GUSTAV II ADOLF oli Rootsi kuningas 1611 –1632. Gustav II Adolf sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. FORSELIUS 1684 . aastal organiseeris Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite Forseliuse seminari , et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. aastal koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja , kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus . Forselius hukkus tormis Läänemerel, olles tagasiteel oma õpilaste kirjaoskust demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane , Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. LANDESTAAD on välja kujunenud aadliku maariik . KODUKARIÕIGUS oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. REDUKTSIOON ehk mõisate riigistamine . Rootsi aega nimetatakse „ vanaks heakd rootsi ajaks“ kuna oli parem Liivi sõjale järgnenud ajast ja rootsi ajale järgnenud ajast. tekkis 2 kubermangu: Eestimaa (Põhja-Eesti), keskusega Tallinnas ning Liivimaa (Lõuna-Eesti + Läti), keskusega Riias. Kummagi aadlikud moodustasid rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kolleegium . See oli ühtlasi ka kõrgeimaks kohtuks. Toimusid maapäevad, kus valiti välja rüütelkonna peamees (Eestimaal) või maamarssal (Liivimaal). Mõlemasse kubermangu määrati Stockholmist keskvõimu esindav kuberner või kindralkubener, kes osales ka maapäeva töös. KAUBANDUS eesti kaotas Hansa Linna aegsed kaubanduslikud õigused ja Vene transiitkaubandus hakkas kulgema läbi Narva ja Tartu osa rahvusvahelises kaubanduses vähenes. TALURAHVA kaitseks välja andma ka mõned määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja – valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. NÕIAPROTSESSID kui ülekuulamisel üles ei tunnista siis pannakse sind jõkke, kui upud ei olnud nõid ja kui ujuda oskasid olid nõid. Kui veeproovi läbisid pandi sind tuleriidale. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased . Tartu kuna ta oli venemaale lähedal. Õppida sai usu-, arsti-, filosoofia- ja õigusteaduskondades. Talupeogi hakati harima kuna luteri usku nõudis et inimene oskaks ja saaks lugeda jumalasõma ise ja oma keeles. VASTNE TESTAMENT 1685 . aastal kehtestati kogu Põhja–Eesti keeles, tõlkis Kambja pastor Andres Virginius ja tema poeg Adrian. KARL XI reformid olid ajendatud riigi majandusliku seisuga (miinustes) ja aadli võimu vähendamisega. Eestis läks reduktsioon plaani päraselt kuna eesti aadlikud teadsid et võivad jääda oma mõisadesse rentnikuna (võeti 1/3 maadest tagasi), kuid Liivimaa aadlikud ei teadnud seda ja hakkasid vastu ja see vihastas kuningat ja võttis tagasi ka alad mis olid olnud aadlikel juba enne Rootsi aega (võeti tagasi5/6). NÄLG riik lasi jagada inimestele 12000 tündrit vilja. Inimesed ise püüdsid toituda puukoorest, õlgedest ja ka korjustest.
GUSTAV II ADOLF oli Rootsi kuningas 1611–1632. Gustav II Adolf sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. FORSELIUS 1684. aastal organiseeris Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite Forseliuse seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. aastal koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Forselius hukkus tormis Läänemerel, olles tagasiteel oma õpilaste kirjaoskust demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. LANDESTAAD on välja kujunenud aadliku maariik. KODUKARIÕIGUS oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. REDUKTSIOON ehk mõisate riigistamine. Rootsi aega nimetatakse „vanaks heakd rootsi ajaks“ kuna oli parem Liivi sõjale järgnenud ajast ja rootsi ajale järgnenud ajast. tekkis 2 kubermangu: Eestimaa (Põhja-Eesti), keskusega Tallinnas ning Liivimaa (Lõuna-Eesti + Läti), keskusega Riias. Kummagi aadlikud moodustasid rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kolleegium. See oli ühtlasi ka kõrgeimaks kohtuks. Toimusid maapäevad, kus valiti välja rüütelkonna peamees (Eestimaal) või maamarssal (Liivimaal). Mõlemasse kubermangu määrati Stockholmist keskvõimu esindav kuberner või kindralkubener, kes osales ka maapäeva töös. KAUBANDUS eesti kaotas Hansa Linna aegsed kaubanduslikud õigused ja Vene transiitkaubandus hakkas kulgema läbi Narva ja Tartu osa rahvusvahelises kaubanduses vähenes. TALURAHVA kaitseks välja andma ka mõned määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja – valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. NÕIAPROTSESSID kui ülekuulamisel üles ei tunnista siis pannakse sind jõkke, kui upud ei olnud nõid ja kui ujuda oskasid olid nõid. Kui veeproovi läbisid pandi sind tuleriidale. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Tartu kuna ta oli venemaale lähedal. Õppida sai usu-, arsti-, filosoofia- ja õigusteaduskondades. Talupeogi hakati harima kuna luteri usku nõudis et inimene oskaks ja saaks lugeda jumalasõma ise ja oma keeles. VASTNE TESTAMENT 1685. aastal kehtestati kogu Põhja–Eesti keeles, tõlkis Kambja pastor Andres Virginius ja tema poeg Adrian. KARL XI reformid olid ajendatud riigi majandusliku seisuga (miinustes) ja aadli võimu vähendamisega. Eestis läks reduktsioon plaani päraselt kuna eesti aadlikud teadsid et võivad jääda oma mõisadesse rentnikuna (võeti 1/3 maadest tagasi), kuid Liivimaa aadlikud ei teadnud seda ja hakkasid vastu ja see vihastas kuningat ja võttis tagasi ka alad mis olid olnud aadlikel juba enne Rootsi aega (võeti tagasi5/6). NÄLG riik lasi jagada inimestele 12000 tündrit vilja. Inimesed ise püüdsid toituda puukoorest, õlgedest ja ka korjustest.
GUSTAV II ADOLF oli Rootsi kuningas 1611–1632. Gustav II Adolf sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. FORSELIUS 1684. aastal organiseeris Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite Forseliuse seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. aastal koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Forselius hukkus tormis Läänemerel, olles tagasiteel oma õpilaste kirjaoskust demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. LANDESTAAD on välja kujunenud aadliku maariik. KODUKARIÕIGUS oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. REDUKTSIOON ehk mõisate riigistamine. Rootsi aega nimetatakse „vanaks heakd rootsi ajaks“ kuna oli parem Liivi sõjale järgnenud ajast ja rootsi ajale järgnenud ajast. tekkis 2 kubermangu: Eestimaa (Põhja-Eesti), keskusega Tallinnas ning Liivimaa (Lõuna-Eesti + Läti), keskusega Riias. Kummagi aadlikud moodustasid rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kolleegium. See oli ühtlasi ka kõrgeimaks kohtuks. Toimusid maapäevad, kus valiti välja rüütelkonna peamees (Eestimaal) või maamarssal (Liivimaal). Mõlemasse kubermangu määrati Stockholmist keskvõimu esindav kuberner või kindralkubener, kes osales ka maapäeva töös. KAUBANDUS eesti kaotas Hansa Linna aegsed kaubanduslikud õigused ja Vene transiitkaubandus hakkas kulgema läbi Narva ja Tartu osa rahvusvahelises kaubanduses vähenes. TALURAHVA kaitseks välja andma ka mõned määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja – valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. NÕIAPROTSESSID kui ülekuulamisel üles ei tunnista siis pannakse sind jõkke, kui upud ei olnud nõid ja kui ujuda oskasid olid nõid. Kui veeproovi läbisid pandi sind tuleriidale. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Tartu kuna ta oli venemaale lähedal. Õppida sai usu-, arsti-, filosoofia- ja õigusteaduskondades. Talupeogi hakati harima kuna luteri usku nõudis et inimene oskaks ja saaks lugeda jumalasõma ise ja oma keeles. VASTNE TESTAMENT 1685. aastal kehtestati kogu Põhja–Eesti keeles, tõlkis Kambja pastor Andres Virginius ja tema poeg Adrian. KARL XI reformid olid ajendatud riigi majandusliku seisuga (miinustes) ja aadli võimu vähendamisega. Eestis läks reduktsioon plaani päraselt kuna eesti aadlikud teadsid et võivad jääda oma mõisadesse rentnikuna (võeti 1/3 maadest tagasi), kuid Liivimaa aadlikud ei teadnud seda ja hakkasid vastu ja see vihastas kuningat ja võttis tagasi ka alad mis olid olnud aadlikel juba enne Rootsi aega (võeti tagasi5/6). NÄLG riik lasi jagada inimestele 12000 tündrit vilja. Inimesed ise püüdsid toituda puukoorest, õlgedest ja ka korjustest.
GUSTAV II ADOLF oli Rootsi kuningas 1611–1632. Gustav II Adolf sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. FORSELIUS 1684. aastal organiseeris Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite Forseliuse seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. aastal koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Forselius hukkus tormis Läänemerel, olles tagasiteel oma õpilaste kirjaoskust demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. LANDESTAAD on välja kujunenud aadliku maariik. KODUKARIÕIGUS oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. REDUKTSIOON ehk mõisate riigistamine. Rootsi aega nimetatakse „vanaks heakd rootsi ajaks“ kuna oli parem Liivi sõjale järgnenud ajast ja rootsi ajale järgnenud ajast. tekkis 2 kubermangu: Eestimaa (Põhja-Eesti), keskusega Tallinnas ning Liivimaa (Lõuna-Eesti + Läti), keskusega Riias. Kummagi aadlikud moodustasid rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kolleegium. See oli ühtlasi ka kõrgeimaks kohtuks. Toimusid maapäevad, kus valiti välja rüütelkonna peamees (Eestimaal) või maamarssal (Liivimaal). Mõlemasse kubermangu määrati Stockholmist keskvõimu esindav kuberner või kindralkubener, kes osales ka maapäeva töös. KAUBANDUS eesti kaotas Hansa Linna aegsed kaubanduslikud õigused ja Vene transiitkaubandus hakkas kulgema läbi Narva ja Tartu osa rahvusvahelises kaubanduses vähenes. TALURAHVA kaitseks välja andma ka mõned määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja – valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. NÕIAPROTSESSID kui ülekuulamisel üles ei tunnista siis pannakse sind jõkke, kui upud ei olnud nõid ja kui ujuda oskasid olid nõid. Kui veeproovi läbisid pandi sind tuleriidale. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Tartu kuna ta oli venemaale lähedal. Õppida sai usu-, arsti-, filosoofia- ja õigusteaduskondades. Talupeogi hakati harima kuna luteri usku nõudis et inimene oskaks ja saaks lugeda jumalasõma ise ja oma keeles. VASTNE TESTAMENT 1685. aastal kehtestati kogu Põhja–Eesti keeles, tõlkis Kambja pastor Andres Virginius ja tema poeg Adrian. KARL XI reformid olid ajendatud riigi majandusliku seisuga (miinustes) ja aadli võimu vähendamisega. Eestis läks reduktsioon plaani päraselt kuna eesti aadlikud teadsid et võivad jääda oma mõisadesse rentnikuna (võeti 1/3 maadest tagasi), kuid Liivimaa aadlikud ei teadnud seda ja hakkasid vastu ja see vihastas kuningat ja võttis tagasi ka alad mis olid olnud aadlikel juba enne Rootsi aega (võeti tagasi5/6). NÄLG riik lasi jagada inimestele 12000 tündrit vilja. Inimesed ise püüdsid toituda puukoorest, õlgedest ja ka korjustest.
GUSTAV II ADOLF oli Rootsi kuningas 1611–1632. Gustav II Adolf sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. FORSELIUS 1684. aastal organiseeris Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite Forseliuse seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. aastal koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Forselius hukkus tormis Läänemerel, olles tagasiteel oma õpilaste kirjaoskust demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. LANDESTAAD on välja kujunenud aadliku maariik. KODUKARIÕIGUS oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. REDUKTSIOON ehk mõisate riigistamine. Rootsi aega nimetatakse „vanaks heakd rootsi ajaks“ kuna oli parem Liivi sõjale järgnenud ajast ja rootsi ajale järgnenud ajast. tekkis 2 kubermangu: Eestimaa (Põhja-Eesti), keskusega Tallinnas ning Liivimaa (Lõuna-Eesti + Läti), keskusega Riias. Kummagi aadlikud moodustasid rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kolleegium. See oli ühtlasi ka kõrgeimaks kohtuks. Toimusid maapäevad, kus valiti välja rüütelkonna peamees (Eestimaal) või maamarssal (Liivimaal). Mõlemasse kubermangu määrati Stockholmist keskvõimu esindav kuberner või kindralkubener, kes osales ka maapäeva töös. KAUBANDUS eesti kaotas Hansa Linna aegsed kaubanduslikud õigused ja Vene transiitkaubandus hakkas kulgema läbi Narva ja Tartu osa rahvusvahelises kaubanduses vähenes. TALURAHVA kaitseks välja andma ka mõned määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja – valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. NÕIAPROTSESSID kui ülekuulamisel üles ei tunnista siis pannakse sind jõkke, kui upud ei olnud nõid ja kui ujuda oskasid olid nõid. Kui veeproovi läbisid pandi sind tuleriidale. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Tartu kuna ta oli venemaale lähedal. Õppida sai usu-, arsti-, filosoofia- ja õigusteaduskondades. Talupeogi hakati harima kuna luteri usku nõudis et inimene oskaks ja saaks lugeda jumalasõma ise ja oma keeles. VASTNE TESTAMENT 1685. aastal kehtestati kogu Põhja–Eesti keeles, tõlkis Kambja pastor Andres Virginius ja tema poeg Adrian. KARL XI reformid olid ajendatud riigi majandusliku seisuga (miinustes) ja aadli võimu vähendamisega. Eestis läks reduktsioon plaani päraselt kuna eesti aadlikud teadsid et võivad jääda oma mõisadesse rentnikuna (võeti 1/3 maadest tagasi), kuid Liivimaa aadlikud ei teadnud seda ja hakkasid vastu ja see vihastas kuningat ja võttis tagasi ka alad mis olid olnud aadlikel juba enne Rootsi aega (võeti tagasi5/6). NÄLG riik lasi jagada inimestele 12000 tündrit vilja. Inimesed ise püüdsid toituda puukoorest, õlgedest ja ka korjustest.
GUSTAV II ADOLF oli Rootsi kuningas 1611–1632. Gustav II Adolf sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. FORSELIUS 1684. aastal organiseeris Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite Forseliuse seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. aastal koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Forselius hukkus tormis Läänemerel, olles tagasiteel oma õpilaste kirjaoskust demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. LANDESTAAD on välja kujunenud aadliku maariik. KODUKARIÕIGUS oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. REDUKTSIOON ehk mõisate riigistamine. Rootsi aega nimetatakse „vanaks heakd rootsi ajaks“ kuna oli parem Liivi sõjale järgnenud ajast ja rootsi ajale järgnenud ajast. tekkis 2 kubermangu: Eestimaa (Põhja-Eesti), keskusega Tallinnas ning Liivimaa (Lõuna-Eesti + Läti), keskusega Riias. Kummagi aadlikud moodustasid rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kolleegium. See oli ühtlasi ka kõrgeimaks kohtuks. Toimusid maapäevad, kus valiti välja rüütelkonna peamees (Eestimaal) või maamarssal (Liivimaal). Mõlemasse kubermangu määrati Stockholmist keskvõimu esindav kuberner või kindralkubener, kes osales ka maapäeva töös. KAUBANDUS eesti kaotas Hansa Linna aegsed kaubanduslikud õigused ja Vene transiitkaubandus hakkas kulgema läbi Narva ja Tartu osa rahvusvahelises kaubanduses vähenes. TALURAHVA kaitseks välja andma ka mõned määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja – valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. NÕIAPROTSESSID kui ülekuulamisel üles ei tunnista siis pannakse sind jõkke, kui upud ei olnud nõid ja kui ujuda oskasid olid nõid. Kui veeproovi läbisid pandi sind tuleriidale. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Tartu kuna ta oli venemaale lähedal. Õppida sai usu-, arsti-, filosoofia- ja õigusteaduskondades. Talupeogi hakati harima kuna luteri usku nõudis et inimene oskaks ja saaks lugeda jumalasõma ise ja oma keeles. VASTNE TESTAMENT 1685. aastal kehtestati kogu Põhja–Eesti keeles, tõlkis Kambja pastor Andres Virginius ja tema poeg Adrian. KARL XI reformid olid ajendatud riigi majandusliku seisuga (miinustes) ja aadli võimu vähendamisega. Eestis läks reduktsioon plaani päraselt kuna eesti aadlikud teadsid et võivad jääda oma mõisadesse rentnikuna (võeti 1/3 maadest tagasi), kuid Liivimaa aadlikud ei teadnud seda ja hakkasid vastu ja see vihastas kuningat ja võttis tagasi ka alad mis olid olnud aadlikel juba enne Rootsi aega (võeti tagasi5/6). NÄLG riik lasi jagada inimestele 12000 tündrit vilja. Inimesed ise püüdsid toituda puukoorest, õlgedest ja ka korjustest.
GUSTAV II ADOLF oli Rootsi kuningas 1611–1632. Gustav II Adolf sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. FORSELIUS 1684. aastal organiseeris Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite Forseliuse seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. aastal koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Forselius hukkus tormis Läänemerel, olles tagasiteel oma õpilaste kirjaoskust demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. LANDESTAAD on välja kujunenud aadliku maariik. KODUKARIÕIGUS oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. REDUKTSIOON ehk mõisate riigistamine. Rootsi aega nimetatakse „vanaks heakd rootsi ajaks“ kuna oli parem Liivi sõjale järgnenud ajast ja rootsi ajale järgnenud ajast. tekkis 2 kubermangu: Eestimaa (Põhja-Eesti), keskusega Tallinnas ning Liivimaa (Lõuna-Eesti + Läti), keskusega Riias. Kummagi aadlikud moodustasid rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kolleegium. See oli ühtlasi ka kõrgeimaks kohtuks. Toimusid maapäevad, kus valiti välja rüütelkonna peamees (Eestimaal) või maamarssal (Liivimaal). Mõlemasse kubermangu määrati Stockholmist keskvõimu esindav kuberner või kindralkubener, kes osales ka maapäeva töös. KAUBANDUS eesti kaotas Hansa Linna aegsed kaubanduslikud õigused ja Vene transiitkaubandus hakkas kulgema läbi Narva ja Tartu osa rahvusvahelises kaubanduses vähenes. TALURAHVA kaitseks välja andma ka mõned määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja – valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. NÕIAPROTSESSID kui ülekuulamisel üles ei tunnista siis pannakse sind jõkke, kui upud ei olnud nõid ja kui ujuda oskasid olid nõid. Kui veeproovi läbisid pandi sind tuleriidale. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Tartu kuna ta oli venemaale lähedal. Õppida sai usu-, arsti-, filosoofia- ja õigusteaduskondades. Talupeogi hakati harima kuna luteri usku nõudis et inimene oskaks ja saaks lugeda jumalasõma ise ja oma keeles. VASTNE TESTAMENT 1685. aastal kehtestati kogu Põhja–Eesti keeles, tõlkis Kambja pastor Andres Virginius ja tema poeg Adrian. KARL XI reformid olid ajendatud riigi majandusliku seisuga (miinustes) ja aadli võimu vähendamisega. Eestis läks reduktsioon plaani päraselt kuna eesti aadlikud teadsid et võivad jääda oma mõisadesse rentnikuna (võeti 1/3 maadest tagasi), kuid Liivimaa aadlikud ei teadnud seda ja hakkasid vastu ja see vihastas kuningat ja võttis tagasi ka alad mis olid olnud aadlikel juba enne Rootsi aega (võeti tagasi5/6). NÄLG riik lasi jagada inimestele 12000 tündrit vilja. Inimesed ise püüdsid toituda puukoorest, õlgedest ja ka korjustest.
GUSTAV II ADOLF oli Rootsi kuningas 1611–1632. Gustav II Adolf sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. FORSELIUS 1684. aastal organiseeris Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite Forseliuse seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. aastal koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Forselius hukkus tormis Läänemerel, olles tagasiteel oma õpilaste kirjaoskust demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. LANDESTAAD on välja kujunenud aadliku maariik. KODUKARIÕIGUS oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. REDUKTSIOON ehk mõisate riigistamine. Rootsi aega nimetatakse „vanaks heakd rootsi ajaks“ kuna oli parem Liivi sõjale järgnenud ajast ja rootsi ajale järgnenud ajast. tekkis 2 kubermangu: Eestimaa (Põhja-Eesti), keskusega Tallinnas ning Liivimaa (Lõuna-Eesti + Läti), keskusega Riias. Kummagi aadlikud moodustasid rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kolleegium. See oli ühtlasi ka kõrgeimaks kohtuks. Toimusid maapäevad, kus valiti välja rüütelkonna peamees (Eestimaal) või maamarssal (Liivimaal). Mõlemasse kubermangu määrati Stockholmist keskvõimu esindav kuberner või kindralkubener, kes osales ka maapäeva töös. KAUBANDUS eesti kaotas Hansa Linna aegsed kaubanduslikud õigused ja Vene transiitkaubandus hakkas kulgema läbi Narva ja Tartu osa rahvusvahelises kaubanduses vähenes. TALURAHVA kaitseks välja andma ka mõned määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja – valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. NÕIAPROTSESSID kui ülekuulamisel üles ei tunnista siis pannakse sind jõkke, kui upud ei olnud nõid ja kui ujuda oskasid olid nõid. Kui veeproovi läbisid pandi sind tuleriidale. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Tartu kuna ta oli venemaale lähedal. Õppida sai usu-, arsti-, filosoofia- ja õigusteaduskondades. Talupeogi hakati harima kuna luteri usku nõudis et inimene oskaks ja saaks lugeda jumalasõma ise ja oma keeles. VASTNE TESTAMENT 1685. aastal kehtestati kogu Põhja–Eesti keeles, tõlkis Kambja pastor Andres Virginius ja tema poeg Adrian. KARL XI reformid olid ajendatud riigi majandusliku seisuga (miinustes) ja aadli võimu vähendamisega. Eestis läks reduktsioon plaani päraselt kuna eesti aadlikud teadsid et võivad jääda oma mõisadesse rentnikuna (võeti 1/3 maadest tagasi), kuid Liivimaa aadlikud ei teadnud seda ja hakkasid vastu ja see vihastas kuningat ja võttis tagasi ka alad mis olid olnud aadlikel juba enne Rootsi aega (võeti tagasi5/6). NÄLG riik lasi jagada inimestele 12000 tündrit vilja. Inimesed ise püüdsid toituda puukoorest, õlgedest ja ka korjustest.
GUSTAV II ADOLF oli Rootsi kuningas 1611–1632. Gustav II Adolf sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. FORSELIUS 1684. aastal organiseeris Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite Forseliuse seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. aastal koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Forselius hukkus tormis Läänemerel, olles tagasiteel oma õpilaste kirjaoskust demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. LANDESTAAD on välja kujunenud aadliku maariik. KODUKARIÕIGUS oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. REDUKTSIOON ehk mõisate riigistamine. Rootsi aega nimetatakse „vanaks heakd rootsi ajaks“ kuna oli parem Liivi sõjale järgnenud ajast ja rootsi ajale järgnenud ajast. tekkis 2 kubermangu: Eestimaa (Põhja-Eesti), keskusega Tallinnas ning Liivimaa (Lõuna-Eesti + Läti), keskusega Riias. Kummagi aadlikud moodustasid rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kolleegium. See oli ühtlasi ka kõrgeimaks kohtuks. Toimusid maapäevad, kus valiti välja rüütelkonna peamees (Eestimaal) või maamarssal (Liivimaal). Mõlemasse kubermangu määrati Stockholmist keskvõimu esindav kuberner või kindralkubener, kes osales ka maapäeva töös. KAUBANDUS eesti kaotas Hansa Linna aegsed kaubanduslikud õigused ja Vene transiitkaubandus hakkas kulgema läbi Narva ja Tartu osa rahvusvahelises kaubanduses vähenes. TALURAHVA kaitseks välja andma ka mõned määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja – valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. NÕIAPROTSESSID kui ülekuulamisel üles ei tunnista siis pannakse sind jõkke, kui upud ei olnud nõid ja kui ujuda oskasid olid nõid. Kui veeproovi läbisid pandi sind tuleriidale. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Tartu kuna ta oli venemaale lähedal. Õppida sai usu-, arsti-, filosoofia- ja õigusteaduskondades. Talupeogi hakati harima kuna luteri usku nõudis et inimene oskaks ja saaks lugeda jumalasõma ise ja oma keeles. VASTNE TESTAMENT 1685. aastal kehtestati kogu Põhja–Eesti keeles, tõlkis Kambja pastor Andres Virginius ja tema poeg Adrian. KARL XI reformid olid ajendatud riigi majandusliku seisuga (miinustes) ja aadli võimu vähendamisega. Eestis läks reduktsioon plaani päraselt kuna eesti aadlikud teadsid et võivad jääda oma mõisadesse rentnikuna (võeti 1/3 maadest tagasi), kuid Liivimaa aadlikud ei teadnud seda ja hakkasid vastu ja see vihastas kuningat ja võttis tagasi ka alad mis olid olnud aadlikel juba enne Rootsi aega (võeti tagasi5/6). NÄLG riik lasi jagada inimestele 12000 tündrit vilja. Inimesed ise püüdsid toituda puukoorest, õlgedest ja ka korjustest.
1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide
Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel; tema eestvõttel
POOLA AEG 1561 Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570 puhkes sõda Rootsi ja Moskva Tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Moskva Tsaaririigi peajõud olid suunatud Poola Kuningriigi ning Leedu Suurvürstiriigi vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Moskva Tsaaririik rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa Kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma tütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas otsustavat toetust, piiras 1570-71 Moskva väega Tallinna, kuid löödi tagasi
Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes • Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab nii kõrgele iibele kui suurele sisserändele Soomest, Venemaalt; Hollandist.. • Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (Balti maariik -autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a
................................................................................................................................ 5 Luteri kirik Rootsi aja algul ......................................................................................................
ROOTSI AEG EESTIS Teele Sikka 12 C Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt: 1) 1710,kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, 2) 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. 3) Lõppes Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik asevalitseja. Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt. Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur.
Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevaseid küsimusi. Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati ametisse Eestimaal adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesanded: · Pagenud talupoegade kinnivõtmine jatagasisaatmine. · Talupoegade kuritegude uurimine. ·
Kõik kommentaarid