutused Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Minirakendus "Detailike" - ülesande püstitus Minirakendus "Detailike" - aadresside kasutamine Minirakendus "Detailike" - nimede kasutamine Pildi hind Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted IF-funktsioon Funktsioonid Palk & Kauba hind Viktoriin_1 Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Ülesanded Kolmnurga karakteristikud Prisma silinder Arvvalemid Ruutvõrrand Intressi arvutamine Pall Ideaalne inimene Viktor
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME 6 1980-1985 VOLUME 4 1965-1970
Eksamiabimees 1.Geodeetiline otseülesanne. Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB xB =xA+ xAB AB yB =yA+ yAB x,y- koordinaatide juurdekasvud, "+" vôi "-". dAB xAB Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. XA A xAB = dAB *cosAB yAB = dAB *sinAB xB =xAB + xA 0 YA YB Y yB =yAB + yA 2.Geodeetiline vastuülesanne. Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x + Antud: xA, yA, xB, yB y - y + (0...90) Leida: AB, d
Digitaaltehnika Loengukonspekt Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 1. Arvusüsteemid................................................................................................................. 4 1.1. Kümnendsüsteem......................................................................................................4 1.2. Kahendsüsteem.........................................................................................................4 1.3. Kaheksandsüsteem....................................................................................................4 1.4. Kuueteistkümnend süsteem...................................................................................... 4 1.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 8421...............................................................5 1.6. Kahendkodeeritud kümnendsüsteemid 2421 ja liiaga 3......
Digitaaltehnika Loengukonspekt Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 1. Arvusüsteemid..................................................................................................................4 1.1. Kümnendsüsteem......................................................................................................4 1.2. Kahendsüsteem.........................................................................................................4 1.3. Kaheksandsüsteem....................................................................................................4 1.4. Kuueteistkümnend süsteem......................................................................................4 1.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 8421...............................................................5 1.6. Kahendkodeeritud kümnendsüsteemid 2421 ja liiaga 3........
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................
Nr. RUUMI NIMETUS suurus/ühik 16. Tehnik-reklamaatori ruum 17,4 m2 17. Liinimeistrite ruum 35,3 m2 18. Telerite remondiruum 162,2 m2 19. Transistorraadiote remondi osakond 11,6 m2 20. Raadiote remondiruum 60,1 m2 21. Magnetofonide remondi osakond 37,2 m2 22. Puhastuse osakond 16,8 m2 23. Värvimise osakond 19,4 m2 24
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põ
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
