MAJANDUSLIKUST KESKKONNAST TINGITUD OHUTEGURID Alla Matejuk Anne Voit Katrin Pääsuke Jelena Vilkel -Jelfimova MAJANDUSLIK KESKKOND Majanduslik keskkond väljendub seostes regiooni-, riigi- ja maailmamajandusega. oPeamised tegurid: •välisinvesteeringute hulk •elanike ostujõud ja laenukoormus •laenu saamise võimalused •töötuse tase •inflatsiooni tase •intressimäärad •palkade tase •valuuta stabiilsus •riigieelarve tasakaal •välisriikide majandusolukord MAJANDUSLIK KESKKOND • Väliskeskkond, kus on: • Majandusliku kasvu soodustavad tingimused • Majanduslik sõltumatus
tahetakse kõikides Eesti Vabariigi koolides vastu võtta emakeelne õpe. Kindlasti tekitab see võõrkeelt kõnelevatele eestlastele raskuseid, kuid eks raskused olegi ületamiseks. Kõigest aasta tagasi kehtis meie riigis veel täiesti ainulaadne rahaühik Eesti kroon. Tänaseks on see asendunud rahvusvahelise valuutaühikuga euro. Paljudes meis tekitas see kurbust ja trotsi, et meie oma raha nii kergelt tohutuks mündimajanduseks muutus. Samas andis see kõik Eestile parema võimaluse maailmamajandusega kaasas käimiseks. Ma arvan, et oli õige otsus minna üle eurole, kuid jään siiski lootma, et kui kunagi veel rahavahetuseks minema peaks, siis tuleb tagasi meie oma kroon, mille pildil olid meie oma riigi rahvusaarded ja aukodanikud. Võiks eurot isegi võrrelda meie vabariigi hümniga, mille viis on ka Soome Vabariigil. Vaevalt kellelgi meist on hümni vähem uhke laulda, kui Euroopa meistrivõistlutel Eestile kuldmedal võidetakse või, kui 24
tegurid, prahilepingute liigid ja kirjeldus, prahtimise tööprotsess, prahiraha) (15p) Laevade prahtimine kujutab endast laeva andmist (võtmist) kas lastiveoks või tähtajaliseks kasutamiseks prahilepingu alusel. Lõping sõlmitakse laevaomaniku/operaatori ja prahtija vahel. Prahiturg on justkui iga teine turg – nõudlus, pakkumine ning arvestatakse turumajanduse põhimõtetega. Ka selle turu areng on väga tihedas seoses muude turgudes ja maailmamajandusega. Ka selle turu eesmärk on teenida kasumit, kuid ettearvamatutel põhjustel võib vahel esineda ka pikemaaegset tööd alla omahinna. Selliste juhtude puhul tuleks tegeleda riskide maandamisega. Sellel turul ei saa vedaja tihti lähtuda omahinnast, vaid tuleb lähtuda turuolukorrast ning turuhindadest. Prahiturgu mõjutavad erimevad tegurid, nt. majandustõusud või- majanduskriisid, regioonide, riikide vms arengusuunad
Sõltuvad teistest riikidest. 3. Mis piirkonna arengumaades on vaesus kiiresti vähenenud? Mis piirkondades pole muutusi paremuse poole märgata? Vaesus on viimastel aastakümnetel enim vähenenud Ida- ja Kagu-Aasia riikides, kes on olnud aktiivsed kaubanduspartnerid, suutnud eksporti mitmekesistada ja siseneda suurema lisaväärtusega toodangu turgudele. Sahara-taguse Aafrika riigid, kus vaesus visalt kahaneb, kauplevad aga väheste kaupadega. Ehkki kauplemine ja lõimumine maailmamajandusega ei taga vaesuse vähenemist ega majanduskasvu, on sellel siiski oluline roll. 4. Kas tänapäevane keeruline kaubandusreeglistik soosib rohkem arenenud või arengumaid? Millega seda põhjendada? See soosib eelkõige arenenud maid kuna need reeglid on loonud lääneriigid kes on vastavaid otsuseid langetanud juba sajandeid. Ka praegustele WTO reegli- tele pandi alus siis, kui enamik arengumaid olid veel kolooniad. 5. Missugune rahvusvaheline organisatsioon reguleerib maailma kaubandust?
niisuguse tempoga ja viisil, et meie asend globaliseeruvas maailmas järjest paraneks? Tehnika ja tehnoloogia areng on meid toonud ajajärku, kus minutite jooksul on võimalik saada ühendust maakera suvalises punktis asuva inimesega, paari päevaga võib jõuda ükskõik kuhu maakeral, mõne päeva kuni nädalaga võime kätte saada kauba mis tahes kohast. Ettevõtete tööd juhitakse ja kapitali liigutatakse üle riigipiiride, üle kogu maailma. Eesti on maailmamajandusega liitumisel jõudnud kaugemale kui paljud teised riigid. Kapitali liikumine on vaba ja kaupade liikumisele on seatud minimaalsed tõkked. Võõrtööliste sisserände piiramiseks kasutame teiste riikide kombel elamis- ja töölubasid, sarnaselt teistega püüame anda suurema osa lubadest ettevõtetele hädavajalikele ja unikaalsete oskustega inimestele. Kapitali vaba liikumine võimaldab Eestis tegutsevatel ettevõtjatel
oma tarbeks, jaotatakse omavahel ja ka tarbitakse ise. KÜSIMUSED 1. Mis on traditsioonilised tootmisviisid? Traditsioonilised tootmisviisid on vara- ja hilisagraarne tootmisviis. Loomade kodustamine ja põlluharimine, taime-ja loomakasvatuse ühendamine. 2. Kuidas arenes varaagraarne tootmisviis hilisagraarseks tootmisviisiks? Ühendati taime- ja loomakasvatus ühes majapidamises. 3. Milline on traditsiooniliste tootmisviiside seos maailmamajandusega? Traditsioonilistest tootmisviisidest arenes välja varaagraarne tootmisviis ja hiljem ka hilisagraarne tootmisviis. Need panid aluse maailmamajandusele. 1.3.3. Varaindustriaalne tootmisviis ja koloniaalsüsteemi kujunemine KÜSIMUSED 1. Mis tähistas üleminekut varaindustriaalsele tootmisviisile? Tehnoloogia pidev areng ja selle kiire väljavahetamine. 2. Miks arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika majandus erinevalt?
Ka ettevõtjate koostöö tihedus ja sisukus teadusasutustega jätab viimaste aastate kasvutendentsist hoolimata soovida. [2] Oluline murekoht on inimressurss, täpsemalt töötajate teadmised ja oskused. Siinkohal on võtmeküsimus hariduse sisu vastavus tööturul nõutavale, mis on kriitiline tegur hõive parandamiseks ning lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvatamiseks. Kuna Eesti majandus on tihedalt lõimunud Euroopa Liidu ning maailmamajandusega, mõjutab meid ka vahetult ja suures ulatuses väliskeskkond. Kindlasti on märkimisväärne oht majanduskasvu pidurdumine või võimalik kahanemine meie peamiste kaubanduspartnerite hulgas. Seda riski aitab mõneti minimeerida kasvustrateegia ekspordile suunatud meetmete abil, kuid suures plaanis on selline olukord käsitletav vääramatu jõuna. Samas survestab Põhjamaade lähedus palgakasvu, mis ühest küljest
IX. EESTI VABARIIK 1920 1940: 1. MAJANDUSE ARENG EESTIS 1920-1940: Eesti majandus arenes sellel perioodil (analoogiliselt muu maailmaga) tsükliliselt- majandusliku kasvu aastad vaheldusid majanduskriisidega. Kuna Eesti majandus oli maailmamajandusega piisavalt seotud (läbi ekspordi ja impordi; väliskapitali osaluse Eesti majanduses ja rahvusvaheliste suhete mõjutegurite), langesid majanduskriisid kokku ülemaailmsete majanduslangustega. 1. Majandusliku tõusu aastad 1920-ndate esimesel poolel: · 1920.aastaks oli Eesti majandus raskes seisus; seda iseloomustasid: - Vananenud tööstuste sisseseade. - Eesti majanduse senine liigne seotus ja sõltuvus Vene turust.
edendamise vahendi Compiegne’i vaherahu - antant-saksamaa vaherahu, demilit rein, loobuma relvastusest Eesti Asutav Kogu - parlament 19'-20', Estonia teater, Tõnisson, Päts, 4 erakonda Eesti maareform - maaomandite riigistamine, uued talukohad, sundvõõrandamine Eesti majanduskriisid – 1923, 1930ndad - 23 - väike kriis kuna maailma riikide majandus oli tihedalt seotud, 29 - 33 suur depressioon, näljamarsid, kohanematus maailmamajandusega, kaupade ületootmine, valestimajandamine Eesti Rahvameelne Eduerakond - Tõnisson, konstitutsiooniline monarhia Eesti-Läti kaitseliidu leping - Eesti ja Läti vastastiku abistamise leping sõja puhkemise korral. 2 ETK - tarbijate keskühistu EV esimene põhiseadus - asutav kogu, 21dets 20', demokraatliku põhikorra akt, liiga palju võimu EV iseseisvumise eeldused - haritlaskond, ühtne kirjakeel, suurüritused, tööstuslik areng, partei
vaestele riikidele. Kaubandus on kõigi asi. Kaubanduspoliitika mõjutab meid kõiki, iga päev, mida me ka ei teeks ja kus me ka ei elaks. Ilma kaubanduseta oleks meie elu tõsiselt piiratud. Mõelge vaid meie hommikukohvile või -teele, autodele, millega me sõidamie, arvutitele, millest üha enam sõltume või puhkusele teisel mandril. Globaliseerumine ühendab üha enam riike nii rikkaid kui ka vaeseid maailmamajandusega ning allutab nad üha suurenevale konkurentsile. See protsess muudab meie kaubandustavasid ning igapäevast tegevust.bKaubenduse areng kui seda õigesti juhtida annab ka võimaluse majanduskasvuks. Otsustava tähtsusega on ELi majanduse konkurentsivõime säilitamine ning rahvusvaheliselt kokkulepitud eeskirjade sisseseadmine. Rahvusvahelistes kaubandusläbirääkimistes esindab ELi 27 liikmesriiki Euroopa Komisjon. Euroopa Liit on oma rahvaarvu poolest. Kasutatud kirjandus
• Kaudne eksport - import GLOBAALSED RISKID RAHVUSVAHELISES ÄRIS Kauba vastuvõtu risk • Maksevõime risk ja ettemaksu risk • Hanke ja kvaliteedi risk • Transpordirisk • Valuutakursi risk • Riikide majanduspoliitiline risk Riskide maandamise võimalused: • Majandusindikaatorid – Krediidivõimekus – Üldised majandusnäitajad – Finantsturgude indikaatorid Majandusvabaduse indikaatorid RAHVUSVAHELISE ETTEVÕTTE SEOSED MAAILMAMAJANDUSEGA Kõige üldisemalt mõjutavad rahvusvahelist ettevõtlust: • Rahvusvaheline konjuktuuriseos • Riikide poliitilised ja majanduspoliitilised otsused ja üldine stabiilsus • Rahvusvahelise kaubanduse üldine olukord • Rahvusvaheline finantsturu üldine trend • Riikide koostöö • Globaalsete strateegiliste varade poliitika ja hinnatase • Sõjad ja kriisid • Looduskatastroofid, kliima, haigused • Üldised trendid riikide kaubavahetuses ja arengukoostöös
1930-ndate teisel poolel lähenes Itaalia Saksamaale (ühendavaks teguriks diktatuur ja agressiivne välispoliitika); ühiselt tegutseti Hispaanias ning sõlmiti liidusuhted. · Eesti tee demokraatialt autoritarismile: · Majanduse areng Eestis 1920-1940: Eesti majandus arenes antud perioodil tsükliliselt majandusliku kasvu aastad vaheldusid majanduskriisidega. Kuna Eesti majandus oli maailmamajandusega piisavalt seotud, langesid majanduskriisid kokku ülemaailmsete majanduslangustega. 1920.aastaks oli Eesti majandus raskes seisus: tööstuste sisseseade oli vananenud, toodang madala kvaliteediga ning eksport peaaegu olematu; suurettevõtted sõltusid sisseveetavast toorainest; sõdade ja revolutsioonide tõttu olid paljud ettevõtted purustatud, evakueeritud sõjajalust kaugemale või sisseseade lihtsalt välja veetud; puudus oli oskustöölistest ning
1930-ndate teisel poolel lähenes Itaalia Saksamaale (ühendavaks teguriks diktatuur ja agressiivne välispoliitika); ühiselt tegutseti Hispaanias ning sõlmiti liidusuhted. 3. Eesti tee demokraatialt autoritarismile: 3.1. Majanduse areng Eestis 1920-1940: Eesti majandus arenes antud perioodil tsükliliselt majandusliku kasvu aastad vaheldusid majanduskriisidega. Kuna Eesti majandus oli maailmamajandusega piisavalt seotud, langesid majanduskriisid kokku ülemaailmsete majanduslangustega. 1920.aastaks oli Eesti majandus raskes seisus: tööstuste sisseseade oli vananenud, toodang madala kvaliteediga ning eksport peaaegu olematu; suurettevõtted sõltusid sisseveetavast toorainest; sõdade ja revolutsioonide tõttu olid paljud ettevõtted purustatud, evakueeritud sõjajalust kaugemale või sisseseade lihtsalt välja veetud; puudus oli
süveneb salakauba ja mitmesuguste pahede kontrollimatu levik Eestisse. – Tööjõu vaba liikumine kasvatab tööpuudust ja vähendab sotsiaalset turvalistust. Eestisse saabub hulgaliselt võõramaalasi. 7) SAAB ARU EUROOPA LIIDU POSITSIOONIST MAAILMAMAJANDUSES JA POLIITIKAS. MAAILMAMAJANDUSES Euroopa Liit on maailmamajanduses endiselt väga suur võim ning viimastel aastatel on liit suurendanud ka oma osa väliskaubanduses. EL on väga avatud turg ja maailmamajandusega tugevalt integreerunud. MAAILMAPOLIITIKAS Euroopa Liidul pole praegu kuigi tugev positsioon maailmapoliitikas. Euroopa pole praegu mitte mängija, vaid areen, kus mängivad teised. Nii on juhtunud eeskätt seetõttu, et Euroopa Liit pole suutnud paika panna ühtseid prioriteete, samuti vaevab Euroliitu krooniline juhtimiskriis. 22 8) ON VALMIS OSALEMA AKTIIVSELT KODANIKUÜHISKONNAS. Kodanikuühiskond on osalusühiskond, mis kaasab inimesi nende
38.Millised miinused on seotud rahvusvahelistumisega? Mitte piisav turu analüüs, seaduste mitte teadmine või muutmine, kulusid on rohkem kui tulusid, kaup väike kvaliteediga, nõrk turundus, kvalitettse tööjõudu puudus VÄLISMAJANDUSE VORMID Kaubavahetus Teenuste vahendus Kapitali liikumine Sissevedu Väljavedu Transiit Otsene eksport – import Kaudne eksport - import RAHVUSVAHELISE ETTEVÕTTE SEOSED MAAILMAMAJANDUSEGA Kõige üldisemalt mõjutavad rahvusvahelist ettevõtlust: Rahvusvaheline konjuktuuriseos Riikide poliitilised ja majanduspoliitilised otsused ja üldine stabiilsus Rahvusvahelise kaubanduse üldine olukord Rahvusvaheline finantsturu üldine trend Riikide koostöö Globaalsete strateegiliste varade poliitika ja hinnatase Sõjad ja kriisid Looduskatastroofid, kliima, haigused Üldised trendid riikide kaubavahetuses ja arengukoostöös VÄLISKAUBANDUSE TEOREETILISED KÄSITLUSED
omaks võtma avatud majanduse. Eesti väliskaubanduse (eksport + import) suhe sisemajanduse koguprodukti on üks maailma kõrgemaid. Eesti majanduse avatus väljendub ka selles, et me täidame väärtusahelas vaid mõnda operatsiooni ning tegeleme vähe R&D ja turundusega. Nii sisend kui väljund sõltuvad enamasti teistest riikidest. Kuna Eesti majandus on äärmiselt avatud, on ta tuhande niidiga seotud maailmamajandusega. Seetõttu oleneb Eesti majanduse areng lisaks meist sõltuvatele teguritele ka paljudest meist sõltumatutest teguritest. Eesti majanduse areng on paljuski määratud Eesti-väliste tingimustega. Eriti oleneme oma peamiste välismajanduspartnerite (eelkõige Soome ja Rootsi) käekäigust. Saksa majanduse arengust oleme aastatel 19921998 sõltunud ka valuutade seotuse tõttu (alates 1. jaanuarist 1999 kogu eurotsooni majanduse arengust). Tulenevalt
Väikese siseturuga riik peab paratamatult omaks võtma avatud majanduse. Eesti väliskaubanduse (eksport + import) suhe sisemajanduse kogupro-dukti on üks maailma kõrgemaid. Eesti majanduse avatus väljendub ka selles, et me täidame väärtusahelas vaid mõnda operatsiooni ega tegele R&D ja turundusega. Nii sisend kui väljund sõltuvad enamasti teistest riikidest. Kuna Eesti majandus on äärmiselt avatud, on ta tuhande niidiga seotud maailmamajandusega. Seetõttu oleneb Eesti majanduse areng lisaks meist sõltuvatele teguritele ka paljudest meist sõltumatutest teguritest. Eesti majanduse areng on paljuski määratud Eesti-väliste tingimustega. Eriti oleneme oma peamiste välismajan-duspartnerite (eelkõige Soome ja Rootsi) käekäigust. Saksa majanduse arengust oleme aastatel 1992–1998 sõltunud ka valuutade seotuse tõttu (alates 1. jaanuarist 1999 kogu eurotsooni majanduse arengust)
1929. aastaks olid USA ja Inglise kapitalimahutused praktiliselt selles regioonis võrdsustunud. 1930. aastail, eriti pärast Hitleri võimule tulekut, aktiviseerus Saksamaa tegevus Lõuna-Ameerikas. Kasvas kaubandus, suurenesid investeeringud. Suurt huvi tundsid sakslased Lõuna-Ameerika rikkalike toorainetevarude vastu. Esimese maailmasõja mõjul arenes ka Ladina-Ameerika majandus. Tõusid väljaveokaupade ja tooraine hinnad. Arenes omamaine tööstus. Ent seos maailmamajandusega jäi endiselt ühekülgseks ja see süvenes veelgi. Nende riikide väljaveoartikliks oli kas mõni kindel põllumajandussaadus (Argentiinal liha ja teravili, Brasiilial ja Kolumbial kohv, Kuubal suhkur) või maavara ( Tsiilil vask, Boliivial tina, Venezuelal nafta). Majanduse sellise ühekülgsuse tõttu andis 1929.-1933. aasta ülemaailmne majanduskriis Ladina-Ameerika riikidele eriti ränki hoope. Kui maailmaturu nõudlus väljaveoartikli järgi kahanes, vähenesid riigi sissetulekud
praktilist õpet oluliselt rikastada. (Wikipedia, 2013) 31 3.2 Kriminaalse käitumise suurmõjutajad elukeskkonnas Keskkond on teadagi inimeste elukoht ning inimese kõik omandatu, õpitu on tulnud erinevate õpiteooriate järgi just siit. 3.2.1 Majanduslik keskkond kui kriminaalse käitumise eeskuju Majanduslik keskkond väljendub seostes regiooni-, riigi- ja maailmamajandusega. Majandusliku seisundi erinevate allüksuste ühine süsteem on igasuguse keskkonna põhi. Majanduslik keskkond mõjutab kriminaalse käitumise algust. Iga majandus peab ülal oma riiki, mitte suutlikkuse korral on riigis kaos, mis on üks põhjuseid, mis loodud segaduse korral vallandab igasuguse kriminaalse käitumise. Kriminaalsus on igas riigis erinev, samuti ka majandus. Üks parimaid näiteid on erinevate maailmariikide võrdlus. Selgelt on näha suurt
mittesõjalised riskid. Neid põhjusta- ja relvakaubandusest lähtuvat ohtu vad nii muutused rahvusvahelistes meie ühiskonnale. suhetes kui ka majanduse ja tehno- loogia kiire areng. Maailm ei saa eira- Majandusriskid ta keskkonnariske, etnilisi konflikte, Eesti majandus on tihedalt seotud rahvusvahelist kuritegevust, massi- maailmamajandusega ning seetõttu hävitusrelvade levikut ega sotsiaal- ja mõjutavad meid muutused globaal- majandusprobleemide teravnemi- turul. Pealegi sõltub Eesti gaasi ja ve- se võimalust. Suuremal või vähemal delkütuste sisseveost, kusjuures gaasi määral mõjutavad need ka Eestit. puhul oleme seotud ühe tarnijaga.
integreerumine, globaliseerumine ning regionaliseerumine; riikidevahelise tehnosiirde mudelid; multinatsionaalsed korporatsioonid; riikide avatus; rahvusvahelised organisatsioonid). Põhjus on selles, et Eesti on avatud majandusega väikeriik (meie väliskaubanduse ja sisemajanduse koguprodukti suhe on üks maailma suurimaid). Eesti majanduse areng sõltub lisaks meist sõltuvatest teguritest ka paljudest meist sõltumatutest teguritest. Oleme paratamatult tuhande niidiga seotud maailmamajandusega. Eesti majanduskasv sõltub peaasjalikult välisnõudlusest (ekspordivõimalustest), välisinvesteeringutest, tootmise (ümber)paiknemisest, tööjõu liikumisest, geopoliitilisest olukorrast, samuti Euroopa Liidu, rahvusvaheliste organisatsioonide ja multinatsionaalsete korporatsioonide konkreetsetest otsustest jms. Välistegurite suhteliselt mahuka käsitlemise vajadus õppeaine TTP0010 Majanduspoliitika raames tuleneb ka asjaolust, et alates 2007/2008
annaabi.ee 
