Eesti keele reeglid (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Missugune suur kollane mõistlik ü ?
Mitu Kui paljuMitmes?
Mis missugune Kui palju?
Mida tegema Mida teeb?
Millal kui kaua?
Kus kuhu kuidas?
Kelgu tänavas Keilas Harjumaal KUS?
Mida ta sellega mõtles?

Lõik failist

Kokku-ja lahkukirjutamine
Nimisõna +nimisõna
KOKKU
LAHKU
Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski , nahkmööbel , sarvloom, külglibisemine, , tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus
ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa saapad , õpiku autor, toodangu kvaliteet, ukse kääksumine, tuule undamine
Ainsuse omastavas olev nimisõna kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi , moodustades koos temaga ühe kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, seinakell, käekell , tornikell, rongipilet
Mitmuse omastavas olev nimisõna Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kurttummade kool, muusikariistade kauplus, uudiste agentuur
sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud) Nt kartulipanek, rehepeks, karjakasvatus , kalapüük, tuletõrjuja , buldooserijuht,
täiendosa on liitsõna Nt. mereliiva hunnik , peegliklaasi kild , prantssaia viil
hulka ja kogu väljendavad ühendid nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, vihmapiisk, veetilk , räimekilo, piimaliiter,
Täiendsõnal on täiend Nt. meie pere liikmed, suure kassi pojad
mitmusliku sisuga ainsuse omastav nt tikutoos, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, marjakorjamine, hambaarst
kolm või enamgi tüve nt aedviljakonserv, aruandeaasta, käterätikuriie, laevaremonditehas, kauglaskesuurtükk, kingsepatöökoda, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus.
kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis Nt. lasteaed , meestesärk, noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus , keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus
pikemad mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis Nt. hingedepäev , surnutepüha, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu , vanematekogu, võõrastemaja.
Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi.
Nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad; pronks on vase ja tina sulam , nafta ja naftasaaduste eksport , impordi ja ekspordi maht.
Nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna - ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas.
Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna
Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, meie aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral. Sama reegli järgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid , mitut seltsi mehed, igat sorti külalised, sama tüüpi suvila jms juhtumid.
KOKKU
LAHKU
Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad Nt. diiselmootor , morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks, olümpiamängud , olümpiatuli
käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid: Nt. väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik , gooti stiil, indiaani naine,
Väiketäheline eesnimeline täiend Nt. jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun
Muutumatu sõna Nt. kummuli paat , lokkis juuksed, valjusti rääkimine, kaelakuti kõndijad
kindel omaette mõiste Nt. vanaema, uusaasta, elavnurk, enesekriitika, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kõrgepinge , kümmepäevak, mustmuld , noormees, omakasu, raskejõustik, veerandaasta, üksmeel
kokku lühenenud tüvega omadussõna , tegusõna tüvivorm Nt. esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond , lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus
Muutumatu sõna liitumine nimisõnaga ja liitnimisõna moodustamine Nt. allüürnik , eeskoda, kõrvalhoone , otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov , tänapäev, vastukaja, poolthääl
kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid Nt. kuumaveeallikas , mustaveepang, mustasõstramoos, kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi, mitmeparteisüsteem , allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis
Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta tähendab ‘erinev, erisugune; lahusolev, omaette, eraldi,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

210272 Õppematerjali autor

Eesti keele reeglid gümnaasiumile. Teemad: kokku-ja lahkukirjutamine, suur ja väike algustäht, sõnaliigid.

Kokku-ja lahkukirjutamine suur algustäht väike algustäht sõnaliigid täiend koma nimisõna määrsõna omadussõna omastav

Sarnased õppematerjalid

doc

Kokku- ja lahkukirjutamine

nt. Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, meie maja, omal ajal, kolm nurka, mitut seltsi mehed, teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, seda sorti külalised, sama tüüpi suvila. Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid. nt. Väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud, eesti keel, peipsi siig, vene muusika, ungari kirjandus. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades. nt. Diiselmootor, morsetähestik, röntgenkiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatulid Loomatõugude nimed kirjutatakse siiski alati lahku. Erandid: ardenni tõugu hobune, leghorni kanad. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. nt

Eesti keel

pdf

Kokku-lahku kirjutamine

KLK Kahe või rohkema sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus. Eesti keeles arvestatakse sõnada klk järgmisi põhimõtteid:  a) tähenduspõhimõte-kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega: peatükk-pea tükk, lapsepõlv-lapse põlv, väikemees- väike mees. b) vormipõhimõte-nimetavakujuline/lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku: raudkapp, lumivalge, kaugrong, inimtühi c) kontekstipõhimõte-teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku

Eesti keel

docx

Kokku-lahkukirjutamise näited

KOLAKI I. NIMISÕNA+NIMISÕNA Ainsuse nim käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (siia alla kuuluvad ka kõik s-liitumisega sõnad) Vesiveski, verivorst, naisarst, nahkmööbel Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka: · Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht, pesupesemine · Hulka ja kogu väljendavad ühendid liivahunnik, suhkrutükk, veetilk, räimekilo, singiviil, aga: mereliiva hunnik, prantssaia viil · Mitmusliku sisuga ainsuse omastav tikutoos, teatri

Eesti keel

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia

Kategoriseerimata

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE

Eesti keel

docx

Lausete liigid

olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE

Eesti keel

doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

Nimed on sõnad või sõnaühendid, mis osutavad kindlale olendile, isikule, kohale jne, nimesid kasutatakse ka ametlikkuse rõhutamiseks. Nimed kirj. läbiva suurtähega. Näiteks kui ütleme Ants, siis mõtleme ühet kindlat inimest, mitte inimest kui liiki. Nime juurde kuuluvad nimetused kirj. reegli järgi väikese tähega. (Vabaduse plats). Nimi võib olla: - isikul, olendil: Eno Raud - maailmajaol, kohal, linnal, veekogul, ehitisel, taevakehal: Eesti, Lõvi tähtkuju - Koha juurde kuuluva täiendi kirj. suure tähega ja sidekriipsuga: Lõuna-Eesti - riigil: Eesti, Ameerika Ühendriigid - asutusel: Tartu Ülikool, Mustakivi kauplus - Kui me ei taha ametlikkust rõhhutada, siis võib liiki näitava sõna ka väikese tähega kirjutada: Eesti vabariik, Tallinna Kuristiku gümnaasium - perioodikaväljaandel: Eesti Ekspress, ajakiri X - tootel: Ford Sierra, Meie Mark

Eesti keel

xls

Kõik reeglid kokku-lahku kirjutamisest

Arvsõnade KOLAKI 1.Eelnev arvsõna ja sõnad -teist, -kümmend ja -sada kirjutatakse kokku. 1.1.Hulgasõnad on ka kokku arvsõnadega. Nt: kolmteist, seitsekümmend, kakssada, üheksasada, viiskümmend. Nt: mitukümmend, paarsada, paarteist, mitukümmend, mõnisada. 2.Teised arvsõnad kirjutatakse lahku. Nt: viis tuhat, kolm miljonit, kaks miljardit. <=need juhised käivad ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liitelised omadussõnad. Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne. pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. 3.1.Mitmesõnali

Eesti keel

Rohkem sarnaseid