teosed andnud välja proosa alal. Traadist kõneledes nimetatakse teda eeskätt siiski proosakirjanikuks. Kirjandusse astuski Traat esimeses luulekastis koguga „Kandilised laulud“, mis ilmus 1962. aastal. Esimene proosaraamat, novellikogu, ilmus neli aastat hiljem: „Koputa kollasele aknale“. Sellest ajast on ta kirjutanud vaheldumisi luulet ja proosat, lisaks ka näidendeid ja filmistsenaariumeid. Traat luuletajana On öeldud, et poeedina on ta tõsine, sõnakaalukas ja raskemeelne ning tema luule on jutustavat laadi. Tema peamised teemad luules on elu ja surma vastasseis, inimese ja looduse ühtsus, rahvuslik-kultuuriline järjepidevus. Traadi luulelooming liikus peale debüüti pigem paljusõnalisse maailmavalusse, sealt edasi aga selgepiirilisse realismi. Traadi luules vahelduvad lüürika ja lüroeepika, vabavärss ja klassikalised vormid. Luuletajana
Ta on luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kaplinski on sündinud 12. Jaanuaril 1941. Jaan Kaplinski on poola rahvusest õppejõu ja tantsijatari N. Raudsepp-Kaplinski poeg. Jaan Kaplinski on olnud viimased aastakümned rahvusvaheliselt tuntuim eesti esseist ja luuletaja, kes 1997. Aastal esitati Nobeli auhinna kandidaadiks. Sündinud ja koolis käinud Tartus, õppis ta 1958-1964 Tartu Ülikoolis lingvistikat ja jäi aspirantuuri just lingvistina. Ta debüeeris luuletajana trükis 1959, esikogu ,,Jäljed Allikal" ilmus kassetis 1965. Kaplinski on 1960. Aastataest peale olnud Eesti kultuuris oluline kõigepealt mõtlejana, luuletaja ja esseistina, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleem. Tema läbilöögikoguks sai tolleaegse nooruse kultuseraamat ,,Tolmust ja värvidest", mille nimiluuletuse eest anti talle 1968 Juhan Liiva preemia. Selle sisuks oli
Suri Riias, maetud sealsele Jakobi kalmistule, kuid tema haua täpsem asukoht on teadmata. Elgi Reemets. K. J. Peterson Vaip "Kristjan Jaak Peterson", 1978. Vill, põime. esimene eesti (Eesti tarbekunsti- ja luuletaja disainimuuseum) Eesti kultuurilukku on Peterson läinud esimese eesti luuletajana, kes püüdis luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel, mis valitses tema kaasajal Euroopas: järgis antiikkirjanduse eeskujusid, oli aldis tärkavale romantismile. K. J. Peterson luuletajana Eriti torkab Petersoni luule kunstipärasus silma tema kaasaegse eesti kirjanduse foonil, sest tol ajal kirjutati peamiselt vaimulikke või õpetavaid ja moraliseerivaid jutte, välismaiste teoste mugandusi,
JAAN KROSS 19.02.1920- 2007 Sündis Tallinnas, isa oli masinatehases, õppis Westholmi gümn, siis Tartus õigust- just rahvusvahelist õigust. Töötas ka õppejõuna, aga ta vangistati sakslaste poolt (saks vastases tegevus- ev iseseisvuse eest) ja sama süüdistus venelaste poolt. 46-54 oli poliitvang töölaagris. Tagasi Eestis hakkas tegelema kirjandusega, esialgu tõlkijana, siis luuletajana, esseesid tegi ka. Lõpuks proosakirjanik. Juba nooruses oli mitmekülgne- just kunst, muusika, aga ka psühholoogia. 50ndatel hakkas avaldama luuletusi. On ilmunud 4 kogu. 58 ,,Söerikastaja", 64 a ,,Kivist viiulid", 66 a ,,Lauljad laevavööridel", 69 a ,,Vihm teeb toredaid asju". Oli kolm korda abielus. Esimest korda enne Siberisse saatmist, teise asumisel ja siis leidis Ellen Niidu. (Maarja Kross/Undusk on nt üks laps.) Luuletajana võttis vabavärsi kasutusele
Jaan Kross Jaan Kross sndis Tallinnas, ppis Tartu likoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani ppejud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks.Kross alustas kirjanduses luuletajana, lks hiljem le proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mlestusraamatute kirjutamisele. Niteks:Wikmani poisid ja Keisri hull.
emotsioonid Naiste ülistaja, filosoof, antiikaja ja uute Lord George Gordon Noel Byron poeetide jäljendaja Kasutas konkreetseid mälupilte George Byron Päris lorditiitli Kuulsaim teos ,,Don Juan" minevikust (1788-1824) Sai kuulsaks luuletajana Esimene ja ainus Byronism armastus Mary Ann Chaworth Pessimistlikust üksikmõtlejast Byroni romantilisest Kihlusid salaja kangelasest Alustas
Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Traadi luule- ja proosatõlkeid on ilmunud rohkem kui 30 keeles nii antoloogiates kui koguteostes. Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana. 18 luulekogu autor ise on öelnud, et "ainult luuletajana olen tahtnud olla". Ta ei ole isamaaluuletaja, vaid pigem rahvalik luuletaja ning tema luule on jutustavat laadi. Traadilt on ilmunud ka tartumurdelisi värsse "Ma lää tartu kiilde pakku Debüütraamat "Kandilised laulud" (1962) ilmus "Noorte autorite" kassetis ning selles teatas Traat: Ma olen kondiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi. See ensemääratlus on Traadiga kaasas käinud tänini. Samas kogus seadis Traat oma eesmärgiks olla inimene 20
a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83aastane. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel
Kirjanike nimed, keda tuleb arvestusel tunda nägu pidi. Lisaks tuleb teada olulisi fakte nende elust ja loomingust. Tõnu Õnnepalu- sündis 1962 aastal tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis bioloogiat, töötas bioloogia ja keemia õpetajana,tõlkinud palju teoseid, alustas luuletajana, romaanid on ilusa keelega ja kujutavad inimest kriisiseisundis, töötas ajakirjas vikerkaar, „Piiririik“ 1993 Emil tode mineall, „Printsess“1997, „Hind“ 1995, „Raadio“ 2003, „Paradiis“ 2009, „Mandala“ 2012, esseekogumik „Ainus armastus“ Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja,
16. Miks kujunes Kreutzwaldi allegooriline satiir ,,Reinuvader Rebane" üheks 19.sajandi keskpaiga menukaimaks teoseks? 17. Nimeta kaks Kreutzwaldi tuntud rahvaluuleainelist teost. 18. Millistele alustekstidele toetus Kreutzwald ,,Kalevipoega" kirjutades? 19. Millistest osadest koosneb eepos ,,Kalevipoeg"? 20. Milles seisneb ,,Kalevipoja" kirjanduslik väärtus? 21. Miks on Kreutzwaldi eepost ,,Kalevipoeg" kritiseeritud? 22. Kes olid eeskujudeks Kreutzwaldile luuletajana? 23. Millal ja millises luulekogus ilmus Kreutzwaldi luuleparemik? 24. Missugune oli Kreutzwaldi luulekeel? 25. Milles seisneb Kreutzwaldi loomingu tähtsus eestlasest lugejatele? 26. Milline mõju oli Kreutzwaldil teistele ärkamisaja kirjanikele? 1. Kreutzwald on kirjaniku sünnikoha Ristimetsa saksakeelne tõlkekuju. Perekond loobus endisest nimest Reinholdson 1815.aastal, kui kirjaniku isa sai mõisnikult vabakirja. 2
"Yesterday") uus veider viis · Urmas Alender kui autorlaulja, helilooja ja poeet oli enamasti ja teenimatult Alenderi kui rockvokalisti varjus · Täiesti unustatud on Alender kui näitleja, kuigi just sel alal oli ta kõrgharidusega spetsialist · Töötas 1980ndate keskpaigani Eesti Riiklikus Nukuteatris, kus tal oli vähemalt üks võimas roll: nimiosa (post)modernistlikus satiiris "Gulliver ja Gulliver", millele Ruja tegi muusika Urmas luuletajana · Ajalukku võiks Urmas Alender vabalt minna ka luuletajana · Oli ju Urmas oma sisimas romantik, kes kirjutas sahtlisse imeilusaid armastusluuletusi · Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka sürrealistlikke ja satiirilisi tekste "Kui mind enam ei ole" (Katkend) // Ent oled Sa mõelnud või tundnud, mis saab, kui mind enam ei ole? Kui endasse tagasi tõmbun, kui Sulle mind enam ei ole? // Urmas Alenderi loomingust
12.c Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes 22. märtsil 1974 Õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre koolis ja Antsla keskkoolis Viibis sõjaväeteenistuses Töötanud lühiajaliselt inglise keele õpetajana, seejärel postiljonina Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stenarist Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega Palju leidub Contra loomingus paroodiaid Loomingust Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik
aastate alguses ja hakkas kümnendi lõpus ka mõjutama kirjandust. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline, "Loomingu Raamatukogu" ja "Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse, peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad "Looming" ning "Keel ja kirjandus" ja ajaleht "Sirp ja vasar". Luule Sulaaeg 50., 60. aastate vahetusel jõudsid luulesse autorid, kelle tulek oli olude tõttu 5-15 aastat hilinenud. Jaan Kross luuletajana Tema luulelooming kätkeb eneses sotsiaalset aktiivset vabavärssi ja satiiri, ta on ühiskondliku mõttelaadiga kirjanik. Tema luulekogu kannab pealkirja "Söerikastaja" (1958). Uno Laht Oli üks esimesi pürokraatia kritiseerijaid. Tema tekstid paistavd silma julge ütlemise ja huumoriga, kuid samas ikkagi ka nõukogulikkusega. Ellen Niit Äratas juba väga noorelt tähelepanu luuletusega "Õnn". Luuletajana sai ta tuntuks 57.aastal "Rongisõiduga", tema luule on lüüriline ja südamlik.
Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Ka 5 tõlkijat said sama maksimumsumma. 2006. aastal oli ta 16 520 krooniga kirjanikest 6. kohal. Samal aastal anti Krossi 85
Byron tegi selgelt vahet Tema mõju tõelisel ja võltsil nüüdisaegsetele romantismis, eristas kirjanikele ja tema Byroni peateoseks sai pettumuse sügavust ja järeltulijatele on 17 laulust koosnev poosi pinnapealsust. olnud väga suur poeem "Don Juan", mille viimane laul jäi Luuletajana oli ta pooleli. väga kuulus. Kuulsus tõi kaasa nii Luuletaja iseloomu hukkamõistu kui ka mõjutasid mälestused vaimustust. vanemate suursugususest ja vaesuses kulgenud lapsepõlv Baironism- romantiline
kuuluvad totalitaarses ühiskonnas kontrollitavate hulka. Riik kontrollib kogu kultuuri, samuti ka kirjanike ja nende teoseid. Rahvale hakati keelama ebasobilikku kirjandust. Nõukogude võimu ajal hakati survestama Eesti kirjanikke looma valitsuse ideoloogiat propageerivaid ilukirjanduslikke tekste. Eesti kirjanikelt nõuti sotsialismi levitamist, helgest tulevikust heietamist ning aktuaalsete probleemide käsitlemist, mille määras valitsus. Juhan Smuul, kes alustas luuletajana, otsustas, et hakkab Nõukogude võimuga koostööd tegema. Sellega pälvis kirjanik mitmeid preemiaid. Samuti oli kirjanikel võimalus ka välismaale minna ning seal oma loomingut arendada. Enamik kirjanikke pagesidki välismaale ning said seal väga edukaks. Kuid luuletaja Hando Runnel otsustas siiski kodumaale jääda ning seejäral andis välja mitmeid luulekogusid. Runnel kirjutas armastusest oma rahva ja kodumaa vastu. Tänu sellele sai ta palju positiivset vastukaja kaasrahva poolt.
Tunnustused 1996 Eesri NSV teeneline kirjani 1967, 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum BettiAlveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tänu temale on eestikeelseina olemas ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83- aastane.Ta on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Tuntumad teosed Lugu valgest varesest (1931) Tolm ja tuli ( 1936) Mõrane peegel: kuus poeemi (1962) Tähetund (1966) Uued luuletused ja poeemid (1968) Eluhelbed (1971) Tuju (1976) Lendav linn (1979) Korallid Emajões (1986) Üle sõnade serva (2004) Tuulearmuke (1927) Invaliidid (1930)
lõpetas 1922 TÜ filosoofia-ja õigusteaduskond 1923- 1931kuid see jäi tal lõpetamata. Töötas: Peale algkooli lõpetamist kellassepa õpipoisina 1934 Tartu teatrikoolis 1938 Eesti Draamateatris dramaturgina 1941 sadeti Tallinna töölispolku, kus ta haigestus Saksa okupatsioonivõim saatis tema kui nõukogude võimu pooldaja Patarei vanglasse 1942 vabanes vanglast 1945 suri Looming Alustas luuletajana 1921 Osales koguteostes ´´Sang´´ ja ´´Bumerang´´ (1925) Ajaleht Kirjanduslik Orbiit toimetaja 1929- 1930 Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid Näidendid Esimene näidend ´´Jumalate mäss´´ 1945 ´´Ristikoerad´´ mis hiljem kandis nime ´´Lembitu´´ : See käsitleb eestlaste XIII
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: · "Söerikastaja" · "Kivist viiulid" · "Lauljad laevavööridel" · "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.)
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: "Söerikastaja" "Kivist viiulid" "Lauljad laevavööridel" "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.)
Joel on sündinud 15 mail 1950 pärnus.Ta on Eesti luuletaja kirjanduskriitik, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist.Sang lõpetas 1968 Tallinna 21, keskkooli1974 TRÜ Eesti filoloogiat erialal ning 1980 TÜ-s aspirantuuri, kaitstes filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Eitus eesti keeles".Ta töötas 1974-75 Tallinna 15 Õhtukeskkooli õpetajana. Looming Joel Sang on avaldanud keelealaseid artikleid, kirjandusarvustusi ja publitsistikat. Kirjanduslikku tegevust alustas Sang luuletajana nelja autori ühiskogus "Närvitrükk" (1971). Ta on kirjutanud laulutekste ja ooperilibretosid ning soome, inglise ja vene keelest. 1984. aastast kuulub Sang Eesti Kirjanike Liitu. Tunnustused 2011 Valgetähe IV klassi teenetemärk. Joel Sang on August Sanga ja Kersti Merilaasi poeg Luulekogud "Abisõnad" (1983) "Vigade parandus" (1988) "Loomariik" (lastelaule, 1991) "Ohvitseride maja" (2008) Artiklikogud "Päripidi vastukarva. Kirjatöid aastaist 19761986" (Eesti Raamat, Tallinn 1987)
aastani. 1938. aastal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks, 1988. aastal oli ta üks EÜSi taastamise algatajaid. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Looming Romaanid "Kolme katku vahel" I–IV (1970–1980) "Keisri hull" (1978) "Rakvere romaan" (1982) Jutustused "Mardileib" (1973) "Kolmandad mäed" (1975) "Taevakivi" (1975) "Kajalood" (1980)
varandusest ilma jätta, siis muutub teiste peale kurjaks. Lõpus oli peaaegu kõike tegelaste peale vihane. Temasse suhtuti üldiselt normaalselt, kuigi äi ja naine pidasid teda laiskvortiks. Naine hakkas temaase peale teose ilmumist paremini suhtuma, kuidas lõpus tõde kuuldes muutus taas põlgavaks. Välimus oli Sandris keskpärane ja tänu rikkale äiale sai ta endale lubada rohkem, kui vaesed inimesed. Vaimselt polnud sander eriti arenenud. Esitles ennast luuletajana, aga seda ta tegelikult ei osanud. Tundus sahkerdaja ja pettur. Polnud piisavalt mõistust peas, et asju saladuses hoida. Tiit Piibeleht on Sandri koolivend. Kaval ning tark kirjanik, kes vestmani ja Sandri üle trumpab. Käitus ülimalt hästi nagu oleks kõrgklassist. Ta oli haritud ja töötas Venemaal guvernjoorina. Tänu sellele olid tal ka käitumisreeglis paigas. Ta suhtus teistesse hästi ning tagasiside oli samuti positiivne
a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. 4 Betti Alveri looming
Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Kolme katku vahel "Kolme katku vahel" on Jaan Krossi romaan, mis kujutab XVI sajandil tegutsenud Liivimaa kroonika autori, Tallinna eestlasest pastori Balthasar
Juhan Sütiste Juhan Sütiste 28. detsember 1899 Tähtvere vald 10. veebruar 1945 Tallinn oli eesti kirjanik. Õppis aastatel 19231931 Tartu Ülikoolis filosoofia- ja õigusteaduskonnas. Oli Tartus vabakutseline kirjanik ning aastatel 19381941 Tallinnas Eesti Draamateatri dramaturg. Saksa okupatsiooni ajal 19411942 oli vangis Patarei vanglas. Alustas luuletajana aastal 1921, osales koguteostes "Sang" ja "Bumerang" (mõlemad 1925) ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises (19291930 ajalehe Kirjanduslik Orbiit toimetaja). Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. Tähelepanu äratanud esikkogu "Rahutus" luuleotsingutes vaheldub autobiograafiline aines
aastast, ta kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Alates 1934. aastast kuulus Eesti Kirjanike Liitu, luuleühingu Arbujad liige. Peamiselt tegutses ta neil aastail tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja «Jevgeni Onegini» eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Tänu temale on eestikeelsena olemas ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. 1956. aastal kutsuti Alver tagasi Kirjanike Liidu liikmeks. Luuletajana vaikib Alver siiski veel kaua kuni 1965. aastani, kui ,,Loomingus" ilmuvad kaks uut luuletust - ,,Läbi lillede" ja ,,Tähetund". Luuletuste valikkogu ,,Tähetund" ilmus 1966 ja müüdi läbi hetkega 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga 1971. aastal ilmus uus luulekogu ,,Eluhelbed" ,,Eluhelveste" sõnalust ja hoog kandub ka Alveri meisternovelli ,,Kõmpa" 1976, mis on tema loomingus kõige ülemeelikum ja grotesksem teos. 1981. aastal saab Alver 75-aastaseks ja talle antakse
piirivalvekondoris. Loomingust • Kirjutab võru keeles enamasti. • Contra loomingus leidub palju paroodiat. • Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, luuletused on laululised ja lõbusad. • Raamatud on tihti tagasihoidlikud ja on isegi öeldud, et koledad. • Kirjutanud on ka lasteraamatuid. Veel Contrast • Postiülem, postiljon, inglise keele õpetaja,eelkõige tuntakse luuletajana • Üks väheseid luuletajaid kes sai ennast ülal pidada ainult tänu kirjaniku tööle • On võitnud Bernard Kangro kirjanduspreemia, Oskar Lutsu huumoripreemia Teosed • Luuleraamatud: „Ohoh!“ „Kesmasolin“ „Okseoksjon“ „Ei ole mina su raadio“ „Poiste aabits“ „Minu jonn“ „Üüratu üürlane“ „Contramutter“ • Näidendid:„Kõrts“ • Proosa: „Presidendi suur saladus“ „Tugitoolitšempioni eined“
.......................................................................................................7-8 4. HANDO RUNNEL ,,SUUREKS SAAMINE"..................................................................9-10 5. KOKKUVÕTE......................................................................................................................11 6. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................12 SISSEJUHATUS Hando Runnel on luuletajana olnud Eesti luulekultuuri rahvalike traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja. Tema loomingul on oma osa Eesti vabanemispüüetele suhtumisel nõukogude okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal. Hando Runneli valisin seetõttu, et ta on viljakas esseist kui ka mitmete luulekogude autor. Tema elu ning looming tundusid mulle huvitavad ning tahtsin nendest rohkem teada saada. Runnel kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele. Esimesi luulekatsetusi tegi Runnel juba
Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927.a õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on aga näide vastupidisest arenguteest. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke". Romaan kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Betti saatis teose Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. "Tuulearmuke" krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal.
[…] Kirjutasin oma esimesed luuleread algkooliklassides, sihipäraselt kirjutama ja harjutama hakkasin kahekümneselt. […] Nood olid diletandi värsid. Ma olin värsse kirjutav külapoiss või põllumees või asjaarmastaja. […] Kui olin saanud paari värsiraamatu autoriks, tundsin, et tegelikult peaks vist kõik olema üks: sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule.“ Hando Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. „Luuletajana põhimõttelist tähelepanu pööranud luuletekstide lauldavusele (s.t. ka mõningasele rahvalikkusele). Oluline osa tundelises luules on kaduva küla (kaduva kodu) motiiv. Sagedaste surmamotiivide eluliseks taustaks on isa varajane surm (1949 Amblas). On ka eesmärgita huumorit ta luules, on ka selgesuunalist ühiskonnairooniat. Mõnedest üldinimlikest teemadest hoolimata on H. R. luule lokaalne, eesti rahvuse, eestikeelse lugejaskonna enesetunde-luule.“
Ajalehe välja andmisel oli suureks abiks Lydia Koidula. Jannsen tegi väga palju Eesti ja eriti Tartu kultuuri elu arendamiseks. 1865. aastal asutas ta laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal toimus Tartus Jannsenite juhtimisel Ülejõel esimene üldlaulupidu. Sellest võtsid osa laulu-ja mängukoorid üle kogu Eesti. Kohale tuldi jalgsi ja hobustega ning teekond võis kesta mitu päeva. Jannsen oli tuntud ka kirjanikuna ja luuletajana. Jannsen on muuhulgas kirjutanud Eesti hümni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad. Alates Jannsenist võime märkida pidevat ajakirjandust Eestis. Jannseni kirjanduslik looming on väga laialdane jutukogudes, ajalehtedes ja kalendrites ilus rohkem kui 220 juttu ja luuletusi. Jutud olid põhiliselt inimesi harivad ning õpetliku sisuga, tihti olid need tõlgitud saksa keelest ning kohandatud Eesti oludele. 1860.aastal andis ta välja imeliku lauludekogu "Eesti laulik", mis oli
Zanrianalüüs Valisin zanrianalüüsiks Juhan Sütiste luuletuse ,,Arm''. Juhan Sütiste alustas luuletajana 1921. aastal ning oli Tartus vabakutseline kirjanik. Sütiste osales koguteostes ,,Sang'' ja ,,Bumerang'' ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises. Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsuswt, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Juhan Sütiste on kirutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. ,,Arm'' 1
Esimest korda esinesid nad aastal 1980. Ühel sõpruskohtumisel Leedu ja Läti koolidega. Nad esitasid kolm lugu, siis tiriti nad lavalt alla. Stiiliks oli loomulikult punk. 1982-87 oli Tamme Velikije Lukis. 1986-2012 on ta JMKEs. Villu Tamme ise ütleb, et JMKE on tegelikult rohkem Soome kui Eesti bänd, seal on palju esinetud ja ka plaadifirma on Soomest. Slide 4 Villu Tammet tuntakse rohkem punkari, kitarristi ja meediategelasena vähem aga luuletajana. Rohkem on ta küll kirjutanud laulusõnu, kui luuletusi, kuid siiski on tal ilmunud luulekogud: "Tuvi oli tihane" mis ilmus 1992, see sisaldas laulutekste Velikije Luki ja J.M.K.E. Repertuaarist. "Sorlimeki plät" ilmus aastal 1998. Tema luuletused on kirjutatud vabas vormis, ta ei näe tingimata vaeva viiside otsimisega ja enamasti ei vali ka kõige viisakamaid sõnu. Tema luuletustest kõlab läbi vastumeelsus kunagise
seejärel, 1862, asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Peale seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega. Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Lydia Koidulat kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus "Vanemuine", üldtuntud rahvaliku lauluna "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." (1869). 1904. aasta 12. augustil oli Koidu seltsil vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35 aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi
"Ristideta hauad" Raamatu autor on Arved Viirlaid, kes sündis 11. aprillil 1922 aastal Harjumaal Padise vallas ja on Eesti kirjanik. Ta alustas oma teekonda luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme.
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese
Ta sündis rändnäitlejate perekonnas Bostonis, pärast vanemate surma kasvas rikka ärimehe perekonnas orvuna. Elas aastatel 1815-1820 Inglismaal, kus talle avaldas suurt mõju Inglise luule. Poe õppis Virginia ülikoolis, kuid jättis selle pooleli. Oli loomult ohjeldamatu, hiljem haigestus alkoholismi. Poe oli viimistletud, fantastiliste ja õuduslugude autorina üks nüüdisaja novelli ning detektiiv- ja ulmekirjanduse rajajaid. Ta alustas luuletajana, Bostonis ilmunud koguga ,,Tamerlan ja teisi luuletusi" aastal 1827. 1831. aastaks oli Poe avaldanud kolm luulekogu, mis jäid suurema tähelepanuta. Ta abiellus oma täditütre Virginia Clemmiga, kes oli tollal vaid 14-aastane ning töötas toimetajana ajakirja ,,Southern Literary Messenger" juures. Sellele järgnesid puuduse ja rännaku aastad, mil kirjanik tegi kaastööd paljudele ajakirjadele. Poe kuulsaimateks luuleteosteks on saanud
Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865. a oma esimese luulekoguga ,,Wainolilled'' Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslikväljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga une s u r m ) Isikustamist süvenda...
Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais jaKomis, kust vabanes 1954. aastal. Jaan Kross suri 27 detsember 2007. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. PEREKOND Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar. Nad olid abielus 1940–1949. 1954–1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga
TÕNU ÕNNEPALU Koostaja: Katre Kikkas TÕNU ÕNNEPALU ON... Luuletaj a Prosaist Esseist ELULUGU · Sündis 13. septembril 1962. aastal Tallinnas · Õppis Tallinna 29. koolis. Gümnaasiumihariduse sai Tallinna 3. Keskkoolis · Astus TRÜ bioloogiateaduskonda. Lõpetas selle 1985. aastal KARJÄÄR · Kirjandusse tuli luuletajana · 1985 1987 töötas Hiiumaal õpetajana · 1989 1990 toimetaja ajakirjas Vikerkaar · Alates 1991. aastast on Kirjanike Liidu liige · Eesti kirjanik ja tõlkija LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Kodu, kodutus, kodust eemal olek. Eesti ja välisriik, kodu ja hotell. Mälestused lapsepõlvekodust. · Mälu, meenutamine ja ununemine. Probleemid seoses minevikuga. Põgenemine mälestuste eest,
Contra elulugu Contra on eesti kirjanik, tuntud eelkõige luuletajana. Tema kodanikunimi on Margus Konnula. Ta on sündinud Võrumaal, Urvastes 22. märtsil 1974 aastal. Tal on abikaasa ja kaks poega. Ta on õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre 9- klassilises koolis ja Antsla Keskkoolis 1989-1992. Contra on teinud väga erinevaid ja mitmekülgseid töid. Pärast sõjaväe teenistust asus ta tööle lühikest aega (1 kuu) Inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, kus tegi ka väikese karjääritõusu olles sellest 3a Urvaste
Alver tuleb justkui kahe jalaga maa peale, hakkab kujutama meeltega tajutavat maailma, kirjutab väga vähe lastest kuid kõik on väga mõjuvad. Luuletusi hakkavad läbima kindlad sõnapaarid nagu näiteks must vari. Betti Alver tegutses ka tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" tõlge, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Tõlkimine aitas hoida poetessi sulge teravana ja vaimu virgena aastatel, mil ta luuletajana vaikis. Tänu temale on eestikeelsena olemas ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Betti jõudis ära näha uue vabaduseaja esimese aovalguse. Jõgevale on püstitatud ka tema ausammas. 2006 avati Jõgeval luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum.
Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. 1954–1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross on nende lapsed. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Romaanid „Kolme katku vahel” I–IV (1970–1980) „Keisri hull” (1978) „Rakvere romaan” (1982) „Professor Martensi ärasõit” (1984) „Vastutuulelaev” (1987) „Wikmani poisid” (1988) „Väljakaevamised” (1990)
............................................6 4. HINNANG....................................................................................................7 5. KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................8 2 1.Sissejuhatus Mart Raud (1903-1980) oli luuletaja, prosaist ja näitekirjanik. Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist. Samal perioodil katsetas kärarikkalt arvustajana. Sündinud on ta Viljandimaal, Aidu vallas külapoodniku pojana, õppis Heimtali vallakoolis (1912-1915), Paistu ja Viljandi kiheljkonnakoolis (1916-1917) ning Viljandi maakonna reaalgümnaasiumis (1919-1923). 1923-1924 õppias ka Tartu Kõrgema
mingi aeg, siis tõlkis rohkem. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Kesksena läbib tema luulet inimelu põhiväärtuste poetiseerimine ning trotslik-uhke vastuhakk kõigele tühisele ja madalale. Keskendus ka rahvaluulele ja kõnekeele, huvitus vanadest tekstidest ja sõnaraamatutest. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986
sajandi heliloojatele. Arnold Schönbergi juhendamisel algasid tema katsetused atonaalsuse ja dodekafooniaga . Elulugu John Cage sai oma esimesed klaveri kogemused oma tädilt Phoebe Harvey'lt, kes tutvustas talle 19.saj. klaveri muusikat. Kui ta koolis käis, olid tal kindel plaan saada kirjanikuks. Kui John Euroopat külastas õppis ta algul arhitektuuri, kuid tema jaoks ei olnud see huvitav ja loobus sellest. Pärast seda proovis ta oma kätt veel kunstis, maalimises ja luuletajana. Elulugu Cage alustas oma muusiku karjääri 1933-ndal aastal kui ta mõistis, et tema kunsti ei hinnata nii hästi kui tema loodud muusikat. Cage on öelnud : "The people who heard my music had better things to say about it than the people who looked at my paintings had to say about my paintings" Looming · Ta tundis suurt huvi löökpillide vastu ja 1938. aastal organiseeris oma esimese löökpilli orkestri , millele kirjutas ka hulga teoseid. Sellest perioodist pärineb ka
Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008.Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure. Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Margus oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse
Urvastes ja 1996-1999 oli Urvaste postiülem. Pärast populaarses Hommiku TV saates luuletava postiljonina esinemist ka meediastaar. Pärast seda vabakutseline stsenarist ja kirjanik. 2004-228 Urvaste Valla Lehe toimetaja. NAK liige aastast 1997 ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997, Tuleviku Eesti Erakonna 1999, seltsingu Roheline Urvaste 2004 liige Abikaasaks on tal Airi Hallik-Konnula ning neil on ka kaks poega:Herbert ja Verner. Looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure. Olles pärit Võrmuaalt kasutab ta oma luules võru keelt ja kõneleb seda esmase keelena. Kõik tema kirjandusteosed on väljastatud Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. "Eesti kirjandusloo" teatel tekitas Contra esimene, 1995
Sündis Muhumaal 18. veeb 1922. a. Õppis piiri algkoolis ja hiljem Jäneda põllutöökoolis. Seal tema õpingud katkesid kehva tervise tõttu. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kommunistlik noor. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Enamus loomingust on rannarahvaga seotud. Ta on kirjutanud jutustusi, luuletusi ja näidendeid. Kirjandusse tuli ta luuletajana. · "Karm noorus" (1946) · "Järvesuu poiste brigaad" (1948) räägib sotsialismi ehitamisest · "Et õunapuud õitseksid" (1951) rahu teema · "Mere ja taeva vahel" (1959) puhas lüürika Proosateosed: · "Kirjad Sõgedate külast" (1955) kritiseerib kodusaare kolhoosielu · "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) · "Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) tõi Smuulile suurt kuulsust. Sai Lenini preema.
annaabi.ee 
