METALLURGIA Jaguneb: · Must metallurgia(tegeleb metallide tottmisega) Fe maak, Mn maak · Värviline metallurgia Vasetööstus, Al-boksiit, Tsink, Plii, Tina, kuld, elavhõbe ETAPID JA PAIGUTAMISE PÕHIMÕTTED: · Kaevandamine ja rikastamine(-aheraine erldamine) tooraine juures ja tänapäeval põhiliselt arengumaades. · Sulatamine selleks on palju vaja elektrienergiat, sellepärast asub energiaallika juures.Hea, kui see on odav · Sulamite tootmine/valmistamine(Kas energiaallika juures , tarbija juures, toimub arenenud riikides ja sageli ka sadamalinnades) · Valtsimine, stantsimine - /valmistööd, toimub arenenud riikides. RAUAMAAGI SUURIMAD TOOTJAD: · Hiina(kasutab ise) · Brasiilia(ekspordib) · Austraalia(ekspordib) TERASETOOTJAD: · Hiina · Jaapan · USA HIND SÕLTUB: · Leikoha sügavus · Raua sisaldus maagis · Tarbija lähedus
Kõrgahjus toimub raudoksiidi redutseerimine süsinikoksiidi abil. Fe(2alla) + 3CO tuleb(temp.) 2Fe + 3CO(2alla) Kõrgahjus tekkiv raud reageerib osaliselt süsinikoksiidi, süsiniku ja teiste ainetega (räni, väävel). Seetõttu kõrgahjus ei saada puhast rauda, vaid sulamit, mida nimetatakse malmiks. Malm sisaldab 1,7-5% süsinikku ja veel teisi lisandeid. 2) Maakidest metalli tootmine on tavaliselt keerukas, mitmeetapiline protsess. Enne maagis sisalduvate ainete redutseerimist on vaja maaki sageli eelnevalt töödelda. Seda tehakse kahel moel: : Rikastamine- rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest : Särdamine- metallioksiid üleviimine oksiidiks sest oksiidide redutseerimisel saadakse puhtam ja paremate omadustega metall. Seda tehakse särdamisel ehk kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul ETAPID Metalli redutseerimine metallioksiidist: Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam)
tõttu ka lihtainena, mistõttu teda iseseisva mineraalina tuntakse Tähtsaimad roodiumiühendid on roodiumoksiid (Rh2O3), roodiumhüdroksiid (Rh(OH)3) ja roodiumkloriid (RhCl3). Inimkehas roodiumi tavaliselt ei esine ning bioloogline mõju pole teada. Roodiumi leidub muuhulgas Stillwater'i maakonnas Montanas ning Goodnews Bay'l Alaskal. Tuntakse ka roodiummineraale nagu genkiniit jt, kuid need ei mängi aine saamisel mingit rolli. Enim esineb ainet nikli-vase maagis, mida esineb Lõuna-Aafrikas, Siberis ning Sudbury's Kanadas. Selles maagis on roodium teiste seal sisalduvate ainetega seotud, mistõttu tuleb see sealt töötlemise lõpus eraldada. Metalli kasutati esimest korda aastal 1820 kirjutamissulgede otstena roodiumi-tina sulamis, kuid see vahetati varsti välja tugevama osmiumi-iriidiumi sulami vastu. Kuna roodium on happe- ja kuumuskindel, kasutatakse teda aparaatide jms valmistamiseks (näiteks roodiumtiiglid on püsivad
Malmi lähtematerjalid ja tootmistööpõhimõte? Rauamaak, räbustaja ja koks. Toodetakse kõrgahjudes. Koksi kasutatakse ahju kütusena, kui ka aktiivse lisandina, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine, mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Sulamalm, kui kõige raskem aine ahjus vajub ahju põhja ning lastakse sealt aeg-ajalt välja. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse ülemise ava kaudu välja. Palju sisaldab ehitusterases süsiniku? 0,2 0,6% Terase tõmbetugevuse määramine-kirjeldus koos skeemiga. Proovikeha tõmmatakse vastava seadme abil kaheks. Selle katsega määratakse 3 tähtsat terase omadust:voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Valtsmetalltooted
siiski nii hea kui vask. Alumiiniumist juhtmed on halvemad elektrijuhid. Ei ole korrosioonile nii vastupidav. Kuigi selle eelis on muidugi madalam hind võrreldes vasekaablitega. Sideseadmetes ei ole võimalik kasutada alumiiniumikaableid, seega on vask siin asendamatu. Muidugi saaks kasutada ka kulda ja hõbedat, kui need metallid on liiga kallid. Vaske kasutatakse ka katuste valmistamisel. Vaske leidub vähesel määral looduses. Seda toodetakse vasemaakidest. Maagis aga leidub vähe metalli. Selle rafineerimine nõuab palju elektrienergiat. Vasetootmise liidriks on hetkel Ladina-Ameerika (Tsiili, Kanada, USA, Sambia, Peruu). 20.sajandi teisel poolel kasvas maailma vasetoodang 5,5 korda. 2002.aastal oli see 13,4 mln tonni.
asub 5.perioodis IIB-rühmas. Kaadmiumil on 5 elektronkihti ja viimasel kihil on 2 elektroni. Avastamine Friedrich Stromeyer avastas kaadmiumi 1817 aastal Saksamaal. Kaadmium on nime saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Kadmose järgi, kes oli Liibanoni prints. Samuti öeldakse, et nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast kadmeia- tsingimaak (koostiselt ZnO, milles esineb Cd-d) Leidumine Kaadmiumi leidub looduses üldiselt koos tsingiga, kuid on tsingist üle 50% haruldasem. Kaadmium võib leida maagis koos tsingi, plii ja vasega, samuti võib leida selgroogsete organismides (nt: maksas). Teadaolevad tööstuslikud varud on väikesed (umbes 30 aasta toodang). Saamine Cd saadakse peamiselt sulfiidsetest polümetalliliste maakide töötlemise kõrvalsaadusena. Väävelhappelistest lahustest eraldatakse käsnjas Cd redutseerimisel Zn-tolmuga. Kasutamine Umbes 40% toodetavast kaadmiumist kasutatakse metallide korrosioonivastaseks katmiseks.
kõrgahjudes Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahju tehnoloogia Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: Fe2O3 Fe3O4 FeO Fe
Hinnanguliselt oli 2010. aastaks kokku kaevandatud umbes 166 600 tonni kulda, millest 65% kaevandati viimase 60 aasta jooksul. Viimase viie aasta jooksul toodeti keskmiselt 2500 tonni kulda aastas. Kullatootjate aruannete kohaselt on kaevandamata veel ligikaudu 26 000 tonni kulda, mille kaevandamiseks kuluks kümme aastat. Kulla kaevandamine on majanduslikult kasulik, kui seda on pinnases rohkem kui 0,5 mg/kg. Tavalistes avatud kaevandustes on kulla sisaldus maagis 15 mg/kg (15 ppm), maa-alustes kaevandustes on tavaliselt vähemalt 3 mg/kg. Enamasti ei ole kulla kaevandustes kuld palja silmaga nähtav. Silmale nähtavaks muutub kuld, kui seda on pinnases vähemalt 30 g/kg. Raske nafta Raske nafta on nafta, mille API-indeks on väiksem kui 20. Rasked naftad on nn tavalisest naftast suurema tihedusega, viskoossemad, väiksema vesiniku ja süsiniku suhtega, sisaldavad enam raskeid metalle (põhiliselt vanaadiumit ja niklit) ja
Soodustavad tingimused: Metalli iseloom, välistingimused, metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid korrodeerub kiiremini kui puhas metall, lahuses esinevad lisandid. Kaitsevõimalused: Metalli kaitsmine emaili-,värvi-lakikihi abil, metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga. Maak-kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. Maagi rikastamine-rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasut. Enamasti ära nende ainete füüsikaliste omaduste erinevust. Metalli saamise 4 võimalust maagist: redutseerimine süsiniku või süsisinikoksiidiga, redutseerimine alumiiniumiga, rikastamine, särdamine. Sulam Koosneb: 1.metall+metall, 2.metall+mittemetall Eelised võrreldes lihtmetalliga: Madalam sulamistemperatuur kui seda moodus. Koostisosadel, sulam on kõvem kui tema koostisosad eraldi. Sulamid:malm, teras, eri terased, messing e
oksüdatsiooniastme suurenemine redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerudes) redutseerumine-elektronide liitmine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine sulam-mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal;saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel särdamine-kuumutamine õhuhapniku juuresolekul. maagi rikastamine-rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikaliste omaduste erinevust, näiteks, erinevat tihedust, märgavust või magnetilisi omadusi KEEMILINE KORROSIOON: reageerimine kuivade gaasideg(O2;Cl) või vedelikega(bensiin;õlid). Intensiivsemalt kulgeb kõrgemal temperatuuril(nt.kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparatuuris, automootoris, ahjudes jne). Kuivasõhus tekib põhisaadusena nn. rauatagi Fe3O4, kuumutamisel kloori atmosfääristekiv 2FeCl3
METALLURGIA Tööstusharu, mis tegeleb metallide / metallisulamite tootmisega ja nendest toodete valmistamisega. Peamine tooraine on maak (nt. raua- ja vasemaak, boksiit) MÄETÖÖSTUS (toodab maaki) 1) Kaevandustes (vase-, niklimaaki) 2) Karjäärides (rauamaaki) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV-s, USA-s, Venemaal 60% maailma mäetööstusest seal Metalli sisaldus maagis üldiselt vähe maakides erinev (nt. rauamaagis rauda 25- 65%, alumiiniumimaagis alumiiniumit 18-35%) Raudkvartsiit Ukrainast Metallurgia tehnoloogilised etapid I Maagi kaevandamine II Maagi rikastamine III Tooraine sulatamine IV Puhta metalli / sulamite tootmine V Valtsimine, stantsimine jms Metallurgia paiknemist mõjutab Tooraine Energeetika Tööjõud Tarbija Keskkonna nõuded Metallurgia uued suunad
(ANOOD) 3) Metallid on kergesti töödeldavad, nad on plastilised. 4) Elektrolüüs on elektrivoolu toimel aine saamine. Aine lagundamine elektrivoolu toimel. Elektrolüüsi korral toimuvad redutseerumine ja oksüdeerumine eraldi elektroodidel. Elektroodi, millel toimub redutseerumine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. 5) 6) Maagi rikastamine: rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikalliste omaduste erinevust, näiteks erinevat tihedust, märguvust või magnetilisi omadusi. 7) Metalli särdamine FeS2 + O2 = Fe2O3 + SO2 8) Aluminotermia Fe2O3 + Al = Al2O3 + Fe redutseerimine alumiiniumiga. 9) Karbotermia Fe2O3 + C = CO + Fe on redutseerimine süsiniku või süsinikuoksiidiga kõrgel temperatuuril.
(ANOOD) 3) Metallid on kergesti töödeldavad, nad on plastilised. 4) Elektrolüüs on elektrivoolu toimel aine saamine. Aine lagundamine elektrivoolu toimel. Elektrolüüsi korral toimuvad redutseerumine ja oksüdeerumine eraldi elektroodidel. Elektroodi, millel toimub redutseerumine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. 5) 6) Maagi rikastamine: rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikalliste omaduste erinevust, näiteks erinevat tihedust, märguvust või magnetilisi omadusi. 7) Metalli särdamine FeS2 + O2 = Fe2O3 + SO2 8) Aluminotermia Fe2O3 + Al = Al2O3 + Fe redutseerimine alumiiniumiga. 9) Karbotermia Fe2O3 + C = CO + Fe on redutseerimine süsiniku või süsinikuoksiidiga kõrgel temperatuuril.
lõunas. Metallurgia: 1)kaevandamine 2)rikastamine 3)sulatamine. Enamus metallidest on maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub, kutsutakse maakideks. *Ehedalt (puhta metallina): Au, Pt, Cu, Ag, Hg(harva). *Oksiidsete maakidena leidub Cu, Fe, Al, Cr. *Sulfiidsete maakidena: Cu, Hg, tina, plii. Polümetalline maak - maak sisaldab mitut metalli. Metalli saamine: 1)maagi rikastamine 2)vanametalli sulatamine. Maagis on metalli sisaldus erinev. Rauamaagis ja ... 20-60% metalli. Metallitehased rajatakse suurte jõgede lähedusse. 1)Raua sulandid/Al omadused 2)paigutuse muutus/kuhu rajatakse Fe: 1. maak, teras 2. Vanasti rajati kivisöe kaevanduste juurde. Tänapäeval pigem hüdroenergia ja gaasi lähedale. Al: 1.kerge, vastupidav, kergesti töötlev (kasutatakse laevade ja lennukite jaoks) 2.Mäiestike piirkondadesse odav hüdroenergia. Muutus:tänapäeval pigem sadamate lähedusse.
metalliga protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall), 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest · Vähesed metallid looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 pruun ja punane rauamaak, Fe3O4 magnetiit, FeS2 püriit, Al2O3, SnO2, Cu2S, NaCl, KCl, CaCO3, MgCO3, BaSO4. · Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine kulla kättesaamine kullaliivast), 2) särdamine (kuumutamine õhuhapniku juuresolekul ühenditest saadakse oksiidid), 3) redutseerimine (kasutatakse C, CO2, H2, aktiivsemaid metalle Al, Mg, Na). · Aluminotermia meetod, kus metallide redutseerimiseks ühenditest kasutatakse alumiiniumit. Näiteks: Cr2O3 + 2Al Al2O3 + 2Cr. · Raua saamine redutseerimine CO-ga
Aheraine on koos maavaraga kaevandatavad kivimid ja mineraalid, mis pole antud kaevanduse kontekstis maavarad ning on seetõttu majanduslikult kasutud. Aheraine eraldatakse kaevandatavast maagist või toormest rikastamise käigus. Aheraine ladustatakse tavaliselt aherainemägedena või aherainepuistangutena. Vähesed metallid esinevad looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest - metalli ühend mingi teise elemendiga. Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine) 2) särdamine (kuumutamine õhuhapniku juuresolekul - ühenditest saadakse oksiidid) 3) redutseerimine (kasutatakse C, CO2, H2, aktiivsemaid metalle Al, Mg, Na). 3. Metallide saamine elektrolüüsi abil Elektrolüüs - keemiline protsess, mis toimub elektrolüüsi lahuses või sulas elektrolüüsis elektrovoolu toimel. Elektrolüüs on metallide saamis meetod, kus metallid redutseeritakse ühenditest elektrivoolu abiga.
metalliga protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall), 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest · Vähesed metallid looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 pruun ja punane rauamaak, Fe3O4 magnetiit, FeS2 püriit, Al2O3, SnO2, Cu2S, NaCl, KCl, CaCO3, MgCO3, BaSO4. · Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine kulla kättesaamine kullaliivast), 2) särdamine (kuumutamine õhuhapniku juuresolekul ühenditest saadakse oksiidid), 3) redutseerimine (kasutatakse C, CO2, H2, aktiivsemaid metalle Al, Mg, Na). · Aluminotermia meetod, kus metallide redutseerimiseks ühenditest kasutatakse alumiiniumit. Näiteks: Cr2O3 + 2Al Al2O3 + 2Cr. · Raua saamine redutseerimine CO-ga
Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75%-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...1100oc juures) saadavat koksi. Koks on samal ajal ka aktiivne lisand , mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevat mineraalainet. Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani, väävlit, fosforit jne, nad muudavad malmi väga hapraks. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast vaba olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel
Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina
Elemendi jõudmine organismi Mõju elusolenditele Kuidas vähendada negatiivset mõju Üksikisiku tasandil Riigi tasandil Nr. 82. Pb. Plii. Plumbum. Seatina. Raskmetall Paljudes mineraalides (PbS galeniit) Väga pehme Neelab rad. Kiirgust Keemiliselt suht. püsiv Tekib pidevalt juurde Kasutatud juba 8500 a.t.(arh. leid Türgis) Trükitehnikas! Nr. 48. Cd. Kaadmium. Cadmium. Raskmetall Koos Hg ja Pb kõige mürgisem metall Maagis enamasti sulfiidina (sfaleriit, (Zn,Fe)S) Moodustab rikkalikult erinevaid ühendeid sh kompleksühendeid orgaaniliste ainetega. 1817, tsingi karbonaatide lisand 1 m = (Cd) x 1,553,164.13 (1927; Kr) Keskkonda sattumine Cd Pb Värvid (valge, punane Värvid (punane, oranz, kollane) jt) Oktaaniarvu tõstja Metallide katmine
- proovivõtt ja töötlus; - meetodi rakendamine; - andmetöötlus ja nende registreerimine. Meetodi valik Arvestatavad faktorid: - täpsus ja tundlikkus - maksumus - analüüsitavate proovide arv - proovi komponentide arv Proovi võtmine Proovid peavad olema esinduslikud NB! Analüüsi tulemus peab kajastama keskmist sisaldust Näide: Fe määramine rauamaagis mineraalid ja maagid on heterogeensed,ühe proovi analüüs ei pruugi kajastada kogu Fe sisaldust maagis Korralik proovi valik ja eeltöötlus aitavad probleemi lahendada Proovi valik : Vaja informatsiooni proovi allika ja ajaloo kohta Laboratoorse proovi saamine-Üldiselt valitakse analüüsiks mitmeid keskmisi proove - proovide peenestamine; - peenestatud proovide segamine; - fraktsioonide valik analüüsiks. Proovi eeltöötlus : Proovi tuleb töödelda, et teda oleks võimalik analüüsida valitud meetodil. Sõltuvalt meetodist:
Korrosioonikindlus - Väga hea 1.2. Nikli saamine Niklit toodetakse niklimaagist. See on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimub maagi peenestamine ja rikastamine. Rakendatakse nii püro- kui ka hüdrometallurgilisi meetmeid.[2] Pürometallurgia käigus sulatatakse nikkel maagist välja kõrge temperatuuriga. Hüdrometallurgias kasutatakse keemilisi lahuseid, et maagis oleva metalliga reageerides 4 viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. [3] 1.3. Puhta nikli kasutusalad Suur osa niklist (umbes 15% kogu niklitoodangust) kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamites. Niklit kasutatakse ka puhta metallina ja ta on paljude sulamite põhikomponent
toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega (juhib elektrit) maak:kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks metallurgia: metallide ja sulamite tootmine metallimaakidest särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak (metallide tootmisel maagist, pärast seda viiakse läbi redutseerimine) redutserimine: metalli saamine maagis sisalduva metalliühendi redutseerimisel (aluminotermia, karbotermia) maagi rikastamine: maak vabastatakse lisanditest, kasutades füüsikalise omaduste erinevust karbotermia: metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril (kõrgahju protsess reageerimine CO-ga) Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO aluminotermia: metallide saamine ühendist alumiiniumiga redutseerimise teel Cr2O3 + 2Al = 2Cr + Al2O3
..) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. a. Maagilademesse pumbatakse lahjat väävelhapet ja reageerinud lahus pumbatakse teise toru kaudu tagasi CuO + H2SO 4= CuSO4 + H2O b. Saadud lahusest tõrjutakse vask välja näiteks raua abil CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu Niimoodi toodetud vask pole just eriti puhas, sisaldab väheaktiivsete metallide
· Pulbermetallurgia metallidest ja sulamitest kujundatakse vormi asetatava toodete tootmine pulbrilisi lähtematerjale kasutades kärni abil. Kärn ) maagist. valmistatakse nagu Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes liivvormgi liiva ja sideaine protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti (savi, ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva polümeervaik) segust tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt spetsiaalses lubjakivi (CaCO3). rakises kärnkastis. Mudel
Ag,Cd,Ts Tartu 2008 Sisukord Kaadmium (Cd) 3 Tsink (Zn) 5 Elavhõbe(Ag) 7 2 Kaadmium-nimi ja selle saamis ajalugu Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall, mis on nime saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Kadmose järgi koht: Friedrich Stromeyer avastas kaadmiumi 1817. aastal Saksamaal. Kaadmium looduses · Looduses esineb kaadmium maagis koos tsingi, plii ja vasega. Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,69 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Füüsikalised omadused · Aatommass: 112,41 · Sulamistemperatuur: 320,8 °C · Keemistemperatuur: 766 °C · Tihedus: 8,65 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Ühendid Fluoriidid: CdF2 Kloriidid: CdCl2
Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina
Nendest tähtsamad sulamid on : kuld ja hõbe (AuAg) kuld ja pallaadium (AuPd) ,kuld ja vismut (AuBi), kuld koos plaatina ja iriidiumiga , kuld ja vask (AuCu), kuld ja telluur (AuTe) KULLA TOOTMINE JA TARBIMINE Tootmine : Kaevandamine : Kulla kaevandamine on majanduslikult kasulik, kui seda on pinnases rohkem kui 0,5 mg/kg. Tavalistes avatud kaevandustes on kulla sisaldus maagis 1–5 mg/kg (1–5 ppm), maaalustes kaevandustes on tavaliselt vähemalt 3 mg/kg. Enamasti ei ole kulla kaevandustes kuld palja silmaga nähtav. Silmale nähtavaks muutub kuld, kui seda on pinnases vähemalt 30 g/kg Ekstraktsioon : Kulla maaki purustavad ja peenestavad masinad. Kui maak on peenestatud tolmuks, segatakse see naatrium või kaaliumtsüaniidiga (NaCN või KCN) mis moodustab
Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahju tehnoloogia Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: Fe2O3 Fe3O4 FeO Fe
siis üldjoontes on nad vägagi sarnased (joonis1). Maagiks oli vanasti soomaak. Puusüsi reageeris õhuhapnikuga ja põledes andis koldes kuumust. Koldesse tehti tuult lõõtsade abil. Süsi võttis osa ka raua redutseerimise keemilisest protsessist. Süsihappegaas, läbides puusöe, andis vingugaasi, mis kulus raua redutseerimiseks. Muistsed rauasulatajad said ferriiti, mis oli pehme ja plastiline. Koos rauaga redutseerusid maagis olevad lisandid - väävli, fosfori ja teiste elementide ühendid. Redutseerunud väävel ja fosfor halvendasid aga oluliselt raua kvaliteeti. Vanasti töödeldud raud jäi arvatavasti lisandite tõttu rabedaks. Räbustite ülesandeks oli kõrvaldada maakides leiduvad mehaanilised lisandid (liiv, savi) ning põletamisel tekkiv tuhk. Vanasti kasutati selleks lubjakivi. Lagunemisel moodustas see kaltsiumoksiidi, mis andis aherainega kergesti sulava ühendi - räbu e. slaki. Maagist
spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes (sele 2.1). Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: -- Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes
METALLID Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad. Mustmetallid · Koosnevad rauast ja süsinikust · Jagunevad süsiniku sisalduse järgi: malmideks (süsinikku rohkem) ja terasteks Värvilised metallid · Vask ja alumiinium MALMID Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak(looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine, mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, mis muudavad malmi väga hapraks. Jagunevad: · Valumalmid - (ka hallmalm) Tooted saadakse valamise teel (kanalisatsioonitorud, liitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad) · Toormalmid - Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks
Kuid vaske toodetakse ka pürometallurgilistel protsessidel (selle käigus sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. Kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel.), kus metall redutseeritakse oksiidimaagist söe või süsinikoksiidiga, Cu2O + C = 2Cu + CO (Üldteavet metallidest). Vaske toodetakse ka hüdrometallurgia abil: see põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. Kuid niimoodi toodetud vask pole just eriti puhas ja sisaldab väheaktiivsete (väärtuslike) metallide lisandeid. Soomlased toodavad vase puhastusjääkidest 800 kg kulda aastas. Sellest jätkub maa elektroonikatööstuse vajadusteks. Vase puhastusjääkidest toodetakse ka praktiliselt kogu germaanium, mis on samuti elektroonikale oluline element.
meetodit kasutatakse; proovivõtt ja töötlus; meetodi rakendamine; andmetöötlus ja nende registreerimine. Meetodi valik Arvestatavad faktorid: täpsus ja tundlikkus, maksumus, analüüsitavate proovide arv, proovi komponentide arv Proovi võtmine Proovid peavad olema esinduslikud NB! Analüüsi tulemus peab kajastama keskmist sisaldust Näide: Fe määramine rauamaagis mineraalid ja maagid on heterogeensed, ühe proovi analüüs ei pruugi kajastada kogu Fe sisaldust maagis. Korralik proovi valik ja eeltöötlus aitavad probleemi lahendada Proovi valik Vaja informatsiooni proovi allika ja ajaloo kohta. Laboratoorse proovi saamine: Üldiselt valitakse analüüsiks mitmeid keskmisi proove. Proovide peenestamine; peenestatud proovide segamine; fraktsioonide valik analüüsiks. Proovi eeltöötlus Proovi tuleb töödelda, et teda oleks võimalik analüüsida valitud meetodil.
Enamik metalle saadakse maakidest metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe O pruun ja punane rauamaak, 2 3 3 Fe O magnetiit, FeS püriit, Al O , SnO , Cu S, NaCl, KCl, CaCO , MgCO , 4 2 2 3 2 2 3 3 BaSO .4 Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine kulla kättesaamine kullaliivast), 2) särdamine (kuumutamine õhuhapniku juuresolekul ühenditest saadakse oksiidid), 3) redutseerimine (kasutatakse C, CO , H , 2 2 aktiivsemaid metalle Al, Mg, Na). Aluminotermia meetod, kus metallide redutseerimiseks ühenditest kasutatakse alumiiniumit. Näiteks: Cr O + 2Al ® Al O + 2Cr.
olemasolevad puiduvarud ei rahulda riigi vajadust. Seega Suurbritannial ei ole kohta metsatööstuses. Seega peamine probleem ongi kunagi maha raiutud metsa taastamine ja uue metsa heaperemehelikult kasutamine. 9 Tööstus Lisaks naftale, maagaasile ja kivisöevarudele leidub ka tina, rauamaaki, soola, savi, kriiti, kullamaaki, ja pliid, need on peamised maavarad tööstussektoris. Viimasel ajal kõigega enam ei tegeleta, kuna maagis sisaldus ei ole suur ning maaki ei ole palju. Peamised tööstusharud ongi nafta- ja maagaasitööstus, elektroonikatööstus, arvutitööstus, masinaehitus, autotööstus, lennuki- ja raketitööstus, pangandus ja rahandus, must metallurgia, keemiatööstus, tekstiilitööstus, viskitööstus ja ajakirjandus. (Lisa 4) Tööstusettevõtted asuvad enamasti ikka suurlinnade läheduses, kus on kõik vajalik lihtsalt kättesaadav- tööjõud, energia, transport
• Pulbermetallurgia – metallidest ja sulamitest toodete tootmine pulbrilisi lähtematerjale kasutades ) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses – koksis – oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Enamik toodetud malmist (ca 95%) – toormalm – on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust – valumalmi – kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutööstuses. 28.Malmi,terase tootmise skeem
1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdro metallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on püro metallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne.
Söevarud maailmas: üle 1.1 triljoni tonni (kinnitatud varud), veel resursse ca 10 triljonit tonni. · Põlevkivi - põlevkiviõliks arvutatuna maailma varud 3-7 triljonit barrelit (vrd. naftavarudega). Eesti kukersiit: kütteväärtus ca 9 MJ/kg (vrd. kivisöega!). Allesjäänud põlevkivi baasil: Eesti-sisene elektrienergia vajadus üle 100 aastaks. Tuumaenergia Uraan: graniidis 5 ppm, merevees 3 ppb. Tüüpiliselt maardlates U sisaldus maagis 0.4 - 3 %. Looduslikus uraanis 238U 99.3%, 235U 0.7%. Separeerimine: UF 6 (difusioon, laserionisatsioon). 235 U - Hiroshima pomm, reaktorites; 239Pu - Nagasaki pomm, kiiretes reaktorites; 233U - võimalik käsutada reaktorites, 238U -tuumarelvades, 252Cf - neutronite allikas. Radioaktiivsuse Sl mõõtühik: 1 Becquerel (Bq) = 1 lagunemine sekundis. Vana ühik Curie: lmCi = 37 MBq. -, -, -radioaktiivsus. Poolestusaeg. Radioaktiivsuse varieerumine:
Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks – koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus – kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. 7 Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses – koksis – oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis – maak, koks, räbusti – viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt – vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: Fe2O3 → Fe3O4 → FeO → Fe 8. Keragrafiitmalm
Eestis seni piisavalt põhjalikult uuritud, kuid on teada, et sellise varingu käigus vabaneb märkimisväärne kogus energiat. See energia võib mahajäetud kaevanduskäikudes oleva vee kaudu ,,võimenduda" ruutkilomeetreid haaravateks varinguteks. Varingute ja varinguohu tõttu on Virumaal mitukümmend km2 maad kasutuskõlbmatu. 2) toksilised jäätmed - Põlevkivi suur keskkonna ohtlikkus on tingitud ka sellest, et põlevkivi on väga ebapuhas aine. Põlevkivi maagis on keskmiselt vaid 30 - 40% põlevkivi, seetõttu tekib tema põletamisel massiliselt toksilisi jääkaineid vastavalt leeliselist tuhka ja poolkoksi. Tänu märkimisväärses koguses raskmetalle ja mürgiste orgaanilist ainete, aromaatsete süsivesinike, kantserogeensete ainete jms. sisaldusele kujutavad kirjeldatud jäätmed vägagi tõsist keskkonnariski, mille vältimine on ühiskonnale kallis. (Eestimaa Looduse Fond, EDITIMATA TEKST) Lähtudes A
- mis meetodit kasutatakse; - proovivõtt ja töötlus; - meetodi rakendamine; - andmetöötlus ja nende registreerimine. · Meetodi valik Arvestatavad faktorid: - täpsus ja tundlikkus - maksumus - analüüsitavate proovide arv - proovi komponentide arv · Proovi võtmine Proovid peavad olema esinduslikud NB! Analüüsi tulemus peab kajastama keskmist sisaldust Näide: Fe määramine rauamaagis mineraalid ja maagid on heterogeensed, ühe proovi analüüs ei pruugi kajastada kogu Fe sisaldust maagis. Korralik proovi valik ja eeltöötlus aitavad probleemi lahendada. · Igal meetodil on mitmeid astmeid, mida tuleb arvestada enne ühe analüüsi teostamist · Iga analüüs sõltub meetodist, proovi tüübist ja soovitud tulemustest Proovi valik, Proovi eeltöötlus, Paralleelproovid, Kalibreerimine ja mõõtmine, Standardid 4. Vead keemilises analüüsis (aritmeetiline keskmine, reprodutseeritavus, standardhälve, variatsioon, suhteline standardhälve). 5
paagutatakse. Selle puuduseks on kallid ja peened pulbrid ja aeglus. 46. Kui suur võib olla poorsus konstruktsioonimaterjalis? <2% 47. Kuidas reguleerida terase süsiniku sisaldust? 48. O-poorsus, kuidas saab? 49. Terase tootmine- Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm ning seejärel sulatatakse malm ümber teraseks kas konventerites, martään- või elektriahjudes. 50. Räbusti ülesanne- peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) eemaldamine. 51. Tuntumad antifrikatsioon materjalid- poorne raud, raud-grafiit, raud- vask, raud-vask- grafiit, poorne pronks, pronks-grafiit, vask-grafiit, Cu, Fe, Ni, tahked määrded, 52. Poorsete materjalide kasutusala- filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, pneumolaagrid, poorsed katalüsaatorid, poorsed elektroodid, aeraatorid. 53. Terase keemine, kuidas lõpetada
NaCl küllastatud lahus antakse Ehk, lihtsamalt: ammonisatsiooni kolonni, kuhu juhitakse nii ammoniaak 2 Ca3(PO4)2 + 6 SiO2 + 10 C = 6 CaSiO 3 + P4(g) + destillatsiooni kolonnist kui ka heitgaasid (ammoniaak 10 CO (H = 3055 kJ ) ja CO2) karbonisatsiooni kolonni ülemisest osast. Osa maagis olnud fluori muutub SiF 4-ks ja lendub. Seejärel siseneb lahus järgmisse, karbonisatsiooni Veeauru juuresolekul läheb viimane üle SiO 2-ks ja kolonni, kus teda küllastatakse CO 2-ga, mis tuleb nii H2SiF6 ks. lubja põletusahjust, kui ka kaltsineermise ahjust. 3 SiF4 + 2 H2O = 2 H2SiF6 + SiO2 Mõlemad kolonnid on kuppeltaldrikkolonnid. Et viia välja
Riigi energiamajandust saaks tõhustada tuumaelektrijaamu rajades. Näiteks võib tuua Prantsusmaa, kus aatomienergia on end igati õigustanud oma keskkonnasõbralikkuse ja tootmisprotsessi odavusega. Tööstus Lisaks naftale, maagaasile ja kivisöevarudele leidub ka tina, rauamaaki, soola, savi, kriiti, kullamaaki, ja pliid, need on peamised maavarad tööstussektoris. Viimasel ajal kõigega enam ei tegeleta, kuna maagis sisaldus ei ole suur ning maaki ei ole palju. Peamised tööstusharud ongi nafta- ja maagaasitööstus, elektroonikatööstus, arvutitööstus, masinaehitus, autotööstus, lennuki- ja raketitööstus, pangandus ja rahandus, must metallurgia, keemiatööstus, tekstiilitööstus, viskitööstus ja ajakirjandus. (Lisa 4) Tööstusettevõtted asuvad enamasti ikka suurlinnade läheduses, kus on kõik vajalik lihtsalt kättesaadav- tööjõud, energia, transport
11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. Malme toodetakse kõrgahjudes. Tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75 %-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka), mis on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub ahju põhja, kust ta aeg-ajalt välja lastakse. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid. Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu
ja kaubandusüksused on ühendatud arvuti abil ühtsesse süsteemi. Nõudlusest on täpne ülevaade ja toodetakse täpselt seda, mida kauplused tellivad. Metallurgia Metall on endiselt paljudes valdkondades asendamatu. Metalle kaevandatakse maakoores leiduvatest maakidest või sulatatakse vanametallist. Olulisemad metallid: raud, tina, vask, alumiinimum. Olulisemad väärismetallid: kuld ja hõbe. Kaevandatavas maagis võib metalli sisaldus olla väga erinev: rauamaagis on rauda 25-60%, alumiiniumi 20-60%, värvilisi metalle vastavates maakides vaid mõni protsent. Tööstuslikult tasub kaevandada võimalikult suure metallisisaldusega maake, kuid paljud sellised leiukohad on tänaseks juba ammendunud. Sellepärast enamikku maake rikastatakse, st vabanetakse lisaainetest enne edasist kasutamist. Metallurgia ajalooline algvorm oli sepatöö, milles metalli saamine ja sellest esemete valmistamine oli ühendatud
11. Malmid - tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetaksekõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...11000C juures) saadavat koksi (tuhka). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest.Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained.Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub ahju põhja, kust ta aeg-ajalt välja lastakse. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Ka räbu leiab kasutamist ehitusmaterjalide tootmisel.Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni,mangaani, väävlit, fosforit jne
rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75 %-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...11000C juures) saadavat koksi (tuhka). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub ahju põhja, kust ta aeg-ajalt välja lastakse. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Ka räbu leiab kasutamist ehitusmaterjalide tootmisel Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani, väävlit, fosforit jne
Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75 %-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil saadavat koksi (tuhka). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub ahju põhja, kust ta aeg-ajalt välja lastakse. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Ka räbu leiab kasutamist ehitusmaterjalide tootmisel. Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani, väävlit, fosforit jne
annaabi.ee 
