Eessõnad Küsimuse Ainsuse lõpud Mitmuse lõpud Käänded d Meessoost Kesksoost Naissoost Om. Nimisõnad Om. Nim Om. Nim. Om. Nim MS KS NS X Kto? - -oe -oe -a -a -e - -a - , , , , -, to? -o -
. Käskiv kõneviis. . 3- Tegusõna alg- . vorm ma-, da- - . Näited. infinitiiv. 3. p. mitmus-nad Tunnus. 1. Et moodustada (sõna tüvi lõpeb käskiv kõneviis, täishäälikuga) peab mitmuse 3. - pöörde lõpud , - --,-- , - ära jätma ja liitma , - lõpud. , - , - - , - , - - () , - - - () , -
. See raamat on mulle vajalik. : 1. (lauses täidab öeldistäidet rolli): . Moskva on Venemaa pealinn. . Tammsaare on suur kirjanik. 2. (pöördumise rollis): ,, . Vanaisa, jutusta, mulle oma lapsepõlvest. 3. (lisandi rollis): . Minu vend on inzener tehnoloog. NB! keda? mida? ? - Kas sul on raamat on? Selles käändes eessõnu ei ole. . Nimisõna lõpud nimetavas käändes. . . . Meessoost sõnad. Naissoost sõnad. Kesksoost sõnad. . Mitmus. - 1. - , -, - - , - (-), - - , - ,- ,-(-) .
TEGUSÕNA Tegusõnade algvorm Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp on -: rääkima vastama vaatama Vene keeles vastab infinitiiv eesti keele ma- ja da-infinitiivile: . Ma pean seda teksti tõlkima. . Ma ei taha seda teksti tõlkida. Tegusõnade pööramine Vene keeles jagunevad tegusõnad kahte pöördkonda. Infinitiivi lõpp näitab, millisesse pöördkonda tegusõna kuulub. 1. pöördkonna lõpud: ja + ühesilbilised sõnad (, , ) 2. pöördkonna lõpud: ja 1. pöördkond 2. pöördkond mõtlema õppima lugema armastama kirjutama vaatama aru saama rääkima töötama nägema Olevik Tegusõna oleviku vormid moodustatakse infinitiivi tüvest pöördelõppude abil. Olevikus sõltub tegusõna pöördelõpu valik infinitiivi lõpust. 1. pöördkond
língula, tubérculum, vítreus, gástricus, fácilis jt. Nimisõnadel on kolm sugu: 1. meessugu genus masculinum (m) nt sõnad, mille lõpus us (musculus ,lihas', gallus ,kukk') või er (cancer ,vähk'); 2. naissugu genus femininum (f) naissoole viitab sõnalõpp a (vena ,veen', gallina ,kana' etc); 3. kesksugu genus neutrum (n) sõnalõpp um (erratum ,viga') NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ,skelett', cranion = cranium `kolju', bakterion = bacterium 'bakter'. Loengutes kasutatavad terminid: · (NIMI)SÕNA ALGVORM · SÕNA TÜVI · KÄÄNDELÕPP · KÄÄNDKOND · KÄÄNDTÜÜP · KÄÄNE nimisõna Tunica, ae f omadussõna Mucosus, (mucos)a, (mucos)um Tunica mucosa `limaskest' nimisõna Morbus, i m omadussõna Sacer, sacra, sacrum Morbus sacer `püha haigus' nimisõna
SÕNASTIKUVORM (ainsuse nimetav) hõlbus- lihtne Erand sõnad on NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI tõrges- vastu ajama need sõnad on samad ainsuse- nimetav- omastav ja osastavas krooge- mahapressimata volt näiteks ainsuse nimetav NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI ahas- kitsas omastan NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI varmas -kiire osastav NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI kubjas- kiire mõisaandja säinas- kala ruske- punakaspruun kupar- vili pretsedent- juhtum rakurss- kunst põline- iid vana sirpjas- sirbi kujuline mampsel- mammi tragi- julge südi- julge käbe- kiirele AINSUSE OSASTAV (mitmuse omastav) Ainsuse osastav (Keda? Mida?) Mitmuse omastav (Kelle? Mille?) LÕPUD: t vihikut ...
1. 2. 3. , , Küsisõnad "mis", "kes", "kuidas", "miks", "milleks", "kui palju", "kus", "kuhu", "kust", "millal", "milline", "milline, kumb", , "missugune". Grammatiline arv Kaasaegses vene keeles on kaks grammatilist arvu: ainsus ja mitmus.Vanavene keeles oli ka duaal, mille grammatilised tunnused on vene keeles osaliselt säilinud. Tabelis on toodud nimisõnade lõpud ainsuses ja mitmuses. Mitmus Ainsus (endise duaali lõpud) Mitmus null-lõpp Meessoost nimisõnad - -, - -, -, -[59], -() -[57] -[58] - -
Antiikteatri algus on seotud usutseremooniaga ning etendusi hakkati etendama juba 2500 aastat tagasi. Tänases teatris on tõusvad pingiread ja lava, mis iseloomustas ka antiikteatrit. Antiikteatris kandsid näitlejad maske, praegu aga pandakse näitlejatele grimm peale ja ongi hea . Algne zanr antiikteatris oli tragöödia. Tragöödia tekkis siis, kui Aristoteles eraldas eeslaulja koorist. Antiikajas ei pruukinud tragöödia lõpud õnnetud olla. Ka tänasel ajal on üheks zanriks tragöödia, kuid nüüd on selle lõpud tõesti õnnetud. Peale tragöödiat kujunes antiikajas Atika komöödia. Komöödia kasvas välja pilkelauludest ning lauljad olid ainult mehed. Komöödia oli pilkelikine ja mõnitav ning juurde toodi ka nimed. Ajamöödudes koor taganes ning jäi laulma vaid vahelaule. Komöödia muutus muinasjutulisemaks- parodeeriti müüte ja igapäevast elu.
Nominativ straker Wind frisches Brot helle Sonne schöne Ferien Akkusativ starken Wind frisches Brot helle Sonne schöne Ferien Dativ starkem Wind frischem Brot heller Sonne schönen Ferien Genitiv starken Wind frischen Brot heller Sonne schöner Ferien Omadussõna kuulub tugevasse käändkonda, kui tema ees ei ole artiklit ega asesõna. Sel juhul lisatakse omadussõnale määrava artikli lõpud, väljaarvatud meessoo ja kesksoo genitiiv, kus lõpp on -en. Ilma artiklita või asesõnata esineb omadussõna võrdlemisi harva, peamiselt ainenimetuse ees ja ilmastikku iseloomustavais väljendeis. Während der Wanderung hatten wir schlechtes Wetter, alle Tage starken Wind und zweimal auch starken Regen. Nõrk Käändkond
nt sõnad, mille lõpus –us (musculus ‚lihas’, gallus ‚kukk’) või –er (cancer ‚vähk’); 2. naissugu – genus femininum (f) naissoole viitab sõnalõpp –a (vena ‚veen’, gallina ‚kana’ etc); 3. kesksugu – genus neutrum (n) sõnalõpp –um (erratum ‚viga’) NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp –on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ‚skelett’, cranion = cranium ‘kolju’, bakterion = bacterium ’bakter’ 6. Mis soost on a-lõpulised nimisõnad? Naissoost. 7. Mis soost on –um, -on- lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen. Sing. lõpp? Tooge näiteid. Kesksoost. Nende Gen. Sing lõpp on –i. Nt. Collum. 8. Mis soost on enamik –us-lõpulisi nimisõnu? Meessoost. 9
Tegusõna alg- множественного повелительного Примеры. vorm ma-, da- числа- они наклонения. Näited. infinitiiv. 3. p. mitmus-nad Tunnus. 1.на гласную Et moodustada ( sõna tüvi lõpeb käskiv kõneviis, täishäälikuga) peab mitmuse 3. читать они чита-ют pöörde lõpud – Читай! Читайте! рисовать они рису-ют -ут-ют,-ат-ят Рисуй! Рисуйте! отвечать они отвеча-ют ära jätma ja liitma Отвечай!Отвечайте! думать они дума-ют lõpud. Думай! Думайте! играть они игра-ют - Й, - ЙТЕ Играй! Играйте!
Grammatiline analüüs Käändsõnad Tunnused: *Mitmus: -i, -de, -d, tüvemitmus (sulandunud, nt pesi’), -sid, -e (silm/e), vokaalmitmus *Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku e...
,, ,, ,,, , ,, ,,,, ,,, , , ,, 1 ? Kellel? - Poiss - - - Tüdruk - - - + poiste nimed,mis lõpevad - , - NB! Jäta meelde, et pärast - ja - kirjutame alati - , , , 19. . Kirjuta lõpud. - - 1. ..... 2. ..... 3. ..... 4. ...... 5. ....... 6. ..... 7. ..... 8. ...... 9. ..... 10. ..... - - 1. ....... 2. ...... 3. ...... 4. .......
, ., logo ja selgita oma ., valikut Mees-, nais- Nimisõnade Nimisõnad, mis ja kesksoos ning mitmuse esinevad ainult mitmuses olevate moodustamine mitmuses omadussõnade lõpud -/- , -/- see käände tähistab -/-/- üldiselt liikumist. -/-/- -/- ( , , ). ( , , ). (?) (,,). 1. , , . 2. , , 3. , ,
Liitmine-ühendatakse kaks sõnatüve. Nimisõnaliited:laulja, eestlane, manuline, kaevur, soosik, aednik, inimene, karjus, trükkal, müüjanna, poolatar, õgard, peletis, volask, mühkam. Omadussõnaliited:ebaselge, mullane, usklik, muretu, hapukas, alumine, traatjas. Tegusõnaliited:eestindama, pigitama, peituma,sisisema, pisenema, võpatama, olesklema. Määrsõnaliited:kindlalt, kiiresti, reedeti, rinnutsi, rinnakuti, rinnastikku, pikali. Nulltuletus-liidetakse tegusõna tunnused ja lõpud otse tüvele. Liitsõna moodustusosad on tüved, mis teineteisele liidetakse. Liitumismallid:tüveline, lühitüveline, nimetavaline, omastavaline. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda.
Missugune? (meessoost) ? Missugune? (naissoost) ? Missugune? (kesksoost) ? Missugused? (mitmus) NB! Omadussõna sugu ühildub lauses nimisõna sooga! Näiteks: nimisõna on naissoost = omadussõna naissoost: nimisõna on meessoost = omadussõna meessoost: nimisõna on kesksoost = omadussõna kesksoost: Omadussõnade grammatilised lõpud vastavalt nimisõna soole: AINSUS Meessugu c Naissugu Kesksugu ? Missugune? ? Missugune? ? Missugune? - - - kui tüvi on rõhuline - peale pehmelt hääldatavat - peale pehmelt hääldatavat - - Näiteks ee Näiteks: , ó, Näiteks: á, á, é - peale , , , , , , ,
? ? ? , , , , , , , . , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , . 3.Tõlgi Erilised tundemärgid, valged hambad, roosad põsed, pikad jalad, ilus keha, lai laup, kitsad kulmud, lühike keel, mustad ripsmed, pikk kael, ilusad sõrmed, paks kõht, suured kõrvad, hallid silmad. 4.Ideaalne neiu või noormees. Kirjelda plaani järgi. , , , , , , , , , . !!!!!!! Vene keele omadussõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Ainsuses ja mitmuses on omadussõna lõpud järgmised: M N K Mitmus uued laiad suured väiksed (M) . Lai laup. (N) . Tal on pikka habe. (K) . Mul on ümmargune nägu. (Mitm) . Emal on suured pruunid silmad.
poiss hakkama ja ei ole mitte mingisugust probleemi. Kuid on ka asju, millega tma vanune laps peaks hakkama saama, kuid tema ei saa. Näiteks asju laua pealt võtta ja asetada mujale, peab oskama kirjutada oma nime, peab tundma ja näitama numbreid 1-10ni ja kasutab kõnes 5-6 sõnalisi lauseid. 3 Sotsiaalsed oskused Lastega suhtlemine ei ole probleem, kuna lapsed saavad kuidagi ikka aru, mida poiss ütelda tahab. Täiskasvanud aga ei saa osadest sõnadest aru, kuna sõnade lõpud kaovad ära või väljendab ennast valede sõnadega. Käitumisharjumused on halvad. Ta arvab, et kõike peab saama jõuga võtta. Ta kisab ja käratab teiste inimeste peale olgu tema vastas, kas siis laps või täiskasvanu. Enesehinnag on lapsel hea, kuna kui joonistab ja ütelda talle, et ta on tubli siis ta ütlebki, et ma olengi tubli. Ta ei ütle kunagi, et ta ei oska. Alati proovib ja usub endasse, et saab hakkama. Meeleolu on lapsel aga vahelduv
Esta : 1. Rahvaluule mõiste ja liigid rahvaluule- eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa,mille moodustab poeetiline sõnalooming. rahvalaulud,rahvajutud ja rahvaluule väikeliigid 2. Regivärsiline ja lõppriimiline värsiread,algriim,ununenud sõnad,lõppriim,mõtteriim pole tulpe,iga rida seob riim,rõhuta ja rõhulise silbi vaheldumine,värsirida,sarnased lõpud 3. Muistend, muinasjutt,naljand,pajatus,anekdoot,paroodia 4. Põhineb tegelaste vastandamisel,kolmarvul,kordusel,ühel peategelasel,õnnelikul lõpptulemusel,traditsioonilisel algusel ja lõpul, 5. Muistendid: *tekke- ja seletusmuistend *vägilasmuistend *ajalooline muistend *usundilie muistend Muinasjutu: *loomamuinasjutud *imemuinasjutud *jutud kus kangelane ei võida vastast üleloomulike vahenditega vaid osavuse ja nutikusega. 6
Lugupeetud Werther /kuupäev/ Kuigi arvatavasti on Teispoolsuses muudki teha, kui kirju lugeda, pühendan Teile siiski need read, mis mu mõtteis juba ammu keerlevad. Kummitama jäi Teie kohutav surm, mis meelehärmi tegi. Mulle meeldivad õnnelikud lõpud Teie valik aga oli lausa tülgastav ja väga ebameeldiv lugeda. Detailne kirjeldus vaid suurendas õudu, mida üldine meeleheitlik keskkond soodustas. Otsides Teie elust positiivsust, julgen vihjata Lottele, kelle armastamine oli ainus mõistlik tegu, mille korda saatsite. Kuigi see põletav tunne tõi piinu ja kannatusi, puhus see uue tuule Teie elu purjeisse, trajektoori täielikult muutes. Siiski
SUBSTANTIIV ADJEKTIIV Käänded I II III IV V Käänded I ja II deklinatsioon III deklinatsioon Singulris Singulris f. m. n. m. f. n. m. n. f. m. f. n. m. f. n. Nom. a us um erinevad lõpud us s Nom. us (er) a um is e Gen. ae is s e/ Gen. ae is Dat. ae ui e/ Dat. ae Acc. am um = nom. em = nom. um = em Acc. um am = nom. em = nom. nom
Words derivation LÕPUD: Noun Verb Adjective Adverb Prefix & Sufix -ation -ise/-ize -ing -ly dis- -ence -en -ive ir- -ion en- -able im- -ance -ate -y -il -age -fy -ed in- -er -ical un- -ing -ant over- -ness -ent out- -ity -en under- -ition -ous -ment -ful -hood -ible -ship -less -ist ...
Inimeste jutustatud novellide põhjal tundus nende elu üsna keeruline. Oli palju probleeme, eriti armastusega. Rahvas oli lihtnameelne ja väga naiivne. Rumalaid jutte ning valesid jäädi kergelt uskuma ja talitati nende järgi ning lõpptulemuseks oli väga tihti surm. Novellidest oli aru saada, et tauniti armukadedust ning petmist. Tihti saadi surma just oma kallima pärast. Mitmel novellil oli kurb lõpp, kus kaks armastajat mõlemad said lõpuks surma. Kurvad lõpud ei ole minule väga meelepärased. Polnud täpselt aru saada, mida tegid kaks armunut, et sellist saatust ära teenida. Elu on vahel ebaaus. Ka teravat keelt tauniti. Inimesed arvasid, et ei ole ilus öelda teisele halvasti, kui sinule ei ole midagi halba öeldud. Kui öeldi midagi halvasti, siis vastu võis salvata. Arvan, et see on õige, et teisele ei tohi pahasti öelda. Kellelegi ei meeldi, kui neid mustatakse või räägitakse taga. Sõnapidajad kiideti väga heaks
osast ehk rootorist ja laagrikilpidest. Staator koosneb kerest ja faasimähistest. Keresse on pressitud õhukestest plekkrõngastest koosnev uuretega toru. Uuretesse on mähitud staatori faasimähised. Faasimähised tehakse isoleeritud mähisetraadist. Staatorimähiste kuus otsa viiakse välja mootori keres olevast august ja kinnitatakse klemmliistule. Klemmliistu puudumisel on juhtmeotsad lahtiselt klemmkarbis. Lahtised juhtmeotsad tähistatakse tähtedega C1 , C2 , C3, lõpud - C4, C5, C6. Rootor koosneb võllile kinnitatud südamikust ja mähisest. Rootori võllile on pressitud uuretega plekkrõngastest südamik. Lühisrootori mähis koosneb rootori uuretesse valatud alumiiniumvarrastest. Varraste otsad on üksteisega ühendatud otsarõngaste abil. Sellest ka nimetus lühisrootor. Rootori varraste ja ühendusrõngaste valmistamiseks asetatakse rootori südamik valuvormi ning valuvorm täidetakse sulaalumiiniumiga
Võõrnimede algustäht Ladinatähelistest keeltest ülevõetavate nimede puhul säilib nende algustäht nii nagu lähtekeeles, nt Wall Street, mitte Wall street Teistest tähestikest ümberkirjutatavate nimede puhul saab järgida vastava keele algustähereegleid, kui kirjas eristuvad suured ja väikesed tähed Nimetavapõhimõte Võõrnimi võetakse üle nimetavakäändelisel kujul, kaasa arvatud nimetava käände lõpud, nt läti (-s, -s) ja leedu keeles (-as, -is, -us) Kui lähtekeeles on grammatilisi teisendeid, siis kasutatakse vormi, mida vastav keel näiteks kaartidel ja teatmikes ise esinduskujuna kasutab TÄNAVANIMED Teatmetekstides jäävad tänavanimed reeglina tõlkimata, k.a liigisõnad Ernst Nurm käsitles 1965. aastal tänavanimede osalist või täielikku tõlkimist, tänapäeval tundub erandi tegemine Vene tänavanimedele ebapraktiline ja võib
Lavastaja tegi lavakujundusega väga hea töö. Koos esitajate riietustega andis see tunde, nagu ma tõesti oleksin 19. Sajandi keskpaigas, Pariisis. Laval oli kõik mis vaja ja mitte midagi üleliigset suurepärase elamuse saamiseks. Esimeselt rõdult paistis ka kõik ilusasti ära. Väga hästi näidati ära, kuidas Violetta tõesti pääses taevasse ja see meeldis mulle. Lõpp oli mulle teada, kuid see ei takistanud mul suurepärase elamuse saamist. Mulle ei meeldi tavaliselt kurvad lõpud. “La traviata” lõpp oli väga kurb, aga ilus. Minu jaoks tegi lõpu eriti kurvaks see, kuidas Alfredo ja Violetta oma edasist elu planeerima hakkasid, kuid kõik ebaõnnestus. Mulle meeldis “La traviata” väga. See andis mulle mitmeid kordi parema emotsiooni, kui oleks eales oodanud. Ma peaks vist rohkem ooperis käima hakkama...
Eesti keele vormiõpetus Tunnuste ja lõppude määramine Tunnused: arvukategooria (ainsus, mitmus); Lõpud: käändelõpud võrdluskategooria (alg-, kesk-, ülivõrre) o Puhta tüve vormi annab ainsuse omastav. nimetav - o Mitmus on alati markeeritud. omastav - o Käändsõnad on substantiivid, adjektiivid, osastav -t (-sid) numeraalid ja pronoomenid. sisseütlev -sse
germaanlased. 3 Gallia haldusjaotus aastal 58 Kõnelemiskohad ja -viis 17. ja 18. sajandil kõneldi prantsuse keelt paljudes Euroopa riikides kõrgklassi keelena. Seda kõneleb emakeelena umbes 110 miljonit inimest. Lisaks Prantsusmaale on see Haiti riigikeel ja üks riigikeeli Belgias, Sveitsis, Luksemburgis, Kanadas ja mitmetes Aafrika riikides. Prantsuse keelel pole ühtegi konkreetset häälikut ja lõpud on umbmäärased. Paljud sõnad häälduvad sarnaselt, neil on raske vahet teha. Enamik turistidel või sisserännanud inimestel on raske sellest keelest aru saada. Kõneldakse emakeelena Ametlik keel Teisene keel Mõnes paigas levinud Tere! Bienvenue! Saab kuulata siit. Tere, minu nimi on... - Salut, mon nom est... Saab kuulata siit. Kas sa oskad prantsuse keelt? - Parlez-vous français? Saab kuulata siit. Ma ei oska prantsuse keelt. - Je ne parle pas français. Saab kuulata siit.
apofoonia abiga (Revolvy, s.a.). ad- sufiks tähendab tulevikku, is- teeb tegusõna küsiga ja ur- teeg tegusõna eitavaks (Vikipeedia, 2017). Vene keel Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Meessoost nimisõnade lõpus on: 1) peenendamata konsonant: стол (laud), 2) -й: герой (kangelane), 3) peenendatud konsonant: вождь (juht), vähestel jutudel -а, -я: папа (isa) Naissoost nimisõnade lõpud: 1) -a: школа (kool), 2) -я: баня (saun), 3) peenendatud konsonant (ь): лошадь (hobune) (Runeberg, 2016). Enamus nimisõnu omavad ainsuse ja mitmuse vormi. Ainsuse või mitmuse kasutamine sõltub nimisõnast (Taskutark, s.a.). Tabelis on toodud nimisõnade lõpud ainsuses ja mitmuses (Vikipeedia, 2017). Ainsus Mitmus Meessoost null-lõpp -ы nimisõnad -ь -и
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID...
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKES...
1. Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 2. Sisekohakäänded on: ILLATIIV, INESSIIV, ELATIIV 3. Arvu kategooria markeerimata liige/liikmed on: AINSUS 4. Liidepartikkel on: KLIITIK, -KI/-GI 5. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on: FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 7. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? ÜKS – ESIMENE, MINEMA – LÄHEN 8. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? JALGU, KANU 9. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 10. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on: MÕNED VORMID PUUDU 11. Väliskohakäänded on: ALLATIIV, ADESSIIV, ABLATIIV 12. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on: ISOLEERIV 13. Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on: MA-INFINITIIV, SUBSTANTIIVI NOMINATIIV 14. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on: ...
(me) laulaksime, (te) laulvat 28. Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -de ja –te, -te ja-i, pood ja poe 29. Eesti keele algvormid e. sõnaraamatuvormid on ma-infinitiiv, substantiivi nominatiiv 30. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on aglutineeriv 31. Kongruents on süntaktiline ühildumine 32. Sõnaraamatusõna ehk lekseem 33. Sufiksid on tüve lõppu lisanduvad afiksid, eesti keeles tunnused ja lõpud 34. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on sõne, sõnavorm, sõnavormitüübi realisatsioon 35. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on muutekaategooriad 36. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on fusiivne (flekteeriv) 37. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? üks-esineme, minema-lähen 38. Morfoloogia ei uuri sõnajärje mõju lause tähendusele 39. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2 Tsirkumfiks 40
Teises riigis elades ununeb peagi ka emakeel. Riik peaks looma rahvale soodsad tingimused, näiteks tõstma palka või luua juurde uusi töökohti. Eesti keel on raske. Võõramaalastel on seda keelt raske omandada käänete ja pöörete tõttu, sest teistes keeltes on neid tunduvalt vähem. Eesti keelt kõneldakse ainult ühes riigis. Probleemiks on muutunud sõnalõppude kaotamine. Inimesed on muutunud rääkimisel nii laisaks ,et söövad sõnade lõpud lihtsalt ära. Paljud sõnad on selletõttu lühemaks muutunud. Igaüks peaks sõnadelõpud selgelt väljahääldama. Oma keelt tuleks osata hinnata. Tuleks teada keele ajalugu. Hoolimata sellest ,et meie maid on vallutanud paljud rahvad, oleme siiski oma keele säilitanud. Oli aegu , kui eesti keel oli keelatud ,aga alles ta jäi. Eesti keele tulevik on meie enda kätes. Hoolides ja mõeldes oma keele üle säilitame ta.
1. Milles seisneb põhiline erinevus ühe- ja kolmefaasilise elektrigeneraatori vahel? Mähiseid on ühe asemel kolm, nad on 120º nihutatud ja neid nim. faasimähisteks. 2. Mis asi on faasimähis? Kolmefaasilise generaatori mähis 3. Kuidas on omavahel ühendatud kolmefaasilise generaatori faasimähised tähtlülituse korral? Generaatori mähiste tähtühendusel ühendatakse faasimähiste algused liinijuhtmetega. Faasimähiste lõpud ühendatakse kokku. Nii tekib neutraalpunkt. 4. Kuidas on omavahel ühendatud kolmefaasilise generaatori faasimähised kolmnurklülituse korral? Kolmnurkühendusel ühendatakse esimese faasimähise lõpp teise faasimähise algusega, selle lõpp kolmanda mähise algusega ja kolmanda lõpp esimese mähise algusega. 5. Mis on neutraaljuhe? Ühendatakse neutraalpunktiga. 6. Mis on generaatori faasipinge? Faasimähise alguse ja lõpu vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. 7. Mis on liinipinge
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID...
Teose looks võibki pidada seda, et armukade mees ei usu oma naist, vaid usub oma sõpra, kes on kahepalgeline ja ei ole tegelikult sõber. Sündmused arenevad kronoloogilises järjekorras ja lõpuks kuhjub kõik ja teose lõpu poole on palju tapmisi. Teos koosneb põhiliselt Dialoogidest ja monoloogidest, jutustusi ja selgitusi pole. Teose aja võibki määrata tolle kirjandus stiili järgi. Raamat on värsi vormis ja põhiliselt on vabavärss, kuid mõnes kohas ka lõpud riimuvad. On kasutatud suhteliselt rasket teksti, lugeja peab süvenema, et teose mõtet tabada. Teose probleemid on kasutusel ka tänapäevases argielus. Palju probleeme armu teemal ja inimeste petmine. Suur probleem on ka rassismiga ngau Jago ei sallinud Othellot ei salli paljud ka teise nahavärviga inimesi. Sellega töötatakse, et sellest vabaneda, kuid see ei ole võimalik kuna see on suhteliselt sügavale juurdunud.
1. Kongruents on SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 2. Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 3. Morfoloogia ei uuri SÕNAJÄRJE MÕJU LAUSE TÄHENDUSELE 4. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 5. Sisekohakäänded on ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 6. Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 7. Eesti keele algvormid ehk sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA-INFINITIIV 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 9. Liidepartikkel on KLIITIK -KI/-GI 10. Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 11. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMAT VALGE-TOONEKURG SÕNARAAMATUSÕNA 12. Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 13. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 14. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) ...
August Kitzberg ``Libahunt`` Küsimused: 1. Mida usuti vanasti libahuntidest ning kuidas nendega käituti? 2. Kes olid Tiina vanemad? Mis neist sai? 3. Kuidas sattus Tiina Tammarude perre? 4. Põhjenda, et Tiina oli looduslähedane inimene? 5. Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2
2) Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Viis 3) Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genitiivi lõpu järgi. 4) Nimetage 1.-5.dekl. tunnused. 1. ae 2. i 3. is 4.us 6. ei 5) Kuidas määrata sugu? Nominatiivi järgi 6) Mis soost on kõik a-lõpulised nimisõnad? naissoost 7) Mis soost on -um, -on-lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen.lõpp? Tooge näide. Kesksoost, skeleton. 8) Mis soost on enamik us-lõp.nimisõnu?Meessoost. 9) Mis lõpud võivad olla us-lõp.nimisõnadel genitiivis? I, us, is 10) Nimetage us-lõp.nimisõnad, mis on kesksoost. Corpus, pectus, tempus viscus, crus 11) Mis soost on u-lõp.nimisõnad, mis on nende genitiivi lõpp? Kesksugu, us Omadussõnad 1)Millest koosneb omadussõna põhivorm?Sootunnuse lõpust 2) Kui omadussõna meessoo lõpp on us, siis naissoos ja kesksoos see on ... a ja um 3) Kui omadussõna naisoos on is lõpp, siis meessoos ja kesksoos tal on is, e, er
August Kitzberg ``Libahunt`` Küsimused: 1. Mida usuti vanasti libahuntidest ning kuidas nendega käituti? 2. Kes olid Tiina vanemad? Mis neist sai? 3. Kuidas sattus Tiina Tammarude perre? 4. Põhjenda, et Tiina oli looduslähedane inimene? 5. Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2
Trumfikaar 1. Tegevus toimus Pariisis, umbes 20. sajandi keskpaigas, ennem teist maailmasõda. 2. Minu arvates nimetamist väärivad tegelased on 1. Ravic raamatu peategelane, kes põgenes natsi Saksamaalt Prantsusmaale. Prantsusmaal töötas ta kirurgina. Ta oli abivalmis ja heatahtlik, aga ennem Joaniga kohtumist oli ta üsnagi tuim ja lootuse kaotanud mees. 2. Joan Naine, keda Ravic kohtas ühel sillal ja kellega tal arenes välja armulugu. 3. Morozov Ravici hea sõber, kes töötab ühes lokaalis. Morozov aitas aitas Joanile tööd leida. 4. Haake Mees, kes oli Ravicit vangilagris piinanud ja peksnud. Hiljema maksis Ravic talle kätte ning tappis ta ära. 5. Veber ja Durant Ravici töökaaslased. Kuna Ravic oli immigrant ning tal oli keeruline tööd leida, siis sai Durant Ravicit ära kasutada ja talle vähe palka maksta. 3. Teose põhiteemaks on armastus Ravici ja Joani vahel. Veel n...
Karbonüül ja karboksüülühendid Kirjuta karbonüülühenditele iseloomulikud rühmad, nimetuste lõpud 3. Karbonüülrühmad, aldehüülrühmad, ketorühmad. Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide- aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele. Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus, omadused, kasutusalad) HCHO-värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Iseloomusta etanaali (valem, omadused, kasutamine) CH3CHO- värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik
vaatama ja kordama. Sisukokkuvõte: · Proloog- regivärsiline laul, eeslaulja + koor (koor teeb tasutahääli, mitte ei korda eeslauljat). Jutustab ühe ema tütardest. · Karske neiu- 3 eeslauljat, tegid vaheldumisi kilkeid, äkilisi karjeid. Algus on aeglasem, iga järgmise eeslauljaga muusika ja laulmine kiireneb, siis aeglustus ja lõpus laulab koor. · Epigraaf I- alguses koor, hiljem naissolist · Eksinud neiu- eeslaulja + koor (koor võtab üle lõpud ja kordab). Hiljem laulavad nooremad tüdrukud, siis ühineb meeskoor. Võimas ja suursugune. · Epigraaf II- sünge, salapärane, kaval · Mehetapja- üks naissolist, vahepeal väga kisendav. Räägib, et naine tapab koduloomi, hiljem ka mehe, temast saab verevalaja, teose lõpus soovib naine hingearmu. · Epigraaf III- Räägib sellest, et neiud/naised ei tea, mis neist saab, kellega neil ennast siduda tuleb.
Muinasjutt on teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele pettekujutlusi ja meelelahutust. Muinasjuttudel on omad seadused. Nt kindlad algus- ja lõpud (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12). Muinasjutud jaotatakse harilikult looma- ehk nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk
materjalid peavad taluma lühiajalist niiskust, kohad: sein-seina ja sein-põranda nurgad, kahjustusi. ilma et nad seejuures deformeeruksid. Mater- toruläbiviigud jms. Hüdroisolatsioonimastiks jalide ning tarindite vahele tuleb tingimata jätta kantakse pintsli või rulliga 10 cm laiuselt nurga · Hüdroisolatsiooni ülespöörete ülaservad ja elastsed deformatsioonivuugid. Isoleeritav pind mõlemale küljele, mastiksisse asetatakse muud lõpud peavad olema teostatud nii, et peab olema kuiv, terve, sidus, stabiilne, tasa- armatuurriba. Kohe kantakse peale ka teine vesi ei saaks tungida nende kaudu ne, puhas ja tolmuvaba. Ebatasasused seinal kiht, nii et armatuurkangas oleks täielikult tarinditesse. ja põrandal tasandatakse selleks niiskesse kaetud ning läbi imbunud.
Laupäeval, 17. Oktoobril 2009 leidis Lauluväljaku klaassaalis aset kontsert nimega ,,Osoon" Otsakooli sarjast ,,Päikeseloojangu kontserdid". Kontserdil esinesid kooli väljapaistvad noored solistid ja ansamblid. Kontserdi esimest poolt alustas Anastassia Tsubina, kes laulis G. Ernesaks ,,Öö" ja T. Vettiku ,,Nokturni". Esitus oli minu arvates üsna kena ja vokaalselt korralik. Väga ilusti olid kujundatud kõik fraasid ja lausete ja fraaside lõpud olid maitsekalt väljapeetud. Natuke häirivaks kujunes minu jaoks laulja suur vibraato kõrgetel pikkadel nootidel. Teisena esines Lauri Lehtsaar pop-jazz klaveri erialalt G. Gershwini ,,3 prelüüdi". Esitus ei olnud just kõige õnnestunum, sest palju tekkis auke, sest esineja mälu või esinemisnärv vedasid teda mitmel korral alt. Lõppkokkuvõttes oli esitus küll kena, aga samas alati saaks paremini! Järgmisena esines Liisi Assavi, kes esitas F. A. Hoffmeisteri Vioolakontserdist D-
ülemäära vara rahva hulgas liikvele ei pääseks 16. Milles seisnes Richard Wagneri ooperireform? Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele. Ka möödunudnädalasel galakontserdil jäid paljude teostest välja võetud katkendite algused ja lõpud nagu õhku rippuma, kuna on oma meloodias, harmoonias jne nii tihedalt seotud sellega, mis eelneb ja järgneb. Wagneri ooperites on ülioluline osa nn juhtmotiivide (Leitmotiv) võrgul - tegelasi, ideid, sündmusi või esemeid esindavad lühikesed karakteersed muusikalõigud, mis ideaalis jäävad kuulajale meelde juba esimesel kõlamisel ja korduvad alati, kui tegelane ilmub või tähtsale objektile (näiteks mõõgale "Nibelungides") viidatakse
aluseks, kuna Hamleti isa tapeti tema venna Claudiuse poolt, kes valas talle mürki kõrva, kui ta magas. Kuninganna Gertud joob mürgitatud veini, mis oli tegelikult mõeldud Hamletile. Kuningas üritas teda takistada, kuid kuninganna tahtis juua. Hamlet saab haavata mürgitatud mõõgaga ning hiljem haavab selle sama mõõgaga Laertest. Varsti kuuleb, et mõõk oli mürgitatud, siis lööb selle mõõga läbi kuninga ning sunnib teda veel mürgitatud veini jooma. Mõlemate teoste lõpud on traagilised, kuna peategelased hukkuvad, kas läbi mõõga või mürgi. Ühiseid traagilisi jooni võib leida veel sõprade surmast, kuid ,,Hamletis" on sõbrad reetlikud. ,,Romeos ja Julias" hukkub Romeo sõber Mercutio mõõgavõitluses Tybaltiga. Benvolio teatab Romeole, et Tybalt tappis Mercutio. Romeo maksab selle eest Tybaltile kätte, mille tagajärjel Tybalt sureb. ,,Hamletis" on Hamleti sõpradeks ülikoolikaaslased Rosencrantz
(3-6 astet). Regiviis on retsitatiivne (st kõnelähedane) ning ühe viisiga lauldi paljusid erinevaid tekste (rühmaviisid). Regiviise jaotatakse üherealisteks ning kaherealisteks. Regiviisid olid enamasti ühehäälsed, kuid Lõuna- ning Kagu-Eestis leidus ka mitmehäälseid regiviise (põhjuseks mõjud vene ning läti rahvamuusikast). Regilaulude vormelid: -lahutatud liitsõnatüved(tütarlaps=tütar+laps) -ühendatud samatüvelised verbid ja nimisõnad, jättes välja grammatilised lõpud ja tunnused ning tuletusliited(nt. laul=laulma,laulik); -kaotatud ja/või ühtlustatud murdejoones(v.a. mitmed kirjakeeles mitte-esinevad sõnad);sõnaalguline h on ära jäetud. Analüüsitava materjali hulas on 5260 alliteratsiooni sialdavat värssi. Kokku on 5557 alliteratsiooniühendust, seal hulgas erinevaid 3719. Kokku osaleb allteratsioonis 12 382 sõna, seal hulgas 1 773 sõnatüve. Paralleele moodustavad 9 914 sõna ja liitsõna, seal hulgas 2 149 eri sõnatüve ja liitsõnatüve.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
