Leidsid 27 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maailmameistivõistlused Jalgpallis 2010". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fifa, võistlused, saksama, stadium, koondis, väravad, viigid, uruguay, argentina, prants, inglis, hispaania, prantsus, sveits, holland, johannesburg, slova, tsiili, mehhiko, staadion, slovakkia, toimumiskohad, okeaania, aasia, tsehhoslovakkia, kaplinn, green, soccer, ellis, nelson, mandela, elizabeth, loftus, royal, serbia, portugal, ghana, meremaaJohannesburg 4. Ellis Park, mis mahutab 60 000 inimest. Johannesburg 5. Mbombela, mis mahutab 40 000 inimest. Nelsbruit 6. Peter Mokaba, mis mahutab 46 000 inimest. Polokwane 7. Nelson Mandela Bay, mis mahutab 48 000 inimest. Port Elizabeth 8. Loftus Versfeld, mis mahutab 50 000 inimest. Pretoria 9. Royal Bafokeng, mis mahutab 40 000 inimest. Rustenburg 10. Green Point, mis mahutab 70 000 inimest. Kaplinn 17.Märtsil 2006 FIFA kinnitas lõplikult MM-i võistluspaigad: Soccer City Royal Bafokeng Mbombela Stadium Nelson Mandela Bay Stadium Stadium Peter Mokaba Stadium Coca-Cola Park Free State Stadium Moses Mabhid Stadium Green Point Stadium Loftus Versfeld Stadium MM-võistlustele pääsenud riigid: Euroopa(UEFA)
LK 12 ..........................................................................................Parim väravakütt LK 13.......................................................................................... Kasutatud kirjandus Eesti jalgpallikoondis Eesti jalgpallikoondis on Eesti jalgpalluritest koostatud riigi esindusmeeskond, mille liikmed valib välja koondise peatreener ning mida haldab Eesti Jalgpalli Liit (EJL). Peamine kodustaadion on A. Le Coq Arena Tallinnas. Eesti koondis pidas oma esimese kohtumise 1920. aasta oktoobris. Meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängude eelringis, mis on jäänud ainsaks esituseks suurturniiril. Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Aastail 19401991 oli Eesti NSV Liitu kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992.
Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa, Sotimaa, Walesi ja Iirimaa asutatud Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu IFAB (The International Football Association Board). Esitine areng leidis aset Briti saartel. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1872. aastal käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid Inglismaa ja Sotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asustatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani. Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA (Fédération Internationale de Football Association) moodustasid 20. sajandi alguses Pariisis seitsme riigi esindused. Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Praegu on FIFA-l 203 liikmesriiki. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. Renessansiaja Itaalia jalgpall Calcio Levik FIFA korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270
Ajalugu Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest. Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused. Jalgpalli-laadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist e.m.a. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863
6. Abikohtunikud………………………………………………………25 KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………27 LÜHENDID Eestikeelsed lühendid: MM - maailmameistrivõistlused EM - Euroopa meistrivõistlused MV - meistrivõistlused KV - karikavõistlused JK - jalgpalliklubi Võõrkeelsed lühendid: UEFA - Union of European Football Associations (Euroopa jalgpalliliit) FIFA - Fédération Internationale de Football Association (Rahvusvaheline Jalgpalliliitude Föderatsioon) EFC - European Football Championship (Euroopa jalgpalli meistrivõistlused) ANC - African Nations Cup – (Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis) NC - National Coach (rahvuskoondise peatreener) NT - National Team (rahvuskoondis) Mid - Midfield (keskväli) SP - Set Pieces (standardolukorrad)
Brasiilia jalgpall Ave Nurmeots Üldine Brasiilia jalgpallikoondis Jalgpalliliit Confederação Brasileira de Futebol (asutatud 1914) Peatreener Luiz Felipe Scolari Abitreener Flávio Murtosa Kapten Thiago Silva Rekordinternatsionaal Cafu (142 mängu) Parim väravakütt Pelé (77 väravat) FIFA edetabeli koht 3. (juuni 2014) Kõrgeim 1 (September 1993) Madalaim 22 (juuni 1993) Kodus Võõrsil Esimene kohtumine Argentina – Brasiilia 3:0 (Buenos Aires, 20. september 2014) Suurim võit Brasiilia – Nicaragua 14:0 (Mexico, 17. oktoober 1975)
Tartu populaarseim klubi on on asutatud 1989. aastal. Tammeka mängib Eesti tugevaimas liigas Premium Liigas ning saavutas möödunud aastal 6. koha. Tartu JK Welco on tugevuselt II liigas ning FC Helios III liigas. Eesti Jalgpalli Liit korraldab täiskasvanud ja noortele harrastajatele ka rahvaliiga turniire. Pilt 1: Sepa staadion Tartus Foto autor: TP Videography (16) 8 3.4 Eesti jalgpallikoondis Eesti jalgpallikoondis asub FIFA edetabelis 97. kohal. Eesti koondis mängis oma esimese mängu Helsingis, 17. oktoober 1920, kus võeti vastu 6:0 kaotus meie põhjanaabrilt Soomelt. Aastatel 1918-1940 mängis Eesti koondis iseseisvalt jalgpalli ja jõuti ka Pariisi olümpiamängude eelringi, kus võeti vastu 1:0 kaotus USA koondiselt ja olümpiamängudele ei jõutud. Aastatel 1940-1991 mängis Eesti koondis Nõukogude liidu osana. Eesti pole kordagi
...............................................................................................................................6 4 ORGANISATSIOONID........................................................................................................................9 5 KOONDISED JA RAHVUSVAHELISED SUURVÕISTLUSED.....................................................10 6 KLUBID, LIIGAD JA KARIKAVÕISTLUSED................................................................................11 7 FIFA AASTA JALGPALLUR.............................................................................................................12 TAB.9.....................................................................................................................................................14 8 EESTI JALGPALLI LIIT....................................................................................................................14 KASUTATUD ALLIKAD:......................................................
· 19-kordne Hispaania meister. · 25-kordne Hispaania karikavõitja. 5 Real Madrid CF spordiklubi asutati 6. märts aastal 1902 ehk siis kolm aastat hiljem kui FC Barcelona. Praegu on klubi esimees Florentino Pérez. Real Madrid CF meistriliigas mängib hetke seisuga 25 jalgpallurit, keda treenib peatreener José Mourinho. 12.jaanuaril aastal 1988 valiti Real Madrid ajaloo parimaks klubiks. 23.detsembril aastal 2000 pärjas FIFA Madridi Reali ka 20. sajandi parima klubi tiitliga. Klubi tähtsamad saavutused: · 17 Hispaania ,,Copa del Rey" võistluse karikat. · 8 Hispaania Super Cups karikat. · Edukaima jalgpalliklubi tiitel 20. sajandil. 6 4. Jalgpallistaadionid Pildil on Camp Nou staadion. See on Hispaanias Kataloonias asuv jalgpallistaadion. Camp Nou on FC Barcelona kodustaadion. Algul, mil staadionit ehitati, puudus sellel nimi.
korraldajamaa oma korvpallur Yao Ming. Hiina kultuuri tutvustavale etendusele järgnes riikide sissemarss, ametlik avamine ning olümpiatule süütamine. Kõlas olümpiamängude tunnuslaul "Üks maailm, üks unistus," mida esitasid Sarah Brightman ja Lui Huan, pärast seda lasti taevasse võimas ilutulestik. Seejärel algas sportlaste sissemarss staadionile, esimese riigina sisenes tradistsiooniliselt mängude sünnimaa Kreeka koondis. Esialgu pidi avamisel marssima 205 riiki, ent kuna Brunei loobus olümpial osalemisest, siis tulid staadionile 204 riigi sportlased. Leedu lippu kandis korvpallur Sarunas Jasikevicus, Argentina oma NBA staar Manu Ginobili. Kuulsaid lipukandjaid jagus teisigi sakslaste rahvuslipuga kõndis staadionile näiteks Dirk Nowitzki ja Sveitsi omaga täna 27-sünnipäeva tähistav maailma tennise esireket Roger Federer. Korvpallur oli valitud ka Venemaa lipukandjaks - Andrei Kirilenko. Viimasena
juuli - 30. juuli 1980 Tallinnas. Esmakordselt viidi olümpiamängud läbi sotsialistlikus riigis. NSV Liidu sissetungi pärast Afganistani boikoteerisid olümpiamänge: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Argentina, Bahrein, Bermuda, Filipiinid, Hiina, Honduras, Gambia, Hongkong, Indoneesia, Lääne-Saksamaa, Saudi Araabia, Iisrael, Kaimanisaared, Kanada, Kenya, Liechtenstein, Malaisia, Malawi, Mauritaania, Pakistan, Paraguay, Singapur, Tai, Tuneesia, Türgi ja Uruguay. Los Angeles 28. Juuli 12. August 1984 Teistest linnadest avaldasid soovi olümpiavõistlusi läbi viia Brüssel, Montreal, Teheran ja Er-Riad (Saudi Araabia). Ametliku tähtaja (31.10.1977) lõppedes oli siiski jäänud ainsaks kandideerijaks Los Angeles. Sellekohane põhimõtteline otsus võeti vastu 18. mail 1978. aastal Ateenas ROK-i 80. istungjärgul. Ametliku olümpialinna staatuse sai Los Angeles ROK-i salajase, kirja teel toimunud hääletuse tulemusena (74:3) . oktoobril 1978.
Maldiivid 56. Maroko 57. Mehhiko 58. Mosambiik 59. Monaco 60. Myanmar 61. Nauru 62. Niger 63. Hollandi Antillid 64. Nicaragua 65. Norra 66. Omaan 67. Kuka saared 68. Palau 69. Panama 70. Paraguay 71. Poola 72. Puerto Rico 73. Rwanda 74. Salvador 75. San Marino 76. Saudi Araabia 77. Põhja-Korea 78. Senegal 79. Saint Kitts ja Nevis 80. Serbia 81. Siiria 82. Sloveenia 83. Somaalia 84. Suriname 85. Tadzikistan 86. Taiwan 87. Togo 88. Trinidad ja Tobago 89. Tuneesia 90. Türgi 91. Usbekistan 92. Uruguay 93. Filipiinid 94. Prantsusmaa 95. Kesk-Aafrika Vabariik 96. Tsernogooria 97. Tsiili 98. Rootsi 99. Ecuador 100. Eritea 101. Etioopia 102. Lõuna-Korea 103. Jaapan 104. Austria 105. Albaania 106. Ameerika Virgiinia saared 107. Suurbritannia 108. Andorra 109. Argentina 110. Aruuba 111. Bahama saared 112. Barbados 113. Belize 114. Belgia 115. Bermuda 116. Boliivia 117. Botswana 118. Suurbritannia Virgiinia saared 119. Burkina Faso 120. Bhutan 121. Ungari 122. Ida-Timor 123. Gabon 124. Guyana 125
ülejäänud suusamaailma tegemisi puudutab. Kõige rohkem suhtleb Anatoli venelannade treeneritega ja jälgib Norra koondist. ,,Eks kõik salatsevad mingil määral, aga vestlustest koorub siiski üht-teist," räägib Kristina. (Kalkun 2001: 20) Kaks suurimat Kristina konkurenti Torino olümpia eel norralanna Bente Skari ja itaallanna Stefania Belmondo loobusid olümpial võistlemisest. Venemaa koondis oli osaliselt uuenenud. Natalja Baranovat, Julija Tsepalovat (kahekordne olümpiavõitja), Jevgenia Medvedjeva- Abruzovat, Olga Savjalovat peeti tugevateks vastasteks. Soomlannadest näis tugevaim Virpi Kuitunen, kes tõusis juba Oberstdorfi MM-il maailma tippu. Ka kanadalannad Scott ja Sara Renner olid olümpia eel vormis. Ukrainlanna Valentina Sevtsenko võis samuti kõvaks vastaseks osutuda. Tsehhitar, Katerina Neumannova krooniti Oberstdorfis 10 km vabasõidus
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv�
aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel. Maailmas enim harrastavate spordialade seas on kergejõustik, jalgpall, korvpall, poks, võrkpall ja ujumine. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk- ja korvpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused. Ajalugu Spordi algeid võib leida muistest igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kasvatusse. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste
Vana-Rooma 19. oktoober 2009. a. 14:36 Asus apenniini poolsaarel ja vahemere ümbruses. Ühenduseks ka maismaateed. Tekkis sisemiselt ühtne riik. Ala jagunes erinevateks rahvasteks: · Latiinind - kesk-itaalias, Latiumi maakond · Etruskid - etruuria maakonnas · Itaalikud - lõunaosas Etruskid: · Elualad Põlluharijad Meresõitjad Ehitusmeistrid Metallitöötlejad · Andsid Vanaroomale Jumalad Uskumus surmajärgsesse Gladiaatorite võistlused Korrapärane linnaplaan Sildade ja võlvide ehitus Veejuhtmed Latiinid: · Panid aluse rooma linnale 7-10 saj · 753-510 kuningate aeg Kolm viimast etruskid · Talupojaühiskond Aristrokraatlik Täisväärtuslikud olid maaomanikud Maavaldus pidi tagama jõukuse relvastuse hankimiseks Sõjaväeteenistus Rikkad ratsa Teised jala · Proletaarid Vaesemad maata kodanikud Väeteenistusest vabad
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
vähemasti perioodiliselt koos käima (tihemini kui iga 10 aasta tagant) struktuur peab välistama ühe domineerimise tal on mingisugune personal, kes ei tohiks olla pärit ühest riigist o vastandlikkus ühekordsuse ja pidevuse vahel ühekordsed – VLO, Komintern Nimetused organisatsioon – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon assotsiatsioon (ühendus/koondis) – FIFA föderatsioon/liit – FIS konföderatsioon/unioon – Euroopa Liit liiga – Rahvasteliiga nõukogu – Põhjamaade Nõukogu ühing – NMKÜ ordu – Malta Rüütlite Ordu gild – kutsele viitav organisatsioon klubi – Rooma Klubi, PEN-klubi vennaskond - 23.02.2010 RV organisatsioonide ajalugu Kõige mõjukam alusepanija on olnud Yves Claude, kes 1964. aastal oma uurimuses
Continent Country Country/Other Africa South Africa Afghanistan Africa Morocco Albania Africa Egypt Algeria Africa Ethiopia Andorra Africa Tunisia Angola Africa Libya Anguilla Africa Kenya Antigua and Barbuda Africa Algeria Argentina Africa Nigeria Armenia Africa Ghana Aruba Africa Cameroon Azerbaijan Africa Ivory Coast Australia Africa Uganda Austria Africa Zambia Bahamas Africa Madagascar Bahrain Africa Sudan Bangladesh Africa Senegal Barbados
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
1822 tunnustab tollane president James Monroe ladina-ameerika riike. See läks vastuollu euroopas kehtinud Püha-Liidu põhimõtetega, et Hispaania saaks kunagi oma kolooniad tagasi. 1823 James Monroe doktriin Euroopa ei tohi kunagi Ameerikat pidada enda koloniaalobjektiks ega vallutada ladina-ameerikat. 1830 tõusis areenile demokraatlik partei.1855 tekkis ka vabariiklik ehk Viigide Partei. Vabariiklik partei kasvas välja viigide parteist. Omavahel võitlesid viigid ja demokraadid. Viigide partei kaotas oma partei seisuse 40ndate lõpus. 1849 ,,Star-Spangled Banner (Know Nothing) salaorganisatsioon. Olid eelkõige immigrantide vastu, eriti iirlaste ja katoliiklaste vastu. Nõudsid, et kõik katoliiklased kõrvaldataks riigiametnikest. Ameerika rahvaarv kasvas kolmekordseks ja pindala laienes. Kasvas ka osariikide arv. Osariigid, mis olid endistel mehhiko aladel, tekkisid sõjaliste konfliktide tagajärjel.
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
Euroopa perifeeria (väike)riigid, sh Eesti Vaatamisväärsused 1. LääneEuroopa a. Iirimaa Boyne'i oru kalme, kaljurannik Dingle'i lahe ääres Slea Headsis b. Suurbritannia London (Big Ben, Buckingham Palace, Tower Bridge), Hiiglaste tee PõhjaIirimaal, Edinburghi vanalinn, Bath, Bristol, Oxford, StratforduponAvon c. Saksamaa Berliin (Brandenburgi väravad, Riigipäevahoone,), Kölni toomkirik, hansalinn Lübeck, München, Hamburg, d. Holland tulbipõllud, Amsterdam, tuulikud, Rotterdami sadam e. Belgia Kuningaloss, Flandria ja Vallonnia kellatorn, Antwerpen, Speiennes'i tulekivi kaevandused f. Austria Schönbrunni loss ja park, Salzburgi vanalinn, Grazi ja Viini vanalinnad, Neusiedli järve RP, Johann Strauss g
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
