Tp-12 Evi Leet RAUD OMADUSED Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26 Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Omaduselt metall. Normaaltingimustes tahke aine Sulamistemperatuur 1539 Celsiuse kraadi. RAUD LOODUSES Raud on ka kosmoses levinud element (merkuur ja marss) Lihtainena esineb rauda maailmaruumis. Maale langenud meteoriitset , kuid ka mõningates magmakivimeis Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Tihedus on 7874 kg/m3. On plastiline, mistõttu seda on võimalik valtsida ning sepistada. See on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub eri temperatuuridel. Tänan kuulamast!
sa pead lihaseid pingutama, et ületada raskusjõudu. Kukkumine Maa raskusjõu mõjul kukuvad kehad kiirenevalt (kiirus suureneb). Kukkumise kiirus ei olene kehade raskusest: kui õhutakistust ei oleks, kukuksid kerged kehad niisama kiiresti kui rasked kehad. Ligikaudu 400 aastat tagasi märkas seda Itaalia teadlane Galileo Galilei. Mass ja kaal Keha mass on selle koostismaterjali kogus. Mass ei muutu, olenemata sellest, missuguses maailmaruumis asub keha. Keha kaal on kehale mõjuv gravitatsiooniline tõmbejõud ehk raskusjõud. Et Kuu mass on väiksem kui Maa mass, on raskusjõud Kuul väiksem, see moodustab ühe kuuendiku Maa raskusjõust. Seega kaalub kosmonaut Kuu peal ainult ühe kuuendiku sellest, mis ta kaalub Maa peal, aga tema mass on Kuul sama, mis Maa peal. Kuu ja Maa Maa raskusjõud hoiab Kuud tiirlemas ümber Maa. Kuu raskusjõud mõjutab omakorda Maad
korda kergem. Vesiniku keemistemeratuur on -253 kraadi celisiuse järgi. Keemilised omadused Mittemettalidega reageerides käitub vesinik redutseerjana, Vesiniku reaagerimisel hapnikuga ehk vesiniku põlemisel tekib saadusena vesi. Aktiivsete metallidega reageerides käitub vesinik oksüdeerijana ja saadusena tekib hüdriid. Väheaktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallidega vesinik ei reageeri. Levik looduses Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores. Maailmaruumis on vesinik aga kõige levinum keemiline element, ta moodustab põhiosa ka Päikese massist. Looduses vesinikku lihtainena praktiliselt ei leidu, kuid ta kuulub paljude ühendite koostisse. Vesiniku levinum ühend on vesi. Kasutusalad Vesiniku kasutatakse raketikütusena,metallurgias metallide redutseerimisel oksiididest. Keemiatööstuses ammoniaagi ja paljude orgaaniliste ainete tootmisel. Vesinik on arvatavasti ka üks tuleviku kütuseid
3. Kvasarid mida peeti algul pikka aega "ülitähtedeks" , praegu ollakse seisukohal,et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi. Kvasarid on tähesarnased objektid,mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Suure heleduse ja Click icon to add picture Click icon to add picture lihtsa vaatlusmetoodika tõttu on kvasarid ühed kaugemad objektid maailmaruumis,omap ärased " Universumi majakad". Teleskoobiehituse edusammud lubavad praegu vaadelda ka suurtel kaugustel asuvaid galaktikaid. Relativistlik punanihe Kvasarite spektrid,kus hästituntud spektrijoonte lainepikkus on kasvanud mitmekordseks,kutsub esile nähtava vastuolu relatiivsusteooria põhiprintsiibi valguse kiiruse konstantsusega. Kvasarite ja aktiivsete galaktikate tuumade pideva spektri kuju vastab mittesoojuslike energiaallikate kiirguselepärssehk sünkrotonkiirgusele.
L. Landu, elektromagnetvälja ja plasma vastastikumõju on käsitlenud ning magnethüdronaamika võrrandid esitanud H. Alfen. Plasma on aine eriline olek, mille puhul on aatomituumade ümbert nende elaktronkattes osaliselt või täielikult ära rebitud. Füüsikaliselt positiivsest ja negatiivsest laengukandjast ning aatomitest (molekulidest) koosnev keskkond, milles erinimelise laengukandjate tihedus (n) on võrdne. Mida kõrgem on plasma temperatuur, seda suuremad on osakeste kiirused. Maailmaruumis on 99,9% plasma-olekus, kusjuures tihedus võib muutuda väga suures vahemikus, Näiteks: tähtedevahelises ruumis n=1 m-3 ja tahkes kehas n=1028 m-3, tähtede sisemuses on tihedus veelgi suurem. Maal tekib plasma harmooniline gaaslahenduses (kaar- ja huumlahenduses). Eristatakse madalatemperatuurilist (to < 105 K) ja kõrgetemperatuurilistes lahendusplasmat (t o 10 5- 10 8 K). Madalatemperatuurilise plasma komponentide keskmine
- Nix ja Hydra 2011. ja 2012. aastal avastati Kerberos ja Styx Charon Läbimõõt: 2300 km Vahe Pluutoga 19 600 km Tiirlemisperiood on 6,4 päeva, mis on sama suur kui Pluuto pöörlemisperiood ümber oma telje Kääbusplaneet Pluuto on kääbusplaneet Planeedist väiksem, kuid asteroididist suurem taevakeha Millel on ümmargune kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi Pluuto on kääbusplaneet 2006. aastast Kasutatud kirjandus ,,Mis on maailmaruumis’’ lk 122-123 ,,Tähistaevas’’ lk 97-101 http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://www.miksike.ee/documents/mai n/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/plu to.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01. html Tänan kuulamast !
veel kaks väga väikest Pluuto kuud - Nix ja Hydra; 2011. ja 2012. aastal avastati Kerberos ja Styx ; https://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto#/media/File:PIA19856-PlutoCharon-NewHorizons-Color-20150714.jpg Kääbusplaneet Pluuto on kääbusplaneet. Planeedist väiksem, kuid asteroididist suurem taevakeha . Millel on ümmargune kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi. Pluuto on kääbusplaneet 2006. aastast. Kasutatud kirjandus ,,Mis on maailmaruumis’’ lk 122-123 http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://www.miksike.ee/documents/mai n/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/plu to.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01. html Tänan kuulamast !
sümboliseerivad kummagi sees sisalduvat vastandpoolust. Sinusoidne eraldusjoon märgitseb nende sujuvat üleminekut. 5. Makrobiootika - ehk elu pikendamise kunst. õigesti toitumine. Põhiidee on elada looduse rütmis. 6. Meng Ze soovitused - "Õige tegu asub lähedal asuvas, aga kõik püüavad seda kaugel asuvas." "õige tegu seisneb kergesti teostatavas" 7. Zen'i olemus - meditatsioon, tühjus, vaimne treening. Maailmaruumis on kõik üks ja kõik on üks. Zen on maailmale andnud: teetseremoonia, karate, happening, ühevärviline tusimaal, ikebaana jne. 8. Koaan probleem ; mondo - kahekõne 9. 3 jooga tähendust, 4 jooga liiki tähendused: 1)tee, mida käiakse enda sees; 2)ike(rakend) ; 3)ühendus jumalatega. liigid: karma, bhakti radza, mantra 10. Hinduismi jumalad - Isvara(peajumal, kujuteldamatu) ; Brahma(looja); Visnu(säilitaja); Siva(hävitaja) 11
1.Millise kujuga on päike? a. täpp b. kera c.ketas 2.Mida heledamalt söed hõõguvad, seda kõrgem/madalam on süte temperatuur. 3.Mida punakamalt söed hõõguvad, seda madalam/kõrgem on süte temperatuur. 4.Sarnaselt on kindlaks tehtud Päikese kaugus Maast/läbimõõt/ pinnatemperatuur. 5.Märgi tõesed laused. Maale lähim täht on Alfa Centauri. Päike on meile lähemal kui teised tähed. Päike on kõige suurem täht maailmaruumis. Päikese pinnatemperatuur on umbes 6000 kraadi. Päikese sisemuses on temperatuur madalam kui pinnal. 6.Päike on täht. Miks paistab Päike teistest tähtedest palju suuremana? Päike särab kõigist teistest tähtedest palju eredamalt. Päike on Maale palju lähemal kui teised tähed. Päike on Maale palju lähemal kui teised tähed. 7.Päikese temperatuur Miks ei saa Päikese temperatuuri termomeetriga mõõta?.............................................................................
Kui maailmas poleks hõõrdejõudu Hõõrdejõud on alati liikumist takistav ja suunatud liikumisele vastassuunas. Tingitud on ta pindadest, keskkonnast ja selle tihedusest mille vahel ta mõjub, näiteks, kui püüda üksteise vastu hõõruda kaht liivapaberit, oleks see raskem kui kahe tavalise paberi üksteise peal liigutamine, sest liivapaberite pind on krobeline ja need krobelisused haakuvad omavahel. Et hõõrdejõud mõjub kõigile kehadele, muutuks kogu olukord Maal põhjalikult, kui see ära kaoks (kuigi, miks ta peaks?). Siiski, kui see peaks juhtuma, siis inimesed ei saaks oma tahtmise järgi liikuda, sest puuduks jõud, mis krobeliste pindade liikumist takistaks, toimuks libisemine ja pidev liikumine, sest liikumist ei takistata (puudub seisuhõõrdejõud), kehad libiseksid mööda kaldpindu alla; olles alla jõudnud, jääksid nad seisma (raskusjõu mõjul) ja nt. maapinnas olevasse lohku vajunud loomad ei saaks...
fotomeetri ette paigutatavate valgusfiltrite abil. Levinum on kolmevärvi (UBV) fotomeetria. Mille kaudu saab hinnata tähtede läbimõõtu- temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu. Millisel juhul ja mille abil saab leida tähe massi? Kaksiktähtede masse saab hinnata gravitatsiooniseaduse abil. On ka kaudseid meetodeid massi hindamiseks, aga need on seotud teatud füüsikaliste eeldustega. Millistes piirides võivad Päikesega võrreldes varieeruda maailmaruumis asuvate tähtede heleduse, läbimõõdu, massi ja tiheduse väärtused? heledus võib varieeruda sadu tuhandeid kordi, mõõtmed varieeruvad tuhandetes kordades, mass- pole palju tähti mille mass oleks 10 korda väiksem ja 50 korda suurem kui Päikese mass,tihedus varieerub mõnest grammist kuupmeetri kohta kuni miljonite tonnideni.
(täheorbiidid üksteise peal- spiraal) 12. Aktiivseid galaktikaid eristab normaalsetest tuuma sinakas värvus ja heledate emissioonijoonte spekter. 13. Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omadega. 14. kvasarite ja aktiivsete tuumade pideva spektri kuju vastab mittesoojuslike energiaallikate kiirgusele. 15. Sünkrotronkiirgus tekib laetud osakeste pidurdumisel elektromagnetväljas. 16. Galaktikate ruumijaotus - galaktikad ei paikne maailmaruumis ühtlaselt, vaid koonduvad parvedesse, kihtidesse ja ahelatesse, mille vahele jäävad tühjad alad 17. Universumi kärgstruktuuriks nimetatakse ruumilist jaotust, kus tihedalt täidetud ainega (ka galaktikatega) täidetud kihid ümbritsevad tühje alasid (vrd mesilaskärjega).
nimeline väljak, NSV Liidu 50. Aastapäeva nimeline väljak. 1 Kohanimedega on tihedasti seotud rahvanimed ehk etnonüümid, mis eesti keeles kirjutatakse väikese algustähega. Nt karjalane, liivlane, isur, komi, prantslane, sakslane, usbekk. Etnonüümide hulka kuuluvad ka väiksema paikkonna elanike nimed, nagu hiidlane, virulane, tartlane, pärnakas, mulk . Veel on oma loomu poolest kohanimedele lähedased kosmonüümid, s.o mujal maailmaruumis asuvate objektide nimed . 1 P.Päll, “Eesti murded ja kohanimed” Tallinn, 2002 Nt Linnutee, Kaksikud, Suur Peni, Vähk, Jupiter, Kuu. Tähtede ja planeetide pinnal asuvatel aladel on omakorda nimed, nagu algselt ladinakeelsed, pärast rahvuskeeltesse tõlgitud nimed Kuul: Mare Vaporum ehk Aurude meri, Mare Nubium ehk Pilvede meri, Sinus Iridum ehk Vikerkaare laht, Oceanus Procellarum ehk Tormide ookean, Lacus Somniorum ehk Unejärv, Tauruse mäeahelik, Laplace’i neem.2 Onomastika e
ja keskkonna arvelt. Agenda 21- ÜRO konverents Rio de Janeiro 1992a. Tegevuskava, mis käsitleb säästva arengu põhimõtteid. Võttis osa 170 riiki. Maa kui süsteem- Päikesesüsteemi alamsüsteem. Koosneb sfääridest, ainevahetuse suhtes suletud süsteem, energeetiliselt avatud süsteem, dünaamiline süsteem(ül. Staatiline süst.) Maa energiabilanss- siseneb peamiselt päikeseenergia, maale jõuab valguskiirgusena. Lahkub soojuskiirgusena, mis hajub maailmaruumis. Väge vähe ka maa siseenergia, mis põhjustab laamade liikumist, ning vulkaanide purskamist ja maavärinaid Inimese energiatarve- füsioloogiline energiatarve- toit. Sõltuvalt kulutatavast energiahulgast on erienv ka energiatarve. Mehaaniline energia- kütuste põletamisel vabanev energia, voolava vee või tuule abil saadav energia. Tuumaenergia. Kin. En.- grav.en.-maa ja kuu, elastsusen.- jääaeg. Pot. En.- kulgliikumine, voolav vesi, lumelaviin. Pöörlemisen. Coriolise jõud
· Maailmaruum on täidetud tohutu "ookeaniga" erinevate elektromagnetiliste lainete ja erineva uskumatu sagedusega. · Meie oleme võimelised tajuma vaid väga kitsat vahemiku 380-760 nanomeetrit. Võnkuvad osakesed · Heli sunnib võnkumisest, mis paneb aineosakesed liikuma niiviisi, et ühte kohta osakesed kuhjuvad, teises kohas aga nende hulk jällegi kahaneb. · Heli tekkib seal, kus leidub osakesi, mis võivad liikuda.(mustades aukudes ja tähtedes) · Maailmaruumis on helilained sageli sedavõrd suured ja aeglased, et nende sagedus moodustab miljondiku sellest, mida inimkõrv kuuleb. · Maailmaruumi objektid ümisevad, sumisevad või kumisevad madalamatel sagedustel 20 Hz · Inimese kõrv kuuleb sagedusi vahemikus 20-20 000 Hz · Helilaineid on võimalik registreerida alles siis, kui nad põhjustavad märgatavaid nähtusi keskkonnas Päike heliseb nagu kell · Päikese käitumist uurivad helioseismoloogid täheldanud perioodilisi
riigi oluline esimese rünnakuga iseseisvalt toime tulla ja seda ei suudaks tagada pelgalt prohvesionaalne armee. Edward N. Luttwak soovitab Postimehes just Venemaa naabruse tõttu Eestil ehitada oma armee üles pigem Soome eeskujul ning mitte loota ainult NATO liikmeks olekule. Eesti Kätlin Kuuspalu 105860TASB armees peaksid kahtlemata olema elukutselised sõdurid missioonides osalemiseks, kuid 90 protsenti kaitse-eelarvest peaks Luttwaki sõnul minema Eesti kaitse arendamiseks. Tänases maailmaruumis on suuremaks ohuks terrorism, millele ei ole selgelt piiritletud vastast ja ohu tekke põhjused on raskesti prognoositavad. Nõustun sellega, et praeguse riigikaitsemudeli säilitamist või selle muutmist ei ole võimalik otsustada teiste arvamuste suhtes hoolimatult ja lahmivalt ning ainult oma erakondlikku lähenemist absolutiseerides. Samas peaksid tegema otsuseid oma alad professionaalid, keda kahjuks Eesti riigis nii väga ei hinnata. Kasutatud kirjandus:
amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Kuu ,,tõmme" ehk külgetõmbejõud mängib suurt osa Maal esinevate tõusude ja mõõnade puhul. Kuu tõmme mõjub kõige tugevamini otse Kuu vastas asuvale ookeaniveele ja põhjustab tõusu. Samal ajal esineb tõus ka Maa vastaspoolel, Kuust kõige kaugemas punktis. Seda seetõttu, et Maa ja Kuu liikumisel maailmaruumis tekib tsentrifugaaljõud. See jõud lükkab ookeanivett Maast eemal, nii nagu vesi ämbris surutakse väljapoole, kui ämbrit ringiratast keerutada. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. 7.Kuu külastamine USA Kosmoseagentuur NASA saavutas esimesesena maandumise Kuul. Kuule jõudis Apollo 11. 20ndal juulil 1969, Armstrong oli esimene inimeselt jalg Kuul ja Aldrin teine.
Jahutamisel pumbatakse soojus ruumist välisõhku ja kütmisel pumbatakse soojus välisõhust ruumi. Õhk-õhk tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse õhule. Energia võib esineda väga mitmesugusel kujul või erinevas vormis. Võime rääkida energia erinevatest liikidest. Energialiikide omavahelise vahekorra võtab kõige üldisemalt kokku energia jäävuse seadus. Energia jäävuse seadus väljendab ühte looduse kõige olulisemat olemust: maailmaruumis on energiat just nii palju kui seda on ja seda ei teki juurde ega kao ka ära. Energia võib vaid muuta oma asukohta või vormi (liiki). Vahel toimub see muutumine nii märkamatult, et esimesel pilgul tundub tegu olevat energia tekkimise või kadumisega. Lähemal uurimisel selgub aga alati, et energia on kas muutnud oma vormi (liiki) või asukohta. Näiteks mingi keha mehaaniline energia on muutunud soojuseks ja hajunud ümbritsevasse keskkonda või kiirgusenergia näol kiirgunud maailmaruumi
Looduses leidub heeliumi õhus, paljudes radioaktiivsetes mineraalides, maagaasis ning mõnedes kuumaveeallikates. Tööstuslikult saadakse heeliumi kõrvaltootena maagaasi puhastamisel. Avastamine Heeliumi avastas 1868.aastal J. Jaanssen ning temast sõltumatult J. N.Loukger ja E.Frankland. Heelium avastati Päikeselt. Heeliumi omadused Heelium on teiseks elemendiks peale vesiniku oma leviku poolest maailmaruumis. See on lõhnatu, värvitu ja maitsetu üheaatomiline gaas. Keemiliselt on heelium inertne ja gaasiliselt kõige vähem lahustuv. Heelium on kõigi keemiliste elementide seas kerguse poolest teisel kohal kaaludes umbes üks seitsmendik õhu raskusest. Samuti on see vees väga raskelt lahustuv ning mittepõlev. Veeldatud heelium on kõige külmem teadaolev vedelik. Heeliumi kasutusalad
läbimõõdud on vahemikus 0,01 kuni 300 Päikese läbimõõtu sellest tekkida ühte tähte - kiirgusvõime järgi (mis on seotud tähe suurusega) on tähed jaotatud 7 - sel juhul tekib mitu tähte, mis tiirlevad ümber ühise masskeskme heledusklassi, mida tähistatakse rooma numbritega I VII - kaksik-, kolmik- ja mitmiktähed on maailmaruumis üsana tavalised - I ja II klass ülihiidtähed (ülihiiud) - kui tähe mass jääb alla 1/10 Päikese massist, siis tema temperatuur ei tõusegi nii - III klass hiidtähed (hiiud) kõrgeks, et tekiks termotuumareaktsioon (pruun kääbus)
Kosmiline kiirgus ja virmalised Kosmiline kiirgus Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog. Primaarkiirgus koosneb peamiselt prootoneist (umbes 90%) ja kergete elementide aatomituumadest. Kosmiline primaarkiirgus neeldub Maa õhkkonnas ja tekitab vastastikuses mõjus õhumolekulidega kosmilise sekundaarkiirguse, mis koosneb prootoneist, elektronidest jt. Osa kosmilisest sekundaarkiirgusest jõuab maapinnani.
Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved ( miljonitest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved). Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas. Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad kettakujulise õhukese kihi, mis justkui jagab galaktikad pooleks. Galaktikate läbimõõt võib olla mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. Maailmaruumis on palju erineva suuruse ja kujuga galaktikaid. Kui astronoomid õppisid avastama teleskoopide abil galaktikaid, märkasid nad nende vahel mitmeid erinevusi värvuses, kujus ja suuruses. 1926 aastal otsustas astronoom Edwin Hubble galaktikate hulgas korra majja luua ja välja mõelda mingid galaktikate liigitamise alused. Näiteks võiks galaktikaid liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi. 5
GALAKTIKAD JA UNIVERSUM SIGRID KIVILO 12.KLASS VASTSELIINA GÜMNAASIUM 2016.Õ.A GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. • Galaktikad koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. • Galaktikate läbimõõt võib ulatuda mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. • Maailmaruumis on palju erineva GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktikas on umbes 10 miljonit kuni 100 triljonit tähte. • Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. • Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved. • Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja -parvedesse. • Nende ümber võivad tiirleda planeedid ja teised taevakehad. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Kui Galaktika on kirjutatud suure G-ga, peetakse silmas meie kodugalaktikat -
Maailm toimib juhuslikult aga selles on korda Maailmas, kus me elame, esineb palju juhuslikke sündmusi ja olukordi. Ometi leidub igal asjal oma korrapära, mille järgi me saame otsustada, mis suunas ja kuidas mingi asi liigub või on. Selliseid asju võib märgata nii looduses kui ka meie igapäevaelus. Kuid tekib küsimus, milline seos on juhuslikkuse ja korra vahel. Planeedid tekkisid ja hakkasid ümber päikese tiirlema täiesti juhuslikult. Siiski näeme nende paigutuses maailmaruumis teatud korrapära: planeedid tiirlevad ümber päikese kindlal trajektooril ja kaugusel. Selline korrapära tagab selle, et planeedid saavad eksisteerida miljardeid aastaid ilma teiste planeetidega kokku põrkamata. Kui mingite kokkusattumuste tulemusel kalduks planeet oma trajektoorilt kõrvale ja uus liikumistrajektoor kattuks teise planeedi trajektooriga, toimuks mingil hetkel suur kokkupõrge, millest tekiks tuhandeid
Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element üldse. Vesinik on tüüpiline mittemetall. Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik moodustab umbes 75% Päikese ja tähtede massist. Maa massist moodustab vesinik umbes umbes 0,12%. LEIDUMINE JA SAAMINE Leidumine lihtainena: 1. maailmaruumis 2. atmosfääri ülemistes kihtides 3. nafta puuraukudes 4. vulkaanipursetel Leidumine liitainena: 1. vees 2. maagaasis 3. naftas 4. elusorganismides Saamine laboris: Metall + Hape Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Saamine tööstuslikult: Vee elektrolüüsil 2H2O = 2H2 + O2 Vesinikku saab looduslikust gaasist
rohkem ta neid juurde soovib, tahaks teada tema probleemi, miks ta neid üldse pruukima hakkas? Kuid on ka tegelasi, kes suudavad tagasi normaalsele elule pöörduda. Ma lugesin hiljuti Mihkel Raua raamatut ''Musta pori näkku''. Ta kirjeldab oma ridades, kui raske on alkohooliku elu, aga õnneks oli tema see, kes suutis öelda ei. Tegelikult on mittemõistmise põhjuseid vist tuhandeid, neid võibki üles loetlema jääda. Mulle meeldib see, et maailmaruumis sirgub ühekoos üles nii palju erinevaid inimesi ja kõige tipuks on see, et me ei ole sarnased, meis kõikis on midagi, mida teises ei leidu. Üheks minu lemmik raamatuks on Andrus Kivirähk'i ''Mees, kes teadis ussisõnu''. See on ülimalt muljet avaldav, kuidas ta suudab selles raamatus tuua välja nii palju erinevusi külarahva ja metsainimeste vahel. Sealt võib lugeda välja seda, et kui elad metsas ja oskad ussisõnu oled õnnelikum kui külainimene, kes peab endale
kõle, külm ja vihmane aastaaeg, mis jättis Marie Underile hinge ülimalt võimsad tunded: ,,Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle, naeratab õelalt ja kõlistab kannukseid ülbelt, kolistab kändusid mööda ja vilistab ladvus: raudsete kätega kuningas sügisemaru." Sama suursuguseks peab maailmaruumis sügist ka Talvik: ,,Tuul kõhe yle välja sinihalli jäämägedelt veab surmaõhku lõikavat." Siiski pole poeedi arvates sügises midagi ülemäära ilusat, mida väljendab tema sõnakasutus järgnevates värsiridades: ,,Tühjas pargis tummalt seisid puud. / Olid kõledad kui roiskund luud." Kui sügist iseloomustab süngus, siis selle vastandiks on kevad aastaaeg, mil talve pimedus hakkab pöörduma suve päikeselisuseks, ilmad lähevad taas soojaks ning linnud hakkavad laulma
mõlemasse rühma. · Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv): 11H tavaline vesinik (prootium), 21H raske vesinik (deuteerium), 31H üliraske vesinik (triitium). · Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos- nevad enamasti ainult vesinikust). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused · Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. · Keemistemistemperatuur -253 oC. · Väga tuleohtlik. Eriti vesiniku ja hapniku segu (2H2+O2) paukgaas. · Molekulaarne vesinik (H2) väheaktiivne, kuumutamisel käitub redutseerijana. Atomaarne vesinik (H) on ka tavatingimustes väga tugev redutseerija.
mõlemasse rühma. · Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv): 11H tavaline vesinik (prootium), 21H raske vesinik (deuteerium), 31H üliraske vesinik (triitium). · Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos- nevad enamasti ainult vesinikust). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused · Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. · Keemistemistemperatuur -253 oC. · Väga tuleohtlik. Eriti vesiniku ja hapniku segu (2H2+O2) paukgaas. · Molekulaarne vesinik (H2) väheaktiivne, kuumutamisel käitub redutseerijana. Atomaarne vesinik (H) on ka tavatingimustes väga tugev redutseerija.
teistest mittemetallidest juhib grafiit elektrit, sellepärast peaks tema struktuuris leiduma vabu elektrone. Õhukäes kõrgel temperatuuril põleb grafiit nagu teemantki CO2-ks. Pilt grafiidist Vesinik · Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. · Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. · Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv). · Maailmaruumis (universumis) on vesinik kõige levinum element (tähed koosnevad enamasti ainult vesinikust). Füüsikalised ja keemilised omadused · Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. · Keemistemistemperatuur -253 oC. · Molekulaarne vesinik (H2) · Atomaarne vesinik (H) · Kasutamine isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv). Tuntud ühendid: · Vesi H2O · Hüdriidid NaH (naatriumhüdriid) · Vesinikperoksiid (H2O2) Täidame Töölehed!!!
" Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma ei saa muuta, julgust muuta asju, mida ma muuta saan ja tarkust nend vahel alati vahet teha." Leian, et öeldu on sulatõsi ning mulle meeldib selle üle juurelda. Veel jätkus mõtteainet pärast selle tsitaadi lugemist: "Kui ma ei oleks kulutanud nii palju aega maalaste uurimiseks," vastas tralfamadoorlane, "ei oleks mul aimugi, mida selle "vaba tahte" all mõistetakse. Olen külastanud kolmkümmend ühte planeeti maailmaruumis ning lisaks veel uurinud andmeid sajalt planeedilt. Ainult Maal kõneldakse vabast tahtest" Mis see vaba tahe siis meie jaoks õieti on? Viimaseks lisaksin paar lauset, mis püüdsid mu tähelepanu koheselt. "Kui inimene sureb, on see ainult näiline. Tegelikult on ta mineviku ajas veel täiesti elus, ja sellepärast on suur rumalus tema matustel nutta. Kõik hetked nii minevik, olevik, kui ka tulevik on alati eksisteerinud ja eksisteerivad edaspidigi
Oletatakse, et mateeria oli universumis esialgu ülitihedas ja kuumas olekus. Seejärel toimus võimas plahvatus. Eraldusid nelja liiki vastasikmõju: Tugev, elektromagnetiline, nõrk ja gravitatsiooniline vastastikmõju. Järgnes kiire paisumine inflatsioon, tekkisid kvargid ja antikvargid. Universum jahtub ja tekivad prootonid ja neutronid. Nendest moodustusid vesiniku aatomid, millest omakorda tekkis heelium, et saaksid tekkida raskemad elemendid tõmbus maailmaruumis olev mateeria gravitatsiooni tõttu kokku. Tekkis täht, mille tsentris hakkasid toimuma tuumareaktsionid ja heeliumi põlemisel tekkisid uued raskemad elemendid. Tähed on, kui milajrdeid aastaid põlev gaasikera, mille kütus ükskord otsa lõppeb. Tähtede sisemuses lõppevad vesiniku varud ja alles jääb ainult heelium. Tuum tõmbub kokku, temperatuur tõuseb. Järgneb gravitatsiooniline kollaps, mis põhjustab supernoova plahvatuse.
Nüüd, kui ma olen jõudnud 10ndasse klasssi, on see kujunenud palju raskemaks ning ma saan aru, et füüsikat peab korralikult õppima, sest muidu ei ole sellest võimalik midagi aru saada. Üks asi, mida võiks inimene teada füüsikast, on gravitatsioon. Me puutume sellega iga päev kokku, kuid me mõtleme sellele väga harva. Gravitatsioon on jõud, mis hoiab näiteks kehi maa küljes kinni. Kui see puuduks, siis me kõik hõljuksime maailmaruumis ringi ning üsna tõenäoliselt me ei saaks ka elada (juhul kui pole midagi tarka välja mõeldud selle jaoks). Samas me näeme igapäevaselt, et lennukid ja ka helikopterid lendavad Maal õhus ringi siin nagu gravitatsioon ei kehtikski. Või siis näiteks laev püsib vee peal ei vaju põhja. Laeva puhul on asi selles, et see osa mis on laeval vees, on täidetud õhuga ning see hoiab laeva vee peal. Ka seesama laeva näide on füüsikaga seotud ning see on igapäevane
erinev massiarv): 1 1 H tavaline vesinik (prootium), 2 H raske vesinik 1 (deuteerium), 31H üliraske vesinik (triitium). · Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koosnevad enamasti ainult vesinikust). Avastamine ja nime saamine Vesi tulest! See näib uskumatuna, kuid see on fakt, mille esmakordselt tegi kindlaks (1781-1782) inglise teadlane Henry Cavendish. Ta põletas suletud nõus värvuseta, maitseta ja lõhnata gaasi, mida sel ajal nimetati ,,põlevaks õhuks", ning avastas, et põlemisproduktiks oli vesi. Cavendish ei uskunud algul saadud tulemust, ent
Kosmoloogia Päikesesüsteemi tekkelugu: Praegune päikesesüsteem on ühetähe süsteem, mille läbimõõt on u. 100 astronoomilist ühikut. 1aü- kesmine maakaugus päikesest, kuhu kuulub: 1. 8 planeeti ja 1 planeed. (Merkuur- veenus-maa-mars- jupiter-saturn- uraan- neptuun-pluuto). 2. Kaks asteroidide vööndit- Kuiperi ja Oorti vöönd. 3. Planeetide kaaslased ja asteroidid. Teke lugu: Umbes 5 miljardit aastat tagasi kogunes maailmaruumis suur tolmu ja gaasi pilv, mis oli tekkinud tähtede surmast. Supernova plahvatused, mille koostiseks olid vesinik ja heelium. Tohutu gaasipilv hakkaskokku tõmbuma sumaarse grvitatsiooni tõttu ja muutus tihedamaks. See üõhjustaas pöörlemise teke, temperatuuri tõusu ja rõhu suurenemise. Lõpuks tekkis proto tähe staadium(eeltäht). Sisemuses hakkavad tekkima termotuuma protsessid, sest sisemuses on miljoneid kraade. Vesinik põleb heeliumiks. Lõpuks vallandub kiirguse rõhk väljapoole
II. Markarjani galaktikad- tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt. III. Kvasarid. 2) spiraalilised- ... 3) korrapäratud- Suur ja Väike Magalhaes · Galaktikate vanus 12-15 miljardit aastat. · Galaktikad on täheparved. 8. Kvasarid · Ühed kaugemad objektid maailmaruumis. · Tekivad tõenäoliselt galaktikate ühinemisel. · Algselt peeti ülitähtedeks. · On teada u 200 000 kvasarit. Kõik vaadeldavad kvasarid on punanihetel 0.06- 6.5 . · Heledus varieerub kindla ajagraafikute järgi. · Kõige heledam k. on 3C 273. · I kvasar avastati 1950 lõpus. · 2006 a. leiti mikrokvasar. · Suurim läbimurre 1963 a. 3C 273 ( Maarten Schmidt). 9. Mustad augud... · ..
ehitus hajusainet palju, keskosas gaas puudub, algab gaasirõngas mõhna servalt ulatudes 1,5x galaktika nähtavast osast kaugemale; gaas, tolm, nooredtähed asuvad õhukeses pöörlevas kettas. Noored tähed- suure heledusega peajada tähed. Kvarsid galaktikad, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi; tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldavad galaktikate omadega. Galaktikate ruumijaotus galaktikad ei paikne maailmaruumis ühtlaselt, vaid koonduvad parvedesse, kihtidesse ja ahelatesse, mille vahele jäävad tühjad alad. Universumi kärgstruktuur ruumiline jaotus, kus tihedalt täidetud ainega täidetud kihid ümbritsevad tühe alasid (võrreldav mesilaskärjega). Universum maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatut ulatust. Kosmoloogiline printsiip nõuab, et Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune. Universum on oma kõigis
amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Kuu ,,tõmme" ehk külgetõmbejõud mängib suurt osa Maal esinevate tõusude ja mõõnade puhul. Kuu tõmme mõjub kõige tugevamini otse Kuu vastas asuvale ookeaniveele ja põhjustab tõusu. Samal ajal esineb tõus ka Maa vastaspoolel, Kuust kõige kaugemas punktis. Seda seetõttu, et Maa ja Kuu liikumisel maailmaruumis tekib tsentrifugaaljõud. See jõud lükkab ookeanivett Maast eemal, nii nagu vesi ämbris surutakse väljapoole, kui ämbrit ringiratast keerutada. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel.
võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Kuu ,,tõmme" ehk külgetõmbejõud mängib suurt osa Maal esinevate tõusude ja mõõnade puhul. Kuu tõmme mõjub kõige tugevamini otse Kuu vastas asuvale ookeaniveele ja põhjustab tõusu. Samal ajal esineb tõus ka Maa vastaspoolel, Kuust kõige kaugemas punktis. Seda seetõttu, et Maa ja Kuu liikumisel maailmaruumis tekib tsentrifugaaljõud. See jõud lükkab ookeanivett Maast eemal, nii nagu vesi ämbris surutakse väljapoole, kui ämbrit ringiratast keerutada. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. 7. Omalt poolt midagi, nt külastus jne. Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. Ta on ainuke taevakeha, mida on külastanud inimesed. Esimene maandumine toimus 20. juulil 1969. aastal ja viimane 1972. aasta detsembris
Energia jäävuse seadus Energia võib esineda väga mitmesugusel kujul või erinevas vormis. Võime rääkida energia erinevatest liikidest. Energialiikide omavahelise vahekorra võtab kõige üldisemalt kokku energia jäävuse seadus. Mistahes suletud süsteemi energia on kõigis protsessides jääv; ta võib ainult muud liiki energiaks muunduda või süsteemi ühelt komponendilt teisele kanduda. Energia jäävuse seadus väljendab ühte looduse kõige olulisemat olemust: maailmaruumis on energiat just nii palju kui seda on ja seda ei teki juurde ega kao ka ära. Energia võib vaid muuta oma asukohta või vormi (liiki). Vahel toimub see muutumine nii märkamatult, et esimesel pilgul tundub tegu olevat energia tekkimise või kadumisega. Lähemal uurimisel selgub aga alati, et energia on kas muutnud oma vormi (liiki) või asukohta. Näiteks mingi keha mehaaniline energia on muutunud soojuseks ja hajunud ümbritsevasse keskkonda või kiirgusenergia näol kiirgunud maailmaruumi.
Päike 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike
"Ei ole midagi huvitavamat kui inimene." Anton Hansen Tammsaare Meie, inimesed, oleme salapärased, kuid ometi nii lihtsad olevused. Paljude jaoks oleme me pealtnäha ainult igapäevased "esemed" maailmaruumis nagu seda on autod. majad ja loomad. Tänaval kedagi kohates ei mõelda selle inimese kujunemise või arengu põhjuste peale. On see liiga keeruline ja salapärane? Jah, usun küll. Inimest ei saa võrrelda ühegi teise looma, taime, linnu, eseme või mistahes nähtusega maailmas. Inimene on sama ainulaadne, nagu seda on iga uus lilleõis, loomaliik või taim. Mis eristab meist kõigist teistest meie ümber elavatest eludest? Minu arvates on selleks meie hing
vesiniksideme. LIHTAINE · Koosneb H2 molekulidest, allotroope ta ei moodusta. · Tavatingimustes värvitu ja lõhnatu gaas. · Kõige madalama sulamis- ja keemistemperatuuriga. · Vesiniku molekulid on erakordselt väikesed ja mittepolaarsed. · Lahustub vees väga vähe. · Füüsikalised jõud nõrgad. · Tihedus on väiksem kui heeliumil. LEVIK LOODUSES · Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores. · Maailmaruumis on vesinik aga kõige levinum keemiline element. · Moodustab põhiosa Päikese massist. · Looduses lihtainena vesinikku ei leidu. · Kuulub paljudesse ühendite koostisesse. · Vesi on vesiniku levinuim ühend. VESINIKU ISOTOOBID · Põhiline vesiniku isotoop looduses on vesinik e. Prootium · Prootiumi massiarv on 1 · Aatomituum koosneb vaid ühest prootonist · Teine leviv raske vesinik looduses on deuteerium. · Massiarv on 2 · Aatomituumas on ka üks neutron
nime päeva ja öö vaheldumisest, mida tekitab Päikese näiva asendi tsükliline muutumine taevavõlvil. See omakorda on tingitud põhiliselt Maa pöörlemisest. Ööpäevaks ehk keskmiseks päikeseööpäevaks loetakse keskmist ajavahemikku, mille jooksul Päike teeb oma näivas liikumises ümber Maa, mis vastab Maa pöörlemisele, ühe täistiiru. 10. Mida kujutavad endast „langevad“ tähed, millal ja miks on neid tavalisest rohkem taevas näha? – Meteoorkehad on maailmaruumis ringi hulkuvad kivi- või rauatükid massiga mõnest grammist mõnesaja kg-ni. Sattudes Maa atmosfääri, pidurduvad nad järsult, nende kineetiline energia muundub soojuseks, mis paneb nad hõõguma – näemegi „langevat tähte“. Suur enamus neist põleb atmosfääris tolmuks. Kui aga kogu aine ei jõua ära põleda, jõuab meteoorkeha maapinnale, tekitaddes meteoriidikaatri. Komeedi sabasse jääb tiirlema hulga tahkeid osakesi.Tavalisest rohkem on neid taevas näha,
Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel).Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri ,kuis niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta ka korisooni suhtes. Raud Looduses Raud on on looduses laialt levinud element ,olles sisalduselt maakooores neljandal kohal .Raual on ka kosmoses levinud element,meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkam Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumis Maale langenud meteoriides ja ka mõningates magmakivimeis .Maa tuum, koosneb metallilisest rauast .Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esmalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. Rauaühendeid,mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel,nimetatakse rauamaakideks .Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale ,mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Sellised jääkaineid nimetatakse aheraiaineteks. Rauasulamid
“ (Rahvusvaheline õigus, 2010) Väärtused, nagu inimõigused ning vajadus aidata kaasa ühiskonna arengule, mõjutavad oluliselt teisi rahvusvahelise õiguse valdkondi. „Tänapäeval võib termin „rahvusvaheline õigus“ väga abstraktsena tunduda, isegi metafüüsilisena. Ent kõikides mainitud ja teisteski valdkondades on tal ometi väga konkreetsed tagajärjed.“ (Diplomaatia, 2015) Rahvusvahelise õiguse tähtsust rõhutatakse meie globaliseerunud maailmaruumis aina rohkem. Näiteks Euroopa Liidu konsolideeritud lepingu 3. artikli 5. lõik ütleb, et Euroopa Liit toetab rahvusvahelise õiguse ranget järgimist ja arendamist ning ÜRO põhikirja põhimõtete austamist.
Planetoloogid on välja pakkunud mitmeid mooduseid, kuidas vesi võis Veenuselt planeetidevahelisse ruumi hajuda, kuid ükski pakutud teooria ei seleta kilomeetriliste veekihtide kadumist. Kasutatud kirjandus 1. R. Veskimäe ,,Universum", Tallinn 1997, lk 206 2. Ü.Ugaste ,,Füüsika gümnaasiumile III Aine ehitus, kosmoloogia, nüüdisaegne maailmapilt" , Tallinn 2000 Ülo Ugaste ja AS Bit, lk. 109 3. M. Baumann, W. Hopkins, L.Nolletti ja M.Soluri ,,Mis on maailmaruumis", Sinisukk 2005, lk. 80 4. U.Veismann ja R.Veskimäe ,,Universum valguses ja vihmas", Tallinn 2005, lk83-83 5. http://pds.jpl.nasa.gov/planets/captions/venus/sifmons.htm 6. http://images.google.com/imgres? imgurl=http://www.adlerplanetarium.org/cyberspace/planets/venus/images/venus_mag ellan.jpg&imgrefurl=http://lumelaviin.com/index 7. http://images.google.com/imgres? imgurl=http://www.sarkanniemi.fi/akatemiat/tahtiakatemia/kuvat/aurinkokunta/maa2.j pg&imgrefurl=http://www
udukogu. 2) Elliptilised galaktikad Spiraalharud puuduvad, ümmarguse või pikliku kujuga galaktika ja tähed selles galaktikas liiguvad korrapäratult, kiirused tsentri suunas suurenevad. 3) Varb-spiraalsed galaktikad ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja spiraalharusid ühendab tuhm n.ö. varras. 4) Korrapäratud galaktikad puudub konkreetne kuju. 5) Aktiivsed galaktikad kvasarid kõige heledamad objektid maailmaruumis. nn Universumi majakad - nende järgi hinnatakse universumi mõõtmeid. Kiirgavad sünkrotonkiirgust. Galaktikad moodustavad galaktikaparvi. Kuidas määratakse galaktikate kaugusi? Määratakse nn punanihke järgi galaktikate spektris. Kõik spektrijooned nihkuvad spektri punase värvi poole. Selline nähtus tekib, kui galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega. Mõõtes punanihke suuruse ja teades eemaldumiskiirust, saab leida galaktika kauguse.
Cavendishi katsete tulemusi kontrollis prantsuse teadlane 1783.aastal Antoine Laurent Lavoisier. Vesiniku aatom on kõige lihtsam keemiline element; lihtainena on vesinik kõige kergem gaas, millele on kõige suurem liikumiskiirus ~9000km/h; jahtumisel muutub vesinik madaltemperatuuril vedelikuks, mis on kõige kergem vedelik: ~15 (14,45) korda veest kergem; universumis on vesinik kõige levinum element, teda leidub kogu universumis- Päikesel, tähtedel, udukogudes ja maailmaruumis; Maa peal on vesinik seotud põhiliselt mitmete ühendite näol, kuid peamiselt veena maakera pinnal; gaasiline vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta mitte mürgine gaas, mis veeldub -271°C, anumas säilib vedelikuna 12 päeva; vesinik difundeerub kõikidest gaasidest kiiremini ning juhib kõige paremini soojust (vesiniku soojusjuhtivus on 7 korda suurem õhu soojusjuhtivusest); vesiniku kergusel põhines
heeliumi aatomi tuumadeks. Sellisel liitumisel vabaneb veel rohkem energiat (termotuumaenergiat) kui raskete tuumade lõhustumisreaktsioonil, sest liitunud tuuma mass on jälle väiksem liituvate tuumade massist – tekkiv massidefekt muundub energiaks (E=m*c 2). Seni on suudetud käivitada vaid juhitamatu termotuumareaktsioon termotuumarelvas ehk vesinikupommis. Juhitava termotuumareaktsiooni käivitamiseks on seni kulunud aga rohkem energiat kui reaktsioonil saadakse. Maailmaruumis on termotuumareaktsioonid tähtede k.a päikese energiaallikaks. 5) Kirjelda tuumareaktori ehitust ja töötamist? – Tuumareaktor on seade, milles toimub juhitav ahelreaktsioon ning vabanevat soojust kasutatakse põhiliselt elektrienergia tootmiseks. Reaktori põhiosad on 1) tuumakütus, tavaliselt uraani isotoop U 235. 2) neutronite aeglusti, milleks on tavaliselt grafiit, vesi. 3) juhtvardad, mis neelavad hästi liigseid neutroneid. Juhtvarraste
annaabi.ee 
