Jannsenid kolisid Tartusse. Tartus hakkas J.V.Jannsen välja andma "Eesti Postmeest". Nii nagu ka "Pärnu Postimehes", nii ka "Eesti Postimehes" hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama, kuid oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. Nüüdsest hakkas L.Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled",mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik" 1873.aatstal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearsti eriala omandanud mehega, kelle nimi oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas ning nad koos suundusid sinna, kus sündisid tal esimesed lapsed. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest.
Lydia Koidula 1843-1886 Lydia Emilie Florentine Jannsen sai oma kirjaniku nime Koidula Carl Robert Jakobsonilt, kes nägi noores luuletajas ja tema loomingus eesti rahva ärkamise algust koidu aega. Ta sündis Vändras. Õppis isaga kodus. 1854 hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis. Sealt on pärit esimesed kirjanduslikud katsetused. Ta tõlkis ja mugandas saksa keelest jutte isa ajalehe ,,Perno Postimees" tarbeks. 1862. sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami (pärast koolilõpetamist). Tema peamiseks tegevus alaks sai isa ajalehe ,, Eesti Postimees" väljaandmine ja kirjanikutöö. 1873. abiellus Koidula sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kes suunati pärast õpinguid Tartu Ülikoolis tööle Kroonlinna. Koidula jäi kodumaad igatsema see väljendus ta luuletustes. 1886. suri Koidula ja maeti Kroonlinna kalmistule. 1946. toodi luuletaja põrn Eestimaale ning sängita...
Isa Johann Voldemar Jannsen (ajaleht ,,Postimees" asutaja (1857)) Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. 1873. aastal asus elama Kroonlinna kihlatuga Eduard Michelsoniga. Nüüd kirjutas Lydia palju kodumaa igatsusest. Väidetavalt põletas mees osa Koidula luulest. Kroonlinnas lõppes Koidula elu rinnavähi tõttu. Olulisemad teosed: Luuletused: ,,Mu isamaa on minu arm" ,,Kodu" ,,Emasüda" Raamatud: 1866 ,,Vainulilled" 1867 ,,Emajõe ööbik" Rühmitan ja analüüsin luuletuste sisu: ,,Kevade and" on loodus luuletus, mis kirjeldab kevadet. Luuletus on kirjutatud vaimustavas meeleolus ja tohutus kevadeootuses. ,,Kaugelt koju tulles" isamaaline luuletus. Koidula kõneleb isamaa igatsusest ja mida tähendab kodumaa ja emakeel talle. ,,Oh armasta" armastus luule. Luuletuse peamõte seisneb selles, et tuleb armastada nii kaua, kui veel noorust on. Sõnadega tuleb
koduõpetaja diplomi saamiseks eksami Pärnu Alustas omaenda raamatukogu rajamist Aitas isa ,, Pärnu Postimehe" sisustamisel Avaliku kirjandusliku tegevuse alguseks sai esimene proosapala ,, Kivirist" mis ilmus ,, Pärnu Postimehes" 1864 väljus ulatuslikum jutustus ,,Ojamölder ja tema minia" Tartu Sündis ja kasvas Tartus Pühendas rohkem aega luuletuste kirjutamisele 1866. aastal ilmus esimene luulekogu ,, Vainulilled ,, Hiljem ilmus teine luulekogu ,, Emajõe ööbik" Kohtas tulevast meest kellega Tartus abiellus ,, Emajõe ööbik ,, Kui inimeste liikuvad Emasüda au, kiitust, sõbrust tunda saad, Üks paigake siin ilmas on, kui kõik sind põlg'vad, vihkavad, kus varjul truu'us, arm ja õnn; kui usk ja arm sust langevad - kõik, mis nii harv siin ilma peal,
koolimajas (hiljem avati seal muuseum) •Jannsen andis Pärnus välja esimest eesti ajalehte Pärnu Postimees. Lydia Koidula tõlkis saksa keelest artikleid, jutustusi ja kirjutas luuletusi. • TARTU (1863 – 1873) • Kui Jannsenid Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale. Jannsen hakkas seal toimetama ja ajalehte Eesti Postimees välja andma. • Tartus hakkas Koidula ka rohkem aega pühendama luuletuste kirjutamisele • Tartus oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled“ (1866) . Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu “Emajõe ööbik” (1867) • Tartu periood Tartu perioodil oli kirjanik aktiivne ühiskonnategelane. Eesti rahvusliku näitekirjanduse ja teatri rajajaks võib pidada Lydia Koidulat. • Looming Lydia Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse.
Meil aia ääres tänaval Kui armas oli see, Kus kasteheinas põlvini Me lapsed jooksime... Pärnu (1850-1863) · Haridustee -Algõpetuse omandamine kodus isa käe all -Pärnu linna tütarlaste kool. -Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksamid. · Pärnu Postimees (isa abiline) · Esimene tõlketöö "Kivirist" Tartu (1863-1873) · Looming -Luulekogud "Vainulilled" "Emajõe ööbik" -Näidendid "Saaremaa onupoeg" "Säärane mulk e. ..." "Kosjakased" "Kosjaviinad" Vanemuine · Eesti Postimees · Eesti teatri algus 1870 -Vanemuine "Saaremaa onupoeg" L. Koidula lavastuses · Kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoniga. Kroonlinn (1873-1886) · Abielu sõjaväearst Eduard Michelsoniga -Lapsed: Hans, Hedwig, Anna · Hällilaulud · Raske haigus ja surm 1886. a
raamat Cooper, Calderon, Shakespeare, Lermontov, Nekrassov, Puskin, Gontsarov, Goethe, Schiller, Lessing koolipõlveaastad Pärnus tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemis perioodiks isa mõjul avaldas 1863 esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" töötas 10 aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. 1866. aastal Tartus ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" ("Wainolilled") esimene katsetus draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870), mis ka lavastati (tegelik Eesti teatri avamine) Abikaasa, lapsed, vähk abikaasa Eduard Michelson (18451907) esimesed lapsed: HansVoldemar (1874 1878), HedwigHedda (18761941), Anna (18781965) ja Max (1884) Koidula suri pärast pikka võitlust vähktõvega 2.juulil 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul Luuleanalüüs
tuua. Pärnus on Koidula mälestussammas. Luule moodustab Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa. Koidula oli esimene eesti naisluuletaja, kes kirjutas kunstiküpset romantilist loodus- ja isamaaluulet. Eesti keeles luuletamist alustas ta Pärnus, kuid esialgu olid tema luuletused vagatsevad ja sentimentaalsed. Alles Tartu vaimses õhkkonnas avaldus tema tõeline luuleanne. Esimesed luuletused avaldas 1865 Eesti Postimehes. 1866 ilmus anonüümselt tema esimene luuletuskogu "Vainulilled". Sisaldab varasemaid, ka Pärnus kirjutatud luuletusi. Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Valitseb moraliseeriv ja õpetav, paiguti usuline kallak. Kõige populaarsemaks on saanud luuletused "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), "Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"). Luuletus "Kaugelt koju tulles" kajastab juba inimese kokkukuuluvust kodumaaga.
ABIKAASA: (Eduard Michelson) · Oli Läti günekoloog · Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust · Abiellus 19. veebruaril 1873 Lydia Koidulaga · Praktiseeris tänu äia Johann Voldemar Jannseni abile Tartus günekoloogina ja hiljem Kroonlinnas sõjaväearstina LOOMING: · Tema varasemad loomingud koosnesid põhiliselt tõlgetest-mugandustest saksakeelsetest kirjatöödest · "Ojamölder ja tema minia" · "Peru oma viimane Inka" · "Vainulilled" · "Emajõe ööbik" · Vanemuise seltsis oma näidendeid (1870 "Saaremaa onupoeg", 1871 "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. MÄLESTUSE JÄÄDVUSTAMINE: · Juunis 1929 avati Pärnus Koidula monument, mille autor on Amandus Adamson. · Avamisjärgsel pidustusel Endla teatrimajas pidas Koidulast kõne Aino Kallas. · Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. · Eesti 100-kroonisel rahatähel oli kujutatud Lydia Koidulat. ISIKLIKKU:
1863. aastal kolis Jannsenite pere Tartusse, kus J. V. Jannsen hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Ka selle ajalehe juures sai Lydiast isa abiline. Peale isa haigestumist langes toimetaja töö peaasjalikult Lydia õlgadele. Lydia kirjutatud artiklid olid patriootilised, loomingulised ja nendes peegeldus ühiskondlik aktiivsus. Tartus hakkas Lydia kirjutama ka luuletusi. 1866. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Vainulilled" ja aasta hiljem juba teine luulekogu ,,Emajõe ööbik." Peale luuletuste kirjutas ta ka ballaade ja hiljem ka näitemänge. Algselt ei olnud Eestis olemas rahvuslikku teatrit, kõik näitemängud toimusid enamasti saksa keeles. Eestlased taidlesid põhiliselt laulu- ja mänguseltsides. 1865. aastal asutati J. V. Jannseni poolt Vanemuise Selts, mis tegeles peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega. 1870
tütarlastekooli. 1863. aastal kolis Jannsenite pere Tartusse, kus J. V. Jannsen hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Ka selle ajalehe juures sai Lydiast isa abiline. Peale isa haigestumist langes toimetaja töö peaasjalikult Lydia õlgadele. Lydia kirjutatud artiklid olid patriootilised, loomingulised ja nendes peegeldus ühiskondlik aktiivsus. Tartus hakkas Lydia kirjutama ka luuletusi. 1866. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Vainulilled" ja aasta hiljem juba teine luulekogu ,,Emajõe ööbik." Peale luuletuste kirjutas ta ka ballaade ja hiljem ka näitemänge. Algselt ei olnud Eestis olemas rahvuslikku teatrit, kõik näitemängud toimusid enamasti saksa keeles. Eestlased taidlesid põhiliselt laulu- ja mänguseltsides. 1865. aastal asutati J. V. Jannseni poolt Vanemuise Selts, mis tegeles peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega. 1870
kohal. Lydia oli esimene leedi.Ka Soomes tunnustati Lydiat kui esimest leedit ja kuningannat. Nime Koidula andis Lydiale Jakobson 1867.aastal,kui ta avaldas Lydia luuletusi oma koolilugemikus,kust sai alguse Koidula tuntus. Koidula põrm puhkab nüüd Tallinna Metsakalmistul. Looming. Luulelooming. Koidula kirjutas luuletusi,jutte ja näidendeid.loomingu kõige tähtsama osa moodustavad luuletused.Kokku on Koidula kirjutanud umbes 300 luuletust.Tema eluajal ilmusid luulekogud-"Vainulilled" ja "Emajõe ööbik".;õlemad raamatud on autorinimeta. "Vainulilled"(1866)-siin on saksa keelest tõlgitud ja mugandatud luuletusi loodusest,jumalast ja kodust. On ka tema enda loodud luuletusi nagu "Meil aiaäärne tänavas"-kus laps igatseb vaadata üle aia,aeg saabus,laps kasvas suureks,läks laia maailma,kuid seal polnud pooltki nii armas kui koduses külatänavas. "Juba kaseladvalt lehed langvad"-maalib pildi hilisest sügisest,kus puhub tuul ja päike on väsinud,kus
Carl Robert Jakobson oli koolikirjanik, ajakirjanik ja rahvusliku liikumise radikaalse suuna juht. 10. Millal sündis eesti rahvuslik teater? Kes ja millega oli selle looja? 1870.a.sündis eesti rahvusteater. Lydia Koidula näidendiga ,, Saaremaa onupoeg ,, 11. Nimeta Fr. R. Kreutzwaldi peateosed. ,, Kalevipoeg ,, ,,Eestirahva ennemuistsed jutud ,, 12. Millal ja kus trükiti ,,Kalevipoja" esimene rahvaväljaanne? 1862 a. Kuopios Soomes. 13. Nimeta L. Koidula luulekogud. ,,Vainulilled,, ,,Emajõe ööbik I,, 14. Millal ja kes pakkus L. Jannsenile luuletajanime Koidula? Koidula luuletaja nime sai L. Jannsen Carl Robert Jakobsonilt 1867.a. 15. Kes ja millal kirjutas esimese Koidula täieliku eluloo? Mis pealkirja see kandis? Esimese Koidula eluloo kirjutas 1915.a. soome-eesti kirjanik Aino Kallas. Elulool on metafoorne pealkiri ,, Tähelend ,, 80-72p. - ,,5"
Õppis pärnu tütarlaste koolis. Tegutses ajalehe juures, kirjutas luuletusi tõlkis artikleid. Abielludes kolis Kroonlinna. Koidula kirjutas põhiliselt isamaa luulet, kuid ka armastus-ja loodusluulet. Kuulsaimas isamaalised luuletused: ,,Eesti muld ja Eest süda", ,,Kodu", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani". Luuletuste põhiteema armastus, uhkus, igatsus kodumaa suhtes, põlgus orjalikkuse vastu. Muudel teemadel kuulsaim luuletus: ,,Ema süda". Luulekogud: ,,Vainulilled", ,,Emajõe ööbik". Lisaks luuletustele kirjutas ka jutte: ,,Loigu perenaine" realistlik taluelust jutt, räägib abielust rahaahne mehega. Koidula kirjutas ka esimese eesti algupärase näidendi: ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", mis kujutab hariduse tähtsust, mulkide, tartlaste vahelistest vaenust. Vana taluperemees Peeter ei sallinud mulke, kuid tema tütar Maie armastab mulk Märti, isa tagab et Maie abielluks Erastu Ennuga,
ilmus ,,Alg-Kalevipoeg" · 1857-1861 ilmus ÕES toimetisena Lydia Emilie Florentine Jansen (1843-1886) · Esimene naisluuletaja · Pani aluse Eesti teatrile · Aitas organiseerida esimest üldlaulupidu · Sai Koidula nime Jakobsonilt · Päris Vädrast, hiljem kolis Tartusse · Abikaasa oli Eduard Michelson Luule: · 1866. aastal ilmus kogu ,,Vainulilled", põhiliselt tõlkeluule - ,,Mul aiaäärne tänavas" - ,,Sügismõtted" · 1867. aastal ilmus ,,Emajõe ööbik", kus tal oli oma tekste rohkem ning luuletused isamaa teemalised - ,,Eesti muld ja Eesti süda" - ,,Mu isamaa, nad olid matnud" - ,,Mu isamaa on minu arm" - ,,Emasüda" · Hilisemas luules on tal ka hälli- ja lastelaule · Hilisem luule ilmus ajakirjanduses · Viimane luuletus - ,,Enne surma Eestimaale"
Teosed ja looming Koidula looming sündis ajal, kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus, sellepärast esineb tal ka kohmakaid ütlemisi või kuntslikke keelevorme, aga need puudused korvab luuletustes väljenduv ehe isiklik tunne. Ühtekokku on Koidula kirjutanud umbes 300 luuletust. Temalt eluajal ilmunud luulekogud- ,,Waino-lilled" ja ,,Emmajöe Öpik" sisaldavad neist ainult väikest osa. Mõlemad raamatud on ilma autorinimeta. ,,Vainulilled" (1866) Sellest raamatust on pärit näiteks ,,Kodu" (,,Meil aiaäärne tänavas..."), ,,Sügismõtted" (,,Juba kase ladvalt lehed langevad...") ja ,, Kaugelt koju tulles". Peamiselt sisaldab raamat saksa keelest tõlgitud või mugandatud luuletusi loodusest, Jumalast ja kodust. ,,Emajõe Ööbik I" (1867) See kogu pani aluse Koidula tuntusele. Raamtu kaanel on ilmumis aasta 1866. Nimelt trükiti kaas juba valmis, ent raamat ilmus siiski alles 1867. aasta suvel
Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal algul Pärnus, hiljem Tartus ajalehte toimetada. Samal ajal hakkas Lydia tegelema ka oma kirjaniku tööga. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled",mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik". See luulekogu tõstis Koidula rahvusliku liikumise juhtluuletajaks. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''.,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt
Ennemuistsed jutud"(1866).See sai laialt levinud lugemisvaraks ning need olid eesti proosakeele ja -stiili teerajajaks.Tuntumad"Puulane ja Tohtlane","Kullaketrajad","Vaeslapse käsikivi","Keksteistkümmend tütart"."Kalevipoeg"1839 esines Faehlmann ettekandega Kalevipojast ÕES-is.1853 "Alg-Kalevipoeg"12 lugu.1857-1861 ilmus Kalevipoeg teadusliku tööna.1862 ilmus rahvaväljaanne. Lydia Koidula(1843-1886)alustas juttude kirjutamist"Perno Postimehe"juures, kus töötas isa abilisena."Vainulilled"(1866)"Kodu","Sügismõtted","Kaugelt koju tulles"."Emajõe ööbik I"(1867)"Ja õues on kevade".Sellega sai Koidula tuntuks."Emajõe ööbik" II osa jäi avaldamata.1867 pakkus Jakobson preili Jannsenile luuletajanime Koidula ning avaldas tema luuletused"Sind surmani"ning"Mu isamaa on minu arm"L.Koidula nime all oma "Kooli lugemise raamatu" I osas.Isamaaluule,"Miks sa nutad?"on kujutanud eesti rahva ajalugu:muistne rõõmupõlv,järgnenud raske aeg ja uue hommiku saabumine
."), ,,Emasüda".Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. Tema näidendeid ,,Saarema onupoeg", ,,Säärane mulk" 3 Teosed Koidula jutulooming lähtud põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. · ,,Vainulilled" 1866 · ,,Emajõe ööbik" 1867 Avaldatud postuumselt · ,,Kogutud luuletused" 1925 · ,,Valitus laulud" 1934 · ,,Valitud luuletused" 1943 · ,,Valik luulet" 1948 · ,,Valitud luuletused" 1949 · ,,Teosed" I :Luuletused, II :Jutud ja näidendid - 1957 · ,,Väike luuleraamat" - 1967 · ,,Luuletused" (tekstikriitiline väljaanne) 1969 · ,,Mu isamaa on minu arm" 1978, 1993 · ,,Löö, süda, õitsele!" - 2005
suurem osa tema 80 proosapalast on mõeldud ,,Eesti Postimehe" tarbeks. Esikjutt ,,kivirist" (1861), ,,Enne ukse lukustamist", ,,Ainuke", ,,Tammiste küla ,,veskitondid"" (1868), ,,Loigu perenaine(1881). Koidula on viljelenud ka valgustuslikku proosat, sealhulgas ajaloolist temaatikat. Luule: temaatika: romantiline isamaalüürika, loodus-, kodu- ja armastusluule. Luuletusi: ,,Sügisemõtted", ,,Kodu", ,,Kaugelt koju tulles" < I luulekogu ,,Vainulilled" (1866). II luulekogu ,,Emajõe ööbik" (1867) > ,,Sind surmani!", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Üht Eesti laulu" jne. Tuntumad loodusluuletused: ,,Ja õnn on kevade"; ,,Lenda", ,,Kevade tulek" jne. Koidula luuleklassika ,,Eesti muld ja eesti süda", ,,Miks sa nutad?", ,,Teretus", ,,Soome sild" jt. 8. Teisi ärkamisaegseid kirjanikke: 1) luuletajad: Johann Voldemar Jannsen ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", ,,Eesti vennad, laulgem rõõmsast", ,,Minu kallis isamaja"
isa abistama, kuid oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. Nüüdsest hakkas L.Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. Samuti artiklites avaldus ka Koidula ühiskondlik aktiivsus, patriootiline andumus ja uudne kunstiline sõna, mis kõik väga üllatas lugejaid. Tartus hakkas Koidula ka rohkem aega pühendama luuletuste kirjutamisele. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled"("Waino-Lilled"),mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik" ("Emajõe Öpik"). Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma, leiab aga uue väljendusvõimaluse dramaatilises loomingus. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870). ,,Saa- remaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist.
Tütarlastekoolis laiendas teadmini välismaiste kirjanike teoseid lugedes ( Inglise kirjanikud: Cooper,Caderon, Vene kirjanik:Puskin, Saksa kirjanik:Goethe, Lessing). Elasid Pärnu ülejõel 1850-1863. Aastal 1863-1873 Elas Lydia Tartus. 1863 ilmus Eesti postimees. Lydia toimetas ajalehe ,,jututuba." Kui J.V.Jannsen käe haiguse tõttu ei saanud ajalehe eest hoolt kanda langes kogu kuurem Lydiale. Tartus kirjutas luuletusi. Esimene luulekogu ilmus 1866 mille nimi oli ,,vainulilled" ,,matuse kell" Kellahelin orust tõuseb- Keda kellad hüüavad? Lauluhääled kõrvu kostvad- Keda lauljad saadavad? ,,armastus" Ja kui sul arm ei iilagi Veel üitsend südames, Siis räägid nagu päikesest üks vaene pime mees! Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu milleks oli ,,emajõe ööbik" ,,kui õis, mis õitseb heinamaal" Kui õis mis üitseb heinamaal, On minu armuke, Mu armuke on nagu laul, mis täidab südame" Tartus kirjutas ballaade ,,udumäe kuningas
Eesti Postimees ▪ Oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus Koidula peale. ▪ Nüüdsest hakkas Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. ▪ Artiklites avaldus ka Koidula ühiskondlik aktiivsus, patriootiline andumus ja uudne kunstiline sõna, mis üllatas lugejaid. Esimesed luulekogud ▪ Tartus hakkas koidula rohkem aega pühendama luuletuste kirjutamisele. ▪ 1866 ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" (esimeste värsside kokkuvõte) ▪ 1867 ilmus "Emajõe ööbik" See luulekogu julgustas teda, ning ta võttis otsustavalt ja julgelt võitluslipu endale, paljastades orjastajaid, sisendades rahvale väljapääsulootust orjus-aja pimedusest "koiduvalgusesse". Looming ▪ Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on "Udumäe kuningas", mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu. ▪ Koidula on "Eesti Postimehes" avaldanud ka
Koidula24.12.1843- 11.08.1886) Oli jannseni vanim tütar. Oli Perno Postimehe juures isa abiline. Oli 19. Sajandi andekamaid, haritumaid ja erudeerituimaid eestlasi. Rahvusteatri looja, rahvusteatri algus oli 1870. Aastal Vanemuise seltsis toimunud ,, Saaremaa onupoja etendust. Aitas oma isa Jannseni esimese üldlaulupeo korraldamisega, mis toimus 1869. Aastal Tartus. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule. Näited: ,, Emajõe ööbik", ,, vainulilled", ,,Miks sa nutad?", ,,Jutt" 14. "Alg- Kalevipoja" ilmumisaasta. Kus ja millal ilmus eepose rahvaväljaanne? Alg Kalevipoeg ilmus 1853. Eepose rahvaväljaanne ilmus Soomes Kuopio linnas. Kalevipoeg on tõlgitud paljudesse keeltesse( leedu, inglise, rootsi, tsehhi, soome, vene, läti) 15. Millal asutati Vanemuise laulu- ja mänguselts? Kandle selts Võrus? Vanemuise laulu- ja mänguselts- 1865 Tartusse.
LOOMING LUULE moodustab Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa. Koidula oli esimene eesti naisluuletaja, kes kirjutas kunstiküpset romantilist loodus- ja isamaaluulet. Eesti keeles luuletamist alustas ta Pärnus, kuid esialgu olid tema luuletused vagatsevad ja sentimentaalsed. Alles Tartu vaimses õhkkonnas avaldus tema tõeline luuleanne. Esimesed luuletused avaldas 1865 Eesti Postimehes. 1866 ilmus anonüümselt tema esimene luuletuskogu "Vainulilled. Sisaldab varasemaid, ka Pärnus kirjutatud luuletusi. Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Valitseb moraliseeriv ja õpetav, paiguti usuline kallak. Kõige populaarsemaks on saanud luuletused "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), "Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"). Luuletus "Kaugelt koju tulles" kajastab juba inimese kokkukuuluvust kodumaaga. 1867 ilmus taas anonüümselt "Emajõe ööbik". On toimunud üllatav areng nii sisus kui vormis
Kroonlinna. Lydia Koidula suri Kroonlinnas 11. augustil 1886. L. Koidula on loonud luule-ja proosateoseid, kirjutanud näidendeid ja tegutsenud tõlkijana. Ta on eesti rahvusliku teatri ja näitekirjanduse rajaja ning vene kirjanduse eesti keelde tõlkimise algatajaid. Koidula loomingu tähtsaim osa on tema luule, eeskätt patrioodil lüürika. Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati "Waino-Lilled" (Vainulilled) 1866. aastal ja sellele järgnev "Emmajõe Öpik" (Emajõe ööbik) 1867. aastal. Koidula luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine, mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Näidendid Saaremaa onupoeg 1870 mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid täiendatud siiski Koidula mõtetega ja kohandatud Eesti oludele. Jakobsoni õhutusel on Koidula juurde kirjutanud ühe täiesti algupärase lk koolioludest jms
aastal Vanemuise seltsis Third level I eestikeelne algupärane näidend Fourth level "Säärane mulk ehk sada vakka Fifth level tangusoola" (1871) Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja Luulekogud "Vainulilled" (1866) ja "Emajõe ööbik" (1867) Tuntuimad isamaaluuletused: "Mu isamaa on minu arm", "Sind surmani!", "Eesti muld ja eesti süda" jt http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYkzPVU&feature http://www.youtube.com/watch
toimetama ja oma isa abistama, kuid oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. Nüüdsest hakkas L.Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. Samuti artiklites avaldus ka Koidula ühiskondlik aktiivsus, patriootiline andumus ja uudne kunstiline sõna, mis kõik väga üllatas lugejaid. Tartus hakkas Koidula ka rohkem aega pühendama luuletuste kirjutamisele. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled"("Waino- Lilled"),mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik" ("Emajõe Öpik"). See luulekogu julgustas teda ning ta võttis otsustavalt ja julgelt võitluslipu endale kätte, paljastades orjastajaid ja sisendades rahvale väljapääsulootusi orjus-aja pimedusest ,,koiduvalgusesse". Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas'', mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu, sest Koidula oli
Saksamaal ja Soomes. 1863.aasta lõpul pidi Jannsenite perekond uuesti kolima, nüüd juba Tartusse, sest Jannsen oli rahulolematu "Pärnu Postimehe" majandusliku olukorraga. Tiigi tänaval. Tartus hakkas J.V.Jannsen välja andma "Eesti Postmeest". Nii nagu ka "Pärnu Postimehes", nii ka "Eesti Postimehes" hakkas Koidula ja oma isa abistama ja oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. 1866.aastal ilmus tema esimene luulekogu "Vainulilled" 1867 teine luulekogu "Emajõe ööbik". ballaade.,,Udumäe kuningas'', mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu ballaadi aluseks oli Kreutzwaldi samanimelise muistendi. Koidula on ,,Eesti Postimehes'' avaldanud ka mitmeid artikleid jututubades. 1869 Eesti I laulupeol lauldi laule Koidula sõnadele. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870). 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. (,,Kosjakased'',
Tartus hakkas J.V.Jannsen välja andma "Eesti Postimeest". Nii nagu ka "Pärnu Postimehes", nii ka "Eesti Postimehes" hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama, kuid oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. Nüüdsest hakkas L.Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. Tartus hakkas Koidula ka rohkem aega pühendama luuletuste kirjutamisele. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled"("Waino-Lilled"),mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik" ("Emajõe Öpik"). Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas'', mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu, sest Koidula oli võtnud selle ballaadi aluseks tema samanimelise muistendi. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870).,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24
Jannseni esimese lapsena Lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli Sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami Juba noorelt asus isa kõrval tööle ajalehtede Perno Postimees ja Eesti Postimees juures 1863 avaldas oma esimese raamatu tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" 1863 kolis pere Tartusse Lydia töötas kümme aastat ajalehe Eesti Postimees praktilise toimetajana Avaldas seal arvukalt jutte ja luuletusi Tema eluajal anti neist välaj "Vainulilled" ja "Emajõe Üübik"(1866 ja 1867) Kirjutas ja lavasta "Vanemuise" Seltsis näidendeid "saarema onupoeg" (1870) "Kosjakesed" (1871) "Säärane mulk" (1872) suurem osa tema loomingust jäi kogumata ja avaldas postuumselt pseudonüümi soovitas Jakobson talle (1867) abiellus 1873 arstiteaduskonna lõpetanud Eduard Michelson asus elama Kroonlinna tegi koos mehega pika reis Saksamaale kirjutas endiselt jutte ja luuletusi avaldas neid peamiselt Eesti Postimehes
esiveanemate pärnadust. Tuntumad: ,,Puulane ja Tohtlane", ,,Kullaketrajad", ,,Vaeslapse käsikivi" ja ,,Kaksteistkümmend tütart". Lydia Koidula(1843-1886) Jannseni vanim tütar. Luuletuste ja juttude kirjutamist alusats ta ,,Perno Postimehe"juures, kus töötas isa abilisena. Luule Ühte kokku on K kirjutanud umbes 300 luuletust. Tema eluajal ilmunud luulekogud- ,,Waino- Lilled" ja ,,Emmajöe Öpik". ,,Vainulilled"(1866) ,,Kodu", ,,Sügismõtted" ja ,,Kaugelt koju tulles". Peamiselt saksa keelest tõlgitud või mugandatud luuletused looduest, Jumalast ja kodust. ,,Emajõe ööbik I"(1867) See kogu pani aluse K tuntusele. Hiljem koostas ka II osa, kuid see jäi ilmumata. K mõlema luulekogu pealkirjad räägivad nii tema isikust kui ka tema ajast. Isamaaluule K varasemaid luuletusi, kus esineb isamaamotiiv on ,,Miks sa nutad?" Hoopis teistsugus meeleolu väljendab hilisem luuletus ,,Jutt"
6. Eesti hümni sõnade autor 7. kodanlik-klerikaalse suuna juht rahvuslikul ärkamisajal 8. Koidula vaimne suunaja Lydia Koidula kultuurilooline tähtsus 9. Koidula oli esimene naine, kes sai kõrgeima hariduse, mis tol ajal Baltimaadel oli võimalik saada (sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami). 10. Koidula oli rahvusromantilise kirjanduse tähtsaim esindaja. Temast kujunes ajastu suurluuletaja (luulekogud "Vainulilled" ja "Emajõe ööbik") ja väljapaistev prosaist. 11. Koidula viis isamaalüürika ja luule üldse juhtivaks zanriks, olles eeskuju kaasaegsetele ja suure mõjuga järelpõlvedele. 12. Koidula tuntumad luuletused "Mu isamaa on minu arm", "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas...") ja "Sind surmani" on läbi aegade olnud eestlastele peaaegu hümni eest, sama pühalikud. 13. palju Koidula luuletusi on viisistatud (juba 1869) ning rahva hulgas lauludena levinud.
Luulekogu „viru Lauliku Laulud“. Pärast Faehlmanni surma alustats Kreutzwald eepose kootamist. 1857-1861 ilmus ÕESi toimetistes. Lydia emilie Florentine Jannsen – Sündis Vändras, sai hariduse Pärnus. Kooli ajal töötas isa (Jannseni) juures ajalehe juures. Tartus töötas koduõpetajana. Tegutses Vanemuise seltsis. Suri 42-aastane vähki. Tema esikkogu kannab nime „Vainulilled“, teine“ Emajõe ööbik“. Luuletused: „Miks sanutad?“, „Ööbik“, „Sind surmani“, „Mu isamaa on minu arm“, „Mu isamaa, nad on su matnud“, „Eesti muld ja eesti süda“, „Ema süda“, „Enne surma-Eesti maale!“. A. Haava – Sündis Tarumaal, armastas lugeda raamatuid, luuletas isiklikest kogemustest. K.E.Sööt – Pärist Tartu vallast, vabakutseline kirjanik, tal olid humoristlikud
kogu koormus tema peale. Nüüdsest hakkas L.Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. Samuti artiklites avaldus ka Koidula ühiskondlik aktiivsus, patriootiline andumus ja uudne kunstiline sõna, mis kõik väga üllatas lugejaid. Tartus hakkas Koidula ka rohkem aega pühendama luuletuste kirjutamisele. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu “Vainulilled”(“Waino-Lilled”),mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu “Emajõe ööbik” (“Emajõe Öpik”). See luulekogu julgustas teda ning ta võttis otsustavalt ja julgelt võitluslipu endale kätte, paljastades orjastajaid ja sisendades rahvale väljapääsulootusi orjus-aja pimedusest ,,koiduvalgusesse”. Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas’’, mis kajastab tema varast
praktiliselt eesti esimeseks naisajakirjanikuks. Papa Jannseni eestvõttel avaldas Koidula juba 1863 oma esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" (tõlgiti ka soome ja saksa keelde). Kui perekond 1863 Tartusse kolis, töötas Koidula kümme aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana. Avaldas seal arvukalt jutte ja luuletusi, millest tema eluajal anti välja luulekogud "Vainulilled" (1866) ja "Emajõe Ööbik" (kaanel 1866, tegelikult 1867) ning jutukogud "Eesti Postimehe Õhtukõned", "Peruamaa viimane Inka", "Martiniiko ja Korsika" jm. Koidula kirjutas ja lavastas "Vanemuise" Seltsis näidendid "Saaremaa onupoeg" (1870), "Kosjakased" (1871) ja "Säärane Mulk" (1872). Suurem osa tema loomingust jäi kogumata ja avaldati postuumselt. Pseudonüümi Koidula soovitas Lydia Jannsenile C. R. Jakobson (1867).
kerge korda saata.". (4) 1867. aasta 6. jaanuaril, nn kolmekuninga päeval, andsid "Vanemuise" koorid Maarja kirikus kontserdi eesti kogudusele uue Peetri kiriku ehitamiseks. Kontsert sai tunnustavaid arvamusi, mille järel "Vanemuine" otsekui vabanes sidemeist selle kirikuga ja "kiriku koorilaulu pea hoolekandmisest" koorilaulu kasuks, "mis iga inimene hää meelega võib kuulda ja laulda." Algas kooridele ilmalike laulude otsimine. Koidula luulekogumikud "Vainulilled" (1865) ja "Emajõe ööbik" (1866) elustavad rahvas mõtted ennemuistsest rõõmupõlvest ja kadunud õnnest, meenutab, et "tasa käib muistne jutt veel üle maa; kuis enne prii su rahvas olnud". Vaata lisa 2. (4) 4. Esimese laulupeo tähtsus Esimene Eesti üldlaulupidu tõstis eestlaste rahvustunnet . Samuti andis suure hoo kooriliikumisse. Võib öelda, et I üldlaulupidu edendas kõiki kultuurivaldkondi ning see tõstis maal huvi seltside vastu
valgel hobusel. · Koidula elu ja kirjanduslik tegevus, isamaaluule 1843-1886. luuletuste ja juttude kirjutamist alustas ta ,,Perno Postimehe" juures, kus töötas isa abilisena. Kodiula looming sündis ajal, kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus, sellepärast esineb tal ka kohmakaid ütlemisi või kunstnikke keelevorme, aga need puudused korvab luuletuses völjenduv ehe isiklik tunne. Luulekogud ,,Vainulilled"(luuletused ,,Kodu") ja ,,Emajõe ööbik"- sisaldavad neist ainult väikest osa. Jakobson pakkus Lydiale luuletajanime Koidula ning avaldas tema luuletused ,,Sind surmani!" ja ,,Mu isamaa on minu arm!". Mõlema luulekogu pealkiri räägib tema isikust kui ka tema ajast. ,,Vainulilled" viitab luuletuse rahvuspärasusele: need luuletused on lihtsad nagu aasal kasvavad lilled, aga oma lihtsuses rahale lähedased ja arusaadavad. Koidulat on ennastki nimetatud ööbikuks emajõe rannalt
Nii nagu ka "Pärnu Postimehes", nii ka "Eesti Postimehes" 4 hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama, kuid oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. Nüüdsest hakkas L.Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. Tartus hakkas Koidula ka rohkem aega pühendama luuletuste kirjutamisele. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled"("Waino-Lilled"),mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik" ("Emajõe Öpik"). Koidula on kirjutanud ka ballaade. Koidula isiklik elu Tartus oli suletud suure töökoormuse tõttu toimetustoa luitunud seinte vahele, kus tal tuli järjekindlalt hoolitseda mitte ainult lehe sisu eest, vaid teha ka kogu toimetus-ja talitustöö kuni aadresside pealekirjutamiseni ja posti saatmiseni. Vahetevahel ei
". 1867. aasta 6. jaanuaril, nn kolmekuninga päeval, andsid "Vanemuise" koorid Maarja kirikus kontserdi eesti kogudusele uue Peetri kiriku ehitamiseks. Kontsert sai tunnustavaid arvamusi, mille järel "Vanemuine" otsekui vabanes sidemeist selle kirikuga ja "kiriku koorilaulu pea hoolekandmisest" koorilaulu kasuks, "mis iga inimene hää meelega võib kuulda ja laulda." Algas kooridele ilmalike laulude otsimine. Koidula luulekogumikud "Vainulilled" (1865) ja "Emajõe ööbik" (1866) elustavad rahvas mõtted ennemuistsest rõõmupõlvest ja kadunud õnnest, meenutab, et "tasa käib muistne jutt veel üle maa; kuis enne prii su rahvas olnud". Repertuaar Siiski koosnes esimeste laulupidude kava peamiselt saksa teisejärguliste heliloojate liedertafellikest paladest. Domineerisid niisugused nimed nagu J. H. Stuntz, A. Häser, K. Kreutzer, F. Abt jt, kusjuures pooled laulud olid vaimulikud. Kaks kuud enne 1869. aasta laulupidu andis C. R
koormus tema peale. Nüüdsest hakkas L.Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. Samuti artiklites avaldus ka Koidula ühiskondlik aktiivsus, patriootiline andumus ja uudne kunstiline sõna, mis kõik väga üllatas lugejaid. Tartus hakkas Koidula ka rohkem aega pühendama luuletuste kirjutamisele. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled"("Waino-Lilled"),mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik" ("Emajõe Öpik"). See luulekogu julgustas teda ning ta võttis otsustavalt ja julgelt võitluslipu endale kätte, paljastades orjastajaid ja sisendades rahvale väljapääsulootusi orjus- aja pimedusest ,,koiduvalgusesse". Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas'', mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu, sest
tõttu langes kogu töö koormus tema peale. Nüüdsest hakkas Lydia Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivset maailmavaadet kui ka loomingulisi traditsioone. Samuti artiklites avaldus ka Koidula ühiskondlik aktiivsus, patriootiline andumus ja uudne kunstiline sõna, mis kõik väga üllatas lugejaid. Tartus hakkas Koidula rohkem oma aega ka oma luuletuste kirjutamisele.1866.aastal ilmus tema esimene luulekogu "Vainulilled"( Mis kandis siis nime "Waino-Lilled"),mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Juba aasta hiljem ilmus teine luulekogu "Emajõe ööbik" ("Emajõe Öpik"). See luulekogu julgustas teda ning ta võttis otsustavalt ja julgelt võitluslipu endale kätte, paljastades orjastajaid ja sisendades rahvale väljapääsulootusi orjus-aja pimedusest ,,koiduvalgusesse". Koidula on kirjutanud ka hea palju ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas'', mis
Ado Grenzstein-Piirikivi . Ado äratasid kodumaa-armastust. Nende luuletustest on Grenzstein sündis 5. veebruaril1849 Viljandi- heliloojad loonud palju rahvalikke koorilaule. maal Tarvastus talurentniku pojana. 1881. aastal Lydia Koidula Luuletamist alustas saksa keeles. asutas Grenzstein uue ajalehe «Olevik». Ta Isalt ja vanaemalt omandas rahvapärase eesti keele avaldas ajalehes omaenda luuletusi, samuti .Esikkogu Vainulilled 1866 tõlked või ilmusid kogud «Laulud ja salmid» ning mugandused saksa luulest .Emajõe ööbik 1867 «Mõttesalmid». A. Grenzstein luuletajana - suur edasiareng sisult ja vormilt; ülekaalus kogud ,,A. Piirikivi Esimesed luuletused" originaalluuletused. Looduspildid konkreetsemad, ,,Laulud ja salmid" - on Koidulast mõjutatud. isikupärased. Armastuslüürika traagilise Tema loodus-, isamaa-, hällilaulud ei kerki aga
tõttu langes kogu töö koormus tema peale. Nüüdsest hakkas Lydia Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivset maailmavaadet kui ka loomingulisi traditsioone. Samuti artiklites avaldus ka Koidula ühiskondlik aktiivsus, patriootiline andumus ja uudne kunstiline sõna, mis kõik väga üllatas lugejaid. Tartus hakkas Koidula rohkem oma aega ka oma luuletuste kirjutamisele. 1866.aastal ilmus tema esimene luulekogu "Vainulilled"( Mis kandis siis nime "Waino-Lilled" ),mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Juba aasta hiljem ilmus teine luulekogu "Emajõe ööbik" ("Emajõe Öpik"). See luulekogu julgustas teda ning ta võttis otsustavalt ja julgelt võitluslipu endale kätte, paljastades orjastajaid ja sisendades rahvale väljapääsulootusi orjus-aja pimedusest ,,koiduvalgusesse". Koidula on kirjutanud ka hea palju ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas'', mis
Lydia Koidula, 1843. 1886. aasta ● Lidia Emilie Florentine Jannsen; ● Õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas tütarlastekoolis; ● Tartu ülikoolis sooritas koduõpetajaeksami; ● Ajakirjanik, luuletaja, näitekirjanik; ● Kultuurielu suunaja Tartus; ● Abiellus E. Michelsoniga ja kolis perega Kroonlinna; ● Luulelooming: ○ Tõlkemugandused: „Kodu“, „Emasüda“; ○ 1866. aasta- luulekogu „Vainulilled“; ○ 1867. aasta- luulekogu „Emajõe ööbik“; ○ ISAMAALUULE - hümniline; ■ „Mu isamaa on minu arm“, „Sind surmani“; ■ „Eesti muld ja eesti süda“, „Miks sa nutad?“ ● Näidendid: ○ 1870. aasta- rahvusliku teatri sünd: ■ lavastus “Saaremaa onupoeg” Vanemuises; ■ 1871. aasta- “Säärane mulk e Sada vakka tangusoola”.
Kroonlinna. Lydia Koidula suri Kroonlinnas 11. augustil 1886. Lydia Koidula on loonud luule-ja proosateoseid, kirjutanud näidendeid ja tegutsenud tõlkijana. Ta on eesti rahvusliku teatri ja näitekirjanduse rajaja ning vene kirjanduse eesti keelde tõlkimise algatajaid. Koidula loomingu tähtsaim osa on tema luule, eeskätt patriootlik lüürika. Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati "Waino- Lilled" (Vainulilled) 1866. aastal ja sellele järgnev "Emmajõe Öpik" (Emajõe ööbik) 1867. aastal. Koidula luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine, mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Näidend ,,Saaremaa onupoeg",1870, on mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid täiendatud siiski Koidula mõtetega ja kohandatud Eesti oludele. 2. H.de BALZAC ,,ISA GORIOT" Tegevus toimub inetus, räämas vaestekodus paralleelselt rikaste mõisate ning uhkete
Koliti Pärnusse (maailma avardumine tema jaoks). Pärnu saksa kõrgemasse tütarlastekooli, kus lõpetas. Avardusid ja süvenesid kirjanduslikud huvid. Nõrk tervis, pere eest hoolitsemine. TÜ’s koduõpetaja eksam, kuid ei meeldinud õpetajaamet. Kolisid Tartusse, kus J.V Jannsen tõusis Eesti kultuurielu tippu (“Vanemuine”, üldlaulupidu, “Eesti Postimees”). Koidula sai seal tuntuks kui boheemlaslik kirjaneitsi - vaba ja teravmeelne. Luuletuskogu „Vainulilled” (saksa luule vabu tõlkeid ja mugandusi; loodus-, kodu- ja armastusluule, mida iseloom lapselik, jumalakartlik meel, idüllilised looduspildid, armastus) - “Sügismõtted”, “Kodu”, “Kaugelt koju tulles”; “Emajõe ööbik” (anonüümne, kus domineerib romantiline isamaalüürika “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”). Laulud “Mu isamaa on minu arm”, “Sind surmani”. „Vanemuises“ etendusid 3 menukat Koidula näidendit, mis tähistasid eesti teatri sündi.
LUULE moodustab Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa. Koidula oli esimene eesti naisluuletaja, kes kirjutas kunstiküpset romantilist loodus ja isamaaluulet. Eesti keeles luuletamist alustas ta Pärnus, kuid esialgu olid tema luuletused vagatsevad ja sentimentaalsed. Alles Tartu vaimses õhkkonnas avaldus tema tõeline luuleanne. Esimesed luuletused avaldas 1865 Eesti Postimehes. 1866 ilmus anonüümselt tema esimene luuletuskogu "Vainulilled. Sisaldab varasemaid, ka Pärnus kirjutatud luuletusi. Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Valitseb moraliseeriv ja õpetav, paiguti usuline kallak. Kõige populaarsemaks on saanud luuletused "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), "Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"). Luuletus "Kaugelt koju tulles" kajastab juba inimese kokkukuuluvust kodumaaga. 1867 ilmus taas anonüümselt "Emajõe ööbik"
I hariduse sai isa käe all Ülejõe koolimajas. 1854 läks Pärnu Saksa kõrgem tütarlaste kool (Mirage'i majas). 1861 lõpetas kooli, eeskujulik õpilane. Koolis süvenes kirjandushuvi. Nõrk tervis, pidi tegema kodutöid, vendi kantseldama, isa aitama. TÜ kodukooliõpetaja eksam kõrgeim, mida üks naine võis saada. Amet polnud elus tähtsal kohal. Tartus elamise ajal ilmusid 1866 luulekogu "Vainulilled", 1867 "Emajõe ööbik". 1869 laulupeol esitati tema laule"Mu isamaa on minu arm", "Sind surmani": tema näidendeid esitati ka Vanemuise mänguseltsis. Näidendid "Saaremaa talupoeg", "Säärane mulk". Abiks isale lehetoimetuses, kirjavahetuses paljudega, nt Kreutzwaldiga. 1872 abiellus vaese läti arstitudendiga. Koidula jätkas kirjanduslikku tegevust, õpetas koolis
annaabi.ee 
