Maailm muutub Me kõik elame kaasaegses maailmas. Hetkeks me kõik arvame, et elu meie ümber on kindel, vankumatu, muutumatu. Osaliselt see ka nii on, kui vaadata teemale kitsalt ja väiklaselt. Mina aga tahaksin lahata oma teemat märksa suuremalt. Pole kahtlustki, et meid ümbritsev maailm muutub aja jooksul. Maailm muutub kiiresti, kui vaadata ajaloost, aega, mil meid kattis mandrijää. See kestis ligi kümme aastat, kuni elu lõpuks puhkes õide. Nüüdseks on mandrijää säilinud Antarktisel ja Gröönimaal. Meie ümber liigub pidevalt midagi uut. Mäletan aegu, mil arvuti oli veel algeline. See polnud veel piisavalt arenenud, et sellest väga hästi aru saada. Kuna mina olin veel pisike, tundus arvuti mulle väga huvitav. Kui meie oma perre saime esimese arvuti, uudistasid seda kõik, kaasa arvatud ka mina. Ma küll ei osanud mitte midagi sellega peale hakata, kuid see tundus väga huvitav ...
Maailm muutub 1765.aastal leiutas James Watt esimese aurumiasina. Mehhanism võeti kohe kasutusele transpordis, tehastes ja ka eraleudes. Sellest aastast peale hakkas tehnoloogia arenema järk-järgult, loodi auruvedur, triikraud, elektrijaamad. Praegused leiutused võivad olla tulevikus kasuks. Nüüdisajal paljud meist ei saaks hakkama ilma tehnoloogia suurte saavutuste, nagu internetivõrgustik, televisioon, pliidid, pesumasinad ja teised majapidamismasinad. Leiutised on meie elu kergemaks teinud. Teadlased arvavad, et tulevikus võivad robotid asendada lihttöölisi, näiteks 2004. aasta märulifilmis ,,Mina, Robot" on inimestele igapäevatöödes abiks robotid, ning nad tegelevad töödega nagu koristamine, assisteerimine, müümine ja halvatud isikutele abistamine. Kõigil neil robotitel on sisse kodeeritud reeglid ning neid juhib võrguühenduse kaudu suur peaarvuti, millel on oma intellekt ja iseloom. Esi...
Muuda ennast, muutub maailm Tere armas auditoorium ,kallid siinviibijad . Arvan ,et igaüks teist on korragi mõelnud ,et maailm ei ole selline, nagu ta võiks teie arvates olla. Aga kui paljud teist on järeldanud ,et see maailma parandamine sõltub Sinust ,minust ja meist endist. Tegelikult on nii ,et kui muudad ennast muutub ka maailm. Mitte just palju ,kuid vähemalt muutub maailm sinu jagu,sest iga üks meist on tähtis osake maailmast,nagu molekul aatomist. Kui igaüks muudaks ennast selleks ,et maailm paremaks muutuks ,siis oleks tulemus näha. () Meid on maamunal tervelt 6,9 miljardit, neist 1,3miljonit moodustavad eestlased ,polegi nii vähe. Muudaksime meie ennast, muutuks ka maailm paremaks kohaks. Näiteks kui iga inimene loobuks prügi mahaviskamisest ja viiks selle hoopis lähimaisse prügikasti ei oleks maa peal nii palju prahti. Samuti võiksid inimesed lõpetada metsa või veekogusse prügi viskamise. Kui nad seda ei teeks ...
Maailma suured keeled ja minu emakeel Keeled kuuluvad eri keelkondadesse ja nad sarnanevad üksteisega. Igal inimesel on oma emakeel nagu ka minul. Reeglina on emakeel see, mida kõige paremini teatakse ja kõige enam kasutatakse, kuid on ka täiuslikult kakskeelseid inimesi, kes räägivad kahte keelt võrdselt hästi. Vähemalt pool maailma elanikkonnast on kaks- või mitmekeelne. Mu emakeel, eesti keel, pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõis...
Arvuti, kas noore inimese asendamatu abimees või halastamatu vaenlane? Meie maailm muutub iga päevaga aina rohkem virtuaalsemaks. Noor, kes ei oma isiklikku arvutit on tänapäeval pigem erand, kui reegel. Arvuti ja interneti võimalused on piiramatud ning need on muutunud ühe keskmise noore elu lahutamatuks osaks.Vaadates kõrvalt ja olles ka ise arvutit kasutav noor, tekib küsimus: Kas arvuti on noorele pigem hädavajalik abimees või halastamatu vaenlane? Tänapäeval on suur osa suhtlemisest ja info levikust koondunud internetti. Kui tekib vajadus mõne sõbraga ühendust saada, siis internet on asendamatu abimees. Samuti on ka väga oluliste õppematerjalidega. Me ei vaja enam entsüklopeediaid ega sõnaraamatuid, sest üks kiire otsing Googles annab meile otsitava vastuse. Koostades referaati või uurimustööd, võime lugeda uuritava teema kohta sadu artikleid, mida on kirjutanud...
Aregngupsühholoogia ül 1 Ülesanne õpipäevikusse: Arutle kirjalikult loengus käsitletu ja raamatust loetu põhjal: mis paneb arenema arengupsühholoogia? Arengupsühholoogia paneb arenema inimene. Iga inimene areneb erinevalt. Iga inimese arengut on võimalik vaadelda ja uurida, samas on kõikide inimeste arengus ühiseid jooni. Arengupsühholoogia areneb koos inimkonnaga, tehnoloogiaga ja maailmaga. Kuna maailm muutub muutuvad ka meie arenemis tingimused ja võimalused. Mida rohkem maailm muutub ja areneb seda rohkem areneb ka arengupsühholoogia. Praeguse generatsiooni lapsed on arenenud täiesti teisti kui nt. lapsed 1989 aastal. Sest keskkond oli teistsugune, maailm oli teistsugune. Kõik oli lihtsam,meie vaatevinklist vaadatuna. Polnud sellist tehnikat nagu kaasajal, polnud sellist keskkonda ja inimesed arenesid teisiti. Arengupsühholoogia areneb, siis kui leiame mingi uue arengu meis endas, aga areng meis endas (inimestes/inimrassis) toimub i...
Laura Laas O16-011 Kodutöö fenomenoloogiast 1) kuidas aitab fenomenoloogia mõista depressiooni? 2) kirjeldage depressiooni olemust: mida võib depressioon inimesega teha? 3) teadmine haiguse kohta (ingl. k. knowing about an illness) ja haiguse mõistmine (ingl. k. understanding an illness) – mille poolest need erinevad üksteisest? 4) tooge näiteid, kuidas depressiooni „teaduslik” kirjeldus ja/või tavaarusaamad depressioonist võivad erineda tegelikust depressioonikogemusest? 1) Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni, kui inimene jätab kõrvale oma tavapärase mõtlemise ning suudab näha toimuvat läbi patsiendi kogemuste. 2) Deprsessioon ei ole ainult vaimne kogemus. Depressioonis inimese terve maailm on depressiivne. Neil võib olla raskusi keskendumisega. Kes kannatavad depressiooni käes on öelnud, et mõnikord tunnevad nad ennast...
Hando Runnel Elulugu 24.november, 1938 Jalgesema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1966-1971 Looming 1969- Eesti Kirjanike Liit Kirjastuse "Ilmamaa" üks asutajaid Lisaks luulele kirjutab esseesid ja arvustusi, on trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut Looming Läbiv teema- isamaaluule Armastus ja huumor Viisistatud luule http://www.youtube.com/watch?v=7k0lzf-SU7A Keele-ja vormikasutus Lihtne stiil Ei ole keerulisi sõnu Aja- ja ühiskonnakriitilisus Luulekogud "Maa lapsed" (1964) "Laulud tüdrukuga" (1967) Uusperiood: "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) "Mõru ning mööduja" (1976) "Kodu-käija" (1978) "Punaste õhtute purpur" (1982) Kolmas loomingujärk: "Kiikajon ja kaalepuu" (1991) "Üle Alpide" (1997) "Mõistatused" (2000) "Muuda ennast" Muuda ...
Kodutöö fenomenoloogias A: Gagnon, R. Understanding Depression. http://www.phenomenologyonline.com/sources/textorium/gagnon-rochelle-understanding- depression/ 1) Kuidas aitab fenomenoloogia mõista depressiooni? Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni nii, et inimene jätab kõrvale oma tavapärase mõtlemise ja enda maailmapildi ning suudab näha toimuvat läbi patsiendi silmade ning kogemuste. Ehk kokkuvõtlikult asetada end depressioonis inimese asemele. Autor üritas kirjeldada sõbranna kogemust ja mõista teda samal ajal. 2) Kirjeldage depressiooni olemust: mida võib depressioon inimesega teha? Depressioon ei ole ainult vaimne kogemus. Depressioonis inimese kogu maailm on depressiivne, must ja tühi. Neil võib olla raskusi keskendumisega. Kes kannatavad depressiooni käes, on öelnud, et mõnikord tunnevad nad ennast täielikult segaduses ja ei suuda selgelt...
Üksikisik ja ühiskond Ühe aasta tähenduse saame teada, kui küsime seda üliõpilaselt, kes jorutas aasta oma kooliajast maha. Kuu tähenduse saame teada emalt, kelle laps sündis kuu aega varem. Nädalast saab selge pildi, kui vestelda nädalalehe toimetajaga. Tunni tähenduse saab teada armastajailt, kes ootavad omavahelist kohtumist. Minuti tähtsusest saab aru, kui rääkida inimesega, kes jäi rongist maha. Sekundi pikkusest teavad pajatada inimesed, kes on läbi elanud raske õnnetuse. Aeg jookseb, kell tiksub ja koos ajaga muutuvad inimesed ja nende väärtused. Koos nendega muutub ühiskond. Ajaga koos on muutunud ühiskonna mudel. Samuti on ajaga muutunud inimeste õigused ja rollid. Vanasti olid naised selleks, et hoida kodu korras, aidata oma meest ja kasvatada lapsi. Mehed olid oma maja peremehed, keda kõik kuulasid ja austasid. Näiteks Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" oli peategelase...
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei s...
Virtuaalmaailm-meie tulevik? Meie elu üks lahutamatu kaaslane tänapäeval on internet. Pole enam inimest, kes arvaks, et internet ehk virtuaalne maailm on ebavajalik. Rohkem kui pooled inimesed üle maailma elavad korraga kahes erinevas maailmas – reaalses ja virtuaalses. Tihti aga kaotatakse taju, mis on tegelik. Virtuaalne maailm on muutumas üha enam arenenumaks ja populaarsemaks. Kui veel vaadata tagasi mõni aastakümme, siis sai enamus hakkama ilma internetita, kuid nüüd tundub see üsna võimatu. Kas virtuaalmaailm on saanud meid oma võimusesse? Kas virtuaalmaailmast saabki reaalsus? Ei saa eitada, et virtuaalmaailmal on oluline tähtsus meie elus. Läbi virtuaalsuse saame me suhelda inimestega reaalajas üle maailma. Suhelda tuttavatega, kes elavad maailma teises otsas või saada uusi tutvusi erinevatest jututubadest, mis on kusjuures kasvatanud suurt populaarsust just noorte seas. Veel on virtuaalmaailmas tegevus...
Filosoofia ehk välismaailmaga seonduvate küsimuste ja mõtete loogiline seletamine aga see ei ole õpetus. Kõik algas sellest: 1) küsimusest, miks ja kuidas maailm loodi ja kuidas see tekkis Esimene vastus sellele küsimusele oli MÜÜT (narratiiv, jumalik põhjus) Teine vastus sellele küsimusele oli filosoofiline argumenteeritud tekst ning mõistuslik põhjus. Sellega kadus ära müüt, jumala ning narratiivi vorm. Filosoofia erinevad harud: (küsimuste alusel jagatud) 1) Ontoloogia - küsimus maailma kohta (näiteks: mis on maailm? millest sai maailm alguse? kõik mis puudutab maa-taeva-looduse-inimese terviklikkust) 2) Epistemoloogia - küsimus teadmisest (näiteks: kuidas me teame, et puud seisavad paigal? kuidas me saame seda väita? 3) Eetika - elu normid (näiteks: miks pole õigust inimest tappa?) 4) Metafüüsika - küsimus olemise olemusest (näiteks: mis on elumõte? kas jumal on olemas? mida ei saa k...
Lihula Gümnaasium Bauhaus Referaat Koostaja: Katre Pärnpuu Juhendaja: Maris Roost Klass: XII Lihula, 2009 Bauhaus Kõige kuulsam moodsa kunti kool, millel rajanevad paljud teised ning mis on arhidektuuri ja disaini valdkonnale suurt mõju avaldanud. Õpetajate hulgas olid Albers, Feininger, Klee, Kandinsky, Moholy-Nagy ja Schlemmer. Avati saksamaal 1919. ja suleti natside poolt 1933. aastal. Moholy-Nagy lõi Chicagos Uue Bauhausi. Bauhaus püüdis õpetada sääraseid väärtusi nagu lihtne, selge disain; abstraktsioon; masstoodang; hästi üles ehitatud keskkonna külbelised ja majanduslikud eelised; demokraatia. Joost Smidti plakat Bauhausi näituse jaoks, mis toimus Weimaris, juuli-september 1923. Bauhausi kunstnikud said juba algusest peale aru, kui tähtis on graafiline disain kooli korporatiivse identiteedi ja kujutluspildi väljendamise vahendina. Pa...
INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID INIMESEÕPETUS 1 Mõisted Arenemine on muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Arenevad mõtlemine, hoiakud, huvid, jne. Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 ...
,,On maailm sulle veel suletud aed. Iga päevaga kuid laienevad piirid, umbsest udust koorub kevad." (,,Lapsele") Mats Traat on oma luules pööranud tähelepanu täiskasvanuks saamisele. Kui laps sünnib, hakkab ta maailma avastama ja teeb seda kogu oma elu. Isegi täiskasvanuna avastab inimene alati midagi uut. Lapsele on maailm veel tundmatu ning ta ei taju veel piire, kuid ajaga kõik muutub ja pilt maailmast muutub selgemaks. ,,Lambina tahaks särada pime mees oma hämaras iseolemises" (,,Lambi käänded") Pimeda inimese suurim soov ja lootus on näha, väljuda pimedusest ning tutvuda reaalse keskkonnaga. Kõik me unistame millestki, meil on omad soovid ja lootused, mis ei kustu iial ning püsivad meis kuni täitumiseni. Alati ei pruugi aga kõik soovid täituda ning paratamatult tuleb mõnest neist loobuda. ,,Südant valutad? Aga milleks? Ei saagi valuta. Parem mõtle end tuuleks, lilleks, pilve peal jaluta. Ei saa! Tean ei saa..." (,,Süüme") Igal te...
Renessanssi kirjandus. Renessanss oli tugevalt seotud antiigiga. Algselt kasutati terminit vaid üksikute nähtuste iseloomustamiseks, kuid mingil hetkel võeti see kasutusele üldtermina, et eristada uut ajastut vanast keskajast. Terminit hakkasid esimesena kasutama humanistid. 13.-16. sajand. See algas Itaaliast, seal levis see varem kui mujal. Üldse ei ole renessanss kõikjal samal ajal olnud. Danté't võib pidada ka juba renessanssi kirjanikuks, kuid tegelikult on ta ülemineku-ajastu kirjanik, Itaalias lõppes renessanss samuti varem kui mujal. Inglismaal, kuninganna Elisabethi valitsusajal levis renessanss alles 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses. Saksamaa ja Itaalia renessanss on väga erinevad – Itaalias oli see lopsakas, ülevoolavalt dekadentlik, Saksamaal ja Madalmaades range, minimalistlik. Mainitakse Karolingide renessanssi 9. sajandil, räägitakse 12. sajandi renessanssist Prantsusmaal. Reness...
Elame infoajastul Juba tuhandeid aastaid tagasi enne Kristust toimus infolevi suuremate tsivilisatsioonide nagu Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ja Babüloonia vahel, küll aga hoopiski teisiti kui tänapäeval. Tol ajal polnud ei raadioid, internetti ega telefone. Kogu teave liikus paberkandjal või suusõnalisel teel käskjalgade kaudu. Praegune modernne infoajastu templit kandev maailm muutub iga päevaga aina kardinaalsemalt, liikudes üha enam mugavuste, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Kui veel paarkümmend aastat tagasi pidi uudiste lugemiseks ja ühiskonnas toimuvaga kursis püsimiseks minema poodi ning haarama NSV Liidu mõjusa kontrolli all oleva ajalehe järgi, siis tänapäeval ei ole vaja muud, kui arvutit või nutitelefoni ja Internetti ning teave kogu üle maailma, ükskõik millistelt uudisteportaalidelt, on inimesest vaid murdosa sekundite kaugusel. Tänapäeva infoajastus elamine so...
J.Gaarder “Sofie maailm” Aiapidu Dita Donatella Henriette Kadak KSG 12-2 AIAPIDU Hilde- loeb kiirköitjat, mille on kirjutanud Albert Knag. Sofie-kiirköitja peategelane, kelle 15.sünnipäevast on lugu. Alberto-filosoof, kellega Sofie koos maailma uuris. Teda oodati kõige rohkem Sofie sünnipäevale. Jorunn ja Jorgen-hakkasid Sofie sünnipäeval semmima ning lõpetasid sõstrapõõsas. Rahandus nõunik ja proua Ingebrigsten- Jorunni vanemad, kes sattusid konflikti Albertoga. konflikt Alberto pidas filosoofise kõne, filosoofilisest uurimusest, kuidas kõik peolviibijad elavad ühe majori peas ning kirjutas loo Hildele meelelahutuseks. Hilde sai selle kingiks 15.sünnipäeval, samal päeval kui oli Sofie sünnipäev. Peol hakkasid asjad nihu minema, Sofie jättis emaga hüvasti ja kui rahandusnõunik tahtis Albertot süüdistama hakata olid nad juba haihtunud. “M...
Mis on maailma algaine Enne filoosofia teket seletati maailma tekkimist mütoloogiliselt. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest: kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. See sündmus: filosoofia sünd: leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Ioonia filosoofia Mileetose koolkonnd (VI-V saj. e. Kr.) olid esimene kreeka filosoofiakoolkond, (presokraatikud), lähtusid oma aja em...
Elame infoajastul. Kuhu edasi? Praeguses modernses infoajastu pitserit kandvas maailmas toimuvad muutused teabe kättesaadavuse ja mobiilsuse tõttu kiirema tempoga kui ealeski varem. Enam ei pea murrangulist sündmust ootama aastakümneid või -sadu. Nihe, mis maailmapilti oluliselt kõigutab, võib tekkida päevade, tundide või minutitegagi. Teooria järgi peaks kõik muutuma aina paremaks, elu lihtsustuma. Eeldatavasti leiab aset mingisugune areng, aga ei teata, millises suunas see toimub. Tekib küsimus, kuhu maailm edasi läheb, missuguseks elu lähitulevikus kujuneb. Üks võimalus on see, et progress jätkub ning võimatumadki unistused saavad tänu moodsale tehnoloogiale ja teadusele teoks. Ühtlasi ei tasuks välistada juhust, et kõik läheb hoopis teisiti, kui siiani prognoositud on. Viimastel kümnenditel on hoogustunud ulmefilmide tootmine, mille kaudu nende loojad peegeldavad oma ideid tulevikumaailma kohta. Kuigi iga fi...
Globaalne kultuur : müüt või reaalsus Kultuuri mõiste Kultuur tähendab mõistuse kollektiivset "programmeerimist", mis eristab ühte kategooriasse kuuluvaid inimesi teistest. Kultuur on kõik see, mis inimmõistuse poolt loodud. Kultuuri edasiandmine toimub õppimise ja omandamise teel antud kultuurikeskkonnas. Kultuur toimib ühiskonnas, kus on ühine keel, sarnased uskumused, ideed, väärtused, kombed, traditsioonid, sümbolid ja lood. Globaliseerumise mõju kultuurile Globaliseerumine põhjustab ühe tihenevat üleilmset kultuurivahetust, mis seisneb kultuuriväärtuse ühtlustumises maades. Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Eriti mõjutab see väiksemaid rahvuseid Infosüsteemide areng ja inglise keele domineerimine on kaotanud barjäärid kultuuride vahel Kultuuri globaliseerumise ...
Mulle meeldib maailm Maitse üle ei vaielda. See on üks tihedamini kasutatavaid vanasõnu. Ta tulenebki sellest, et tihtipeale on konfliktide algatajateks just nimelt maitselised erinevused. Püütakse peale suruda oma arvamust või eluviisi ning kui seda ei aktsepteerita, ongi ,,kuri karjas". Aga iga inimene ongi loodud nii, et tal oleks mõtteviis ja maalimavaade. Kõik elavad organismid on unikaalsed ja kellelegi ei tohiks midagi peale suruda. Just see omavaheline erinevus muudabki maailma nii kirjuks ja põnevaks. Kui hakata mõtlema, milline oleks elu, kui me kõik, nii inimesed, loomad, linnud, kalad kui ka, miks mitte, taimed, räägiks ühte keelt, näeks samasugused välja ja elaks iga sekund oma elust täpselt ühtede kommete järgi. Juba ainuüksi sellisest mõttest muutub nägu kurvaks ja mõte hakkab liikuma sellele, kas oleks peale e...
Sõdade osa maailma ja tsivilisatsiooni kujundajana Maailma ajalugu keskendub suurel osal erinevatele sõdadele, sest need mineviku tegurid on leidnud aset kokkupõrgeteks meie tsivilisatsiooni ja maailma kujundajatena. Aga kuidas siis saavad sõjad meie olukorda ning elu muuta ja miks on maailm ja tsivilisatsioon just selline, millisena ta praega meie ees esineb?. Sõda on justkui mäng, kus kumbki osapool tahab saavutada kontrolli vaenlase valduste üle, üritades suruda alla kõikvõimaliku kaitset. Nagu teame on enamik sõdadest toimunud sooviga võita teiste territoorium, mis omakorda anna võimsust juurde nii valitsejale kui ka tema riigile. Samuti oli sõda majandusliku jõukuse suurendamise vahendina. Nagu iga teine vastu tulija võib öelda, ei ole sõja alustamine õilsate eesmärkide lahendamiseks, kuid ometigi just selliste käikude järel on meie maailm ja tsivilisatsioon kujunenud. Sõdade tulemusena on pidanud rahvad ükstei...
*Sõna teadmine 3 erinevat tähendust: 1)Teadmine kui tuttavolek-Tuttavolek kellegagi või millegagi. Neid teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes. Näiteks: -tean, mis on hambavalu, sest olen seda ise kogenud -tean, mis tunne on olla armunud, sest olen seda ka ise olnud -Minni armastab lilli, tean, sest olen tema hea sõber ja ta on mulle seda korduvalt öelnud -tean, kus asub Katariina kirik, sest olen seal käinud -tean, mida tähendab olla ebaõiglaselt süüdistatud, st olen selle läbi elanud -tean seda meest juba sellest ajast, kui ta alles lihttööline oli, st ma tundsin teda juba tollal 2)Teadmine-kuidas-teadmine kui oskus midagi teha. Need teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Tean tänu sellele, sest olen seda ise teinud. Näiteks: -tean, kuidas pannkooke valmistada, st oskan pannkooke valmistada -tean kuidas õmmelda, st oskan õmmelda -tean, kuidas teha lipsusõlme, st ma oska...
EETILINE ABSOLUTISM (DEONTOLOOGILISED EETIKATEOORIAD) ,,Deon" peaks Lähtub põhimõttest, et hüvesid ei saa alati kalkuleerida tulemuse järgi. Hea ja halb on midagi väljastpoolt antut. Küsib: mis on inimkonna kõrgeim siht? Ütleb, et inimeseks olemine on nagu mingil moel antud ja kingitud meile. Kristlik eetika inimese elu on kingitus loojalt e. Jumalalt. Kõrgeim siht: 1) armastada Jumalat kogu olemusega 2) armastada teist inimest nagu iseennast Ütleb, et mitte inimene ise pole eesmärk, vaid taotleda tuleb midagi inimesest üleval olevat. Mis on tõde? Kuidas ja mille abil tõde tunnetada? Esimene seletus tõetunnetamiseks on ühismoraal arusaam, et inimkonnal on olemas ühismälu ja sellest tulenevad tavad ja kombed ulatuvad väga kaugele. Läbi ajaloo on alles jäänud see, mis on vajalik ja õige. Teine tunnetusvahend on südametunnistus. Piiskop Joseph Buttler: ,,Inimesed on kõik Jumala poolt varustatud erilise kõlbelise võimega, mis...
Maailm on valla minna või mitte. Maailm on suur ja lai, on palju erinevaid paiku kuhu minna ja kus olla. Erinevates paikades üle terve laia ilma on palju võimalusi oma elu ja unistuste teostamiseks. Ühes maailma otsas on võimalik tegeleda ühe ja teises teise töö,hobi,meelelahutuse või muuga. Igaühe jaoks on paik mis sobiks tema elulaadiga. Väikeste kodumaade uudishimulikud ja seiklushimulised noored rändavad sageli suurematesse riikidesse ja linnadesse. Paratamatult on suurlinnades ja riikides rohkem võimalusi,töökohti,koole ja muud. Enamasti minnaksegi mujale õppima,tööle või tervet oma elu, perekonda ja kodu rajama. Teised on maiad seikluste ja meelelahutuse järgi. Vanasti oli väga raske kodumaalt välja liikuda. Mida aeg edasi seda lihtsamaks see muutub. Piirid on vabamad ja riikidevahelised suhted on suuremad, mõndade riikide vahel paremad, teiste vahel halvamad suhted. Kuid kodumaa pojad ja tütred ei mõtle lahkudes, kes seda väik...
Meie elus mängivad suurt rolli suhted teiste inimestega. Kuidas me saame läbi oma sõpradega, vanematega mõlemad on tähtsad. Saab öelda, et kõik, mis toimub kodus, kajastub suhetes sõpradega ja ka kõik, mis väljendub sõprussuhetes, mõjutab meie pereelu. Nüüd vallutab maailma virtuaalne inimsuhe. Selle roll ühiskonnas üha suureneb. Miks muutub see üha populaarsemaks? Kas sellepärast, et ta on uus ja huvitav ning selle kohta on väga vähe teada? Võib- olla tõesti. Virtuaalmaailma ajalugu on lühike. Seda, mis see meile edaspidi toob, saame teada lähitulevikus. Virtuaalne maailm toob kaasa endaga palju positiivsust. Saab inimestega suhelda kodunt lahkumata. Kui sul näiteks hea sõber kolis välismaale, siis on hea temaga interneti teel suhelda. Inimene saab vabalt rääkida kellegi teisega, ilma et peaks olema otseses kontaktis. Miks on see hea? Inimene säilitab tänu sellele oma vabaduse. Ta saab öelda kõike, mida oleks näost ...
Hando Runneli looming Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit perest. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesed luuletused tegi ta algkoolis, tõsisemalt võttis ta luuletamise ette 1950ndate lõpupoole. Luuleraamatut on ta andnud korduvalt ja jätkab ka siiamaani luuletamist. Lastele mõeldud luulekogusid on ta teinud 4, paljusid ülejäänusid nimetatakse sihtgrupituks ehk sobivad kõigile. Luulekogudest ei puudu ka võrukeelseid luuletusi. TAKUST TEHTI TAEVAREDEL, kanepine köis, üles-alla vallarahvas seda mööda käis, vaatas kuidas valla vaevast priiskas sakste mõis, pilve piirilt sinna poole tühjaks tehti põis Hando Runnel kirjutab väga oskuslikust eestlaste probleemidest. Antud luuletus räägib minumeelest sellest, kuidas rahvas polnud mõis...
5.LEHT:Kvantmehaaniline mp: on ndisaegsete fsikateadmiste filosoofilise mtestamise tulemusel moodustunud terviklik maailmaksitus;selle aluseks on seisukoht, et klassikalise fsika seadused ei kehti aatomisiseste protsesside korral; energia kiirgub vaid portsjonite kaupa(kvantide kaupa); kasutusele vetakse oskussna elektronilaine; kaob elektrodnaamilisele mp-le isel. aine ja vlja vaheline letamatu barjr; mateeriaosakesed ja vljakvandid vivad vastastikku teineteiseks muunduda. 6.LEHT:Aeg ja selle roll fsikalises mp-s:aeg on nii tavakeeles kui ka paljudes teaduskeeltes kasutatav miste; aeg vimaldab vljendada sndmuste jrjestust, aga ka nende kestvust; aeg on ruumist sltumatu, kehade paiknemine ja liikumine ruumis ei avalda ajale mingisugust mju; aeg on homogeenne; 2 asja mtle ise! 7.LEHT:Eksperimendi ja teooria osa fsikalises maailmapildis:Loodusteaduses phinevad eeldusel, et loodus vastab meie ksimustele; fsikas kasutatakse loodusteaduslikk...
Põlvkondade vahelised suhted. Aeg liigub, mailm areneb, me kasvame, saame paremaks ja targemaks kui meie vanemad, meil on oma eluviis, haridus ja arusaamine maailmast. 15 aastat tagasi noortel polnud mobiiltelefone, arvuteid, inerneti ega facebooki, neil oli rohkem vaba aega, et veeta seda sõpradega ja raamatute taga. Täna kui ümbitsev maailm on nii kiire sammu ette teinud, ka noored muutusid ning koos sellega ka nende suhtumine maailmasse ja teistesse. Sellise põlvkondade vahe põhjusel on vanaema ja kümnenda klassi õppilase vahelised suhted päris rasked. Vanaema loeb uudiseid ajalehest, samal ajal kui tänapäeva õppilane loeb uudiseid oma telefonist. Mõlemad on harjunud oma ajalehtede lugemis viisiga ja arvavad, et see on ainuke võimalik. Mõnes mõttes võib öelda, et kaks põlvkonda räägivad erinevates keeltes, kuna koos ajaga muutub ka keel. Facebook, Iphone, ekool on võõrkeelsed sõnad minu vanaema jaoks. Samamoodi nagu minu jaoks on...
Sõda kui ühiskonna loomulik seisund varauusajal Sõda loomulik varauusajal, kohatu meie tänapäevaelus. Maailma ajalugu on kõige rohkem mõjutanud sõjad ning just seepärast oleme jõudnud staadiumisse, kus praegu asume. On raske, kui mitte võimatu kujutada 17.-18. sajandit ilma sõdimiseta. Sõjapidamine on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine, on öelnud Martin Luther. Selles tsitaadis peitub iva, mida praegune inimkond loomulikuks ei pea, kuid võimatu on vältida fakti, et elukorraldus varauusaegses ühiskonnas baseerus põhiliselt sõjapidamisele ja korraldusele. Terve ühiskondlik korraldus keerles ümber sõjanduse. Võeti kasutusele tulirelvad, loodi magasinisüsteem ja sõjakoole. Tänu magasinisüsteemi kasutusele muutus sõjavägi minu arvates veidralt mugavaks. See süsteem tõi justkui kaasa süvenenud mõtlemise nagu elu oleks ainult sõda. Enne seda pidid ju sõdurid toitu varastama või ostma, kuid nü...
25.november 2011 Filosoofia Arvestuse ajal on programmi kasutada lubatud, puhtal kujul. Universaalide tüli keskaja filosoofia üks põhiprobleeme Universaalis ehk üldmõiste Tüli ehk vaidlus käis üldmõistete üle. Kaks suunda, kes väitlesid mõistete üle: 1.) Realistid, realism - väitsid, et need universaalid eksisteerivad reaalselt, on reaalselt olemas ja nad eelnevad üksik nähtustel ehk noomenitele. ANTE REM ( enne asju) THOMAS AQUINOST 1225-1274 KÕRGKESKAJAL Keskajal domineeris algul realism. 2.) Nominalistid, nominalism (nomen) universaalid järgnevad üksiknähtustele POST REM ( pärast asju) WILLIAM OCKHAM 1285-1350 Keskaja teisel poolel hakkas domineerima nominalism. Nominalismist kasvas välja, kaksik tõe teooria, tähendas seda et on olemas teoloogiline tõde, mis on seotud jumalaga ja filosoofiline tõde, mis tegeleb olemisega. Kehtib sellega ka kahe raamatu teooria, Renessansi ajal . ...
Mihhail Bahtin, 1987. Valitud töid. Eepos ja romaan Roomanizanri uurimisel kerkivad üles erilised raskused. Need tulenevad uurimisobjekti enda eripärast romaan on ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr. Romaanizanri kondikava ei ole veel kaugeltki lõplikult moodustunud ning me ei oska ette näha kõiki tema plastilisi võimalusi. Teisi zanre me tunneme valmiskujul, s.t. teatud väljakujunenud vormidena kunstilise kogemuste vormistamisel. Igaühel neist on oma kaanon, mis toimub kirjanduses reaalse ajaloolise tegurina ja oma olemuse on nad suuremal või vähemal määral säilitanud tänaseni. Nende variatsioonid ajajärguti, koolkonniti ja voolude kaupa ei ole niiöelda zanri ,,skeletti" puudutavad. Nt eepost teame zanrina mis pole üksnes ammu valmis, vaid Bahtini sõnul ka juba ,,raugastunud". Kuid romaanil pole niisugust kaanonit nagu teistel zanridel. Ajaloos toimivad üksikud romaanimudelid, ei toim aga zanrikaanon kui niisugune. Tei...
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Peamiseks tõukejõuks on edusammud tehnika arengus. Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud globaalseks külaks Globaliseerumise peamised iseloomujooned: · turumajanduse ülemaailmne levik, · ülemaailme töö jaotus, · migratsioon kogu planeedi ulatuses Globaliseerumise eeldused: · uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng · riikide vaheline koostöö - uus rahvusvaheline tööjaotus · finantssfääri rahvusvahelistumine · rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses · kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus · kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv · kas...
Millised on Holden Caulfield'i maailmavaated? Holden Caulfield'i maailmavaated kooli suhtes olid nagu tavalisele koolipoisile ikka kohane. Ta vihkas kooli. Holden oli väga tark poiss, kuid ta ei viitsinud õppida. Ta oli väga laisk, seega visati ta päris mitmest koolist välja. Poiss ei sallinud karvavõrdki oma klassikaaslasi. Ta võis leida mõne õpilase kohta positiivseid külgi, kuid negatiivsed olid ikkagi ülekaalus. Holden ei pea end teistest tähtsamateks, kuigi see tundub alguses nii. Ta arvab, et ühiskond, mida ta oma silmade näeb vajaks muudatusi. Ta kohtus erinevate inimestega, kuid ta ei üritanud ühiskonda sobituda, kuna tei ei leidnud selles lihtsalt mõtet. Raamatus olid ka mõningad need inimesed, kes peaaegu et meeldisid poisile, nagu näiteks tema väikeõde Phoebe, tema vanem vend, keda ta nimetas ,,prostituudiks" ning vahepeal isegi tema vanemad. Holden ei pea lugu teatrist ega ka filmikunstist. Tema jaoks o...
Tuleviku oskused ja tuleviku tööturg Singulaarsus.. •... kujutab endast futuroloogias hüpoteetilist ajahetke, millest alates tehnoloogiline areng hakkab kulgema inimestele hoomamatul ja kujuteldamatul moel ning kiirusel. •Kuidas tekib? Intellekti plahvatus, masinad teevad endast targemaid masinaid. Superintellekti teke. •Tehnoloogiline singulaarsus –tehis, IT põhine •Transhumanistlik Singulaarsus –inimese põhine •Hüpotees, et seda ei teki, sest enne tuleb ökoloogiline või sõjaline katastroofLahendus Fermi paradoksile. Me ei näe tulnukaid, sest mingil hetkel iga tsivilisatsioon hävitab ennast ise IT arengute mõju meie igapäeva elule ● Piirid reaalsuse ning virtuaalsuse vahel hakkavad kaduma. •Liitreaalsus •Sõprus sotsiaalmeedias ● Inimese ja masina eristamine muutub järjest keerulisemaks •Isesõitev auto ● Informatsiooni üleküllus, digitaalne jalajälg, privaatsus on muutumas luksuskaubaks Globaalsed...
Minu unelmate prints Aastaid tagasi kirjeldas S. Kierkegaard maailma läbi armunu silmade nii: " Kui kord on astutud täielikult armastuse riiki, siis muutub maailm ja armastatu kõigi oma puudustega kauniks ja rikkaks, sest nüüd on see täis vaid teie armastust" Ma ei unista enam ammu sellest, et mu unelmate mees peaks olema prints valgel hobusel. Kuid üks armumise põhitunnuseks on just fantaasiakujutlused partnerist. Paljudel juhtudel hakkab armunu oma armastatut kõikvõimalikel viisidel positiivsete joontega täiendama. Idealiseeritud inimesel on veel peale enda heade omaduste juurde mõeldud ka need omadused, milleni ta võib pürgida. Kuid rääkides reaalsuse piirides, siis peaks minu tulevane mees olema aus, sõbralik ja arvestav. Pidama oma elus tähtsal kohal perekonda ja omama enda arvamust ning, mis veel kõige tähtsam, julgema seda ka välja öelda. Ning egas hea suhtlemisoskuski mööda külgi maha ei jookseks. T...
Terminaator Terminaator on eesti ansambel, mille teekond sai alguse Tallinna 10. Keskkoolist ehk siis praegusest Nõmme Gümnaasiumist. Jaagup Kreem hakkas tegema bändi 1987. aastal, õppides siis 7. klassis. Esimene avalik esinemine oli neil samal aastal Tallinna 47. Keskkoolis toimunud koolibändide festivalil. Esimest korda stuudiosse sattus Terminaator 1989. aastal. Esimesed tänaseni mängitavad lood "Charleen" ja "Meeletu maailm" lindistati 1991. aastal. Laiema tuntuse saavutas Terminaator 1992. aastal, kui võitis noorte bändide festivali Rock In. Samal aastal esines Terminaator juba Rock Summeri pealaval. Suurem tuntus tuli 1994. aastal esimese plaadiga "Lõputu päev", kus olid hitid "Torm", "Meeletu maailm" ja "Ainult sina võid mu maailma muuta". 1995. aastal rääkis bänd, et nende muusika muutub käredamaks ja agressiivsemaks ning nii ka läks. Ometi võidutses järgmiselt albumilt "Minu väike paradiis" pärit ballaa...
Valimisprogramm ONE Eesti on meie kodumaa, meie kohus on seda auga teenida ja kaitsta. Nüüd, kus maailm on suurte muutuste teel, tuleb leida üles meie riigi tõelised väärtused, mis on teinud Eestis just sellise Eesti nagu on ta seda praegu. Eesti elu ja olu on praegu tõusuteel. Oleme suutnud oma jõud ühendada, mis on olnud aeganõudev ja elumahlu vähendav, aga oleme siiski viinud meie oma väikse, kuid mõttelaadilt suure Eesti, Euroopa riikide hulka. Oleme auga ära teeninud oma koha maailmariikide keskel. Meie tahame panustada Eesti tulevikku, et meie oma lapsed ja lapselapsed saaksid tunda vabaduse maitset, tunda rõõmu oma enda riigi viljadest. Meie peame meeles ka minevikku, sest minevik on see, mis on viinud meid praegusesse Eestisse. Meie minevik on meie tugevus, see näitab, et me suudame toime tulla tõelistes raskustes, kus vabaduse hääl oli vaid helk sosin kauguses, meie suutsime end risudest üles ehitada. ONE leiab, et Eesti arengu...
Vanuseastmete põhilised arenguülesanded Imikuiga (0-1a). 3-4 nädalasi lapsi nimetatakse ka vastsündinuteks (vastsündinuiga). Esimese eluaastaga harjub väike, õrn ja abitu imik välismaailmaga ning saab esimese kogemuse: kui lapse ümber olev maailm on hea ja sõbralik tema vastu, siis õpib väike imik seda maailma ka usaldama. Nii sõltub väikese lapse esimese eluaasta areng sellest, millised on tema ümber olevad inimesed, eelkõige tema vanemad käituvad. Vanematega suheldes õpib laps ka mõistma inimkõnet ning saab julgust õppida tundma ümbritsevat maailma. Esimesel eluaastal on imiku kasv ja vaimne areng kiire. Maimikuiga (1-3a). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Sellel perioodil hakkab laps rääkima, hakkab vabalt liikuma (käima, jooksma, ronima jne). Peale selle õpib ta iseseisvalt sööma ja omandab mitmesuguseid norme ja hoiakuid, mis mõjutavad lapse edaspidist elu. Maimikuna ...
Augustinus - ,,Parem armastada ja kaotada, kui üldse mitte armastada." ,,Olla või mitte olla?" kõlas Shakespeari ,,Hamletis", kuid sama hästi võib mõtiskleda: armastada või mitte armastada see on küsimus. Rooma filosoofi ja kristlike maailmavaadete pooldaja Augustinuse arvates on parem alluda sellele kõikehõlmavale tundele ka siis, kui tulevikku jääb mõru maik. Kuid kas tõesti on see ultimaatum ainus võimalus kellestki kogu südamest hoolida? Armastus on olnud läbiv teema pea kõikidel inimestel ...
Gustav Mahleri sisemonoloog Sündinud ma 1860, kodumaaks mul Böömimaa Kuuluse sain dirigendina ning olnud ka Viini riigiooperi muusikadirektor. Sümfooniaid häid ja kuulsaid kirjutanud olen ma. Ka mõned orkestrisaatega laulutsükkleid. Usuks geenidega kaasa antud judaism. Kuid miskit elus puudu mul. Ei ole see pere, ei armastus, ei kuulsus ega rikkus, kuid mis selleks siis on ? naine?- ei, õnn?- ei, aeg?- ei Ka nimelt Viini klassikuks mind ei peeta, nendeks hoopis Mozart, Beethoven, Haydn. Aga siiski siiski mis puudu minu elust, see ülitähtis komponent, mis enamustel on aga minul pole. Selleks nimelt on- kodu. Te mõtlete kuidas nii, et see pole ...
Nafta ja maagaasi varude mõju inimeste elustandardile. · Aastal 2020-2030 pole enam piisavalt nafta ja maagaasi varusid, et samal viisil jätkata. Et elustandard säiliksid, oleks vaja samas mahus energiat saada kuskilt mujalt (alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt) · Muutused inimeste elus: elu ilma autota, inimtööjõu osakaalu suurenemine põllumajanduses, suurlinnade häving-> külaelu, televisiooni ja interneti aeg lõppeb-teater ja kontserthooned, muutub tervishoiusüsteem, suured ettevõtted kukuvad kokku · Nafta ja maagaasi otsa lõppemisel väheneksid riikidevahelised kriisid ja isegi sõjad (Lahesõda, Tsetseenia sõda). · Energiakriisid toovad kaasa hindade tõusu kõikides eluvaldkondades. · Liustike sulamine avab Gröönimaal ligipääsu uutele naftavarudele-toodang 50 miljardit barrelit. · Mida rohkem jää sulab, seda odavamaks tootmine muutub. · Puurimistehnoloogia arenedes ning suures naftapuuduses muutuvad ka...
Huntingtoni tõbi Denis Kotov · Kesknärvisüsteemi mõjutav geneetiline häire · Põhjustab ajurakkude süvenevat taandarengut · Halvenevad motoorsed oskused ning tekivad käitumisraskused · Esineb 7 kuni 10 inimesel 100 000st · Oma nime on saanud dr. George Huntingtoni järgi, kes aastal 1872 haigussümptomeid esmakordselt kirjeldas Huntingtoni tõbi · Meeleolumuutused ja ärritused · Depressiooin · Tõmblevad sundliigutused · Kaob kordinatsioonivõime · Kõne muutub ebaselgeks · Esineb neelamisraskusi Sümptomid · Kõige sagedamini täiskasvanutel, vanuses 40 kuni 50 eluaastat · Haigus võib avalduda ka 1 aastastel kui ka 80 aastastel · Pole ravitav Kestvus · https://www.youtube.com/watch?v=5DaLlKi9exc Video · "Maailm on nagu peegel, põrnitse seda ja see põrnitseb vastu naerata ja see naeratab samuti." H. L. Samuel
Väärtused, millel põhineb tänapäeva maailm Mõnikord toimub vajaduste rahuldamine märkamatult, teinekord vaeb inimene põhjalikult, kuidas on sobivam toimida. Käitumist reguleerivad väärtushinnangud. Väärtushin- nangutes peegeldub arusaam, heast ja halvast, õigest ja valest. Inimese suhtumine maaima on hinnaguline ja valiv. Inimese suhtumine maailma on hinnaguline ja valiv. Seega võivad asjad, ideed ja nähtused omada tähtsust või olla ebaolulised. Erinevad inimesed peavad väärtusteks erinevaid asju. Väärtused on need asjad, ideed ja nähtused, mida peetakse oluliseks ja mille poole püüeldakse. Väärtustada võib nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid asju. Väärtusteks võib pidada nii raha, maja, karjääri, haridust, perekonda jms. Antud arutluses käsitlen eri väärtustest, nende kujunemisest ja muutumisest ning väärtushinnagute mõjust suhtlemisele. Mõni inimene eelistab materiaalseid asju, nagu raha, bas...
Raha on nagu magnet, mis nõrgemaid, raha ülistavaid inimesi enda poole tõmbab. Vastu saavad astuda vaid need, kes on sama tugevad või tugevamad ning näevad raha vahendina, mida ära kasutada kui orja, mitte muutudes ise raha orjaks. Ühtlasi on raha omamine ka võimalus head ligi tõmmata. Kuidas aga jääda iseendaks, olles surevstatud nende poolt, kes raha esmatähtsaks peavad? Raha on siiski vaid vahend millegini jõudmiseks. Raha paberina on väärtusetu, õnne saab selle abil leida vaid siis, kui osata arukalt otsustada ja hiljem õigetesse kohtadesse investeerida. Juba aegade algusest peale on rikkamad vaeseid inimesi allutanud ja orjastanud ning seeläbi realiseerinud enda soove, mitte sõltunud teiste unistustest. Raha endale kasulikult paigutamine muudab elu mugavamaks ja suurendab juba olemasolevat õnne, kuid ainult rahale õnneotsinguil lootma jääda ei tasu. Raha ei peaks olema tee õnneni, kuid praeguses ühiskonnas on see nii. Nii kõik ese...
Herakleitos Herakleitos Efesosest (u 544-483 e.m.a) oli filosoof, kes juba antiikajal sai hüüdnimeks "Tume", sest tema poolt kirjapandut oli raske mõista. Samuti kutsuti teda "Nutvaks", sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga väites, et on kõiketeadja. Teised inimesed aga ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest "paljuteadmine ei tee targaks". Kõige eksisteeriva aluseks pidas Herakleitos muutumise kehastust -- tuld. "Kõik vahetub tuleks ja tuli --kõigeks, nagu kuld vahetub kaupadeks, kaubad -- kullaks;" märgib Herakleitos mõjutatuna kaasaja kaubalis-rahaliste suhete kindlustumisest. Tuli on igavene, elav, jumalik jõud, millest Kosmos tekib ja milleks ka muutub. Heraklei...
Elame infoajastul Isegi tuhandeid aastaid tagasi toimus infolevi, aga see oli hoopis midagi muud mis praegusel ajal. Suuremate tsivilisatsioonide nagu Vana-Kreeka ja Vana-Egiptuse vahel käis infotalletus, nii et kas paberkandjal või siis suusõnalisel teel käskjalgade kaudu. Jala tänapäeval ei liigu meil midagi, isegi kuulujuttude jaoks on oma interneti sait olemas. Tänapäeva ajastu liigub kiirelt mugavuse, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Et mõnikümmend aastat tagasi infoga kursis olla tuli minna poodi ja osta NSV liidu tsensuuri all oleva ajalehe. Täna aga tuleb omada lihtsalt arvutit või nutitelefoni ja internetti ja terve maailma uudisteportaalid on sinu ees vaid mõne sekundi kaugusel. Probleem selle infoajastuga seisneb selles, et aina rohkem tahetakse suhelda ja äriasju ajada läbi interneti. Inimesed omavahel mitte ei räägi vaid trükivad. Suhtlemine muut...
Kirjandus kui inimkonna ja selle kultuuri peegelpilt Markus-Christopher Kitt Rain Juhanson Henry Aigro Sissejuhatus Maailm, milles elame on pidevas muutumises, nii on see olnud aegadest aegadeni. Arvamused muutuvad, inimesed muutuvad, kultuur muutub, ajad muutuvad ning muutub ka kirjandus. Miks aga tuua kirjandust selliste eluliste muutuste juurde jutuks? Miks kirjandus? Kirjanduse muutuste ja inimkonna ja selle kultuuri muutuste vahel võib tuua paralleele: Ø Sisu sõltub paljusti ajast/ajastust. Ø Keelekasutus on muutunud. Ø Maailmasündmused võivad mõjutada. Kirjandus Kirjandust võib traditsiooniliselt liigitada neljaks: 1) Antiikkirjandus (vanakreeka, vanarooma), 2) Keskaja kirjandus (Euroopas), 3) Uusaja kirjandus (renesanss, barokk), 4) Kaasaegne kirjandus (modernism, postmodernism). Antiikkirjandus(8.saj eKr.5.saj. pKr.) VanaKreeka j...
annaabi.ee 
