1. Galelei tegi kinglaks, et erineva massiga kehad liiguvad maa poole sama kiirendusega g=9,8m/s². Newtoni 2. seadusest järeldub siis et gravitastiooni jõud peab olema võrdeline massiga. (j) N.2. g=F1/m1=F2/m2; F~m; 2. N.3.s.-se põhjal mõjutavad kehad teineteist võrdsete jõududega seega peab gravitatsiooni jõud olema võrdelin mõlema keha massiga.(j) N.3.s. |F1|=|F2|; F~m1m2; 3. (j) (g=9.8;R=6400km;384000km; gk=0,0027m/s²) gk=v*v/r...Kõrguse suurenedes 60 kord, kiirendus väheneb 60² korda. N.2.-st F~g, aga g~1/r², seega F~1/r². Gravitatsiooni konstant g võrdub arvuliselt kahe ühe kgpunktimassi vahel mõjuva gra.jõuga kui nende vaheline kaugus on 1m.(j) (F=6,67*10¯¹¹ N*m²/kg²; G=F*r²/m1m2. Raskusjõud on grv.jõu avaldamis vorm maakületõmbjõud. F=GmM/R²;Kui kehale mõjub vaid raskusjõud siis langeb ta maa poole vabalangemise kiirusega
F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G* m1m2/r', m1 ja m2 on kummagi keha massid, r on kehadevaheline kaugus, G on gravitatsioonikonstant = 6,7 *10 astmes -11. 5. Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi. F=mg, kui a=0. Kaal on jõud millega ta maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Tähis on P Kaalutus: keha on kaaluta olekus, kui keha kiirendus kukkumisel on võrdne raskuskiirendusega. A=g
3 x 2 x1 y 2 y1 z 2 z1 51. Asetsevad ühel tasandil. ( s1 x s2 ) P1P2 = 0 l1 m1 n1 =0 l2 m2 n2 s1 s 2 l1l 2 + m1m2 + n1n2 52. Lõikuvad a b, siis kahe sirge vaheline nurk cos = = s1 s 2 l12 + m12 + n12 l 22 + m22 + n22 53. On risti a b, siis s1 s2 = 0 l1l2 + m1m2 + n1n2 = 0 l1 m1 n1 x 2 x1 y 2 y1 z 2 z1 54. On paralleelsed, siis s1 x s2 = 0 ja P2 a = = ja
3 x 2 x1 y 2 y1 z 2 z1 51. Asetsevad ühel tasandil. ( s1 x s2 ) P1P2 = 0 l1 m1 n1 =0 l2 m2 n2 s1 s 2 l1l 2 + m1m2 + n1n2 52. Lõikuvad a b, siis kahe sirge vaheline nurk cos = = s1 s 2 l12 + m12 + n12 l 22 + m22 + n22 53. On risti a b, siis s1 s2 = 0 l1l2 + m1m2 + n1n2 = 0 l1 m1 n1 x 2 x1 y 2 y1 z 2 z1 54. On paralleelsed, siis s1 x s2 = 0 ja P2 a = = ja
Inertsus, inerts, mass. Inertsus- keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus koos gravitatsioonikonstandiga 2 punktmassi tõmbuvad teineteise suhtes jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F= G*(m1m2/r2) Gravitatsioonikonstant- G= 6,7* 10-11(Nm2/kg2) 5.Raskusjõud, kaal, kaalutus, ülekoormus, alakoormus. Raskusjõud- jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Kaal- jõud, millega keha mõjutab tuge või alust. Tähis valemites on P. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kiirendusega liikuva keha kaal on aga sellest erinev. Kaalutus- kui eemaldada ese, millele keha toetub, kaob ka mõju toele, s.t. kaob kaal. Nii on kõik
rõhumise, hõõrdumise või väljade tulemusel (magnetväli,-gravitatsiooniväli,-tuumaväli). Jõud on vektor , mida iseloomustab arvuline väärtus, suund ja rakendus punkt. Kui jõumõju suund on paralleelen teega siis me nimetame seda jõu mõju sirgeks. Jõuliigiid: gravitatsioonijõud,( mis avaldub kehade vastastikkuses tõmbumises). Gravitatsioonile alluvad kõik kehad olenemata massist ja keha mõõtmetest. Njuutoni poolt on sõnastatud ülemaailmne seadus ( valem): F= Gkorda m1m2 jagatud r(ruudus) Seletus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga (väärtus= ) Raskusjõud: Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole.( valem) F=mg Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk vedrukaaluga. Maast kaugenedes raskusjõud väheneb. Raskusjõud on kehakaalu põhjustajaks.
Vastastikmõju põhjustab kas keha kiiruse või kuju muutuse. Jõud on vektoriaalne suurus. Jõu suurust võib arvutada nii kiirenduse kui deformatsiooni suuruse kaudu. Newtoni teine seadus keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Kiirendus sõltub jõust. Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga (F=G*m1m2/r², Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus). Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaalu all mõistetakse seda jõudu, millega ta Maa külgetõmbejõu tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kui raskusjõud mõjub alati kehale, siis kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus (tugi puudub). Keha kaal on elastsusjõud
jõududega Hõõrdejõud Seisuhõõrdejõud ja liugehõõrdejõud Liugehõõrdejõud Fh=μmg (kehtib ainult horisontaalpinnal), Fh=μN (kehtib alati) Toereaktsiooniks nimetatakse pinnale toetuvale kehale mõjuvat elastsusjõudu N=mg Gravitatsioonijõud, raskusjõud Mass on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha inertsust Kaks keha mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga F=(m1m2)/r²*G G=6,67*10astmes -11 (ühik Nm²/kg²) Keha kaal jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit kui keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis keha kaal on võrdne raskusjõuga kui keha liigub vertikaalselt alla kiirenevalt siis keha kaal on väiksem raskusjõust kui keha liigub vertikaalselt üles kiirenevalt siis keha kaal on suurem raskusjõust Keha kaal: P=m(g+-a) Elastsusjõud, elastsusmoodul
• Relvastus/varustus: soomuktransportöör Sisu XA-188 Kalvei jalaväepatlajon • Ülem: kolonel Mait Müürisepp • Lippur: staabiveebel Ivo Kask • Relvastus/varustus: Pasi XA-180EST, raskekuulipilduja Browing Scautspataljon • Ülem: kolonelleitnant Tarmo Kundla • Lippur: staabiveebel Meelis Piirsalu • Relvastus/varustus: lahingumasin CV9035, relv Buššmaster-3, automaat Galil AR, Galil SAR, Ameerika Ühendriik • Tank: Abrams M1M2 • Lahingumasin: Bradley, relv Buššmaster Pioneeripataljon • Ülema ülesannetes: major Priit Heinloo • Staabiveebli ülesannetes: vanemveebel Heigo Leht • Relvastus/varustus: veoauto RASS, teelaotus masin MAN Suurtükiväepataljon • Ülem: kolonelleitnant Arbo Probal • Lippur: vanemveeber Renzo Rajaste Õhutõrjepataljon • Ülem: major Priit Pikner • Lippur: vanemveebel Keith Tarakanov
tugevust. Tähis F ja ühikuks on 1 N. 7. Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. (F=ma) 8. Jõu ühik 1 N võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2 9. Gravitatsiooniseadus on, kui kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G (m1m2)/r2 10. Gravitatsioonikonstant näitab jõudu, millega tõmbavad teineteist ühikmassid ühe pikkusühiku kaugusel. 11. Raskusjõuks nim. jõudu millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. 12. raskusjõu valem 13. raskuskiirenduse valem F=mg 14. Keha kaaluks(P) nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit. mg=Q(toereakts.) P=mg Keha liigub alla P=mg-ma (P on väiksem mg-st) Keha liigub üles P=mg+ma (P on suurem mg-st) 15
suurus. Newtoni I seadus: keha liigub ühtlasel ja sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised, . Gravitatsiooniseadus: kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G(m1m2)/r2. G=6,6710-11 Nm2/kg2. Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p1+p2+.....=const. Absoluutselt elastne põrge: Absoluutselt mitte elastne põrge: Mehaaniline töö: võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihke vahelise nurga koosinuse korrutisega. Tähis A, ühik 1J. Valem A=Fscos. Võimsus: skalaarne füüsikaline suurus, mis on määratud tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatisega
Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Raskusjõu suurus leitakse valemist F = mg . Raskusjõud on alati suunatud Maa keskpunkti poole. 6. Gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. mm F=G 1 2 2 r F jõud m1m2 kehade massid r kehadevaheline kaugus N m2 G gravitatsioonikonstant ( 6,7 10 -11 ) kg 2 7. Keha kaal - jõud, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis on P, ühik 1 N. Arvuliselt on kaal võrdne raskusjõuga. Erinevus seisneb selles, et
Soojusõpetuses on selleks suunaks temperatuuride ühtlustumine. 9. Liikumise liigitus trajektoori järgi: sigjooneline, kõverjooneline, ringjooneline; kiiruse järgi: ühtlane ja mitteühtlane; keha erinevate punktide liikumise alusel: kulgev, pöörlev. 10. Ülesanded 2.26 Valem: F=(G*m1m2)/R2 Vastus: 3,6*10?N 5.45 Valem: Ek=2/3kT; T=t+273 Vastus Ek=6.2*1021J III rühm 1. jõud 2. pot energia vastastikmõju energia, tähis Ep 3. nurkkiirus 4. molaarmass aine ühe mooli mass (M) arvuliselt Mr 5. sageduseühik 1/s=1Hz...f=n/t. 1võnge sekundis. VI RÜHM 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Nihke juurde joonistada: S
Iga jõud kutsub esile sama suure, aga vastassuunalise jõu, mis pole kunagi rakendatud samasse punkti, kuhu mõjub see jõud, mille vastumõjust kõneldakse. Newtoni III seadus näitab, milline on keha reaktsioon liikumise oleku muutmisele. Fundamentaaljõud Newtoni gravitatsiooniseadus: Iga keha tõmbab teist keha enda poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. m1m2 Fgr = , kus = 6.67·10-11 N m2/kg2 on gravitatsioonikonstant. r 2 Gravitatsioonijõust saab tuletada raskusjõu, kui võtame kehadevaheliseks kauguseks Maa raadiuse R , massi m1 asemele Maa massi M ning massi m2 asemele keha massi m: Mm F = , millest nähtub, et kehale mõjuv jõud on võrdeline massiga. Samas suurus R2 M = 9.81 m/s2. R 2 Coulomb'i seadus:
nurkkiirenduse () korrutisega. Mz=Iz. suunatud liikumise vastu,Viskoosus e.sisehõõrdetegur() 12.Raskusjõud: P=mg Gravitatsiooni seadus: Jõud [Pa s]. Üleminekut laminaarselt voolamiselt millega kaks keha tõmbuvad on võrdeline nende kehade turbulentsele voolamisele iseloomustab Reinoldsi arv massidega nung pöördvõrdeline nende vahelise kauguse kriitilineRe k=1000.Re=vr/ ruuduga. F=m1m2/r2,kus on gravitatsiooni konstant Fh= dv/dx S =6,67 10-11(m3/kgs2) . 25.Termodünaamika esimene printsiip:Soojushulk 13.Deformatsiooni liigid:tõmme,surve,nihe,vääne,paine mis antakse mingile süsteemile võib muutuda kaheks ja mitmesugused liitdeformatsioonid.Keha asjaks,kas süsteemi sisese energia tõstmiseks või
F ja 1 N 9. Newtoni II seadus. Definitsioonvalem, suuruste sisu. Millist valemit arvutustes kasutame? Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudude resultandiks e resultantjõuks. 10. Kirjuta gravitatsiooniseadus ja definitsioonvalem (tähiste seletused). F=G*m1m2/r² Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga 11. Kuidas seda seadust veel nimetatakse? Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus 12. Kui suur on gravitatsioonikonstant? Mida see näitab? G gravitatsioonikonstant (6'7*10 astmes -11 N*m²/kg²) näitab jõudu millega 2 keha teineteist 13. Mida nimetatakse raskusjõuks?
,)(1^k2^np(x1,x2)dx1,dx2). . - : 2 - ( "", - ""). Mittekorreleeritus: E(X1,X2)=E(X1)E(X2)=m1m2 , - 2- -: Ortogonaalsus: E(X1X2)=0 ; .
Kiirgus mis jääb punase hoone taha üle 0,8 infrapuna. Kiirgus mis jääb violetse joone taha, alla 0,4 on ultraviolet. Pilet 5.3 Ül: Joule-Lenzi seaduse rakendamine. Q=I²Rt (J) Pilet 6.1 Gravitatsiooni seadus, Raskusjõud, keha kaal. Gravitatsiooni seadus - väljendab kõikide kehade vastasmõju universumis. Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehadevaheliste kauguste ruuduga. F=G m1m2/R² F-gravitatsioonijõud,ühik 1N G-gravitatsioonikonstant G=6,6 x 10 astmes -11 Nm²/kg² m1,m2-vastasmõjus olevate kehade massid 1kg R-kehadevaheline kaugus 1m Raskusjõud - on Maa külgetõmbejõud ehk gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab kõiki kehi enda poole. on füüsikaline suurus. Valem F=mg F-raskusjõud 1N m-keha mass 1kg g-vabalangemise kiirendus 9,8 m/sruudus (N/kg)
Kogu takistus on ühe haru takistusest n korda väiksem. 1/R = n*1/R => R= R1/n Rööpühenduse korral on harude voolutugevused pöördvõrdelised takistustega.=> J*R=J1*R1=J2*R2 ja siis kõik valemid mis seadustega koos on ja mõõtühikuid vaja ka teada. Newtoni I seadus: v = v1 + v2 a = v - vo/t v =l/t x =xo +vot +at²/2 a =F/m F1 = -F2 F =G m1m2 /r² p =const. A=Fs cos A =E E =Ep + Ek T =1/f = /t v =f v =r p =nkT pV =mRT/M Q =U +A Termodünaamika II printsiip =(T1-T2)/T1 =(Q1-Q2)/Q1 Q =cmt Q =Lm Q =m Newtoni I seadus (inertsiseadus) väidab, et iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni teised kehad tema sellist olekut ei muuda
nendevahelise kauguse ruuduga. harmooniline võnkumine. Tingimus: rõhu kõrgusel h p-ga. Seega rõhk kõrgusel x1 A cos t m1m2 v v gh p const
VASTASTIKMÕJU KORRAL -???????????????? 5. Suuruste tuletamine valemitest a=F/m Newtoni 2.seadus m1a1=-m2a2 ????? F=mg/P=mg Raskusjõud/Keha Fe=kl Elastsusjõud kaal m1v1+m2v2=m1v1+m2 Impulsi jäävuse p1+p2+...+p10=p1+p2+... Impulsi jäävuse v2 seadus +p10 seadus F1=-F2 Seisuhõõrdumine F=G(m1m2/r2) Gravitatisooniseadus Fh=N=mg Liugehõõrdumine p=mv Impulss PERIOODILISED LIIKUMISED Ringliikumise tunnused ja näited- Ringjooneline liikumine on keha liikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori, kõveruskeskpunkt väljaspool keha. N: autod kurvis. 2. Pöördliikumise tunnused ja näited- Pöördliikumine on liikumine, kus trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees. N: grammofoniplaat
Kui vektor r-r1 on paralleelne vektoriga s ja paralleelsete vektorite vektorkorrutis on 0, siis s(r- r1)=0, so sirge vektorvõrrand. Võrrandeid x-x1/s1= y-y1/s2= z-z1/s3 nim sirge kanoonilisteks võrranditeks ruumis. X-x1/s1=y-y1/s2 on sirge kanoonilinr võrrand tasandil. Kahe antud punkti läbiva sirge võrrand Ruumis on antud 2 punkti M1(x1,y1,z1) ja M2(x2,y2,z2). Et leida võrrandit sirgele mis läbib punkte M1 ja M2 tarvitseb võtta punkti M1 alguspunktiks ja vektor M1M2 sirge sihivektoriks. X-x1/x2-x1=y-y1/y2-y1=z-z1/z2-z1 kahte antud punkti läbiva sirge võrrandid ruumis. Y- y1=k(x-x1)- võrrand sirgele, mis läbib antud punkti ja on antud tõusuga. Nurk kahe sirge vahel Nurk kahe sirge vahel on võrdne nurgaga nende sirgete sihivektorite vahel. Kui antud 2 sirget siis on vastavalt definitsioonile on nende vaheline nurk võrdne nurgaga sihivektorite s=(s1 s2 s3) ja r=(r1 r2 r3) vahel. =s1r1+..../ s1² + s2² + s... r1...
Gravitatsioon on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad. Gravitatsioon mõjub alates väikestest objektidest nagu aatomid ja footonid, kuni suurte kehadeni nagu seda on planeedid ja tähed. Gravitatsiooniseaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: F12=G*(m1*m2/r²). G = 6,67* 10-11 N*m²/kg² F=G m1m2/r2, F-gravitatsioonijõud, G-gravitatsioonikonstant, m1-esimese keha mass, m2-teise keha mass, r-kehadevaheline kaugus Newtoni gravitatsiooniseadus kehtib suure täpsusega suhteliselt nõrkades gravitatsiooniväljades ja väikestel kiirustel. Vaba langemine ja vaba langemise kiirendus Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis (vaakumis). Kõik kehad langevad
Tsentraalne põrge-kehad enne pqrget libisevad mooda nende tsentrid labivat sirget. Tsentraalne pqrge vqib toimuda kui 1)kerad liiguvad teine-teisele vastu 2)uks kera liigub teisele jarele 25. Absoluutselt elastne põrge- pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Kehtib nii impulsi kui ka energia jäävuse seadus. 26.Absoluutselt mitteelastse põrke korral moodustavad kehad pärast põrget ühise terviku. Kehtib alati impulsi jäävuse seadus. m1v1+m2v2 = (m1m2)v 27.Inertsimoment iseloomustab süsteemi inertsi pöörlemisel ümber fikseeritud telje, see sõltub massist ja selle paigutusest telje suhtes. Keha element massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I=mr 2 [I]= [kg] [m2] Steiner: Kui on teada keha inertsimoment masskeset läbiva telje suhtes (I o), saab arvutada tema inertsimomendi sellega paralleelse telje suhtes valemiga: I= Io +ml2 m-keha mass l-telgede vaheline kaugus 28
-) Jõud on vektoriaalne suurus. * Newtoni 2. seadus keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. * valem: a = F/m; F = ma * Jõudu mõõdetakse tema tekitatud deformatsiooi või kiirenduse kaudu. * Jõud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s2 * Newtoni gravitatsiooniseadus Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. * valem: F = G*m1m2/r2 -) m1 ja m2 tähistavad kummagi keha (punktmassi) masse ning r nendevahelist kaugust. Tähega G tähistatud tegurit nimetatakse gravitatsioonikonstandiks. -) Gravitatsioonikonstandi tähis = G ja ühik = 6,7 * 10-11 Nm2/kg2 * a = F/m = GMm/R2m ehk a = GM/R2 * Vaba langemise kiirendus on gravitatsioonikiirendus. * Kui keha ei asu maapinnal, vaid kõrgusel h, on keha ja maakera massikeskmete vahekaugus r = R+h. * Raskusjõu valem: F = GMm/(R+h)2
Päikesel on kõige suurem gravitatsiooni jõud ja ka tugevaim effekt astroloogias, sellele järgnevad kuu mõju ja maa sateliitide mõju."Selgub, et mõju sõltub gravitatsioonist, mida saab kergesti arvutada. Arvutame kuu gravitatsiooni mõju ühele keskmisele inimesele. Kasutame Newtoni ülemaailmse gravitatsiooni seaduse valemit. (Andmed pärit Wikipedia 2009) Andmed : Lahendus : m1 = 70kg m2 = 7,3 1022 kg m1m2 F =G -11 Nm 2 r2 G = 6, 7 10 kg 2 r = 3,84 108 m -11 Nm 2 70kg 7, 3 1022 kg F = 6, 7 10 = 0, 00023 N Leida : F = ? kg 2 (3,84 108 m) 2 F - gravitatsioonijõud m1 - inimese mass m2 - kuu mass G - gravitatsioonikon tan t r - kehade keskpunktide vaheline kaugus
en. jäävuse seadus aga ei kehti selle asemel peab paika summaarse energia, s.t. mehaanilise ja siseen. summa jäävuse seadus. §26. Gravitatsioonis. Kõik kehad looduses tõmbuvad vastastikku. Newton avastas seaduse, millele see tõmbumine allub, ning kannab ülemaailmse gravitatsiooniseaduse nime. Selle seaduse järgi on jõud, millega kaks keha tõmbuvad, võrdeline nende kehad masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: f= m1m2/r2, kus on võrdetegur, mida nim. gravitats.konstandiks. Jõud on suunatud mööda tõmbuvaid kehi läbivat sirget. Valem an-nab suuruse poolest võrdsete jõudude f12 ja f21 arvväärtuse. §27. Kosmilised kiirused. Et keha tiirleks ümber maakera ringor-biitimööda, mille raadius erineb vähe Maa omast R M, peab ta liiku-ma teatud kiirusega v1. Selle kiiruse määramiseks võrrutame keha massi ja tsentraalkiirenduse korrutise kehale mõjuva raskusjõuga: m=v12/RM=mg. Siit saame v1=gRM
geeni konversiooni suhe. Geeni konversioon assotsieerub retsiprookse rekombinatsiooniga kõrvalmarkerite osas ~50% juhtudel (vertikaalselt = tekivad rekombinandid; horisontaalselt viib geeni konversioonile ja vanemtüüpi flankeeruvate markerite asetusele). 148. Cis-trans-testi olemus. Tôuke- ja tômbeasend. Slaidid!!! Testi olemus - see on test, mis näitab kas kaks mutatsiooni asuvad sama geeni alleelides vôi pseudoalleelides e. erinevates geenides. Cis konfiguratsioon e. tõmbeasend (M1M2/++); trans konfiguratsioon e. tõukeasend (M1+/M2+) Cis positsioon - mutatsioon samas geenis = metsiktüüp, mutatsioonid kahes erinevas geenis = metsiktüüp. Trans-positsioon - mutatsioon samas geenis = mutantne fenotüüp, mutatsioonid kahes erinevas geenis = metsiktüüp 149. Geenisisene rekombinatsioon ja geeni komplementatsioon. Kuumad punktid. Rekombinatsioon on pärilikkusmaterjali (enamasti DNA, vahel ka RNA) ümberkombineerumine.
LIIKUMISOLEKUTE SAMAVÄÄRSUS. 10.LIIKUMISE PÖÖRATAVUS JA DETERMINEERITUS. 11. GRAVITATSIOONISEADUS. KEPLERI SEADUSED. RASKE JA INERTNE MASS. RASKUSJÕUD JA RASKUSKIIRENDUS. KEHA KAAL, KIIRENDUSEGA LIIKUVA KEHA KAAL. KAALUTA OLEK Jõu suurus on märatud gravitatsiooniseadusega: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdelin nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=G*(m1m2)/r 2, kus m1 ja m2 on kehade massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant=6,67 N*m 2/kg2 Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on järgmised: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. [1] 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid.
(laengud samamärgilised, nende korrutis positiivne), tõmbejõudu aga negatiivseks (laengud erimärgilised, korrutis negatiivne). Võrdeteguri k väärtus oleneb kasutatud mõõtühikute süsteemist. 2 Punktlaenguks nimetatakse laetud kehi, mille mõõtmed on väga väikesed võrreldes kehadevaheliste kaugustega. 4 Coulomb'i seadus on sarnane gravitatsiooni seadusele: F = G m1m2/r2. Ilmselt kajastab see mingit looduse omapära. Millist, see selgub peagi. Mingile laetud kehale elektriväljas mõjuv jõud sõltub selle keha laengu suurusest. Jõu ja laengu suhe (ehk ühikulise laenguga kehale mõjuv jõud) ei sõltu enam keha laengust ning see iseloomustab elektrivälja antud punktis. Seda suhet nimetatakse elektrivälja tugevuseks. Elektrivälja tugevus E näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale F
Q = Ek − Ek 0 = ( 2 m1 m2 v01 r r ) 2 − 2v01 ⋅ v02 + v01 = r r 2 m1m2 (v01 − v02 ) . (5.35) 2(m1 + m2 ) 2(m1 + m2 ) 5.5b Absoluutselt elastne põrge Olukord on sarnane eelmises alapunktis kirjeldatuga. Kehade massid m1 ja m 2 , nende r r kiirused enne põrget v01 ja v02 . Pärast põrget kehad eralduvad teineteisest, mitteelastseid
annaabi.ee 
