v Euroopa Liidu nõudel tuleb Eesti Vabariigil suurtes kogustes energiat (sh elektrienergiat) säästa. v Valgustusele kulub umbes neljandik hoone energiakulust, mida saab vähendada LED-lampide kasutusele võtmisega. v 2014. aasta Nobeli füüsikapreemia said Jaapani ja Ameerika Ühendriikide teadlased tõhusa sinise valgusdioodi loomise eest. v Antud uurimistöös võrreldi erinevat tüüpi elektripirnide (nt hõõg-, luminofoor- ja valgusdioodpirn) kasutamisega kaasnevaid kulusid tarbijale ning üritati leida sellest tulenevaid kokkuhoiu võimalusi nii kodumajapidamistes kui ka avalikes hoonetes (nt klassiruumis). LED-lampide kasutamise positiivsed küljed v LED-lampide kasutamise positiivsed küljed on järgmised: ü ü löögi- ja põrutuskindlamad kui hõõgniidiga valgusallikad; ü
elektronidega pommitamine (katoodkiirega kiiritamine) katoodluminestsents keemiline reaktsioon kemoluminestsents Luminestsentskiirgust võib nimetada «külmaks» kiirguseks, sest reeglina on ta hästi jälgitav eelkõige madalatel temperatuuridel. Järelhelendus: luminestsents jääb lühikeseks kuid lõplikuks ajavahemikuks kestma ka peale ergastava protsessi peatamist. luminofoorlambid ja valgusdioodid on märksa suurema valgusviljakusega kui hõõglambid. Luminofoor Luminestseerivaid aineid kutsutakse luminofoorideks (kr k phoros kandja) nt paljud orgaanilised värvained, väikesi lisandihulki sisaldavad anorgaanilised ained. Huvitav katse - kemoluminestsents http://www.youtube.com/watch? v=ze0RSp3OBwg
keskkonnas, kus toimub aine ergastamine. 14. Mis on spontaanne kiirgus? on kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. 15. Mis on laser ? Mille poolest erineb tavavalgusest ? On seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite stimuleeritud kiirgumise läbi. Laseri kiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. 16. Mis on luminesenss ja luminofoor ? Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. Luminofoor on helendav ainete segu, mis hakkab helendama kiiritamisel valguse või aineosakestega, näiteks elektronidega. 17. Kus kasutatakse lasertehnikat tänapäeval ? kasutatakse neid laserkeevituses ning -lõikamises, aga ka spektroskoopias ja värvlaserite pumpamiseks. Nõrgemaid laserdioode kasutatakse näiteks
· Kumerlääts: 1. Teisel pool läätse. 2. Suurendatud ning näiline, asja ees. · Nõguslääts: Näiline kujutis, väike, läätse ja asja vahel. 44. Mis on optiline tugevus? Ühik. Läätse fookuskauguse pöördväärtus. 1 dpt. 45. Kuidas jagunevad nägijad ja kuidas parendatakse? · Normaalnägijad (30%) · Lühinägijad (20%) ehk nõguslääts · Kaugele nägijad (50%) + ehk kumerlääts 46. Mis on luminofoor ja luminesenss? Luminofoor on aine, mis luminesenssvalgust kiirgab. Luminesenss on mittesoojuslik helendus. 47. Valguse interferents ja difraktsioon? Kuna tekib hele ja kuna tume triip? Valguse inferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Hele triip tekib kui lained samas faasis ja tugevdavad. Tume triip kui vastasfaasis ja nõrgendavad
iseloomustamine. Kumerlääts: 1. Teisel pool läätse. 2. Suurendatud ning näiline, asja ees. Nõguslääts: Näiline kujutis, väike, läätse ja asja vahel. 44. Mis on optiline tugevus? Ühik. Läätse fookuskauguse pöördväärtus. 1 dpt. 45. Kuidas jagunevad nägijad ja kuidas parendatakse? Normaalnägijad (30%) Lühinägijad (20%) ehk nõguslääts Kaugele nägijad (50%) + ehk kumerlääts 46. Mis on luminofoor ja luminesenss? Luminofoor on aine, mis luminesenssvalgust kiirgab. Luminesenss on mittesoojuslik helendus. 47. Valguse interferents ja difraktsioon? Kuna tekib hele ja kuna tume triip? Valguse inferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Hele triip tekib kui lained samas faasis ja tugevdavad. Tume triip kui
Füüsika 12.C klassi grupp, presenteerib Teile : Valguse Teke. Külm helendus. Mida nimetatakse külmaks helenduseks? Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise toimel. Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust. Luminofoor. Luminestsentsvalgust kiirgavad ained, mille hulka kuuluvad näiteks orgaanilised ained, mille spektraalne koostis ja intensiivsus ei vasta aine temperatuurile. Näiteks : ZnS:Cu (Kooloni järel on lisand.) Siiretel lisandiaatomis või- ioonis tekivadki luminestsentsifootonid. (Temperatuuril 293 K (20 ºC) vastab musta keha kiirgusmaksimumile lainepikkus 10 µm.) Luminofooride omadused : Luminofoorid töötavad energiamuundajatena, mis transformeerivad erinevaid energialiike
Eredadjooned lühiealineseisund Tuhmid jooned pikaelaised (metastabiilsed) Külm helendus Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise toimel. Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust. Luminestseesivaid aineid kutsutakse luminofoorideks Luminofoor. Luminestsentsvalgust kiirgavad ained, mille hulka kuuluvad näiteks orgaanilised ained, mille spektraalne koostis ja intensiivsus ei vasta aine temperatuurile. Näiteks : ZnS:Cu (Kooloni järel on lisand.) Siiretel lisandiaatomis või- ioonis tekivadki luminestsentsifootonid. (Temperatuuril 293 K (20 ºC) vastab musta keha kiirgusmaksimumile lainepikkus 10 µm.) · Nende hulka kuuluvad orgaanilised värvained, väikesi lisandihulki sisaldavad anorgaanilised ained, mida nim
Triboluminestsents - Mehaanilese töö arvelt tekkinud energia abil ergastatakse luminofoore, mis hakkavad kiirgama kiirgust Fotoluminestsents - Luminesents lambid e. päevavalguslambid: Klaastorus olevat Hg auru (hõrendatud) ergastatakse el.vooluga Hg aatomid oma normaalolekusse naastes kiirgavad footoneid (suure energia-suure sagedusega). Kiiratavaid footoneid on palju tänu lisanditele (palju energia nivoosid Hg aatomites). Suurema lainepikkusega kiirgus ergastab luminofoori. Luminofoor hakkab kiirgama valguse lainepikkusel olevat kiirgust
voolujuhtiva grafiitemulsiooni kihiga (akvadaagiga), mis ühendatakse teise anoodiga. Kasutatakse ka alumineeritud ekraani. Alumineeritud ekraani puhul kaetakse ekraani sisekülg õhukese, elektronidele "läbipaistva" alumiiniumi kihiga. Et elektronid suudaksid alumiiniumikihti edukalt läbida, kasutatakse kõrgemat anoodpinget. Ekraanile langevate elektronide energiast muutub valguseks 2...3%, ülejäänu aga kuumutab ekraani. Kuumenemise tulemusena luminofoor vananeb ja ekraan tuhmub. Samuti võib tugeva vooluga paigalseisev kiir ekraani langemispunktis "läbi põletada". Seepärast on ekraani säilitamise eesmärgil soovitav kasutada võimalikult väikest heledust. Värvilised kineskoobid Värvikineskoobi ekraanil moodustub värviline kujutis kolme põhivärvi kooskiirgusest: punane (tähis R - "red"), roheline (tähis G - "green") ja sinine (tähis B - "blue"). Igale värvusele on oma elektronkiir ja luminofoorielemendid
Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset kustumist, kuna luminofoor jätkab helendumist veel veidi aega pärast kiire edasiliikumist järgmistele punktidele. CRT monitore toodetakse kumerate kineskoopidega ja lamedate kineskoopidega ehk flat'idega (ehk siis sirge ekraaniga). Lamedaid kineskoope loetakse paremateks, kuna valgustusest tulenevaid peegeldusi on vähem. Samas on lamekineskoopi keerulisem toota ning tänu sellele on kasutusel mitmeid liba-flat'e (Dyna-Flat, Near-Flat), kus tegelikult on tegemist kumera monitoriga, millele on ette pandud sirge klaas
elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset kustumist, kuna luminofoor jätkab helendumist veel veidi aega pärast kiire edasiliikumist järgmistele punktidele. LCD-Vedelkristallkuvar ehk LCD(liquid Crystal Display).Klassikaline LCD-kuvar kasutab vedelkristallidel põhivevat tehnoloogiat ja on nn passiivse kujutisega.Praegusel ajal kasutatakse kujutise tekitamiseks sageli kiletransistoreid,millest on
Orbitaalkvantarv (l) selle poolest erinevad orbitaallained Magnetkvantarv (m) määrab orbitaalse seisulaine sümmeetriatelje asendi ruumis antud lainetüübi jaoks Spinnkvantarv (s) iseloomustab elektroni kohapeal pöörlemist (väärtused murdarvulised) Metastabiilne seisund pikaajaline seisund, kus elektron ja aatom on ergastatud olekus (10-3 sekundit) Luminestsents valguse toimel tekkinud kiirgus Luminofoor aine, mis kiirgab valgust Fluoroestsents aatomi ergastamise lõppemisel, lõppeb kohe ka kiirgus Fosforestsents ergastamise lõpetamisel ei lõppe luminestsents kohe, vaid tekib järelhelendus Vabakiirgus - kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. Stimuleeritud kiirgus välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus (kui footon taba
..760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Spekter valgustugevuse sõltuvus sagedusest ja laine pikkusest Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona 32. Valgusallikad ja nende olemus. Luminofoor valgushallikas, hõõgniidiga valgusallikas, 33. Ülevaade elektriohutusest, elektrikahjustused. 34. Elektrivoolu toime organismisse, puute- ja sammupinge. 35. Elektriohutusseadus, elektripaigaldised ja paigaldise omaniku kohustused. 36. Ülevaade elektrijuhistiku süsteemidest, maandamine ja potentsiaaliühtlustus. 37. Rikkevoolu olemus, rikkevoolukaitse.
Gaaslahenduslamp on seadis milles elektrienergia muundub valgusenergiaks, kui selle kolvis olevat gaasi või mingit muud ainet (helavhõbe, halogeen) gaasi läbib elektrivool või selle toimel tekitatakse kiirgus, mis paneb luminofoori helendama. Heelium põleb oranzilt, Neoon põleb punakasoranzilt, Argoon põleb violetselt või helesiniselt, Krüptoon põleb hallilt, Ksenoon põleb hallilt või rohekassiniselt. Lahenduslampide hulka kuuluvad: luminofoor-, elavhõbe-, ksenoon-, impulslambid. Lamp koosneb silindrilisest või kerasjast klaas või keraamilisest või metallkolvist, elektroodist või elektroodidest ja soklist või soklitest. Gaaslahenduslampide gaaslahendusest tekkiv helendus sõltub lampi läbivast voolust ja selle sagedusest. Lambi helendumise värvus sõltub gaasist lambi sees. Lambi töö madalal sagedusel põhjustab silmade väsimist, kuid suure vooluga töötates väheneb lambi eluiga.
Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset kustumist, kuna luminofoor jätkab helendumist veel veidi aega pärast kiire edasiliikumist järgmistele punktidele. CRT monitore toodetakse kumerate kineskoopidega ja lamedate kineskoopidega ehk flat’idega (ehk siis sirge ekraaniga). Lamedaid kineskoope loetakse paremateks, kuna 7 valgustusest tulenevaid peegeldusi on vähem. Samas on lamekineskoopi keerulisem toota
footoneid (suure energia-suure sagedusega) - kiiratavaid footoneid on palju tänu lisanditele (palju E UV energia nivoosid Hg aatomites) - suurema lainepikkusega kiirgus ergastab luminofoori - luminofoor hakkab kiirgama valguse lainepikkusel olevat kiirgust Valgus (ja igasugune , ka elektromagnetlaine) kannab energiat, kujutades endast energiavoogu. Seetõttu peab kiirgusallikas seda energiat tootma. Usume, et iseenesest energia ei teki; järelikult valgusallikas toimub mingite teiste energialiikide muutumine valguskiirguseks. Füüsika tunneb üsna palju selliseid energia muundumise liike, aga 99.9% valgusest tekib looduses ja tehnikas
võnkumist ühest seisulainest teise. · Millised kvantsiirded annavad eredaid ja millised tuhme spektrijooni? Eredaid spektrijooni annavad kvantsiirded mis lähtuvad lühiajalistest energiatasemetest (taseme üleminek toimub 10-8 10-9 s jooksul) Tuhme spektrijooni annavad kvantsiirded mis lähtuvad pikaajalistest energiatasemetest (10 -3 ) · Mis on luminestsents ja luminofoor? Luminofoorid on ained, mis kiirgavad luminestsentskiirgust Luminestsents on helendus mille pühjuseks ei ole kuumutamine vaid teised mõjutused ehk külm helendus. Toimub ultravalguse eletktrivälja mõjul või keemilise reaktsiooni toimel. · Mis on spontaanne ja stimuleeritud kiirgus? Kuidas viimane tekib? Spontaanne kiirgus- Iseeneseslikult tekkiv vabakiirgus. Stimuleeritud kiirgus ehk sundkiirgus tekib nii, et kui footon stimuleerib ja sunnib aatomit alla
Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset kustumist, kuna luminofoor jätkab helendumist veel veidi aega pärast kiire edasiliikumist järgmistele punktidele. Odava kuvasüsteemi üks tunnuseid ongi asjaolu, et pildi värskendamist ekraanil ei õnnestu teha piisavalt sageli, teisiti öeldes ei ole kuvari värskendussagedus (ingl refresh rate) piisavalt kõrge, ja pilt väreleb. Sõna "piisav" tähendus on siin väga individuaalne: mõni on rahul 60 hertsiga (see
anood. Plaatide vahel paikneb luminofoorikiht, milles tavaliselt kasutatakse Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 24 (43) metallilisanditega (Cu, Al või Mn) tsinksulfiidi (ZnS). Sellise helenduva elemendi ehitus on toodud joonisel 4.23. Joonis 4.23. Elektroluminestsentspaneeli põhimõtteline ehitus: (1) klaas, (2) läbipaistvad elektroodid, (3) luminofoor, (4) metallplaat (elektrood) [http://encyclopedia2.thefreedictionary.com/Electroluminescence]. Koostades sellistest helenduvatest elementidest maatriksi, võime saada küllalt suure ja samas õhukese indikaatorpaneeli, milliseid kasutatakse muuhulgas valgusreklaampannoode valmistamiseks. Valmistatakse ka mitmevärvilisi paneele. Paneeli tööpingeks on 30...300 V vahelduvpinge sagedusega kuni 4000 Hz. Paneeli heledus kasvab pinge ja sageduse suurendamisel.
muundamiseks optiliseks kujutiseks. Tööpõhimõte: Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. Elektronkiiretoru ehitus: 1 Elektroonrelvad 2 Elektroonkiir 3 Fokuseerimisvärten 4 Hälvevärten 5 Anood 6 Värvieraldus filter 7 Luminofoor ivad 8 Värvide filter suure plaaniga 5. Elektronkiiretorude liigitus. Lk 53 Eristatakse elektrostaatilise ja magnetilise fokuseerimisega elektronkiiretorusid. 6. Kuidas toimub kiire hälvitamine elektronkiiretorudes? Meetodeid on kaks: elektrostaatiline ja magnetiline. Hälvitussüsteemi abil laotatakse väike valgustäpp ekraanil liikudes uuritava nähtuse kujutiseks, televisioonikaadriks jne. Süst koosneb kahest osast, mis hälvivad elektronkiirt kahes teineteisega risti olevas suunas.
nobe hüpe. Täpsuspiirangut saab joonte laiuse järgi hinnata ja sellest tuleneb, et see on suurusjärgus 10-9-10-8 sekundit. 45. Miks osad spektrijooned on heledamad kui teised? Mõned spektrijooned on heledamad kui teised, sest selle energiaga footoneid kiiratakse tihemini kui teisi. Kõige eredamaid jooni annavad siirded, mis lähtuvad lühiealistest seisunditest. 46. Mis on luminestsents? Mis on luminofoor? Luminestsents on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Sellist valgust kiirgavaid ehk luminestseerivaid aineid kutsutakse luminofoorideks. Luminofoorid on paljud orgaanilised värvained, ka väikeseid lisandhulki sisaldavad anorgaanilised ained. 47. Millised kolme liiki siirded on võimalikud kvantsüsteemi energiatasemete vahel? Kvantsüsteemi energiatasemete vahel olevad siirded on spontaanne kiirgus,
Elavhõbedaaur juhib elektrivoolu ning kiirgab sinakasvioletset valgust. Seejuures tekkiv ultraviolettkiirgus hävitab baktereid, põhjustab päevitumist ja D-vitamiini moodustumist ning meelitab kohale sääski ja putukaid. Sel põhimõttel töötavad sääsepüüdurid. Metallilist elavhõbedat ja anorgaanilisi ühendeid kasutatakse: keemia- ja metallitööstuses elektrivarustuse tootmisel (lülitid, luminofoor- ehk päevavalguslambid, tänavavalgustid, patareid elektroodid) farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahasalvid, vaktsiinid) laboriaparatuuris meditsiinis (kraadiklaasid, baromeetrid, desinfektsioonivahendid) hambaravis (amalgaamplommides on 50% elavhõbedat) värvides, tätoveeringu värvainetes, kosmeetikas, fotograafias leeliste tootmises (varem kasutati ka kulla tootmisel)
(akvadaagiga), mis ühendatakse teise anoodiga. Kasutatakse ka alumineeritud ekraani (vt. joonis 9.6). Alumineeritud ekraani puhul kaetakse ekraani sisekülg õhukese, elektronidele "läbipaistva" alumiiniumi kihiga. Et elektronid suudaksid alumiiniumikihti edukalt läbida, kasutatakse kõrgemat anoodpinget. JOONIS 9.6. Ekraanile langevate elektronide energiast muutub valguseks 2...3%, ülejäänu aga kuumutab ekraani. Kuumenemise tulemusena luminofoor vananeb ja ekraan tuhmub. Samuti võib tugeva vooluga paigalseisev kiir ekraani langemispunktis "läbi põletada". Seepärast on ekraani säilitamise eesmärgil soovitav kasutada võimalikult väikest heledust. 9.5. Ostsilloskoobitorud Ostsilloskoobitorud on elektronkiiretorud, mida kasutatakse ostsilloskoopides kiiresti muutvate pingete ja voolud jälgimiseks. Suurema sagedusega tööpiirkonna tagamiseks kasutatakse neis elektrostaatilist hälvitussüsteemi. Selle ehitusskeem on
Värvilise kujutise edastamiseks on vaja värvi kineskoopi, mis oma ehituselt on märksa keerulisemad. Värviline kujutis moodustatakse kolmest värvi signaalist: sinisest, rohelisest ja punasest. Nende jaoks on iga ühel oma elektron kiir. Ekraani luminofoor on koostatud kolme värvi kiirgavatest triipudest, mida nimetatakse triaadideks. Triaadi kolme värvi triibu laius on 0.25 kuni 0.4 mm. Oluliseks elemendiks on ekraani ja elektronprozektori vahel paiknev pilumask, mis võimaldab elektronkiirtel sattuda ainult tema värvile vastavale luminofoori triibule. Tüürides üheaegselt kolme värvi kiire intensiivsust saadakse
Enamus gaaslahendusel tekkivast kiirgusest on ultraviolettkiirgus lainepikkusel 253.7 nm, mis vastab kvantide kiirgusele elektronorbitaalilt 6p 6s-ile üleminekul. Lisaks kiirgab ergastatud Hg aatom ka nähtavas kiirguses (404.7, 435.8, 546.1 ja 578.0 nm), mistõttu Hg lambi spekter on sinakasvioletne. Päevavalguslambi sisekülg on kaetud spetsiaalse fluorestseeruva värviga luminofooriga, mis muudab lambi ultraviolettkiirguse valguseks. Luminofoor neelab suurema energiaga lühilainelisi kvante ja kiirgab tagasi madalama energiaga pikalainelisemaid kvante. Kiiratava valguse spektraalne koostis sõltub lambi siseküljele kantud luminofooride koostisest. Näiteks CaMgWO4(Pb) kihiga kaetud lambid (L-30) annavad sinakasvioletset valgust spektrimaksimumiga 442 nm, ZbBeSiO3(Mn) kihiga kaetud lambid (L-27) kiirgavad roosakas-oranzi valgust spektraalmaksimumiga 617 nm. Kaasajal on enam
Katood ise on kaetud ainega, mis kõrgetel temperatuuridel emiteerib elektrone. b). Elektronkiiretoru eesotsas tekitatud kõrgepinge toimel hakkavad elektronid liikuma ekraani suunas. Fokusseerivad plaadid koondavad elektronide voo ühtlaseks kiireks. d). Fokuseeritud elektronide kiirt juhitakse kallutusmähise abil vajaliku punktini ekraanil. d).Ekraan on kaetud luminofooriga, mis hakkab helendama elektronkiire toimel. Mida intensiivsem elektronide voog, seda heledam luminofoor. *Vedelkristall (Liquid Crystal Display) kuvar- LCD kuvarid on üldiselt kahel põhimõttel: nemaatilised ning twisted effektil põhinevad. LCD kuvari tööpõhimõte: a). Kuvari vedelkristalli paneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli asetseb esimene filter, mis laseb läbi valgust 0 kraadise polarisatsiooniga. Paneeli taga on aga teine filter, mis laseb läbi ainult 90 kraadise polarisatsiooniga vagust. b)
vältida, sest päikesekiirgus on enamasti lubatud tasemest tunduvalt intensiivsem ning sisaldab ka olulisel määral UV-kiirgust. Kuna tavaline aknaklaas ei kaitse UV-kiirguse eest, siis tuleks aknad sulgeda luukide, ruloode või eesriietega ning valgustuseks kasutama ikkagi kunstlikku valgust. Kui aknad on siiski ka valgusallikaks, tuleb klaasid kindlasti katta uv-kiirgust mitteläbilaskvate filtritega. Kunstlikuks valgustuseks saab kasutada hõõg-, halogeen-, luminofoor- ning lahenduslampe. Hoidlate valgustamiseks tuleks valida sellised lambid, mille kiirgus sisaldaks võimalikult vähe uv- ja violetset kiirgust. Alati võib kasutada hõõglampe. Kui kasutatakse lampe, mis kiirgavad uv-kiirgust, tuleb lambid kindlasti varustada uv-filtriga. Valgusallikate soojusliku toime ärahoidmiseks tuleb jälgida, et nad ei asuks riiulitele liialt lähedal. Valgusallikad peaksid asuma riiulite vahekäikudes. Hoidlas on soovitatav
lülitusskeem, piiratud ühikvõimsus, suured mõõtmed, karakteristikute sõltuvus keskkonna temperatuurist (temperatuuril alla -10 0 C pole süttimine kindel), valgusvoo suur (kuni 46%) vähenemine tööea lõpuks ja nägemisele kahjulik küllalt tugev valgusvoo pulsatsioon. Viimati nimetatud põhjusel pole luminofoorlampe kohtvalgustuseks (eriti laualampe) soovitatav kasutada. Väga sobiv on aga ruumide üldvalgustus üheaegselt hõõg- ja luminofoorlampidega. Luminofoor- lampide kiirgusspekter määrab lambi tüübi. 50 Hz sagedusega vahelduvvoolu korral muutub elektriahelas voolu suurus ja suund. Luminofoorlampides põhjustab see lambi valguse võnkumist millega kaasneb stroboskoopefekt. Stroboskoopefekt moonutab pöörlevate esemete tegeliku oleku (asendi) nägemistaju. Nii näiteks võivad pöörlevad esemed näida kas liikumatutena või põõrle- vatena aeglasemalt ning tegelikule pöörlemisele vastassuunas.
3) Plasmapaneelid. Tegelikult gaaslahenduspaneelid. Elektrivool hõrendatud gaasis tekitab helenduse. Tööpinged 60 350V. Kasutami- sel inertgaasid He, Ne, Xe... Gaas kiirgab UV kiirgust. UV kiirgus muudetakse nähtavaks R-B-G luminofoori abil. 50 4) Elektroluminestsentspaneelid. Kiht, mis kiirgab valgust elektrivälja toimel (mingi luminofoor). Töötab vahelduvpingel 100 250V. 51 Pingejagur. Pingejagur on koormamata! Rt = U 1 R2 U 2 = iR 2 = ; U 2 = U 1 K PJ R1 + R 2 R2 K PJ = Pingejagamise tegur R1 + R 2 Koormatud pingejagur Koos R2 ekv
katoodil. Tekitatakse kõrgepinge ( ca 20 000 volti) ekraani ja katoodi vahel mille toimel tekib katoodist väljuv intensiivne elektronide voog. Kõigepealt see voog fokusseeritakse plaatidega millele antakse vastav pinge. Edasi fokusseeritud elektronide kiirt juhitakse kallutus mähise abil vajalikku punkti ekraanil. Ekraan on käetud luminofooriga mis hakkab helenduma elektron kiire toimel. Mida intensiivsem on elektronide voog, seda heledam on luminofoor. Heleduse juhtimiseks on katoodi juures võrk. Andes võrgule negatiivse pinge surub ta osa elektrone katoodi tagasi ja positiivse pinge korral intensiivistab emissiooni. kujundi moodustamine Kujund koosneb üksikutest punktidest (pixel). Elektron kiir liigub mõõda ekraani pannes neis punktides luminofoori helenduma või ei sõltuvalt kiire intensiivsusest. Kiir liigub
katoodil. Tekitatakse kõrgepinge ( ca 20 000 volti) ekraani ja katoodi vahel mille toimel tekib katoodist väljuv intensiivne elektronide voog. Kõigepealt see voog fokusseeritakse plaatidega millele antakse vastav pinge. Edasi fokusseeritud elektronide kiirt juhitakse kallutus mähise abil vajalikku punkti ekraanil. Ekraan on käetud luminofooriga mis hakkab helenduma elektron kiire toimel. Mida intensiivsem on elektronide voog, seda heledam on luminofoor. Heleduse juhtimiseks on katoodi juures võrk. Andes võrgule negatiivse pinge surub ta osa elektrone katoodi tagasi ja positiivse pinge korral intensiivistab emissiooni. o kujundi moodustamine Kujund koosneb üksikutest punktidest (pixel). Elektron kiir liigub mõõda ekraani pannes neis punktides luminofoori elenduma või ei sõltuvalt kiire intensiivsusest. Kiir liigub vasakult paremale joonistades punkte ja seejärel väga kurest tagasi vasakusse serva kust
katoodil. Tekitatakse kõrgepinge ( ca 20 000 volti) ekraani ja katoodi vahel mille toimel tekib katoodist väljuv intensiivne elektronide voog. Kõigepealt see voog fokusseeritakse plaatidega millele antakse vastav pinge. Edasi fokusseeritud elektronide kiirt juhitakse kallutus mähise abil vajalikku punkti ekraanil. Ekraan on käetud luminofooriga mis hakkab helenduma elektron kiire toimel. Mida intensiivsem on elektronide voog, seda heledam on luminofoor. Heleduse juhtimiseks on katoodi juures võrk. Andes võrgule negatiivse pinge surub ta osa elektrone katoodi tagasi ja positiivse pinge korral intensiivistab emissiooni. kujundi moodustamine Kujund koosneb üksikutest punktidest (pixel). Elektron kiir liigub mõõda ekraani pannes neis punktides luminofoori helenduma või ei sõltuvalt kiire intensiivsusest. Kiir liigub vasakult paremale joonistades punkte ja seejärel väga kurest tagasi vasakusse serva kust alustab uue rea joonistamist
kaitseümbriste või katete avamist või eemaldamist viimistlus hooldus või muude taoliste tööde tegemiseks. Teadmiste mittepiisavuse korral tuleb tavaisikul lasta pingestust kontrollida ja elektriseadmete kaitseastes määrata elektrialaisikul või ohuteadlikul isikul. Sõltuvalt teadmistest ja oskustest tohib tavaisik oma kodus teha veel järmist: 1.vahetada hõõglampe pärast veendumist et lambi võimsus ei ole suurem kui valgustil kirjasolev lubatav võimsus. 2. Vahetada luminofoor lamp valgustite lampe ja süütureid. 3. Sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid sealhulgas kaitselüliteid. 4. Kontrollida likkevoolu kaitselüliti rakendumist. 5. Vahetada oma elamu või korteri keerekaitsmeid(kõnekeeles kaitse korke) jälgides seejuures et uue kaitsme nimivool ei oleks suurem kui läbipõlenud kaitsmel. Mittemingil juhul ei tohi hakata kaitsmeid parandama. 6. Vahetada pingevabalt oma valgusregulaatoris, teleris või muus elektritarvitis asuvaid
Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir kallutatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset kustumist, kuna luminofoor jätkab helendumist veel veidi aega pärast kiire edasiliikumist järgmistele punktidele. Odava kuvasüsteemi üks tunnuseid ongi asjaolu, et pildi värskendamist ekraanil ei õnnestu teha piisavalt sageli, teisiti öeldes ei ole kuvari värskendussagedus (refresh rate) piisavalt kõrge, ja pilt väreleb. Sõna “piisav" tähendus on siin väga individuaalne: mõni on rahul 60 hertsiga (see tähendab, et pilt käiakse elektronkiirega üle 60 korda sekundis), 100 Hz juures
annaabi.ee 
